Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Janika Mölder (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Janika Mölder
tiitelleht täida ise :)
Sisukord
Elulugu 3
9 võitu NSVL naiskonnas 5
Kasutatud kirjandus 6
Elulugu
Janika Mölder on sündinud 4. jaanuaril 1970 Tartus. Juba noorena hakkas Janika sporti tegema. Sellele on kaasa aidanud tema ema, Evi Mölder, kes on endine sportvõimleja ja praegu kehalise kasvatuse õpetaja. Kuna väiksena oli Janika lahtise kondiga ja hästipainduv, viis ema ta 6-aastaselt Vanemuise balletistuudiosse.
Lapsepõlves oli Janikal väga nõrk tervis mistõttu arstid lausa käskisid tal spordiga tegeleda, mis muidugi neiule enesele ei meeldinud ja 10-aastaselt otsustas ta, et ei viitsi enam võimlemisega tegeleda ning tegi kõik selle nimel, et haigestuda. Tõesti õnnestus tal enesele tekitada mandlipõletik, kuid tervenedes sattus ta jälle spordisaali.
Kuna treeningud olid hommikuti vara, siis Möldrite pere jõnglased õhtul lastesaadet ei näinud, mis oli tolleaegsele lapsele suur katastroof.
Esimesed treenerid Janikal olid Maire Kamari ja Reet Tiik. Just Reet Tiik oli ka see, kes sokutas noorukese Janika 1986 aastal Venemaale liidukoondise treeninglaagrisse. Selleks ajaks oli neiu juba ENSV parim sportlane.
Venemaal veedetud aeg oli Janikale äärmiselt keeruline, kuna ta ei mõistnud kohalikku keelt, hilines pidevalt ja temaga oli alati erinevaid sekeldusi. Samuti olid kurnavad 9-tunnised treeningud iga päev. Üldiselt oli kord seal väga karm ja vähimagi vea puhul visati võimleja koondisest välja ja võeti uus asemele, kuid Janikat hoiti sees vaid sellepärast, et ta oli koondisega samat kasvu. Kaal oli seal tõeliselt tähtis. Selle pärast võidi samuti välja visata ja et seda vältida, sõid paljud tüdrukud ka erinevaid tablette , kuid Janika suutis sellest hoiduda.
Venemaal olles ei jätnud Janika unarusse ka õppimist, mis oli teistele suureks üllatuseks.
4 aasta jooksul, mis Janika liidukoondises tegutses võideti 9 erinevat medalit.
1992 aastal otsustas Janika, et paneb pallid, kurikad , lindid ja rõngad nurka ja enam ei võimle. Tema otsus oli kindlameelne ja tõepoolest – rohkem ei ole ta võistelnud (küll paar korda oma võimlemisklubi rühmas varuvõimlejana). Peale seda on ta proovinud mitmeid ameteid sealhulgas ka poliitik , dj ja kehalise kasvatuse õpetaja. Tol perioodil õnnestus tal ka lõpetada Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskond.
1991 aastal hakkas Janika asutama oma võimlemisklubi, mille osadeks olid algselt ka modellistuudio ja aeroobika , kuid nüüdseks on need kadunud. Janika ise treenib noori iluvõimlejaid ja on ametiga rahul, sest armastab lapsi ja tahab endast midagi edasi anda. Lapsepõlves unistas ta aga nõudepesijaametist.
Praeguseks on spordiklubi tegutsenud juba 15 aastat ja on laienenud peale Tartu ka Tallinna, Otepääle ja Pärnusse.
Janikal on ka 4 aastat noorem õde Tuulika, kes on samuti spordiga väga lähedalt seotud. Nimelt on ta rühmvõimleja. Praegu töötab õde Tuulika VK Janikas treenerina.
Janika isa, Mati Mölder on aga spordist kaarega mööda läinud. Tema on tegutsev põllumajanduses, kuid siiski toetab Janika ja tema klubi tegemisi oma nõu ja jõuga ning on alati igal võistlusel kohal.
Kõik Janika sugulased ja tuttavad on kinnitanud, et kuulsus ja edu pole Janikale pähe löönud ja ta on ikka samasugune kangekaelne ja enesekindel neiu nagu alati. Kangekaelsusest oli Eesti Võimlemisliidu peasekretäril rääkida ka üks lugu 1992 aastast. Nimelt oli võistlus Saksamaal ja sõit sinna toimus bussiga. Kui võistlus läbi, teatas Janika resoluutselt, et tema bussiga tagasi ei sõida vaid ostab omale auto ja nii ka läks. Janika ostis omale auto ning sõitis sellega tagasi koju.
Praegu on Janika abielus Kaupo Kallemaaga ja neil on kaks last – tütar ja poeg.
Tütar Carmel tegeleb samuti iluvõimlemisega ning Janika loodab salamisi, et võsuke toob viimaks ära selle olümpiamedali, mis tal endal saamata jäi.
9 võitu NSVL naiskonnas
1986 EM iluvõimlemine - NSVL naiskonnas II koht
1987 MM iluvõimlemine - NSVL naiskond - palliharjutuses II koht
1987 MM iluvõimlemine - NSVL naiskond – kahevõistluses II koht
1988 EM iluvõimlemine – NSVL naiskonnas I koht
1988 EM iluvõimlemine – NSVL naiskond palliharjutuses II koht
1988 EM iluvõimlemine - NSVL naiskond kahevõistluses II koht
1989 MM iluvõimlemine - NSVL naiskond lindi- ja rõngaharjutuses I koht
1989 MM iluvõimlemine - NSVL naiskond kurikaharjutuses II koht
1989 MM iluvõimlemine - NSVL naiskond kahevõistluses II koht
Kasutatud kirjandus
  • Võimlemisklubi Janika koduleht – http://www.vkjanika.ee
  • Eesti sportlaste saavutused rahvusvahelistel võistlustel - http://www.eok.ee/est/sportlased/eesti_sportlaste_saavutused_tippvoistlustel_1972 _
  • Telesaade „Tähelaev“ - http://www.etvpluss.ee
  • Kroonika 25.02.2004 - http://www.kroonika.ee/index.aw?section=39579
  • Janika Mölder #1 Janika Mölder #2 Janika Mölder #3 Janika Mölder #4 Janika Mölder #5 Janika Mölder #6
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hiyo Õppematerjali autor
    Referaat kehalises kasvatuses iluvõimlejast Janika Möldrist. Kuna netis tema kohta eriti infi ei ole, on enamus võetud saatest "tähelaev"

    Sarnased õppematerjalid

    Iluvõimemine
    9
    docx

    Iluvõimemine

    järjest 1997-2001. aastani. Võimlemisklubile on omistatud karikas kõrge meisterlikkuse ja massilise võimlemise arendamise eest. Klubi on saavutanud ka rahvusvahelistel võistlustel väga häid kohti. Esile võib tuua rühmvõimlemise MM, kus on saavutatud järgmisi tulemusi: 2000. aastal II koht 2001. aastal I koht 2002. aastal VII koht 2003. aastal V koht 2004. aastal IV koht 2005. aastal III koht 2011. aastal III koht VK Piruett/VK Janika koondrühm Kõige tähtsamaks saavutuseks on: Gym For Life Challenge - World Club Champion 2009 Eliitrühm Võimlemisklubi Piruett eliitrühm on kõrge tehnilise tasemega ja suurepärase rahvusvahelise mainega, koosnedes peamiselt klubi juuniori- ja meistriklassi võistlusrühmade liikmetest, kokku 20-24 võimlejat. Kuigi rühma koosseis pidevalt uueneb, on esinemisprogrammide visuaalne efektsus ja sisukus tõusnud uuele tasemele iga järgmise projektiga. Rühma edu algas 1987

    Kehaline kasvatus
    Olümpiamängud
    22
    doc

    Olümpiamängud

    Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte...................................................................................... 11

    Kehaline kasvatus
    Kümnevõistlus
    16
    doc

    Kümnevõistlus

    Liivalaia Gümnaasium Eesti kümnevõistlus 1900 - 2011 Koostaja: Marilis Jõgi 2010/2011õa Sisukord 1. Ajalugu 3 2. Kümnevõistlus Eestis 4 3.Eesti kümnevõistlejad: 5 3.1 Aleksander Kolmpere 6 3.2 Erki Nool 7-8 3.3 Rein Aun 8-13 3.4 Toivo Õunap 13 3.5 Madis Kallas 14 3.6 Valter Külvet 14-15 3.7 Mikk Pahapill 15 3.8 Uno Palu 15 4. Andmed 16 2 1. Ajalugu Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20.sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabeli

    Kehaline kasvatus
    Türgi rahvaste kultuur - materjal
    45
    docx

    Türgi rahvaste kultuur - materjal

    Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada, mis kirjaniku

    Ajalugu
    Portugali põhjalik referaat
    226
    doc

    Portugali põhjalik referaat

    Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

    Geograafia
    Kirjanduse lõppueksami materjalid
    62
    docx

    Kirjanduse lõppueksami materjalid

    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

    Kirjandus
    Suuline exam
    69
    doc

    Suuline exam

    1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

    Kirjandus
    12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
    112
    doc

    12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

    Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

    Kirjandus




    Kommentaarid (2)

    bilgu1 profiilipilt
    bilgu1: mitte küll väga põhjalik aga aitas palju :)
    18:18 09-12-2010
    liiska91 profiilipilt
    liiska91: loodan,et on abiks
    15:31 22-05-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun