Viljar Loor Sündinud
1.oktoobril 1953 Tartus. Tema pikk võrkpallurikarjäär algas
ülikoolilinnas kuuekümnendatel aastatel Tartu LNSK-s treenerina
töötanud Ülo
Palgi ja hiljem
Taavo Veski käe all. Viljar alustas
treeninguid 5- da klassi õpilasena. Tartu noortekoondises saavutas
ta oma esimesed edukad võidud. Pika ja heas vormis oleva nooruki
püüdlik mäng ning tugev rünnak hakkasid varakult silma eesti
noortekoondise treenerile
Raimund Pundile, kes kutsus tuleviku
lootuse Tallinna Spordiinternaatkooli. TSIK-i meeskonnas tuli Viljar
17-aastaselt N. Liidu noortemeistriks. Poja võrkpalluritee
silumiseks asus Looride perekond Tallinna. Seda otsust nad ei
kahetsenud.
Viljar Loor ( 197 cm pikk,
võistluskaal 93-95 kg) on olümpiavõitja (
Moskva 1980), kahekordne
maailmameister ( 1978,1982), viiekordne maailmameister (1975, 1977,
1979, 1981, 1983), kahekordne maailma karikavõitja (1977, 1981),
kolmekordne Euroopa klubimeeskondade karikavõitja ja seitsmekordne
N. Liidu meister CSKA meeskonna
koosseisus . Euroopa noorte (
1971 ) ja
juunioride (1972) meister. Liidu täiskasvanute koondisesse kuulus ta
kümme aastat ( 1975-1984), üle poole sellest ajast põhikuuikusse-
meistersportlane.
Viljar
Loori parimad aastad jäid 70-ndate lõppu ja 80-ndate algusesse. See
oli aeg, mil üleliidulist koondist treenis Vjatšeslav
Platonov .
Lahkus
Loor, lakkasid võidud ... 1984. aasta suvel lõi tärkav USA
meeskond võitmatuid ``nõukogulasi`` neli korda järjest nende omas
kodus. See juhtus Harkovis, paar kuud enne Los
Angelese olümpiamänge.
Need olid küll sõprusmängud, kuid märgid näitasid halastamatult,
et võitjatna lahkuda
koondise põhiturniiri meestel ei õnnestu. Los
Angelese olümpiale Nõukogude riik oma sportlasi ei lähtetanud ja
kulla võttis kergelt USA. Aasta pärast oli Platonovil võimalus
revanš saada. Kuid enam polnud meeskonnas Loori, polnud Kondrat,
Molibogat.... Maailma karika
finaalis lõi USA N. Liitu, aga mis
veelgi ootamatum – N. Liit alistus ka Tšehhoslovakkiale. See aga
tähendas, et kogu karjääri jooksul üksnes ühe ametliku
tiitlivõistluse kaotanud Platonovil tuli oma kohast
loobuda . Lahkus
Loor, lakkasid võidud .....
Liidu
koondisesse püsima jäämine on sportlaselt alati nõudnud mitte
ainult füüsilist ja tehnilist kõrgtaset, vaid ka kohanemisaldist
psüühikat. Viljar Loor vastas nendele nõuetele. Ta oli viisakas,
mõistev ja paindlik, aga mitte kunagi mõjutatav, allasurutav. Loor
ei lasknud endale eales liiga teha, n.-ö. võlgu ei jäänud. Ka
uustulnukana mitte. Ta elas täisverelist elu,
millestki meeldivast
loobumata, valides aga iga tegevuse tarbeks sobiva aja ja ka koha.
Nii nagu temalt võis õppida treeningusse
suhtumist , niisama
tähelepanelikult tasus jälgida ka tema elunägemise ja hindamise
oskust. Ei ole kahtlust, et Viljar Loor on kõigi aegade edukaim
Eesti võrkpallur.
Viljar
Loor suri 22. Märtsil 2011 Tallinnas, teda mäletatakse kui Eesti
kõige
edukama võrkpallurina.
Kastutatud allikad:
EESTI SPORT LÄBI AEGADE
www.google.com
Kõik kommentaarid