Web site (ingl k)- Veebisait kujutab endast avalehega (home page) algavat veebifailide (HTML-failide) kogumikku mingil teemal. Veebisait koosneb veebilehtedest. 6 Sissejuhatus Käesoleva lõputöö eesmärgiks on analüüsida ning töötada välja informaatiline veebirakendus Pärnus tegutsevale Idamaisele tansutrupile Hessa: selle trupi treenerile ja selle grupi liikmetele vastavalt treeneri esitatud nõuetele ja soovidele. Töö teema on aktuaalne, kuna loodav rakendus käsitleb reaalset probleemi – tantsutrupil puudub veebirakendus, mille kaudu endast Interneti keskkonnas inimestele ning üksteisele teada anda. Loodud veebirakendus on tellimus Hessa treeneri poolt ja tehtud tellijale tasuta. Veebisaiti on vaja: • info jagamiseks. Siiani on Hessa liikmed suhelnud Facebooki kaudu, e- maili ja telefoniteel
Lauakohtuniku spikker P isiklik viga T tehniline viga U ebasportlik viga C treeneri tehniline viga B pingi tehniline (märgitakse treenerile) GD kui on kaks U-d, kaks T-d, kaks C-d või kui treeneril on kaks C-d, kolm B-d või kaks B-d ja üks C D diskvalifitseeriv viga Uc kui mõlemas võistkonnas mängijad saavad ebasportliku vea võib need taandada. (indeks c tähendab cancel) F kui on tgemist kaklusega ja keegi diskvalifitseeritakse kirjutatakse igasse vabasse kasti. Kui pingilt mängija läheb kaklusest osa võtma igasse vabasse lahtrisse F-id ja treenerile B2 Sama kehtib ka abitreeneri kohta.
tulemusteni ja paremal juhul ka medaliteni. Kui treeneritel olukord oleks parem, siis kindlasti väljenduks see ka sportlaste tulemustes. Seega leian mina, et just riik ja alaliidud peaksid selle koha peal midagi välja mõtlema, mis rahuldaks kõiki osapooli. Kui keskenduda ühe spordiklubi treeneritele, siis on näha, et ühed treenerid annavad nädalas kolm - neli trenni peale enda põhitööd, aga teised annavad päevas juba kaks või kolm trenni. Treenerile, kes teeb mitu trenni päevas, ongi see tema põhitöö, kuid mina leian, et sellisel juhul kannatab kõvasti just trennide kvaliteet. Kogu see tegevus on vaimselt ja füüsiliselt igapäevase töö jaoks liialt kurnav ja päeva kolmandas trennis on treener ilmselgelt väsinud. Sarnane lugu on treeneritega, kellel ei ole küll nii suurt koormust treenerina võetud, aga siiski teevad seda õhtuti teise töö kõrvalt. Kuigi paljud kindlasti tahaksid, et trennide läbiviimine
ajavaru. See aitab sul säilitada treeninguteks vajalikku närvienergiat. 5.Kes hästi töötab, see peab ka korralikult puhkama. See on eriti tähtis suurte treeningukoormuse puhul. 6.Ülepingutuse perioodil muutud kriitilisemaks ja enesekriitilisemaks. Säilita rahu ka siis, kui tegid vea. Analüüsi vigu, ära anna tunneele voli. 7.Mida väsinum sa oled, ja mida suurem on psüühiline pinge, seda vähem vigu (puudusi) andestad sa teistele, eriti treenerile. Ole suuremeelne ja teiste suhtes kannatlik 8.Kui tunned, et oled hakanud kergesti solvuma, tea, et see kõik on ajutine. Kui koormus väheneb, mööduvad ka solvangud. 9.Kontrolli ja reguleeri suhtlemist. Väldi seltskonda, mis sind ärritab. Suhtle inimestega, kes sind rahustavad. 10.Väsimuse perioodil ära anna järele kapriisidele, see on alati nõrkuse tunnus. Kas tahad demonstreerida oma nõrkust? 11
......... Kui sõber saabus, hakati jooma. .............................................................................................................................................. Kui Henri load kätte sai, nautis ta elu rohkem. ............................................................................................................................................... Tõmba pealausele joon alla ja pane kirjavahemärgid! 1. Kui te katset ei läbi kooli ei pääse. 2. Treenerile ütles ta et on treeninud. 3. Majas kus oli toimunud põleng taastati. 4. Kui Taavetil nälg tekib hakkab ta kiunuma. 5. Auto mille just ostsin oli katkine.
kolmesekundi alas. Reegli rikkumisel antakse pall vastasele. Vead Isiklik viga – mängija kehaline kontakt vastasega, mis annab talle ebaausa eelise Kahepoolne viga – vilistatakse siis kui mängijad teevad mõlemad üksteisele samaaegselt isikliku vea Ebasportlik viga – vilistatakse siis kui mängija proovib saavutada edu läbi vastasmängija otsese füüsilise mõjutamise. Tehniline viga – määratakse karistuseks treenerile, mängijale või võistkonda saatvale isikule nö “vaimse vägivalla” eest. Diskvalifitseeriv viga – viga määratakse karistuseks kas iseseisvalt või seoses ebasportlike vigadega. Tuntumad Soome korvpallurid Shawn Huff Mikko Koivisto Petteri Koponen Gerald Lee juunior Hanno Möttölä Sasu Salin Christopher 8.a
oktoobril 1953 Tartus. Tema pikk võrkpallurikarjäär algas ülikoolilinnas kuuekümnendatel aastatel Tartu LNSK-s treenerina töötanud Ülo Palgi ja hiljem Taavo Veski käe all. Viljar alustas treeninguid 5- da klassi õpilasena. Tartu noortekoondises saavutas ta oma esimesed edukad võidud. Pika ja heas vormis oleva nooruki püüdlik mäng ning tugev rünnak hakkasid varakult silma eesti noortekoondise treenerile Raimund Pundile, kes kutsus tuleviku lootuse Tallinna Spordiinternaatkooli. TSIK-i meeskonnas tuli Viljar 17-aastaselt N. Liidu noortemeistriks. Poja võrkpalluritee silumiseks asus Looride perekond Tallinna. Seda otsust nad ei kahetsenud. Viljar Loor ( 197 cm pikk, võistluskaal 93-95 kg) on olümpiavõitja (Moskva 1980), kahekordne maailmameister ( 1978,1982), viiekordne maailmameister (1975, 1977, 1979, 1981, 1983), kahekordne maailma
siserekord kaugushüppes tulemusega 8.05, millega ta võitis 1970. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused. Tõnis Sahk Tõnis Sahk on eesti kaugushüppaja. Ta tegeleb ka maalikunstiga. Sahki isiklik rekord on 7,99, mille ta hüppas 3. juunil 2008 Tallinnas. Jaak Uudmäe Jaak Uudmäe on eesti kergejõustiklane (kolmikhüppaja ja kaugushüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17,35 m. Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati Jaak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal anti Uudmäe treenerile Jaan Jürgensteinile NSV Liidu teenelise treeneri ja Jaagule NSV Liidu teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli Jaak Uudmäe Euroopa karikavõistluste võitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. Tema nimel on Eesti kolmikhüppe rekord 17.35 ja siserekord 17.10. Annely Ojastu Annely Ojastu Eesti kergejõustiklane ja invasportlane, 1996. aasta paraolümpiamängude kuldmedalivõitja. 1976–91 võistles ta Nõukogude Liidu koondises. 1996. aasta
graafikud . Probleem: Treenerid ei ole alati kättesaadavad ja kohapeal, et leppida kokku ja registreerida uusi inimesi treening tundidesse. Kirjeldus: Spordiasutuse töötaja peab sisestama arvutisse kõigi isikute andmed, mis võtavad aega ja võib esineda sisestusvigu. 1.9.Protsessi parandamise eesmärgid Spordiasutuse infosüsteemi eesmärgid on: Eesmärk: Saada ülevaade treeningtundidest ja registreerimistest treenerile. Eelis: Saab hinnata treenerite töö edukust ja nõudlust teatud treeningutundidesse. Mõõt: Peab olema võimalik vaadata teatud perioodil treeningutele registreerunud kliente ja vabu treeningu aegu, kuhu võiks klient end registreerida. Eesmärk: Saada ülevaade pääsme isikukaartidest Eelis: Kliendid saavad ülevaate viibitud treeningutundidest, treenerid saavad informaatsiooni klientidele väljastatud pääsmetest.
Kui aga treener pole kogemustega, kes siis veel olema peab? Eestis pole selliseid ratsakoole, kus õpetatakse ratsatreenereid välja ja see on ka üks põhjus, miks inimesed ei õpi kohe ratsatreeneriks. Tuntumad ratsakoolid on Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Kui treener ei tea väga palju, võib kergesti juhtuda õnnetusi. Neid nii trennilastega kui ka hobustega. Kui hobused või trennilapsed saavad vigastada või nendega juhtub õnnetusi, kaasneb sellega treenerile ka suur vastutus. Sageli võib see lõppeda suurte hüvitiste maksmisega. Et üldse olla ratsatreener, peab olema ka tall, kus anda ratsatunde. Olulised on ka hobused, kes oleksid rahulikud ja treenitud. Selleks, et hobused ei oleks pöörased ja ei teeks ratsanikuga vigureid, peab hobuse eest hoolt kandma ja temaga tegelema. Paljud inimesed käivadki selle asemel pigem ratsatreeningutel, kui hakata seda suurt vaeva nägema enda isikliku hobuse pidamisega
Kui aga treener pole kogemustega, kes siis veel olema peab? Eestis pole selliseid ratsakoole, kus õpetatakse ratsatreenereid välja ja see on ka üks põhjus, miks inimesed ei õpi kohe ratsatreeneriks. Tuntumad ratsakoolid on Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Kui treener ei tea väga palju, võib kergesti juhtuda õnnetusi. Neid nii trennilastega kui ka hobustega. Kui hobused või trennilapsed saavad vigastada või nendega juhtub õnnetusi, kaasneb sellega treenerile ka suur vastutus. Sageli võib see lõppeda suurte hüvitiste maksmisega. Et üldse olla ratsatreener, peab olema ka tall, kus anda ratsatunde. Olulised on ka hobused, kes oleksid rahulikud ja treenitud. Selleks, et hobused ei oleks pöörased ja ei teeks ratsanikuga vigureid, peab hobuse eest hoolt kandma ja temaga tegelema. Paljud inimesed käivadki selle asemel pigem ratsatreeningutel, kui hakata seda suurt vaeva nägema enda isikliku hobuse pidamisega
as: SISUKORD 1.Lühitutvustus 2.Tunnustused 3.Sportlikud saavutused 3.1.Maailma meistrivõistlused 3.2.Olümpiamängud 3.3.Maailma karikas 4.Isiklikku 5.Iseloomust 6.Karjääri lõpp 7.Lõpetuseks 8.Kasutatud kirjandus 1.LÜHITUTVUSTUS Jüri Jaanson on sündinud 14.oktoobril 1965 aastal Tartus.Ta on endine Eesti tippsõudja,praegune poliitik ja Riigikogu liige. 1984 aastal lõpetas Jüri Viljandi 4.Keskkooli.15-aastasena läks Jaanson sõudetrenni ja ütles treenerile,et tahab tulla Nõukogude Liidu meistriks.Mõni päev hiljem teatas ta kodus kalendrisse vaadates,et 1988 aastal jõuab ta olümpiale.Vend Erkiga sõlmiti kirjalik leping,millega Jüri kohustus tulema maailmameistriks.Mõistagi pakkus see kõigile palju nalja.Aasta oli siis 1981. Samm-sammult ülespoole liikudes täitis Jaanson kõik lubadused.Tema karjäär kasvas maailma spordiloo üheks pikimaks-esimest MM-i ja viimast olümpiamedalit lahutab 20 hooaega.Kokku tegeles Jüri
lauapõrkest langeva pall pärast. Ebasportlik viga ehk sihilik viga. Ebasportlik viga määratakse kohtunike poolt siis, kui mängija proovib saavutada edu läbi vastasmängija otsese füüsilise mõjutamise. Eesmärgi saavutamine vastase tõukamise, löömise, kinni hoidmise ja muu sarnase tegevuse abil on keelatud. Olukorras kus mängija ilmselt loobub selle põhimõtte järgimisest vilistatakse ebasportlik viga. Tehniline viga määratakse karistuseks mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule "vaimse vägivalla" eest. Tehniline viga määratakse ebasportliku "vaimse" tegevuse eest. Selleks võib olla sõimlemine ja ebaviisakas käitumine, solvavate zestide kasutamine. Samas karistatakse tehnilise veaga ka mängu tahtliku venitamise, vea teesklemise ja vabaviske ajal vastase ehmatamise eest. Vea teesklemine toimub korvpallis reeglina stiilis, kus hetk enne eeldatavat tugevat kehakontakti vastasmängijaga visatakse ennast platsile selili ja nõutakse
Tõehetk saabus Jelena jaoks 12- aastaselt, kui ta poes juhuslikult kohtus tuntud Eesti iluuisutreeneri Anna Levandiga. Levandi võitis 1984. aastal maailmameistrivõistlustel hõbedamedali, tal on neli Euroopa meistrivõistluste pronksmedalit ning ta on neljakordne Nõukogude liidu meister. Sarajevo olümpial sai Levandi viienda ja Calgary olümpial kaheksanda koha. Levandile meeldis tüdruku visa iseloom. ,,Tahan teie juures treenida," lähenes Leena treenerile. ,,Jelena tegi juba siis igasuguseid hüppeid, mitte nii väga kõrgeid, kuid otsustasin ta siiski enda trenni võtta, kuna ta väga meeldis mulle," meenutab treener. Jelena treenib siiani Levandi juhendamisel. Kaks aastat pärast koostöö algust tulid ka esimesed tulemused - 14-aastaselt võitis Jelena Eesti meistrivõistlused täiskasvanute klassis, olles parem endast vanematest ja kogenumatest tüdrukutest.
poolt siis kui mängija proovib saavutada edu läbi vastasmängija otsese füüsilise mõjutamise. Korvpallis on kehakontaktid küll tavalised, kuid edu saavutamine mängus ei põhine vastase otsesel survel mängija kehale. St eesmärgi saavutamine vastase tõukamise, löömise, kinni hoidmise ja muu sarnase tegevuse abil on keelatud. Olukorras, kus mängija ilmselt loobub selle põhimõtte järgimisest, vilistatakse ebasportlik viga. Tehniline viga määratakse karistuseks mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule "vaimse vägivalla" eest ja teatud mõttes paariline ebasportlikule veale. Ebasportlik viga määratakse ebasportliku füüsilise tegevuse eest, siis tehniline viga määratakse ebasportliku "vaimse" tegevuse eest. Selleks võib olla sõimlemine ja ebaviisakas käitumine, solvavate zestide kasutamine. Samas karistatakse tehnilise veaga ka mängu tahtliku venitamise, vea teesklemise ja vabaviske ajal vastase ehmatamise jmt eest.
· Kiirendused 600m 400m 200m 400m 600m. 5 min puhkust iga kiirenduse järel · Lõdvestusharjutused · Venitusharjutused Reede · Soojendus · Erinevad harjutused · Krossijooks 5 km · Jõuharjutused · Venitusharjutused Laupäev · krossijooks umbes 3 km Pühapäev puhkepäev Kasutatud kirjandus · Jürimäe, J., Mäestu, J. (2011). Treeninguõpetus. Tartu Ülikooli Kirjastus. · Loko, J. (2008). Noorsportlaste treenimine: Metoodilisi juhiseid treenerile ja õpetajale. Tartu: AS Atlex. · Espe, V. (2008) Kiiruse arendamise võimalused. Kehaliste võimete arendamine spordis Eesti treenerite rahvusvaheline konverents 4.- 6.04.2008 Tartus ja Tallinnas Tänan!
tahetakse elada. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga. Kui lapse huvid ei ole ohus, peab laps saama suhelda mõlema vanemaga ka siis, kui nad elavad lahus, vanemate läbisaamine on halb või vanem elab välismaal. Kui suhtlemine vanemaga valmistab lapsele hirmu või on muul põhjusel vastumeelne, siis tuleks sellest teada anda täiskasvanule, keda usaldadakse (teisele vanemale, vanavanemale, sugulasele, õpetajale, kasvatajale, arstile, treenerile, psühholoogile, sotsiaaltöötajale vmt). Last ei tohi sundida suhtlema vanemaga, keda ta kardab. Lapsele on kõige olulisem ja teda aitab lahutusega toime tulla see, kui ta näeb ja kogeb, et tema vanemad, elades küll eraldi, kohtlevad teineteist lugupidavalt, ta saab pöörduda vabalt mõlema vanema poole ja nad hoolivad temast ning vanemad suudavad koos olles vestelda sõbralikud. Lapsel on küll omad õigused aga samas tal on ka kohustused.Ta peab oma vanemaid, kasvatajaid
Eesti Roheline Liikumine teavitab inimesi õiglase kaubanduse põhimõtetest ja sellest, kui oluline on ühine vastustus maailma tuleviku eest. On sul nüüd plaanis minna õue jalgpalli mängima? Kas sa ka tead, et 80% kõikidest maailmas toodetud jalgpallidest õmmeldakse Pakistanis, käsitsi ja tihti teevad seda rasket tööd 5-12 aastased lapsed olematu tasu eest 10 tundi päevas? Ka sina saad teha valiku õiglasema palli kasuks, kui räägid sellest oma treenerile ja naudid mõnusat mängu Fairtrade jalgpalliga! Fairtrade hinnad Makstava miinimumhinna Fairtrade tootjad on määratud Fairtrade standarditele. See kehtib kõige Fairtrade sertifitseeritud tooteid. See hind eesmärk on tagada, et tootjad saaksid katta oma keskmised kulud säästvat tootmist. Ta tegutseb turvavõrgu talupidajate ajal, mil maailmaturul langeb alla jätkusuutlikule tasemele. Ilma selleta põllumehed on täiesti armoilla turul. Kui turuhind on
VILJAR LOOR Sündinud 1.oktoobril 1953 Tartus. Tema pikk võrkpallurikarjäär algas ülikoolilinnas kuuekümnendatel aastatel Tartu LNSK-s treenerina töötanud Ülo Palgi ja hiljem Taavo Veski käe all. Viljar alustas treeninguid 5. klassi õpilasena. Tartu noortekoondises saavutas ta oma esimesed võidud. Pika ja saleda nooruki püüdlik mäng ning resultatiivne rünnak hakkasid varakult silma eesti noortekoondise treenerile Raimund Pundile, kes kutsus perspektiivika võrkpalluri Tallinna Spordiinternaatkooli. TSIK-i meeskonnas tuli Viljar 17-aastaselt N. Liidu noortemeistriks. Poja võrkpalluritee silumiseks asus Looride perekond Tallinna. Seda otsust pole vanematel kahetseda tulnud. Viljar Loor ( 197 cm pikk, võistluskaal 93-95 kg) on olümpiavõitja (Moskva 1980), kahekordne maailmameister ( 1978,1982), viiekordne maailmameister (1975, 1977, 1979,
G Holt jt, 2009). Viimasel kümnendil on räägitud palju kasvuhormooni kuritarvitamisest sportlaste hulgas. Mõningad sporlased üritavad sellega kiirendada ja suurendada lihaskasvu, et parandada tulemusi. Kasvuhormoon soodustab lihaste ja luude kasvamist. Sünteetilise kasuvhoromooni manustamise kõrvalmõjude hulka kuuluvad allergilised reaksioonid, diabetogeensed toimed ja akromegaalia, kui manustada suurtes doosides. (M. Jegathesan, Spordimeditsiini käsiraamat arstile ja treenerile). Positiivseid dopinguproove seoses kasvuhormooniga on andnud nii anaeroobse kui ka aeroobse lävega sportlased näiteks tõstjad, maadlejad, suusatajad pesapallimängijad. Esimene skandaalseim kasvuhormooni kuritarvitamise juhtum leidis aset 1988 aasta Souli olümpiamängudel, kus kanadalane Ben Johnson võitis 100 meetri sprindi hämmastava ajaga 9,79 sekundit (püstitatud maailmarekord tühistati pärast positiivse dopinguproovi andmist)
vastase otsesel survel mängija kehale. St eesmärgi saavutamine vastase tõukamise, löömise, kinni hoidmise ja muu sarnase tegevuse abil on keelatud. Olukorras kus mängija ilmselt loobub selle põhimõtte järgimisest vilistatakse ebasportlik viga. Näiteks lööb mängija vastast vastu käsi saamaks palli oma valdusesse tegemata seejuures katset lüüa ära palli ennast. Tehniline viga määratakse karistuseks mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule "vaimse vägivalla" eest ja teatud mõttes paariline ebasportlikule veale. Ebasportlik viga määratakse ebasportliku füüsilise tegevuse eest, siis tehniline viga määratakse ebasportliku "vaimse" tegevuse eest. Selleks võib olla sõimlemine ja ebaviisakas käitumine, solvavate zestide kasutamine. Samas karistatakse tehnilise veaga ka mängu tahtliku venitamise, vea teesklemise ja vabaviske ajal vastase ehmatamise jmt eest
iga kehakontakt ei ole viga. Kahepoolne viga, nn topeltviga vilistatakse siis kui mängijad teevad samaaegselt üksteisele isikliku vea. Ebasportlik viga määratakse kohtunike poolt siis kui mängija proovib saavutada edu läbi vastasmängija otsese füüsilise mõjutamise. Eesmärgi saavutamine vastase tõukamise, löömise, kinni hoidmise ja muu sarnase tegevuse abil on keelatud. Tehniline viga määratakse karistuseks mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule "vaimse vägivalla" eest ja teatud mõttes paariline ebasportlikule veale. Diskvalifitseeriv viga on karmim. Ühes mängus kaks ebasportlikku viga teeninud mängijale määratakse täiendavalt diskvalifitseeriv viga. Selliseks veaks on näiteks kellegi võistlusel viibija löömine vigastamise eesmärgil. Diskvalifitseeriva vea saanu peab lahkuma kohe mängust ja spordisaalist
Ta mängis isegi nii hästi, et oma juuniori hooajal kutsuti ta osalema Five-Star Campi Pittsburghi, Pennsylvaniasse, suvel enne oma viimast aastat keskkoolis. Tema käest küsiti hiljuti: "Mis oli esimene asi, mis läbis sinu aju, kui sa ei pääsenud keskkooli esimeeskonda kohe esimesel aastal?" Ta vastas: "Ma olin väga pettunud ja mõtlesin, et treener oli teinud vea. Mu ema aga ütles, et parim asi mis ma teha saan, on tõestada treenerile, et ta käitus valesti. Päev pärast oma võistkonda mittepääsemist hakkasin ma oma mängu parandama." Kui MJ hakkas lõpetama keskkooli, oli tal pikkust juba 198 cm ja ta sai korvpalli stipendiumi Põhja-Carolina Ülikoolis. Jordani pidevalt kasvav populaarsus sai alguse PCÜ, kus ta tegi NCAA meistrivõistluste finaalis võidukorvi. Michael Jordan siirdus Washingtoni klubijuhiks
..........................................................................................5 Üleminekuperiood:......................................................................................................................6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 2 Sissejuhatus Treeningprogramm terveks aastaks on treenerile kõige tähtsam, et planeerida sportlase edasist arengut. Treeninguprogrammi koostamisel peab treener lähtuma treeningu põhiprintsiipidest ja periodiseerimise kontseptsioonist. Treeningu planeerimine nõuab kindlaid teadmisi, mida soovitatakse saavutada ja kuidas selleni jõuda. Tänapäeva võrkpallur peab olema kõrgel tasemel tehnilis-taktikalises, psühholoogilises ja kehalises plaanis. Vastasel juhul ei olda piisavalt
Tema treeneriteks olid Ülo Palk, Raimund Pundi, Ivan Dratsov, Nõukogude Liidu koondises Vjatseslav Platonov ja Juri Tsesnokov. Aasta : 1980 Spordiala : Võrkpall Jaak Uudmäe Jaak Uudmäe (sündis 3. septembril 1954 Tallinnas) on eestikergejõustiklane (kolmikhüppaja ja kaugushüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati Jaak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal anti Uudmäe treenerile Jaan Jürgensteinile NSVL teenelise treeneri ja Jaagule NSVL teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli Jaak Uudmäe Euroopa karikavõitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. Jaak Uudmäe töötab Tallinnas Rocca al Mare Koolis kehalise kasvatuse õpetajana. Tema nimel on Eesti kolmikhüppe rekord 17.35 ning siserekord 17.10. Aasta : 1980 Spordiala : kergejõustik (kolmikhüpe) Tulemus : 17.35 m Ivar Stukolkin
vabaujumises. 2006. aastal valiti ta kaheks aastaks Olümpiavõitjate Kogu presidendiks. Püstitanud 29 individuaalset Eesti rekordit. 26- kordne Eesti meister (1976 -- 1985). Isiklikud rekordid: 100 m 51,95 (1982), 200 m 1.50,69 (1982), 400 m 3.49,51 (1980). N Liidu meister 1978 (4x200 m) Jaak Uudmäe Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35.Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati Jaak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal omistati Uudmäe treenerile Jaan Jürgensteinile NSVL teenelise treeneri ja Jaagule NSVL teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli Jaak Uudmäe Euroopa karikavõitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. 1977 sisemeistrivõistlustel hõbemedal, 1979 sisemeistrivõistlustel pronksmedal, 1980 sisemeistrivõistlustel hõbemedal. Viiekordne Eesti meister. Viljar Loor Võitis NSV Liidu koondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva mängudelt. Ta tuli esimese eestlasena NSV Liidu koondise värvides Euroopa
Siinkohal võivad utilitaristid treeneri vale mitte hukka mõista, kuna valetamise eesmärk oli viia oma meeskond võidule ning saavutada hea tunne nii meeskonnaliikmetes kui ka nende toetajates. Siinkohal arvan, et pigem mõistaksid tema käitumise õigeks teoutilitaristid, kelle jaoks on tegu õige siis ja ainult siis, kui selle tulemuseks on niisama palju hüvet, kui mistahes mõeldaval alternatiivil (Pojman, 2005: 182), sest mängu võit toob kasu nii treenerile, mängijatele kui ka kogu meeskonnaga seotud inimestele ja nende poolehoidjatele, mis on suhteliselt suur hulk inimesi. Siiski võib siin tekkida lahkheli selle osas, et kummale meeskonnale see rohkem mõjub ehk kas suurem on võitjate kasu või kaotajate kahju. Sellegi poolest ei mõistaks teoutilitaristid treeneri valet täielikult hukka, kuna tegu sooritades on mõeldud tagajärgedele, mis suure tõenäosusega tooks kasu väga paljudele.
saavutada edu läbi vastasmängija otsese füüsilise mõjutamise. Korvpallis on kehakontaktid küll tavalised, kuid edu saavutamine mängus ei põhine vastase otsesel survel mängija kehale. Vastase tõukamise, löömise, kinni hoidmise ja muu sarnase tegevuse abil on keelatud oma eesmärkide saavutamine. Olukorras, kus mängija loobub selle põhimõtte järgimisest, vilistatakse ebasportlik viga. Tehniline viga määratakse vaimse vägivalla eest karistuseks mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule. Kui ebasportlik viga määratakse ebasportliku füüsilise tegevuse eest, siis tehniline viga määratakse ebasportliku vaimse tegevuse eest. Selleks võib olla sõimlemine ja ebaviisakas käitumine, solvavate zestide kasutamine. Mängu tahtliku venitamise, vea teesklemise ja viske ajal vastase ehmatamise jms eest määratakse samuti tehniline viga vastavale mängijale. Vea teesklemine toimub korvpallis reeglina
Euroopa meister: 1975, 1977, 1979, 1981, 1983 Maailma karika võitja : 1977, 1981, 1983 Euroopa noortemeister: 1973 Tunnustused 2004 Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk J aak Uudmäe J aak Uudmäe J aak Uudmäe (sündis 3. septembril 1954 Tallinnas) on eesti kergejõustiklane (kolmikhüppaja ja kaugushüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati J aak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal anti Uudmäe treenerile J aan J ürgensteinile NSVL teenelise treeneri ja J aagule NSVL teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli J aak Uudmäe Euroopa karikavõitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. Tema nimel on Eesti kolmikhüppe rekord 17.35 ning siserekord 17.10. Tiit Sokk Tiit Sokk Tiit Sokk (sündis 15. novembril 1964) on eesti korvpallur ja korvpallitreener. Ta võitis NSV Liidu koondise koosseisus 1988. aastal olümpiakulla
juures. Igal juhul tuleb elukoha küsimust arutada Sinuga. Lahendus peab olema Sinu jaoks parim. Sul on õigus suhelda mõlema vanemaga. Kui Sinu huvid ei ole ohus, pead Sa saama suhelda mõlema vanemaga ka siis, kui nad elavad lahus, nende läbisaamine on halb või vanem elab välismaal. Kui suhtlemine vanemaga valmistab hirmu või on muul põhjusel vastumeelne, siis anna sellest teada täiskasvanule, keda usaldad (teisele vanemale, vanavanemale, sugulasele, õpetajale, kasvatajale, arstile, treenerile, psühholoogile, sotsiaaltöötajale vmt). Sind ei tohi sundida suhtlema vanemaga, keda Sa kardad. Sinu kohustus on oma vanemaid, kasvatajaid ja teisi pereliikmeid abistada vanusele vastavalt. Sul on kohustus võtta osa perekonna ühistest tegevustest ja igapäevatöödest. Vanem ja laps peavad teineteist toetama ja teineteisest lugu pidama ning arvestama teineteise huvide ja õigustega. Õigus nimele ja kodakondsusele Iga inimene on erinev ja eriline. Nii ka Sina
Meeskonna juht peab olema hea ajaplaneerija, et meeskond ei muutuks heaks seltskonnaks, motiveeriva õhkkonna ja kontrollisüsteemi looja, peab valdama demokraatlikku juhtimisstiili, oskama valida häid meeskonnaliikmeid, kasvatama vastutustundlikkust ning püstitama häid eesmärke (Telvik, Rõbtsenkoi 2009). Vesso ja Saue oma juhtimist abistavas raamatus ,,Õnnelik meeskond" (2008) leiavad, et juht peab olema oma meeskonnale eelkõige treener. Sarnaselt treenerile, kelle ülesandeks on saavutada tulemusi koos tippsportlasega peab seda tegema ka organisatsiooni juht. Juht peab teadma, et töötajate emotsionaalne seisund mõjutab ka nende produktiivsust tööl. Samuti peab juht pöörama suurt tähelepanu läbipõlemise vältimisele ning isiksuslikule arengule. Tulemusteni jõudmiseks peab meeskonnatööd juhtima õigesti, see peab tuginema vastutusel põhineval organisatsioonil, lihtsatel juhtimisreeglitel ja meeskonnatöö kogemustel. Juhtimist
Viimaks sai Kristina end ree peale tagasi ning hakkasid tulema ka esimesed saavutused. JUUNIORIDE MM-ilt noppis Kristina 1996. aastal Asiagos neli hõbedat ja 1997. aastal Canmores kaks kulda. 3.2 Teel suurte sekka Kristina näitas suusarajal üsna varakult ,et ta pole pai tüdruk .. Kõik oma kaotused elas Kristina välja järgmisel võistlusel tõestades ,et teda pole mõtet maha kanda. Tema tehnika tegi silmad ette nii mõnelegi vanemale suusatajale või siis NSV Liidu treenerile. Kui Venemaa Otepääl harjutas ,siis pandi rajad kinni. Neil oli treenimiseks eriluba. Olles rajal endast vanemate ja kogenumate staaridega , tegi Kristina nii neile , kui ka nende treeneritele koheselt selgeks ,et ta pole tavaline lapssuusataja , vaid armutu võitleja. Veel enne seda aga ei võetud Kristinat kui suusatajat tugeva konkurendina . Kes oleks võinud arvata ,et teismeeas tüdruk võib silmad ette teha 30-tes kogenud sportlasele.
Seega võis oletada, et Toim tikub ka lastest kiiresti meistreid vormima. Kuid ei. Erinevalt paljudest teistest treeneritest ei pannud Toim sportlasehakatistele mahvi peale. Veerpalu harjutas ligi poole vähem kui enamik eakaaslasi Eestis. «Kõik küsisid, miks ma lapsi nii vähe treenin,» mäletab Toim. «Ütlesin, et las lapsed puhkavad ka.» Noist teistest, kes hirmus palju treenisid, pole Toim juba ammu enam midagi kuulnud. Kuigi noor Veerpalu ei paistnud teab mis andekas, jäi ta treenerile silma töökuse ja sihikindlusega. Ta tegi vaikselt, aga täpselt kõike, mida Toim ette kirjutas. Kui laagris saabus öörahu, läks korralikult magama ega ajanud tüdrukuid taga. «Tal oli tahtmist rohkem kui teistel parematel suusatajatel,» kinnitab Toim. Ent mille nimel ta pingutab, sellest Veerpalu kõvasti ei rääkinud. Noorteklassis murdis ta Eestis pidevalt esikuuikusse, kuid üleliidulisel areenil tuli rahulduda kohtadega 30 piirimail
treeningukava mitte ksnes ei raskenda seatud eesmrkide saavutamist, vaid vib organismi arendamise ja tiustamise asemel seda hoopis tsiselt kahjustada. Enesestmistetav on, et arst, kes kirjutab patsiendile vlja ravimi, tunneb selle toimet ja vimalikke krvalmjusid ning on vimeline mrama igale inimesele kohase koguse ning tarvitamise sageduse. Peamine vahend, mida treener oma pilaste mjutamiseks kasutab, on kehaline koormus. Inimese anatoomia ja fsioloogia tundmine on treenerile mdapsmatult vajalik selleks, et ta oma peamise mjutusvahendiga sama vastutustundlikult mber kia suudaks kui arst ravimitega. Treening muudab inimese organismi, muutused vivad olla vga ulatuslikud ning ilmneda nii inimese keha ehituse kui ka talitluse tasandil BIOLOOGIA JA FSIOLOOGIA INIMESE ORGANISMI EHITUS Inimese organismi ehitus on keerukas ning seda kikehaaravalt ja korraga kirjeldada ning tundma ppida on praktiliselt vimatu. Seeprast on otstarbeks esiteks
pöördutud; • trauma- ja ülekoormussündroomijärgne taastumine; • märgatav kehapoolte asümmeetria; • häirunud liigutusmustrid erialasel sooritusel 7. Mida hinnatakse sportlasel füsioterapeutilise hindamise käigus? (Nimetage vähemalt kolm parameetrit.) 1- sportlase rühti 2- kehaosade aktiivsust 3- passiivset liigeseliikuvust * ( need on ka nt : lihasejõunäitajaid, staatilist ja dünaamilist tasakaalu ja koordinatsiooni) 8. Kuidas saab spordifüsioterapeut treenerile tema igapäevatöös abiks olla? Spordifüsioterapeudi juurde saab suunata vigastatud sportlase ravile, et saavutada kiirem taastumine. Füsioterapeudi käest saab treener õppida teadmisi, et ennetada vigastuste tekkimist. 9. Millistele aspektidele sportlase liigutusmustris tuleb pöörata tähelepanu sügavkükitestil? A. Eestvaates. Käed, õlad ja pea on algasendis ja püsivad liikumisel sümmeetriliselt. Kehatüve ja puusavöötme asend jääb sümmeetriliseks
Esteetika- ja tantsukooli A-Rühma Tantsutüdrukud on ametlikult BC Rakvere Tarvas ergutajaniim ning nende juhendaks on Merle Laud. A-Rühm on grupp tantsutüdrukuid, mis loodi 2007. aastal, et esindada Esteetika- ja Tantsukooli. Tantsutrupi "A-Rühm" nimi tekkis 6 aastat tagasi, kui grupp neiusid samastas end kultusseriaali tegelastega. Nõnda nagu filmi nelik-ki oli tüdrukute koosseis tugev, kokkuhoidev ning kirev. Tantsutrupi nimi sai ametlikuks, kui neiud kinkisid oma treenerile särgi, mille seljaosale oli kirjutatud A-RÜHM ning esiküljele LIIDER. Sealt sündis idee anda kõigile iseloomustavad nimed: kes perfektne, kes parim, kes insener, spetsialist või hoopis staar. Aastal 2010 elas A-Rühm üle suure uuenduskuuri, kui kolmele järelejäänud algsele tantsutüdrukule (Liisa, Eret ja Käddy) lisandus palju uusi - särtsakaid ja pühendunud - neiusid. Grupist on käinud läbi mitmeid andekaid tüdrukuid ning nii mõnigi vilistlastest tegeleb
koos harjutama ja ennast õpetama. Treeningu lõpus sooritatava kummarduse ajal öeldakse ARIGATOO GOZAIMAZU, mis tähendab "palju tänu". 9 http://www.tengu.ee/failid/File/karate_opik.pdf Ühine kummardus tehakse püstiasendis, mis on märguandeks trenni alguse või lõpu kohta. Mõnes dojos on kombeks lausuda koos "aitäh" ja siis plaksutada. Plaksutused pole mõeldud ainult trenni läbiviijale, vaid nii väljendatakse lääne kombe kohaselt ühistänu nii kaaslastele kui ka treenerile. Õpetajale kummardatakse alati pärast seda, kui ta on uut tehnikat ette näidanud või paaristoiminguid suunanud. DOJO KUN DOJO KUN tähendab dojo reegleid. Need koosnevad vanadest jaapani juhistest- õpetustest, milles suunatakse dojos käitumist, treenimist ja kunsti elada. Iga harrastaja peab reeglitega tutvuma ja pürgima nende elluviimisele ka isiklikus elus. Dojo kun sisaldab järgmist: - ära murra lubadusi. Treeni alati positiivse suhtumisega
01. kõrgushüppes läks Erkil paremini. Kolmandal katsel hüppas Erki 1.92. 400 meetris jooksis algul liiga ettevaatlikult ning sai kolmanda koha. (Erki Nool,autogramm) Aga kohe teise päeva avaala, tõkkejooks, lõpetas kõik unistused. Erki sai punkti pealt sama aja mis Götzises, 15,03. Aeg oli tagantpoolt kolmas. Kettaheitel heitis Erki ketast esimesel katsel 35 meetrit ja teisel katsel 0. Samal ajal kui Rein Sokk vaatas Virge Naerise kaugushüpet hõikas Erki Magnussoni treenerile: mida ma pean tegema? Treener hõikas vastu: võta veidi rahulikumalt ja nii Erki tegi. Kolmandal katsel heitis Erki kaugust isiklikuks rekordiks 42.98. Nüüd otsustas palju teivas hüppe ja otsustaski, kuid kahjuks hüppasid konkurentsid erakortselt hästi. Rekil kolmandal katsel hüppas teivast 5.40. Videolt võib näha et keha ja lati vahele jäi veel 30 sentimeetrit. Kuid järgmist kõrgust Erki võtta ei jõudnud. Odaviskes viskas Erki otse taevasse-65.48. Sellega ei olnud enam Erki
mitte. Sellel aastal võttis aga korvpalliliit vastu seaduse, et ilma arstliku läbivaatuseta pallureid platsile ei lubata. "Minul on see kurb sündmus olnud, et minu õpilane on surnud. Mina olen kahjuks pidanud käima oma õpilase matustel," räägib Kerde kadunud Bogdan Konontsukist. "Olen kogu aeg olnud seda meelt, et tuleb kontrollis käia! Mõned aga ei saa sellest siiani aru..." Praegu treenib Kerde Bogdani nooremat venda Romani. "Poiste isa ja ema on usaldanud mind edasi. Treenerile on see raske vastutusekoorem." Lisaks sellele, et Roman Konontsuk Audentese klubiga regulaarselt kontrollis käib, viib isa Juri poja kaks korda aastas Tartusse südameuuringutele. Seepärast, et südamehaigused on geneetilise eelsoodumusega kui on ühel, võib ka teistel samas suguvõsas olla. Iga visiidi eest maksavad Konontsukid 600800 krooni. "Bogdani puhul ei pööratud tervisele piisavat tähelepanu," räägib isa Juri. "Mulle ütlesid Eesti
Gert oli juba varases nooruses N. Liidu noortekoondises, mille koosseisus võideti ka kuni 16 aastaste EM-il pronksmedal, samuti oli ta aastaid üks Eesti rahvuskoondise liidreid. Oma Eesti meistriliiga debüüdi tegi Gert Kullamäe 1985. aastal TPI meeskonnas, olles siis vaid 15 aastane. Meeskonda kuulusid samal aastal ka Margus Metstak, Ivo Saksakulm ja Tiit Sokk. TPI rivistuse mängis noormees 1988-1989 oma viimase hooaja. Selleks ajaks oli Kullamäe jäänud silma ka juba suure Kalevi treenerile Jaak Salumetsale.Siiski mängis hooajal 1989-1990 Gert TPEDI meeskonna eest, kus samal aastal tegi meistriliiga debüüdi samuti alles 15 aastane Martin Müürsepp.Alates aastast 1991 algab Kullamäe tõeline tähelend. Hooaega alustab ta BC Kalevis ning sellele järgneb juba suurklubi Kaunase Zalgiris, mille rivistuses tuleb ta ka esimese eestlasena Leedu meistriks. Leedust tuleb mees aga tagasi Kalevisse. 14
Ta mängis isegi nii hästi, et oma juuniori hooajal kutsuti ta osalema Five-Star Campi Pittsburghi, Pennsylvaniasse, suvel enne oma viimast aastat keskkoolis. Tema käest küsiti hiljuti: "Mis oli esimene asi, mis läbis sinu aju, kui sa ei pääsenud keskkooli esimeeskonda kohe esimesel aastal?" Ta vastas: "Ma olin väga pettunud ja mõtlesin, et treener oli teinud vea. Mu ema aga ütles, et parim asi mis ma teha saan, on tõestada treenerile, et ta käitus valesti. Päev pärast oma võistkonda mittepääsemist hakkasin ma oma mängu parandama." Kui MJ hakkas lõpetama keskkooli, oli tal pikkust juba 198 cm ja ta sai korvpalli stipendiumi Põhja-Carolina Ülikoolis. Jordani pidevalt kasvav populaarsus sai alguse PCÜ, kus ta tegi NCAA meistrivõistluste finaalis võidukorvi. 1984. aasta suvel mängis MJ treener Bobby Knighti juhitud USA korvpallikoondises.
17 3. UURIMISTÖÖ METOODIKA JA TULEMUSTE ANALÜÜS 3.1 Küsimustiku koostamine ja küsitluse läbiviimine. · Uurimuse läbiviimiseks koostas autor 3 erinevat küsitlust. · Küsimustike koostamisel lähtus autor uurimistöö eesmärgist. · Esimese küsimustiku esitas autor 15-19 aastastele sulgpallimängijatele. · Teine küsimustik esitati kahele sulgpalli treenerile. · Kolmas küsimustik esitati arstile. Esimene küsimustik koosnes 10-st küsimusest. Küsimustega tahtis autor välja selgitada mängijate kokkupuudet, kogemusi ja teadmisi seoses vigastustega sulgpallis. Teine küsimustik koosnes 9-st küsimusest, mille eesmärk oli välja selgitada, kas treenerid on piisavalt teadlikud ja võimelised oma sportlasi vigastuste tekkimisel abistama. Kolmas küsimustik , mille autor esitas arstile, koosnes 9-st küsimusest, mis olid sarnased
kaitsnud vabariigi esindusvõistkonna au seitsmevõistluses ja jõudnud vabariigi meistrivõistlustel mitmel korral medalikolmikusse. Seoses spordikooli likvideerimisega tegi Paides vähikäiku ka kergejõustik. Ametist on lahkunud kõik kergejõustikutreenerid, viimasena neist tüdrukutega edukalt töötanud Liina Molotovskaja. Paide-suuruses linnas jätkuks tööd kindlasti täiskohaga nii poiste kui tüdrukute treenerile. Hetkel aga töötab Paides ainukese treenerina Toivo Evardi ning sedagi vaid kooli huviringi raames. Seetõttu on Paide sportlaste esindatus vabariiklikel võistlustel üpris tagasihoidlik. AMBLA Ambla osa maakonna kergejõustiku ajaloos on kindlasti tähelepanu vääriv. Juba 1910. aastal pandi Amblas alus oma spordiringile Ambla Jõukarastuse Seltsile. Kuigi otsa tegid lahti raskejõustiklased ja vutimehed, jõuti peatselt ka kergejõustiku juurde, mis läks üha enam moodi
tervisekäitumine. 2005/2006. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut Caballero, B., Allen, L., Prentice, A. (2005). Encyclopedia of Human Nutrition, volume 3. Second Edition, Academic Press Deikina, J., Jõeleht, A. (2010). Toitumis- ja toidusoovitused noortele. Tallinn: Tervise Arengu Instituut Eesti Sotsiaalministeerium (2003). Eesti tervishoiustatistika 2000-2002. Tallinn: OÜ Soha Kergejõustiku Arenduskeskus (IAAF) (2006). Spordimeditsiini käsiraamat arstile ja treenerile. Tallinn: Eesti Sporditeabe Sihtasutus Maser M., Järviste A., Einberg Ü., Sapatsuk I., Vaask S., Vihalemm T., Villa I. (2009). Laste ja noorte toidusoovitused. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduse Selts Maser, M. (2004). Kooliõpilaste tervisekäitumine. 2001/2002. õppeaasta uuring. Tartu: Tervise Arengu Instituut Püssa, T. (2005). Toidutoksikoloogia. Tartu: Halo Kirjastus Zilmer, M., Karelson, E., Vihalemm, T. (2001). Meditsiiniline Biokeemia I osa. Tartu:
kaudu, seoses intensiivse pühendumise ning tugeva tööga, tuues kaasa loobumisi ja riskides oma isikliku heaoluga ning taludes valu; 3. keha vaadeldakse, kui masinat, kus tehnoloogiat kasutatakse ainult selleks, et kontrollida ja hinnata keha seisundit; 4. osalemine spordis on põhjendatud üksnes kehaliste oskuste arendamise ja võistlustel edu tagamisega; 5. hierarhiliselt hinnatud struktuur, milles atleedid alluvad treenerile ja treenerid alluvad spordiklubi omanikele ning administratsioonile; 6. antagonism opponentide vahel opponente defineeritakse kui vaenlasi. Spordiga tegeledes ja arvestades vastavalt eelnimetatud faktoreid, võivad olla erinevad spordiga alustamise põhjused ja sport võib olla organiseeritud samuti teistel alustel. 62 Mitmetes maades on kasutusel ka teised spordi organiseerimise ja
viievõistluses. 1920.a. olümpiamängudel esines Oskar Vilkmann (1880 - 1953) Soome koondises ratsutamises Oskar Vilkama nime all. Mõningates teatmikes on eestlasteks loetud ka laskur Harry Blau ja võimleja Georg Maser, kuid otseste faktide puudumisel pole selles senini selgust. Karl Lukk ja Eduard Hermann osalesid Stockholmis 10 km käimises. Neile uudsel alal debüteerinud eestlased langesid välja juba eelvõistlusel. Mehed polnud aga eriti pettunud. Oma treenerile Tõnissonile saatsid nad lakoonilise teatega piltpostkaardi: Kallid Spordivelled! Täna olime võistluses, et meil olid kanged vastased ei võitnud meist keegi, võitsivad ameeriklased: Tervitades Ed. Hermann, Karl Lukk. ANTVERPEN 1920 Esmakordselt heisati olümpiamängudel viie omavahel põimunud rõngaga olümpialipp. Kasutusele võeti olümpiadeviis: "CITIUS, ALTIUS, FORTIUS". Alates Antverpeni OM-ist muutus avatseremoonia lahutamatuks ja traditsiooniliseks osaks rahutuvide õhkulennutamine
harrastajad tegelevad suurest armastusest spordi vastu ning nendega on lihtne arutelu pidada, mida laste puhul alati väita ei saa. Harrastajad on üldjuhul haritud inimesed ja seega ka rohkem teadmisjanulised. Harrastajad oskavad treeneritele rõõmu pakkuda. Üks treener kirjeldas oma kogemust järgnevalt: „Olen Soomes treeninud 50 aastaseid naisterahvaid, kes on rõõmupisarates kui suudavad mugavalt istudes teha kaks ringi galoppi ja minule kui treenerile on see äärmiselt südantliigutav, et inimene oskab hinnata ka väikeseid edasiminekuid.“ Üks küsitluses osalenu toob välja teadliku harrastaja teise külje, kus eneseteadlikkus ja teoreetiline lugemus ei vasta praktilistele kogemustele. Teisalt on selliseid kogemusi (2 treenerit), kus töö on ka siis tulemuslik, kui harrastaja igapäevased kohtumised ei ole võimalikud, „kuid kõik õpetussõnad on õpilasele tähtsad ning nende järgi oskab ta informatsiooni tasapisi edasi arendada
organismi arendamise ja täiustamise asemel seda hoopis tõsiselt kahjustada. Ene- ehituse kui ka sestmõistetav on, et arst, kes kirjutab patsiendile välja ravimi, tunneb selle toimet talitluse tasandil ja võimalikke kõrvalmõjusid ning on võimeline määrama igale inimesele kohase koguse ning tarvitamise sageduse. Peamine vahend, mida treener oma õpilaste mõjutamiseks kasutab, on kehaline koormus. Inimese anatoomia ja füsioloogia tundmine on treenerile möödapääsmatult vajalik selleks, et ta oma peamise mõju- tusvahendiga sama vastutustundlikult ümber käia suudaks kui arst ravimitega. 5 BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA NB! INIMESE ORGANISMI EHITUS Põhilised struktuu- Inimese organismi ehitus on keerukas ning seda kõikehaaravalt ja korraga kirjel-
esimesele kohtunikule teada aset leidnud väära käitumise juhtudest. Teine kohtunik kontrollib mõlema võistkonna mängijate tegevust soojendusalades. Teine kohtunik lubab mängu katkestusi, kontrollib nende , kestvust ja lükkab tagasi alusetud palved. Teine kohtunik kontrollib vaheaegade arvu puhkamiseks ja vahetuste arvu, mida on kasutanud kumbki võistkond ning teatab esimesele kohtunikule ja vastava võistkonna treenerile 2-st vaheajast puhkamisele ja 5-st ning 6-st vahetusest. Mängija vigastada saamisel lubab teine kohtunik teha erand- korras vahetuse või annab 3 minutit aega vigastada saanud mängija toibumiseks. Teine kohtunik kontrollib põranda seisukorda, seda eriti , eesliinis. Ta kontrollib ka kogu mängu vältel pallide vastavust Määrustele.. Teine kohtunik juhendab võistkondade liikmeid karistus- alades ja teavitab nende väärkäitumistest esimest kohtunikku. 24.3. KOHUSTUSED
treeningud); 5. Tulemuste säilitamine (iseloomustab individuaalne lähenemine. Etapile on iseloomulik püüd säilitada varemsaavutatud funktsionaalsete võimete taset endise või väiksema treeningumahu korral, täiustada tehnilist meisterlikkust, tõsta psüühilise ettevalmistuse taset, kõrvaldada puudusi kehalises ja funktsionaalses ettevalmistuses). 5.3 Treeningu planeerimine ja arveldus Aastane treeninguprogramm on sõudmises treenerile kõige tähtsam, et planeerida sportlase edasist arengut. Aastase treeninguprogrammi koostamisel peab treener lähtuma treeningu põhiprintsiipidest ja periodiseerimise kontseptsioonist. Treeningu planeerimine nõuab kindlat teadmist, mida soovitatakse saavutada ja kuidas selleni jõuda. Selle saavutamiseks tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: 1. Eesmärgi püstitamine; 2. Süstemaatilise treeninguplaani koostamine; 3. Treeninguplaani täitmine; 4
annaabi.ee 
