Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti kaugushüppajad (0)

1 Hindamata
Punktid
Eesti kaugushüppajad
Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele.
Eestis tegeleb kaugushüppega tõsisemalt 11 inimest, kes on võitnud nii euroopas kui ka maailmas erinevaid medaleid - Ksenija Balta , Helena Kannus, Paavo Kivine, Lauri Leis , Tõnu Lepik, Annely Ojastu , Tõnis Sahk , Jaak Uudmäe , Jaanus Uudmäe.
Ksenija Balta
Ksenija Balta, kes on sündinud 1. novembril 1986 Minskis, on Eesti kergejõustiklane . Tema põhialaks oli varem seitsmevõistlus, praegu kaugushüpe. Ksenija on püstitanud kuus kehtivat Eesti rekordit ning kaugushüppes saavutanud Maailmameistrivõistlustel Berliinis 8.koha hüpates 6.62 meetrit. Lisaks on Balta sisemeister kaugushüppes, hüpates Euroopa sisemeistrivõistlustel 2009 aastal kaugushüppes 6.87.
Helena Kannus
Helena Kannus on Eesti kergejõustiklane, 1992–2004 kuulus ta Eesti koondisse. Nägemispuudega võistlejana on ta korduvalt osalenud paraolümpiamängudel. 1998 tuli ta kaugushüppes vaegnägijate maailmameistriks, samuti jõudis ta 1999 EM-il kaugushüppes hõbedale. 2003 pälvis Helena Kannus maailmameistrivõistlustel pronksi kaugushüppes. Naiste kaugushüppes saavutas ta Ateenas 6. koha tulemusega 5,03 m.
Paavo Kivine
Paavo Kivineon eesti spordiajakirjanik, kirjanik ja tõlkija ning endine kergejõustiklane.Ta on kuuekordne meister kaugushüppes. Aastatel 1963–1965 parandas ta kolm korda Eesti kaugushüpperekordit.
Lauri Leis
Lauri Leis on eesti kergejõustiklane. Isiklik kolmikhüpperekord 16,77 (2008), kaugushüpperekord 7,48 (2005). Ateena olümpiamängudel (2004) saavutas 33. koha tulemusega 16,18.
Tõnu Lepik
Tõnu Lepik on eesti kaugushüppaja.Lepiku México olümpiamängudel hüpatud 8.09 püsis Eesti rekordina 27 aastat, kuni Erki Nool selle ühe sentimeetriga ületas. Tema nimel on Eesti siserekord kaugushüppes tulemusega 8.05, millega ta võitis 1970. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused.
Tõnis Sahk
Tõnis Sahk on eesti kaugushüppaja. Ta tegeleb ka maalikunstiga. Sahki isiklik rekord on 7,99, mille ta hüppas 3. juunil 2008 Tallinnas.
Jaak Uudmäe
Jaak Uudmäe on eesti kergejõustiklane (kolmikhüppaja ja kaugushüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17,35 m.
Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati Jaak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal anti Uudmäe treenerile Jaan Jürgensteinile NSV Liidu teenelise treeneri ja Jaagule NSV Liidu teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli Jaak Uudmäe Euroopa karikavõistluste võitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. Tema nimel on Eesti kolmikhüppe rekord 17.35 ja siserekord 17.10.
Annely Ojastu
Annely Ojastu Eesti kergejõustiklane ja invasportlane, 1996. aasta paraolümpiamängude kuldmedalivõitja. 1976–91 võistles ta Nõukogude Liidu koondises. 1996. aasta paraolümpiamängudel Atlantas pälvis ta hõbemedali naiste kaugushüppes.
Kõik Eesti kaugushüppesportlased on tegelenud ka teiste kergejõustikualadega ning saavutanud suuri tulemusi. Usun, et kui oleks rohkem kergejõustikutrenne üle kogu Eesti, suudaksid meie sportlased saavutada veelgi rohkem häid tulemusi ning võista suurvõistlusi.
Eesti kaugushüppajad #1 Eesti kaugushüppajad #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hellu385 Õppematerjali autor
Kokkuvõte Eesti kaugushüppajatest, nende tulemustest ja saavutustest. Tekst on valminud seoses kehalise kasvatuse tunnitööga ning saanud hinde 5.

Sarnased õppematerjalid

Kergejõustik 2009-väike uurimistöö
12
doc

Kergejõustik 2009 väike uurimistöö

12.kl juhendaja: ***** Põltsamaa 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Mis on kergejõustik? 4 2. Rahvusvahelised kergejõustiku tiitlivõistlused 2009. aastal 5 2.1 Torino Euroopa sisemeistrivõistlused 5 2.2 Maailmameistrivõistlused Berliinis 6 3. Eesti edukamad kergejõustiklased aastal 2009 8 3.1 Gerd Kanter 8 3.2 Ksenija Balta 9 3.3 Mikk Pahapill 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 Sissejuhatus

Olümpiavõitjad
37
odp

Olümpiavõitjad

EESTI OLÜMPIAVÕITJ AD Patrik Edur Rühm PK12-PE Alfred Neuland Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga ­ 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eesti olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises.

Kehaline kasvatus
Kümnevõistlus
16
doc

Kümnevõistlus

Samal päeval leidis Tallinnas aset teinegi, täiesti olümpialik kümnevõistlus. Selle korraldas võimlemisseltsi "Sport" asutanud Artur Kukk. Selle kümnevõistluse võitis Soome 1912. aasta meister, Helsingi rootsi klubi IFK esindanud Lars Hornborg Venemaa mitmekülgsema atleedi Garri Gangvargi ees. Kolmas-neljas olid IFK esindanud Paul Jefimoff ja John Engberg. Viiendaks jäi eestlane Gustav Kiilim. Kiilim oli püstitanud eelmistel hooaegadel Eesti tipptulemusi 100 meetrist 1500 meetrini. Kõnealust võistlust alustas Kiilim oma võimetele vastavalt. Väljakualadel ta aga külalistele konkurentsi ei pakkunud. Kiilimi üksiktulemused (11,9 - 5.46 - 7.90 - 1.40 - 56,0 - 22,0 - 27.52 - diskv. - 30.40 - 4.47,2) andsid 1912. aasta punktiskaala järgi esimeseks Eesti rekordiks 4438,195 punkti. Tulemuste võrdlusest selgub, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias

Kehaline kasvatus
Olümpiamängud
22
doc

Olümpiamängud

aasta Ateena olümpiamängude puhul. Kuni 1924. aastani andis marke välja vaid see riik, kus mängud toimusid, sealtpeale aga levis traditsioon laiemalt. Tänapäeval antakse olümpiateemalisi marke välja kõikjal maailmas, sealhulgas ka Eestis. Olümpiamündid- esimesed spetsiaalsed meenemündid lasti olümpiamängude puhul käibele 1952. aastal Helsingis. Tänaseks on olümpiamünte välja andnud mitmed maailma riigid, sealhulgas ka Eesti. Olümpiamuuseumid on loodud olümpiaajaloo paremaks säilitamiseks- tutvustamiseks mitmel pool maailmas, milledest kesksel kohal on muuseumid Olümpias (Kreeka) ja Lausanne'is (Shveits). Kaasaegsete olümpiamängude ajaloo muuseumi (inglise keeles The Historical Museum of the Modern Olympic Games) eest kannab hoolt Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia (ROA). Muuseum asutati 1961. aastal Kreeka filatelistist metseeni Georgios Papastefanou initsiatiivil Olümpiafilateeliamuuseumi

Kehaline kasvatus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun