Psüühiline pinge ja ülepinge spordis (0)

Psüühiline pinge ja ülepinge spordis (lk177)
Paljude faktorite hulgas, mis tagavad tegevuse tulemuslikkuse, on peamisi psüühiline pinge. Psüühiline pinge, mis saadab iga produktiivset tegevust, tekib nii treeningutel kui ka võistlustel. Oma suunitluselt ja sisult on see erinev. Treeningupinge on seotud üha kasvava kehalise koormuse talumisega. Treeningu psüühiline pinge sõlub mitmeaastase ettevalmistuse etapist, treeninuprotsessi ülesehitusest (perioodid, etapid, tsüklid) ja sportlase individuaalsetest iseäärasusest. Võistluspinge on seotud vajadusega saavutada hea tulemus ja sõltub võistluste tähtsusest ning konkurentsi suurusest .
Kõrge ja kestev pinge (eriti monotoonne), mis tekib suurte treeningukoormuste mõjul, võib esile kutsuda ülepingeseisundi. Psüühilist ülepinget iseloomustab vaimne tasakaalustamatus, töövõime langus, unehäired, kiire väsimine. Treeninguprotsessis eristatakse kolme psüühilise ülepinge staadiumi.
1.Närvilisus:kapriissus, ebapüsiv meeleolu, seesmine (juhitav) ärritus, lihaste valulikkus.
2.Emotsionaalne püsimatus: kasvav pidurdamatu ärritus, rahutus, pidev ebameeldivuste ootamine , käitumise väljumine kontrolli alt.
3. Depressioon : kõrge tundlikkus ja haavatavus, treenimissoovi puudumine, kahtlemine oma võimetes.
Soovitused sportlastele psüühilise ülepinge vältimiseks treeninguprotsessis
1.Ilma psüühilise pingeta ei ole produktiivset tööd. Tulemuste paranedes tõuseb treeninguprotsessi psüühiline pinge. Suhtu raskustesse rahulikult, võta seda ülepinget kui positiivset faktorit, mis pärast koormuse alandamist väheneb.
2.Pea meeles, et psüühilise ülepinge perioodil väheneb järsult huvi treeningu vastu, väheneb positiivsete emotsioonide hulk, kasvab ebameeldivate elamuste hulk. Kompenseeri kõik see tahtepingutusega (asenda „tahan“ sõnaga „peab“).
3.Mida suurem on psüühiline pinge, seda organiseeritum ole. Väldi kõiki pisiasju, eriti neid, mis annavad lisakoormust ja segavad treeningule keskendumist.
4.Vabane kiirustamisest ja asjatust askeldamisest. Planeeri oma tegevust nii, et alati oleks ajavaru. See aitab sul säilitada treeninguteks vajalikku närvienergiat.
5.Kes hästi töötab, see peab ka korralikult puhkama . See on eriti tähtis suurte treeningukoormuse puhul.
6.Ülepingutuse perioodil muutud kriitilisemaks ja enesekriitilisemaks. Säilita rahu ka siis, kui tegid vea. Analüüsi vigu, ära anna tunneele voli .
7.Mida väsinum sa oled, ja mida suurem on psüühiline pinge, seda vähem vigu (puudusi) andestad sa teistele, eriti treenerile. Ole suuremeelne ja teiste suhtes kannatlik
8.Kui tunned , et oled hakanud kergesti solvuma, tea, et see kõik on ajutine. Kui koormus väheneb, mööduvad ka solvangud.
9.Kontrolli ja reguleeri suhtlemist. Väldi seltskonda, mis sind ärritab. Suhtle inimestega, kes sind rahustavad.
10.Väsimuse perioodil ära anna järele kapriisidele, see on alati nõrkuse tunnus. Kas tahad demonstreerida oma nõrkust?
11.Meeleolu langedes pea meeles, et sinu liitlasteks ja sõpradeks on elurõõm ja optimism .
12.Ära koorma ennast asjatute ootustega. Täida aeg huvitava tegevuse või mõtetega.
13.Püüa mitte märgata pingsal treeningul tekkidaq võivaid ebameeldivaid ja isegi valuaistinguid oma kehas. On loomulik, et organismis toimub pidev ümberehitus, mis peab kaasa aitama sporditulemuste parandamisele. Käsita seda kui positiivset faktorit, treeni rahulikul, ole enesekindel .
14.Püüa selgitada ebakindluse põhjuseid.
15.Psüühilise pinge kogumine (kumulatsioon) Paneb aluse kõhkluste esilekerkimisele treeningu jätkudes. Ära anna kõhklustele järele.
Soovitused treenerile psüühilise ülepinge leevendamiseks treeninguprotsessis
1.Psüühiline ülepinge treeningkoormuste tipus on õigesti üles ehitatud treeninguprotsessi loomulik rulemus (ilming). Psüühilise ülepinge tunnuste täielik puudumine tähendab seda, et sportlane võiks treenida veelgi suurema koormusega.
2.Kui tavaliste treeningkoormuste puhul ilmnevad psüühilise pinge esimese astme tunnused, tuleb nende põhjusi otsida järgmistest faktoritest:
-sportlasele vastuvõetamatu psühholoogiline kliima võistkonnas,
-motivatsiooni langus (võistkonnast välja jätmine),
-konfliktsituatsioonid isiklikus elus,
-uute väärtushinnangute teke.
3. Treener peab teadma, et esimeste ülepinge sümptomite ilmnedes tuleb korrigeerida oma suhtumist sportlasesse. Treener peab oskama hinnata seda seisundit, olema enesekindel.
4.Ülepinge teise staadiumi tunnuste ilmnedes vaata läbi planeeritud koormused ja taastussüsteem.
5.Ülepinge kolmanda staadiumi tunnuste ilmnemine viitab sellele, et treener on teinud ettevalmistust plaanides suuri vigu (metoodika, organisatsioon , toitumine). Sportlane, kes on läbinud ülepinge kolmanda staadiumi, tuleb harva tagasi suurde sporti. Pärast seda on vajalik pikaajaline puhkus.
6.Kui sporlane tahab tippkoormuse perioodil jätta treeningut vahele, ei maksa talle seda keelata.
7.Mida vanem ja kogenum on sportlane, seda enam iseseisvust ta vajab. Kaugeltki kõik täiskasvanud aga ei vääri usaldust. See loob konfliktsituatsioone.