Korvpall (0)

KORVPALL
Referaat
2011

Sisukord

Sisukord 2
KORVPALL 3
AJALUGU 4
MÄNGUVÄLJAK 5
VARUSTUS 6
REEGLID 7
Ajareeglid 8
Vead 9
Kohtunikud 10
MÄNGIJATE POSITSIOONID 12
LISAD 13
Kasutatud kirjandus: 15

KORVPALL

Korvpall on pallimäng, mida mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni kümnest mängijast, kellest korrga on platsil 5. Mängijate vahetuste arv ei ole piiratud. Harilikult mängitakse korvpalli saalis, kuid harva ka välitingimustes. Mängu eesmärgiks on toimetada pall põrgatades reeglitepäraselt vastase korvi ning kaitsta vastastel palli viskamist enda korvi. Korvi visatud pallide pealt arvestatakse punkte ning mängu lõpuks rohkem punkte saanud võistkond võidab. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga. Võistkonda juhib treener , kes valib mängutaktika.

AJALUGU

Korvpalli leiutas 1891. aastal James Naismith , kes oli Springfieldis (USA) ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja. 1892. aastal peeti esimesed ametlikud võistlused, kus ainsa korvi viskas William R. Chase .
USAst levis korvpall Aasiasse , hiljem ka Lõuna-Ameerikasse, Euroopasse ja mujale. Elukutseline korvpall sai alguse 19 sajandi lõpus.

MÄNGUVÄLJAK

Mänguväljak peab olema kõikidest takistustest vaba, tasane ja kõva kattega täisnurkala. Mänguväljaku mõõtmed on 28 x 15 m(LISAD joonis 1). Mõõtmed peavad olema piirjoonte siseservadest mõõdetud. Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14 m.
Kõik jooned peavad olema 5 cm laiused , hästi nähtavad ning ühevärvilised, eelistatavalt valged.
Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring. Keskringi raadius on 1,80 m, mis mõõdetuna ringi piirava joone välisservast, peab olema märgistatud väljaku keskele . Kui keskring on värvitud, siis peab ta olema sama värvi kui kolmesekundialad. Poolringid raadiusega 1,80 m, mõõdetuna ringi piirava joone välisservast, peavad olema märgistatud mõlemale väljakupoolele keskpunktiga vabaviskejoonte keskel. Keskjoon tõmmatakse otsajoontega rööpselt läbi kahe küljejoonte keskpunkti ja see peab ulatuma 15 cm üle mõlema küljejoone. Mänguväljakut ümbritsevad piirjooned. Pikemad jooned on külgjooned ja lühemad jooned on otsajooned. Kõik takistused ja ka võistkonna pingid peavad olema vähemalt 2 m kaugusel mänguväljakust.

VARUSTUS

Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud kummi, naha või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,9–78 sentimeetrit . Pall peab kaaluma 567–650 grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2–1,4 meetri kõrgusele (mõõdetakse palli pealt).
Korvpalluri riietus koosneb lühikestest pükstest, varrukateta särgist ja spordijalanõudest, milleks on tavaliselt ketsid. Võistlusvormi all on keelatud kanda t-särki 2008st aastast.
Iga mängija kannab särgil individuaalset numbrit. Number on rinnal 10 sentimeetri ja seljal 20 sentimeetri kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel kasutatakse numbreid 4 kuni 15. Kohalikel võistlustel võib kasutada numbreid 20–25, 30–35, 40–45 ja 50–55.
Korvpallur ei tohi kanda ehteid ega teisi vigastusi tekitavaid esemeid. Ortoosi kandmisel peab see olema pehmest materjalist. Prille võib kanda tingimusel, et need on spetsiaalselt sportmängus kasutamiseks.

REEGLID

Korvpallis on 8 reeglit, mille alla on paigutatud 50 punkti. Lisaks on tähtedega tähistatud 5 lisa. Punktidel on mitmeid alapunkte ja selgitusi, millest osad on nummerdatud.
Pall saab olla elus või surnud. Elus pall tähendab aktiivset mängu ning surnud pall mängu peatumist. Palli staatust määratakse selleks, et oleks arusaadav millal mängija võib palli käsitleda. Enamik reeglite rikkumisi tehakse siis kui pall on elus.
Mängija asukoht on see, kus ta asub või kust ta üles hüppas. Kui mängija võtab palli vastu audis olles, loetakse ka pallpiiridest väljunuks. Kui mängija seisab ühe jalaga audis või piirjoone peal, loetakse pall audis olevaks. Kui aga mängija on väljakul, siis palli loetakse audis olevaks juhul, kui pall puutub põrandat või muid piididest väljas olevaid objekte. 2 ja 3 punkti vise määratakse ka mängija asukohast sõltuvalt(LISAD joonis 2). 3 punkti saab juhul kui mängija mõlemad jalad on kolmepunkti joone taga. Pooleks pall on juhul, kui mängija hoiab ühe või kahe käega palli kinni ning seda on reeglitepäraselt võimatu kätte saada. Pooleks pall on ka juhul kui pall jääb korvi konstruktsioonidesse kinni.
Pallita mängijal ei ole liikudes piiranguid. Palliga mängijal siiski on. Palliga mängija võib sestes palliga astuda ühe jalaga samme kui teine jalg on kindlalt paigal. Paigal olev jalg on tugijalg ja seda ei või vahetada palli käest lahkumiseni. Liikumise pealt palli saanud mängija võib teha palli põrgatamata kaks sammu.
Palliga liikudes seda põrgatatakse või veeretatakse. Eelistatakse siiski põrgatamist selle paindlikkuse tõttu. Põrgatatakse ühe käega käsi vahepeal vahetades. Kahe käega palli puutudes põrgatamine lõppeb.
Peatumine saab toimuda kahel viisil. Peatumine hüppelt leiab aset kui mängija lõpetab oma liikumise hüppega ja maandub kahele jalale samal ajal. Sellisel juhul valib ta tugijala ja võib soovi korral pöörelda. Teisel juhul kasutab mängija sammpeatust ehk õigust teha põrgatuse lõppemise järel kaks sammu. Sellisel juhul tekib peatunud mängijale automaatselt tugijalg (liikumissuunas vaadates tagumine ) ja ta võib soovi korral ümber selle pöörelda. Mängija võib palli sööta mõlema võib ühe käega. Niisamuti võib korvi visata ühe või mõlema käega.

Ajareeglid

Mängu normaalaeg koosneb neljast 10 minutilisest veerandajast. Esimese ja teise ning kolmanda ja neljanda veerandaja vahel on 2-minutiline paus. Teise ja kolmanda veerandaja vahel on 15-minutiline vaheaeg. Lisaaega kasutatakse juhul kui normaalaja lõpus on punktiseis viigis. Lisaaeg kestab 5 minutit ning sellele eelneb 2-minutiline vaheaeg. Aeg peatatakse palli korvi langemisel või reeglite rikkumisel. Aeg käivitatakse kohtuniku märguande peale.
20 ja 10 minuti piirang. Võistkonna peatreener esitab mängust osa võtvate mängijate ja treenerite nimed ja  numbrid  vähemalt 20 minutit enne mängu algust sekretariaadile. Punkti eesmärgiks on sekretariaadi töö lihtsustamine , kuna kiirustades võib tekkida eksitusi, eriti võõrapäraste nimede puhul.
10 minuti piirang on seotud 20 minuti piiranguga. Andmed tuleb küll esitada 20 minutit enne mängu algust, kuid nende allkirjaga kinnitamine võib viibida kuni 10 minutini enne mängu algust. Allkiri kantakse mängu protokolli. Tavaliselt siiski mängijad esitatakse ja kinnitatakse samal ajal.
15 minuti piirang. Võistkond, kes ei tule 15 minuti jooksul alates mäng algusest kohale, loetakse kaotanuks. Võistkonnale arvestatakse loobumiskaotus.
24 sekundi reegel
Rünnaku aeg ehk aeg, mille kestel üks võistkond võib palli järjest vallata, on 24 sekundit. Võistkond, kes aja lõppedes ei soorita viset korvile peab palli loovutama vastasvõistkonnale. 24 sekundi arvestamiseks on mängu sekretariaadis 24 sekundi arvestusseadmeoperaator. Iga kord kui palli valdav võistkond vahetub lülitab ta seadme lugema uut 24 sekundi pikkust aega.
8 sekundi reegel
Saades oma väljakupoolel palli, peab võistkond jõudma vastase väljakupoolele 8 sekundiga . Selle reegli puhul on levinud väärtõlgenduseks arusaam, et reegel kehtib vaid peale palli audist mängu panekut. 8 sekundi reegel kehtib sõltumata palli võistkonna valdusesse minemise viisist. Reegli rikkumisel antakse pall vastasele.
5 sekundi piirang. Viie sekundi piirang on seotud vabavisete, palli audist mängu paneku ja mängija paigal seismise ajalise piiramisega. Vabavise sooritatakse 5 sekundi jooksul. Aja lugemine algab palli mängijale ulatamisest ja lõpeb palli käest lahkumisega. Mängija, kes hoiab palli kauem kui 5 sekundit, rikub määruseid ja pall antakse vastasele. Audi sissevise tuleb sooritada 5 sekundi jooksul. Aega loetakse mängijale palli ulatamisest kuni hetkeni mil palli puutub teine mängija. Mängija, kes hoiab palli kauem kui 5 sekundit, rikub määruseid ja pall antakse vastasele. Palli oma valdusesse saanud mängija peab palliga põrgatades liikuma, selle edasi söötma või peale viskama 5 sekundi jooksul. Hoides palli kauem kui 5 sekundit rikub mängija määruseid ja pall antakse vastasele.
3 sekundi reegel
Ründav mängija ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit järjest vastaste kolmesekundi alas. Reegli rikkumisel antakse pall vastasele. Mängija võib kolmesekundi alasse naasta olles sealt 3 sekundi jooksul lahkunud. Erandina ei loeta määruste rikkumiseks olukorda, kus ründav mängija küll püüab alast lahkuda, kuid ei saa seda teha. Ta on näiteks kaitsemängijate vahele surutud.
Täiendavalt on reeglites ka soovitusliku iseloomuga ajapiirangud. Nende rikkumine otseseid sanktsioone ette ei näe ja need on mõeldud mängu sujuva kulgemise soodustamiseks . Soovituslik ühe mängija välja vahetamisele kulutatav aeg on 30 sekundit ning väljakul arstiabi andmise soovituslik aeg on 15 sekundit.

Vead

Iga mängija võim mängu jooksul teha maksimaalselt 5 viga. Viienda vea saanud mängija ei saa enam kestvas mängus osaleda. Võistkonna vigadeks loetakse võistkonna kõikide liikmete vigu kokku. Kui ühel veerandajal on võistkonnal rohkem kui 4 viga, siis iga järgneva vea karitstuseks määratakse vabavisked.
Isiklikuks veaks  loetakse mängija kehalist kontakti vastasega, mis annab talle ebaausa eelise. Iga kehakontakt ei ole viga. Isiklik viga määratakse ründavale ja kaitsvale mängijale erinevatel alustel, kus juures palliga ründavat mängijat vaadeldakse teatava erandina. Isiklik viga on korvpallis kasutatavatest vigades kõige sagedamini määratav viga.
Kahepoolne viga ehk topeltviga vilistatakse siis kui mängijad teevad samaaegselt üksteisele isikliku vea. Kahepoolsed vead on harvad ja juhtuvad kõige sagedamini korvi aluses võitluses lauapõrkest langeva pall pärast.
Ebasportlik viga ehk sihilik viga. Ebasportlik viga määratakse kohtunike poolt siis, kui mängija proovib saavutada edu läbi vastasmängija otsese füüsilise mõjutamise. Eesmärgi saavutamine vastase tõukamise, löömise, kinni hoidmise ja muu sarnase tegevuse abil on keelatud. Olukorras kus mängija ilmselt loobub selle põhimõtte järgimisest vilistatakse ebasportlik viga.
Tehniline viga määratakse karistuseks mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule "vaimse vägivalla" eest. Tehniline viga määratakse ebasportliku "vaimse" tegevuse eest. Selleks võib olla sõimlemine ja ebaviisakas käitumine, solvavate žestide kasutamine. Samas karistatakse tehnilise veaga ka mängu tahtliku venitamise, vea teesklemise ja vabaviske ajal vastase ehmatamise eest. Vea teesklemine toimub korvpallis reeglina stiilis, kus hetk enne eeldatavat tugevat kehakontakti vastasmängijaga visatakse ennast platsile selili ja nõutakse vea määramist vastasele.
Diskvalifitseeriv viga on korvpalli määrustes nimetatutest kõige karmim . Antud viga määratakse karistuseks kas iseseisvalt või seoses ebasportlike vigadega. Ühes mängus kaks ebasportlikku viga teeninud mängijale määratakse täiendavalt diskvalifitseeriv viga. Diskvalifitseeriv viga määratakse mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule teo eest, mis on märkimisväärses vastuolus spordieetikaga. Selliseks veaks on näiteks kellegi võistlusel viibija löömine vigastamise eesmärgil. Diskvalifitseeriva vea saanu peab lahkuma kohe mängust ja spordisaalist.

Kohtunikud

Mängu juhivad kaks kohtunikku, kellest üks on vanemkohtunik . Kohtunikud peavad kandma vormi, milleks on mustad spordijalanõud, hallid pikad püksid ja hall särk.
Kohtunike ülesanneteks on palli mängupanek; mängu peatamine, kui pall on "surnud"; minutilise vaheaja korralduste andmine; viset sooritavale mängijale ettenähtud kohast palli viskamine ; vaikne sekundite lugemine reeglitest kinnipidamiseks; reeglite rikkumise või ebasportliku käitumise eest karistamine .

MÄNGIJATE POSITSIOONID

Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske.
Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonte vahel.
Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängijal peab olema osav lähivisete sooritaja ,peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses.

LISAD

Joonis 1. Täismõõtmetes väljak
Joonis 2. Kahe- ja kolmepunktialad

Kasutatud kirjandus:

Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Korvpall
Korvpalli reeglid, basket .ee: http://www.basket.ee/uploads/docs/korvpalli_reeglid.pdf