TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA MERENDUSKESKUS KURSUSETÖÖ AINES STIVIDORITÖÖDE KORRALDAMINE JA TEHNOLOOGIA “OPTIMAALSE MEHHANISEERIMISSKEEMI VÄLJATÖÖTAMINE” Tallinn 2016 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 LÄHTEANDMED........................................................................................................... 4 1.VARIANTTABELI KOOSTAMINE.................................................................................. 5 2.KAUBA ISELOOMUSTUS............................................................................................ 8 3.TRANSPORDIVAHENDITE ISELOOMUSTAJAD.............................................................9 4.VAJALIKU LAOMAHUTAVUSE KINDLAKSMÄÄRAMINE.......
Logistika Logistika hõlmab järgmisi valdkondi: · Laotegevus · Laovarud · Veondus · Info · Pakkimine · Korje Logistika on see tarneala juhtimise osa, mis planeerib, teostab ja kontrollib lähtepunkti ja tarbimiskoha õigemaid ning efektiivsemaid kaupade, teenuste ja kaasneva informatsiooni edasi- ja tagasisuunalisi voogusid ning hoiustamise eesmärgiga täidab kliendi nõudeid. Logistiku töö on eelkõige meeskonnatöö, kus tagatakse ettevõttes kaupade sujuv sisse- ja väljavedu ning kiire ja täpne transpordi korraldus. Logistiku töö on seotud kaupade, informatsiooni ja inimeste liikumise ja paiknemisega ning sellega seotud tegevuste planeerimise, läbiviimise ja kontrolliga mingi kindla süsteemi piires ning lähtudes määratud eesmärkidest. Logistik peab tagama, et õige asi oleks õigel ajal õiges kohas õiges koguses õige hinna ning kokkulepitud kvaliteediga. Logistika tööülesanded on seotud: · Transpordi korraldamisega ...
TARNEKLAUSLID (Incoterms) Incoterms reglementeerib suure osa rahvusvahelise müügilepingu (kontrahi) tingimustest ja poolte (kontrahentide) kohustustest. Iga tarneklausel fikseerib müüja kohustused ehk teiste sõnadega: millised müüja kulutused sisalduvad müügilepingu hinnas. Ühe ja sama kauba hind võib sõltuvalt kasutatud tarneklauslist olla väga erinev. Järelikult ei ole korrektne võrrelda erinevate kaupade hindasid, teadmata, millised on olnud antud kauba tarnetingimused. Tarneklauslite puuduliku tundmise tõttu on nii mõnigi ettevõtja pidanud kandma asjatuid kulusid vajalikest suuremate tollimaksete või -maksude tasumisel. Tarneklauslid: EXW (Ex Works) Laadimiskoht määratud, kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul, müüja teeb kaubad kättesaadavaks ostjale enda või muus asukohas, müüja kohustuste hulka ei kuulu kauba ekspordi tollivormistus ja veokile laadimine. Ostja kannab kõik riskid ja kulud, mis on seotud ja järgnevad kaub...
Tõnis Lukas haridus ja teadusminister Valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Rein Lang justiitsminister Valitsemisalas on õigusloome koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, vanglate, notarite ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine ning õigusloome ministeeriumi pädevuse kohaselt, samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmise otsustamine ja andmekaitsealased küsimused. Valitsemisalas on Andmekaitse Inspektsioon. Jaak Aaviksoo kaitseminister Valitsemisalas on riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepan...
Erialase lõputöö tutvustus Foorumipostituse sisu peab olema järgmine: 1. Tutvustage loetud lõputööd (sh eesmärki, hüpoteese e. uurimisküsimus) lisage postitusele selle korrektne viide ja miks just see töö valituks osutus. 2. Millistele teooriatele autor tugineb, kuidas hindate teoreetilist käsitlust (piisav, pealiskaudne, aegunud, uudne, huvitav, igav, vmt)? 3. Milliseid andmekogumismeetodeid kasutati? Kuidas hindate saadud andmete kvaliteeti? 4. Milliseid andmetöötlusmeetodeid kasutati? Kas neid on piisavalt selgitatud ja põhjendatud? 5. Millised olid peamised tulemused, mida lõputöös tutvustati? Kas need olid uudsed, huvitavad või mitte? Lõputöö tsiteerimine (st teksti sõnasõnaline kopeerimine) ei ole siin töös lubatud. sõnastage vastused küsimustele oma sõnadega ja üldistades. Iga üliõpilane saab algatada ühe teema ja nii, et enne oma töö esita...
Mõisted: veondus Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur (taristu) veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud) kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge transpordivõrk Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas transpordisüsteem Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; – Juhtimis ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsem...
ETTEVÕTTE LOGISTIKA www.logistikauudised.net Arukalt korraldatud protsess. Eelis globaliseeruvas maailmas. Õige kaup, õiges kohas, õigel ajal, õiges koguses, õiges seisundis ja õiglase hinnaga. See, kes suudab efektiivsemalt korraldada toote või teenuse loomist ja lõpptarbijani jõudmist on võitja üha pingestuvamas konkurentsis. Logistikute ülesanne oli tagada materiaalselt väejuhtide kavandatud strateegiliste käikude vormimine eduks vastase ees. Tänapäeval kehtib see samuti. Logistika vahendid: · Tootmise juhtimine · Transport · Ladustamine · Info Logistikas on kõige alus ratsionaalsete tegevusvõtete kasutusele võtmine, pikajalistest...
Veonduse kvantitatiivsed näitajad Veomaht – veodokumendi (dokumentide) alusel veetud kaupade või reisijate summa – Reisijate arv, [kauba] neto või bruto (st koos taaraga) tonn • Sõidukite arv • Liiklusteede pikkus • Aeg Veonduse kvalitatiivsed näitajad i. Vedu – veokäive, veokaugus, veokiirus Reisijakilomeeter, neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) ii. Veeremi kasutamine – veeremi käive, veeremi töö iii. Infrastruktuuri kasutamine – infrastruktuuri koormus, veovoog, liiklusvoog Veokäive – veomaht korrutatuna veokaugusega – Reisijakilomeeter , neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) • Keskmine veo või sõidukaugus – summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga • Veokiirus – Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga) Veeremikäive – veeremiühikute arv korru...
CURRICULUM VITAE AARE ANNUS Aadress Padriku tee1/1-3, Pirita linnaosa, 11912, Tallinn Kontakt Tel. +372 52 473 63 [email protected] Haridus 1975-1982 magister, Tallinn Tehnika Ülikool (Tallinna Polütehniline Instituut), toiduainete tööstuse seadmed ja aparaadid, insener Täiendkoolitus Invicta AS: Strateegiline juhtimine, Meeskonna juhtimine, Projekti juhtimine, Kvaliteedi juhtimine, ISO 9001 juurutamine Finantsjuhtimine Tööalane tegvus 1982 - 1985 Tallinna Piimakombinaat (TPK), insener Tööülesanded: seadmepargi tehnilise dokumentatsiooni korrashoid ja haldamine, remonttööde planeerimine, varuosade tellimine ja laoseisude haldamine 1985 - 1988 TPK remont-mehaanikatsehhi ...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati-Karolin Prangli KESKKONNAPOLIITIKA PRAKTILINE TÖÖ Kodune töö Keskkonnakaitse õppekavas Juhendaja: Kalev Sepp Tartu 2016 Ülesanne 1. Keskkonnamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad. 1. Hädaolukordade riskianalüüsid; 2. Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad 2015-2021; 3. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (väljatöötamisel); 4. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“; 5. Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015–2018; 6. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020; 7. Eesti Maaelu arengukava 2014–2020; 8. Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava; 9. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020; 10. Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused 2010; 11. Üleriigiline planeeri...
Politseinike koostöö võimalused siseriiklikul tasandil Politseiniku töö on töö, mis nõuab palju tähelepanu ja hoolikust, ilma vastastikuse abita ei saa. Politseinikud jälgivad seaduste järgmist, registreerivad seaduserikkumisi, püüavad kurjategijaid ja abistavad inimesi. Samuti on politsei tähtsaks ülesandeks koostöö Eesti politsei siseriiklikeks koostööpartneriteks on: 1. Maanteeamet, mille ülesandeks on liiklusohutuse suurendamine, liikluse ja transpordi korraldamine. 2. Piirivalveamet, mille funktsiooniks on merepääste Eesti vetes. (2010.ndal ühines piirivalveamet koos muude politsei-, piirivalve- ning kodakondsus- ja migratsiooniametkondadega Politsei- ja Piirivalveametiks.) 3. Maksu-ja Tolliamet, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi ette nähtud alustel ja ulatuses. 4. Eesti Riiklik Autoregistrik...
KOKKUVÕTE VEEKASUTUSE MAJANDUSANALÜÜSIST Veekasutuse majandusliku tähtsuse hindamisel vaadeldi erinevate majandusharude osatähtsust vee kasutamisel. Eesti Vabariigis on olulisemad veekasutajad sektorite lõikes olme, kaevandused, tootmine, energeetika, põllumajandus ja kalakasvatus. Veekasutuse majanduslik analüüs hõlmab kolme aspekti: 1) veekasutuse majandusliku tähtsuse hindamist 2) veekasutuse muutuste prognoosi ning 3) veeteenuste ja veekasutuse kulude katmise hindamist. Ühisveevärgiga ühendatud Eesti majapidamiste olmevee kasutus on viimase kümnendi jooksul oluliselt vähenenud alanedes 2003. aastaks keskmiselt 100 l/ööp/in Lähtudes prognoositavast keskmisest veekulu kasvust ja ühisveevärgiga ühendatud elanike osatähtsuse kasvust, suureneks aastaks 2015 kogu elanikkonna veekasutus praeguselt 49,7 miljonilt kuupmeetrilt 54,2 miljoni kuupmeetrini ehk siis orienteeruvalt 10%. Veekasutuse maksumuse ja kulude katmise hindamine Keskk...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Karjääriõppe Üleminekueksam Lennundusinsener Kristjan Kippar 10b Tallinn 2008 Sisukord: · Sissejuhatus · Kutsestandard · õppimisvõimalused · Intervjuu · Kokkuvõte Sissejuhatus: Uuritavakas objektiks olen võtnud kutse lennundusinsener. Räägin õppimisvõimalustest, lennundusinseneri erinevatest astmetest, diplomeeritud lennundusinseneri V astmest, Volitatud lennundusinseneri V astmest. Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel, kus esimene tase on madalaim, viies kõrgeim. Nende lahti seletamiseks on võetud põhiosa materjalist internetist Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse koduleheküljelt, kus on lennundusinseneri kutsestandard, mis annab põhjaliku ülevaate antud kutsest ja selle kutse kvalifikatsiooni omastamise nõuetest. Lisaks teen intervjuu isikust, kes on omandanud lennundusinse...
Kutsehariduskeskus Annika AMETIKOHTUMISTE KORRALDAMINE ETTEVÕTTES Iseseisevtöö TARTU 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................. 4 AMETIKOHTUMISE ETTEVALMISTUST KIRJELDAV ÜL EVAADA...............................................................................5 KOKKUVÕTE......................................................................8 ISESEISEVTÖÖ ANDIS ÜLEVAATE, KUIDAS KORRALDADA AMETIKOHTUMIST EESMÄRGIPÄRASELT. ..................................................... 8 ERINEVAID ALLIKAID LUGEDES SAI TEADA, KUIDAS AMETIKOHTUMISI ETTEVALMISTATAKSE, MILLEGA TULEB ARVESTADA, ET KÕIK HÄSTI SUJUKS. SAMUTI SAI TABELI ABIL SELGEMAKS, KUI SUUR ROLL ON TEGELIKULT SEKRETÄRIL KOHTUMISTE KORRALDAMISEL, SEST AMETIKOHTUMISE, OLGU TA KOOSOLEK, LÄBIRÄÄKIMINE VÕI NÕUPIDAMINE, HEALE ALGUSELE A...
DISAINERKUAPADE E-KAUBAMAJA ASUTAMINE 2010 Kontekst Äri kolimine internetti Soov omada enda firmat Väikesed püsikulud Suur ligipääs potensiaalsetele klientidele Alguses ei pea palkama abijõude Võimalik müüa kaupasi odavamalt, kui reaalsetes poodides. Suur osa klientidest on noored või jõukamad, kes on harjunud kasutama internetti Riskivaldkonnad Seaduste mittetundmine Häkkerite rünnak Pettuse ohvriks langemine Transpordi liigi või marsruudi vale valik Ebapiisav turu-uuring Puuduvad kogemused ja oskused antud valdkonnas Liialt vähene otse suhtlus klientidega Vale hinnapoliitika Liiga odav/algeline kodulehe disain E-Kaubamaja raske kasutatavus Pikk ostu kuni kauba kättesaamise periood Seaduste mittetundmine Väljastpoolt EL’i tulevate kaupade puhul Tollid Autoriõigusseaduste tundmine Tegevuslub...
Õmblusfirma keskkonnapoliitika Veoteenus: Bussid ei tee tühje sõite võimalusel täidame alati bussid maksimumini bussijuhtidele säästliku sõidu koolitus kasutame uuemaid ja tehniliselt korras busse Vabrik: tekitame võimalikult vähe jäätmeid tekkivate jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine kasutame võimalikult kaasagset tehnoloogiat tooraine maksimaalne ärakasutamine (nt. Täiskasvanute riiete väljalõikamisel tekkinud jäätmetest saab toota lasteriideid) optimeeritud kanga ja niidi kulu tutvustame keskkonnapoliitikat kõigile töötajatele energia säästlik tarbimine ühest riidekiust kanga jäägid saadame uuesti tootmisele sega- ja tehiskiust kanga jäägid saadame põletamisele minimaalne toote pakendus transpordil poodidesse pakendite korduvkasutus eelistame sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteeme omavaid kanga tootjaid pöörame tähelepanu töötajate tööohutusele ja kva...
TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE (ETV4130). II KONTROLLTÖÖ (07.04.2016 kell 9.50 ruumis U03-103) TEEMAD KORDAMISEKS Kontrolltöö põhineb loengutel 4 kuni 7 1. Maanteekaubaveod (vt loeng IV) i. Mida püüavad ekspedeerijad-vedajad maksimeerida ja mida minimeerida? Maksimeerida üritatakse koorma täiteastet ja minimeerida tühisõite. ii. Mis oleks ekspedeerijale-vedajale kasumlikum – konsolideerida ühte koormasse palju erinevate klientide väikesaadetisi või saada tellimus täiskoorma veoks? Kasulikum oleks konsolideerida ühte koormasse palju erinevate klientide väikesaadetisi. 2. Lennu- ja merekauba veod (vt loeng V) o Arvestuslik kaal lennu- ja merevedudel Arvestuslik kaal 1m3 = 167 kg õhuvedude ja 1 m3 = 1000 kg merevedude puhul. Arvestuslik kaal on tinglik kriteerium õiglase veotasu arvutamise aluseks, järgides kauba ...
Transport ja ekspedeerimine KT 1. Veondus tarneahela siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Veerem üldine mõiste/nimetus sõidukile, millega transporditakse kaubad või tooraine ühest punktist teise Füüsiline infrastruktuur on veerem, maja, seade või mõni füüsiliselt eksisteeriv ese, aga institutsionaalne on organisatsioonid, õigusruum ja rahvusvahelised suhted. Transpordivõrk kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri kogum teatud piirkonnas (magistraalliinide võrk, kohalike liinide võrk). Transpordisüsteem transpordivõrk ning sellele lisanduvad tugifunktsioonid, näiteks tanklad, remondiettevõtted, infosüsteemid, kindlustusandjad jms. Isiklik transport transpordivahend, mida inimene kasutab igapäevaselt isiklikuks kasutamiseks (auto, jalgratas, mootorratas). Paratransport a...
1. Mõisted Veondus – Tarneahela siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Veerem – Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum Füüsiline infrastruktuur – avatud kommunikatsioonid (teed, torustikud, rajatised) Institutsionaalne infrastruktuur – institustsioonid (riigiasutused, ettevõtted) ja seadusandlus Infrastruktuur - kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, side, elektrivarustuse jne. Sinna kuuluvad nt: raudteed, toruühendused. Transpordivõrk – Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas Isiklik transport - transport isiklikus tarbimises oleva veeremiga Paratransport – era-, ameti- või renditud sõidukiga teenuse osutamine ilma tegevusluba omamata Avalik transport – tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjate- ja...
1. Füüsiline isik- üksikindiviid. 2. Juriidiline isik- on seaduse alusel loodud õigussubjekt.nt: osaühing, aktsiaselts. 3. Tulumaks- on riiklik maks, mida õetakse sissetuleku pealt ning on otsene maks. 4. Tulumaks jaguneb 2-ks: 1) juriidilise isiku tulumaks 2) füüsilise isiku tulumaks 5. Füüsilise isiku tulumaksu: a. Subjekt-maksukohustlane b. Objekt-maksumaksja tulu c. Maksustamisperiood- üks kalendri aasta. d. Maksumäär a. 2009.- 21% 6. Tulu- on rahaliselt hinnatav sissetulek. 7. Tulu liigid: 1)Palgatulu- töötasu millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 2)Ettevõtlustulu- isiku iseseisvast majandus-ja kutsetegevusest saadud tulu. 3)Kasu vara võõrandamisest- võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme müügist saadud tulu. 8. Maksuvabastuse liigid: 1) ...
Pilet 1 1) Veerevkoosseisu ja selle vajaduse valik 3.etapp Kolmandal etapil konkretiseeritakse valik, lähtudes transpordivahendi kasutamise efektiivsusest ja transporditeenuse maksumusest/omahinnast. Peale liikuvkoosseisu valikut leitakse nende vajalik arv. Aluseks on kogu töö mahu/koguse töö perioodil antud veosele (tkm) ja ühe veerevkoosseisu nominaalne veotöö. 2) Transpordikulude vähendamise võimalused transpordivahendite õige valik ja veomarsruutide optimeerimine · Transpordivahendite õige valik, kuna mittekohase transpordivahendi kasutamine on seotud täiendavate kulutustega. Otstarbekas on ühendada transpordi ja laadismisoperatsioonid ühele töömasinale. Ntks külvikauto ühendab transpordioperatsiooni mahalaadimise ja laotamise operatsiooniga. Tranpordivahendite valikul tuleks lähtuda eelkõige veokaugustest. Ülipikkadel veokaugustel (üle 100 km) tuleb kasutada raudteetranspor...
TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE I KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Vajadus veoteenuse järele (globaliseerumine, rahvusvaheline kaubandus jne.) Rahvusvaheliste turgude aktiivne areng a. Sisseostude globaliseerumine b. Suurenev vajadus kaupade ja teenuste järele c. Kaubaturu sõltuvus transpordisüsteemi efektiivsest funktsioneerimisest d. Turu nõudmiste pidevad muutused e. Tootmistegevuse kontsentreerumine teatud regioonidesse, samas kui tarbijad paiknevad hajutatult f. Tootmise mastaabiefekt VS Spetsialiseerumine g. Kulude ja riskide minimiseerimine 2. Transpordilogistika (ülesanded, transpordilogistikat mõjutavad tegurid) Tootega seotud faktorid a. Tihedus – toote massi ja ruumala suhe b. Lastitavus – ruumi kokkuhoiu efekt transportimisel, mil määral kaup täidab transpordi ruumi c. Kauba käsitluse lihtsus – sar...
I GRUPITÖÖ Vivian Tammearu Merepääste arengu PEST analüüs Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Rahvusvahelistes suhetes on lähiaastate pinged n-ö lääne ja ida, Kuna Eesti on väike, avatud majandus, sõltub riigi majanduse käekäik Venemaa VS USA jt. toimunud kulmineerumine lähestikku nii suuresti lähi-naabritest, kes on ühtlasi suurimad kaubanduspartnerid – Ukrainas kui ka Süürias. Mõlemad sõjad omavad isepärast mõju – nende kehvast ’saagikusest’ tulenevalt näeme majanduse käekäigu Ukraina sõjast tingitud ohutunnetus ja NATO kohalolu kasv Eestis halvenemist. Regionaalne killustatus muudab suurlinnadest väljaspool ning USA kaitsekulutuste jäme kasv Euroopas. Siia alla kuulub elavad inimesed veelgi ...
KONTROLLTÖÖ 1.Maailmasõda 1.Nimeta 1.maailmasõja puhkemise põhjused? 1) Kultuuri erinevused 2)Suurriikide liidu suhted 3)Puudusid intstitutsioonid, mis reguleerivad rahvusvahelisi kriise. 4)Austria-Ungari ja Venemaa konkurents Balkani poolsaarel. 5)Võitlus liidri rolli pärast Maailmas. 6)Prantsusmaa ja Saksamaa tüli Elsass-Lotringi pärast. 2.Suurriikide sõjaplaan. 1)Venemaal, tuli arvestada sõjategevusega kahel rindel, Ida- Preisimaal ja Austria-Ungaris. 2)Saksamaa soov oli Prantsusmaa kiire purustamine, seejärel Venemaa. 3)Prantsusmaal oli tugev kindluste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Taheti tagasi vallutada Elsass-Lotring ja sealt Saksamaale sissetungida. 4)Inglismaal puudus iseseisev sõjaplaan, oli valmis koostööks Prantsusmaa vägedega. 3.Millal ja mis rahuga lõpetati 1.maailmasõda? 1.maailmasõda lõpetati Compiegnei vaherahuga 11.november 1918.aastal. 4)Missugune organisatsioon loodi peale 1.maailmasõ...
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimine Personalijuhtimise eriala PS-2-S-E-Tal Liis Peet AMETIJUHEND Ametijuhend 2 Tallinn 2009 Ametijuhend 3 AMETIJUHEND 1. ÜLDANDMED 1.1 Ametinimetus 1.2 Struktuuriüksus Personalijuht Personaliosakond 1.3 Tegevusvaldkond Tootmine/töötlemine 2. STRUKTUUR 2.1 Otsene juht 2.2 Kes asendab 2.3 Keda asendab Direktor Tootmisjuht Tootmisjuht 2.3 Otsesed alluvad 2.4 Alluvate arv 2 Personalispetsialistid Ametijuhend 4 3. TÖÖ KIRJELDUS 3.1 Ametikoha eesmärk Töö põhieesmärgiks on: viia ellu juhatuse või tippjuhtide määratud personalipoliitika...
Praktilise töö ülesanne Koorma planeerimine ja rahvusvahelise veo korraldamine Andmed Töötate veokorraldajana ettevõttes Saku Auto AS garazeerimiskohaga Sakus, kus tehakse rahvusvahelisi maanteevedusid. Autojuht sõitis kliendi koormaga välja Saksamaale, kuid tagasisuunaliseks veoks puuduvad veosed. Tagasipöördumine Saksamaalt Eestisse tühjalt ei tule kõne alla, kuna reis tooks ettevõttele kaasa kahjumi suuruses ca 2000 . Veokorraldajal tuleb leida vedude ja veoste haldamise interaktiivsest keskkonnast sobivad veosed saavutamaks võimalikult head koorma täiteastet ja organiseerida laadimine välismaal kolme ööpäeva jooksul alates pärisuunalise veo mahalaadimise päevast. Pärisuunalise veose mahalaadimine Hamburgis lõpeb 03.02.2016 kell 11.00. Saksamaa ettevõtetes on võimalik teostada pealelaadimist ajavahemikul 08.00 17.00. Seega tuleb veose saamiseks jõuda pealelaadimiskohta hiljemalt 16.00. Veoki keskmine kiirus on 70 km/h. Sa...
TTÜ Kodune töö nr 3 GPS kasutuspraktikad ja saadud kasud transpordiettevõttes Aine: TMJ3710 Transpordiökonoomika. Õppejõud:Tarvo Niine Firmast: Eesti kapitalil põhinev transpordi- ja ekspedeerimisfirma, kes pakub oma teenuseid alates 1995 aastast. Firma on Eesti Tööstus ja Kaubanduskoja ja ELEA liige. Firma on viimased viis aastat kuulunud Eesti ekspedeerijate top 50 hulka. Firma töötajad omavad vastavat haridust ja kogemusi, et pakkuda kliendile logistilisi lahendusi ning kvaliteetset ja usaldusväärset transpordi- ja ekspedeerimisteenust. Ettevõtte palgal on 20 töötajat. Viis neist töötab kontoris ning 15 veavad vastavalt vahetustele ettevõtte 10 veoautoga kaupa. Põhilised sihtkohad on Euroopas, kuid aeg-ajalt vedavad ka Venemaale ja Ukrainasse. Ettevõtte teenustes on: · autotransport Skandinaaviast ja Euroopast Venema...
ELEA organisatsioon ELEA EESTI LOGISTIKA ja EKSPEDEERIMISE ASSOTSIATSIOON asutatud 06.12.1994.a. ühendab 71 rahvusvahelise transpordi ja ekspedeerimise ning logistikateenuste pakkumisega tegelevat firmat. Kuidas jaotatakse organisatsioonid? FIATA, a nongovernmental organisation, represents today an industry covering approximately 40,000 forwarding and logistics firms, also known as the "Architects of Transport", employing around 8 10 million people in 150 countries. ELEA on rahvusvahelise ekspedeerimisega ja logistikateenuste pakkumisega tegelevate juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus. Organisatsiooni eesmärgiks on esindada ja kaitsta liikmete ühiseid tööalaseid huve, vältida ebaausat konkurentsi ja aidata kaasa oma valdkonna õigusaktide väljatöötamisele ning sellealase info levikule. ELEA Juriidiliste isikute vaba...
Variant 4 ettevõtte väärtuse suurendamineVariant 3 1. Nimetage teehoiu ökonoomika ülesandeid. 1.Loetlege ressursse ehk tootmistegureid (3) Nii ettevõtte kui rahvamajanduse tasandil: maa, kapital ja töö –teehoiu tulude ja kulude määramine –investeeringute tasuvuse kindlakstegemine 2.Milline majanduslik kategooria seob kasumiaruannet ja bilanssi (st –finantseerimisvajaduse hindamine kantakse majandusaasta lõpul omakapitali)? Intensiivsussuhtarvud 2.Millised kohustised võivad kuuluda teehoiuettevötte lühiajaliste kohustiste hulka (vähemalt 3)? 3.Milliseid rahakäibeid (3) kajastatakse teehoiuettevõtte rahakäibe ...
Logistikaeesmärk Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. Logistika arenguetapid 1960-2000a ja tegurid,mis kiirendasid logitika arengut I ARENGUETAPP 1960-1980.HAJUTATUD TEGEVUS Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. II ETAPP 1980-1990. ARENEVINTEGRATSIOON •Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. •Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: •Tarbijate nõudluse muutused; •Ringluskulude surve tootmiskuludele; •Arvutustehnika areng; •Muutused varude formeerumise strateegias; •Militaarkogemuste mõju. III ETAPP 1990-2000. TÄIELIK INTEGRATSIOON •Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus...
Logistika eesmärk Logistika Hankelogistika põhieesmärgi Konteinerite kasutamise probleeme: eesmärk on lähetada kaup või saavutamiseks tuleb lahendada terve • konteinerit on suhteliselt kallis inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, rida ülesandeid , mida võiks kasutada odavate kaupade õige hinnaga, õiges koguses, õige grupeerida järgmiselt: transportimiseks; kvaliteediga, õige informatsiooni • Materjalide ja komplekteeritavate • kaubasaatjal ja vastuvõtjal peab alusel. pooltoodete ostutähtaegadest olema konteineri tõstmiseks vajalik kinnipidamine (Ennetähtaegne tehnika (siirdetõstukid, jms. Logistika arenguetapid 1960- varumine nõuab täiendavalt seadmed); 2000a ja tegurid,mis ...
1. Veondus a. Veonduse mõiste Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad erinevate veoviiside veerem ja infrastruktuur (taristu). b. Veonduse kvantitatiivsed näitajad (4) veomaht, sõidukite arv, liiklusteede pikkus, aeg c. Veonduse kvalitatiivsed näitajad Vedu veokäive (– veomaht korrutatuna veokaugusega), keskmine sõidukaugus (summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga), veokiirus (Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga)) Veeremi kasutamine veeremeikäive (– veeremiühikute ar...
1. Üldine logistika ja tarneahela olemus Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Logistika rakendusvaldkonnad Äritegevus Tootmine, transport...
1. Üldine logistika ja tarneahela olemus Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Logistika rakendusvaldkonnad Äritegevus Tootmine, transport, laofirmad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad, teenusepakkujad Ühiskondlikud teenused Energia, vesi, tervishoid, haridus, politsei Militaarvaldkond Ürituste korraldamine Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed Juhtimine Finantsid, arvestus Turundus Tehnoloogia, inseneeria, IT Seadused, rahvusvahelised normid Keskkonnakaitse Võõrkeeled, suhtlemine Psühholoogia Logistika missioon- tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õigel ajal, õiges kohas, õiges koguses. Tarneahela tegutsemise ulatus hõlmab varustamist, tootmist ja distributsiooni. Juhtimine ulatub ül...
Kontrolltöö valitsemine ja avalik haldus kordamistemaatika 1. valitsemise mõiste ja töökorraldus 2. presidentaalne- Rahvas valib parlamendi ja presidendi -> President nimetab ametisse/ tagandab Valitsus pool-presidentaalne- Rahvas valib parlament -> Parlament valib President ja hääletab ametisse/ tagandab Valitsuse > Valitsus annab aru parlament. parlamentaarne - Rahvas valib parlament -> parlament valib president ja hääletab ametisse/tagandab valitsuse -> Valitsus annab parlament aru. 3. Parlamendi kodade erinevus kuidas valitakse riigikogu? Kahekojaline: SB, Pra, Saks,Ühekojalised: Skandinaavia ( v.a Norra) ja Balti. Kahekojalisus jaguneb kaheks ülem-ja alamkoda. Alamkojad- enamasti rahva poolt otse valitud. Tähtsam! Ülemkoda-enamasti kaudselt valitud. Kinnitab/parandab alamkoja otsuseid ja piiratud otsustusõigusega. Põhiroll on kinnitada ja viia sisse parandusi alam...
Pärnu Ülejõe Gümnaasium OÜ Rekkaparadiis Äriplaan Koostas: Ronald Bertil Sang Juhendaja: Kristi Suppi Pärnu 2012 Sisukord 1.Kokkuvõte 1.1. Ettevõtte põhiandmed ......................................................................................................... 3 1.3. Äriidee..................................................................................................................................3 2. Turusituatsioon ja selle arenguväljavaated............................................................................. 3 2.1. Tegevusala ja turupiirkonna kirjeldus..................................................................................3 2.2. Kliendid.....................................................................
äriplaan 2014 Tegevuse valdkond: Kogukonna teenus Teenuse nimetus “ Kamari seltsimaja teenused” Teenuse osutaja : Kamari Haridusselts Regitrikood : 80120445 Postiaadress: Kamari alevik, Põltsamaa vald, Jõgevamaa 48003, Telefon: +372 523 5115 Kodulehekülg: www.kamari.ee Meiliaadress: [email protected] 0 Piirkonna kirjeldus: Kamari asub Põltsamaa vallas Kamari küla paikneb Põltsamaa vallas Jõgevamaal. Küla eripära on selles, et piirkonna keskel on NSVLiidu ajal ehitatud Kamari alevik oma 10 suure korterelamu, 10 individuaalelamu ning suute tootmishoonetega. Ümber Kamari aleviku paikneb Väike- Kamari hajaküla, mille hulka kuulub ka Põltsamaa ametikooli ümber olev asustus. Väike Kamari küla piirid lõpevad Põltsamaa linna piiridega, ning Kuningamäe külaga ja teiselt poolt puutuvad piirid kokku U...
Kordamiseks: 1. Logistika olemus Logistika (inglise keeles logistics) on ressursside ajaline positsioonimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäitlust koos nendega kaasneva transpordi, ladustamise ja infotehnoloogiaga. See on üks paljudest definitsioonidest, sest logistika on mitmesse erialasse puutuv ja arenev teadusala, mille arenguperioodide kohta kehtivad erinevad määratlused. 2. Logistika arenguetapid Tootmiskeskne peroppd 50-60 aastatel, see tähendab müüja keskne turg, tootmise efektiivsusele ja jaotamisele pöörati vähem tähelepanu. Turunduskeskne periood 60-80 aastad, müüja turu muutmine ostja turuks, toodete ja teenuste valiku suurendamine. Logistikakeskuse periood, tarneahela juhtimise konseptsiooni loomine ja varude kasutamise arvutamine tarnimisel, tootmisel ja jaotamise...
TALTECH Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID Referaat Koostaja: Maria Dolgyi Õppejõud: Tarvo Niine Tallinn 2019 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................. 2 1.MERELAEVANDUSE AJALUGU............................................................................... 3 1.1Eesti laevandus........................................................................................... 5 1.2Maailma laevandus..................................................................................... 5 2.VAJALIKUD DOKUMENDID MERELOGISTIKAS...................................................
Logistika I eksami materjal 1) Logistika on … lk 16 ... osa tarneahela protsessist, kus osategevuste efektiivne planeerimine, teostamine ja kontroll hõlmab nii toodete liikumist ja ladustamist, kui ka sellega seotud teenuste ja infovoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani klientide nõudmiste täitmiseks. ... tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. … ressursside ajaline positsioneerimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. 2) Logistika jaotub: lk 18-19 hankelogistika - tooraine ja pooltoodete laia valiku omandamine ning toimetamine tootmis- või töötlemispaika õiges koguses, õigel ajal ja vastuvõetava hinna eest. materjalilogistika - tooraine ja pooltootevoogude haldamine tootmis- ja töötlemisprotsessi...
KOHTUVÕIM Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Kohtuvõimu ülimuslikkuse rõhutamine aitab kindlustada õigusriigi põhimõtet ja veenda kõiki tema otsustele kuuletuma. Kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja poliitiline kultuur. ANGLOAMEERIKA: * pole omaette konstitutsioonikohust * kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga * kohtunikes nähakse kodanike kaitsjat, kohtunikel suur mõjuvõim * kohtunikkond moodustatakse valimiste teel * kohtunikul ei pea tingimata olema juriidilist haridust MANDRIEUROOPA: * mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem (kriminaal ja tsiviilkohtud, halduskohtud) * kõrgeim aste on konstitutsioonikohus, mis hindab juba kehtivate seaduste kui ka seaduseelnõude vastavust põhiseadusele (tugev Saksamaa) * kohtunikud nimetab valitsus * range hierarhia ja karjääripõhimõte * kohtun...
Majandusgeograafia 1. Mõisted 1) Majandus- Teenuste ja toodete loomine, vahendamine, tarbimine ja kõige selle korraldamine. 2) Majandusgeograafia- Geograafia haru, mis uurib ja seletab majandus nähtuste ruumilist levikut. 3) Geograafiline tööjaotus- üksikute riikide või riigi piirkondade orientatsioon teatud majandusharude eelisarendamisele või spetsialiseerumine teatavate toodete valmistamisele. 4) Kapital- Tootmisse paigutatud ehk investeeritud raha, millelt saadakse tulu. 5) Tööjõud- ehk majanduslikult aktiivne rahvastik- inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks võimelised; moodustub hõivatud isikutest ja töötutest. 6) Töötusemäär- töötute osatähtsus majanduslikult aktiivses rahvastikus. 7) Tööhõive määr- Hõivatud isikute osatähtsus tööealises rahvastikus. 8) Majandusgeograafiline asend- Riigi, piirkonna või asula asend teiste riikide rühmade, piir...
Testi tulemus - Liina Kuusk Testi nimetus: Kirjeldus: Alustamise aeg: Lõpuaeg: Läbimiseks vajalik: Testi tulemus: Küsimused 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. 37. 38. ...
majanduskriis *keskkonnanõuded *poliitilised muutused ja 1. Millised tegevusvaldkonnad kuuluvad logistika sõjalised konfliktid *e-kaubandus huviorbiiti? 10. Iseloomustage jaotuskeskset arengufaasi. *Laotegevus *laovaru *veondus *info, tellimisprotsess, Jaotuskeskne a-etapp: al 60-90ndateni. Keskenduti firmast administreerimine *pakkimine *tagastused väljuvale poolele ja pöörati tähelepanu turundusele ja jaotusele. 2. Logistika definitsioon vabal valikul. Hakati tähelepanu pöörama ka klienditeenindusele, hankeaja On materjalivoo (tooraine, pool-, valmistoote) ning sellega seotud pikkusele ning ladudevõrgu arendamisele. Elati lattu tootmise aega infovoo lähtekohast sihtkohta kulusäästliku liikumise ja ...
Bioloogia kontrolltöö materjal Ökosüsteem ja seda iseloomustavad näitajad Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on omavahel seotud organismid ja neid ümbritsev keskkond. Ökosüsteemi iseloomustavad näitajad: 1. Ökosüsteemi liigiline koosseis 2. Liigi rikkus (erinevate liikide arv) 3. Dominant-liik, mille populatsioon ökosüsteemis on kõige arvukam. 4. Produktiivsus – ehk tootlikkus biomassi (taimede) juurdekasv aja jooksul. Toitumissuhete põhjal organismide jaotamine Toitumissuhted ökosüsteemis: Toitumissuhete põhjal jaotatakse orgnismid troofilistele tasemetele: Troofiline tase - iga järgneva toiduahela lüli 1 Tootjad ehk produtsendid Toodavad orgaanilist ainet kogu ökosüsteemi jaoks näiteks: taimed, vetikad - fotosüntees 2 Tarbijad ehk konsumendid Tarbivad taimede poolt toodetud orgaanilist ainet a) esimese astme tarbijad ehk primaarsed konsumendid (tai...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Beatrice Peetsalu Hedi-Kai Altvälja WELLBEING FITNESS CLUB OÜ ORGANISATSIOONI ARENDAMINE Kodutöö Juhtimine TMO0010 Juhendaja: Virve Siirde, MSc Tallinn 2018 Firma nimi: Wellbeing Fitness Club OÜ Tegevusvaldkond: Sporditeenused (jõusaal, rühmatreeningud, treening- ja toitumisnõustamine, personaaltreeningud) Igapäeva tegevuse kirjeldus: Inimeste nõustamine treeningu-ja toitumisalastes küsimustes. Inimeste motiveerimine ja inspireerimine olla aktiivse eluviisiga. Treeningvarustuse korrashoid. Klientidele meeldiva treeningkogemuse pakkumine. Missioon: Kliendi heaolu on meile kõige tähtsam. Suuname ja nõustame inimesi tervislikuma eluviisi poole, aidates neil luua parim versioon e...
eripedagoogika, I a, BA 2. iseseisev töö Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus: Üldsätted. § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesoleva seadusega sätestatakse põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi koos kool) õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi vanem) õigused ja kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused. § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste 1.3. klass; 2) II kooliaste 4.6. klass; 3) III kooliaste 7.9. klass. (3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vor...
Pärnu Raeküla Gümnaasium OÜ Veerev Ratas Äriplaan Koostas: Laura Tael Juhendaja: Kristi Suppi Pärnu 2009 Sisukord 1.Kokkuvõte 1.1. Ettevõtte põhiandmed ......................................................................................................... 3 1.2. Ettevõtte taustaandmed........................................................................................................ 3 1.3. Äriidee..................................................................................................................................3 2. Turusituatsioon ja selle arenguväljavaated............................................................................. 4 2.1. Tegevusala ja turupiirkonna kirjeldus..................................................................................4 2.2. Kliendid..........
Turunduse kursusetöö Ettevõtte "OÜ Visiit SV" näitel SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1.1 Ettevõtte põhiandmed...........................................................................................3 1.2 Ettevõtte tegevusseis ja põhieelised.....................................................................4 1.3 Ettevõtte äriidee....................................................................................................4 1.4 Ettevõtte personal.................................................................................................5 2. TURUNDUSE INFOSÜSTEEM ..............................................................................7 3. TURUNDUSTEGEVUSE SENINE KORRALDUS...........
Meretranspordikasutadeskaubaveo tunnused Teadustööalused referaat Juhendaja/õppejõud: MaretGüldenkoh Üliõpilane: JuliaKalasnikova 178374VDSR Üliõpilasemeiliaadress: julia.kalasnikova@mail .ru Õppekavanimetus: Mereveonduseja sadamatöö korraldamine Tallinn2017 Sisukord Joonisteloetelu 2 Sissejuhatus 3 1MERETRANSPORTMINEVIKUSJATÄNAPÄEVAL 5 1.1Meretransporditekkiminejakujunemine 5 Meretransporditüübid 7 MERETRANSPORDIVEDUDEORGANISATSIOON 10 Meretranspordivedudeeelised 10 Meretranspordivedudepuudused 12 Kokk...
annaabi.ee 
