10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-10-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
43 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
204445
Õppematerjali autor
mõjudest loomariigile ilmus 1990. aastatel (Cole 2004). Maailma Kaitsealade Komisjoni turisminduse töörühm tunnistab vajadust külastajate seire ja aruandluse ühtlustatud meetodite järele. Ameerika Ühendriikide Rahvusparkide Ameti abiga on töörühm Ken Hornback ja Paul Eagles juhtimisel 1999. aastal ette valmistanud ja avaldanud dokumendi „Juhtnöörid parkide ja kaitsealade avaliku kasutuse mõõtmiseks ja aruandluseks”, mis võeti laialdaselt kasutusele. Elektrooniline versioon on kättesaadav aadressil http://www.ahs.uwaterloo.ca/~eagles/parks.pdf. Juhend on julgustanud riike ja kaitsealasid loodusalade rekreatiivse kasutuse teemat edasi arendama, sh välja töötama standardseid meetodeid külastusseireks. Malmivaara-Lämsä et al. (2008) järgi on Soomes uuritud tallamise mõju erinevatele metsakooslustele ja taimestikule pika-ajaliselt ja põhjalikult. Välja võib tuua 1970. aastatel
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Sõjaajaloolased on seisukohal, et militaarlogistika kujunes enam-vähem tänapäevasel kujul välja Teise maailmasõja käigus, mil logistika valdkonnas tuli teha pingutusi, milliseid polnud varase- ma sõjaajaloo jooksul kunagi nähtud. Teist maailmasõda on peetud seetõttu ka üheks logistika arengu mootoriks. 1950. aastate alguseks oli militaarlogistika teooria USA-s üldjoontes välja kujunenud. 10 1 Logistika ülesanded ja missioon Tänapäeval määratletakse militaarlogistikat kui teadust planeerimisest, vägede ümberpaik-
Sõjaajaloolased on seisukohal, et militaarlogistika kujunes enam-vähem tänapäevasel kujul välja Teise maailmasõja käigus, mil logistika valdkonnas tuli teha pingutusi, milliseid polnud varase- ma sõjaajaloo jooksul kunagi nähtud. Teist maailmasõda on peetud seetõttu ka üheks logistika arengu mootoriks. 1950. aastate alguseks oli militaarlogistika teooria USA-s üldjoontes välja kujunenud. 10 1 Logistika ülesanded ja missioon Tänapäeval määratletakse militaarlogistikat kui teadust planeerimisest, vägede ümberpaik-
1.1.4.2 Kapitaliühendused 11 1.1.5 Juhtimise tasandid ja juhi karjäär 12 1.2 Juhtimise mitmemõõtmelisus 14 1.3 Juhtimiseetika ja sotsiaalne vastutus 17 2. Juhtimisteadus. Juhtimismõtte arengu ajalugu 20 2.1 Juhtimisteadus 20 2.2 Juhtimisteaduse allikad 21 2.3 Juhtimismõtte arengu ajalugu 22 2.4 Juhtimise teooriad 23 2.4
7 1. KASUTATUD LÜHENDID AMS – lapse õiguserikkumise juhtumisse sekkumise seadus KOV – kohalik omavalitsus LK – lastekaitse LKS – lastekaitseseadus1 LÕK – ÜRO lapse õiguste konventsioon SHS – sotsiaalhoolekandeseadus SKA – sotsiaalkindlustusamet STAR – sotsiaateenuste ja -toetuste andmeregister TAI – tervise arengu instituut VVS – vabariigi valitsuse seadus ÜRO – ühinenud rahvaste organisatsioon 1 Kuigi hetkel kasutatakse lastekaitseseaduse puhul enamasti lühendit „LaKS“, kannab see autorite hinnangul väärat sõnumit (sarnaneb sõnaga „laks“, mis seostub vägivallaga) ning seetõttu on käesolevas analüüsis eelistatud neutraalset lühendit „LKS“, mis moodustub termini „lastekaitseseadus“ moodustavate sõnade „laste“, „kaitse“ ja „seadus“ esitähtedest
Joonis 1. Organisatsiooni keskkond. Organisatsiooni keskkonna huvigruppide kaudu analüüsimise eelis on see, et juhil tekib süsteemne ülevaade erinevatest huvigruppidest ja saab eraldi välja tuua iga mikro- keskkonna huvigrupi konkreetsed huvid. Makrokeskkonna puhul on huvigruppe konkreetseks analüüsiks üldjuhul liiga palju ja makrokeskkonna analüüsil piirdutakse üldjuhul üldisemate arengutrendide välja toomisega (näit. elanikkonna vananemine, info- tehnoloogia arengu mõju klientide ostukäitumisele, keskkonnakaitsealaste seaduste karmistumine jne.). Organisatsiooni keskkonna analüüsi tüüpilisim meetod on SWOT- analüüs (vt. lisa 1 tüüpprobleemide kohta), mille nimetus tuleneb inglise keelest: Tugevused (Strengths), Nõrkused (Weaknesses), Võimalused (Opportunities), Ohud (Threats). Sise- ja mikrokeskkonna huvigruppide ootustest ja huvidest organisatsiooni suhtes annab ülevaate tabel 1.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid