Ökosüsteem ja seda iseloomustavad näitajad (0)

Bioloogia kontrolltöö materjal

Ökosüsteem ja seda iseloomustavad näitajad

Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on omavahel seotud organismid ja neid ümbritsev keskkond.
Ökosüsteemi iseloomustavad näitajad:
1. Ökosüsteemi liigiline koosseis
2. Liigi rikkus (erinevate liikide arv)
3. Dominant -liik, mille populatsioon ökosüsteemis on kõige arvukam .
4. Produktiivsus – ehk tootlikkus biomassi (taimede) juurdekasv aja jooksul.

Toitumissuhete põhjal organismide jaotamine

Toitumissuhted ökosüsteemis:
 
Toitumissuhete põhjal jaotatakse orgnismid troofilistele tasemetele:
 
Troofiline tase - iga järgneva toiduahela lüli
 

Tootjad ehk produtsendid
Toodavad orgaanilist ainet kogu ökosüsteemi jaoks
näiteks: taimed, vetikad - fotosüntees
 

Tarbijad ehk konsumendid
Tarbivad taimede poolt toodetud orgaanilist ainet
a) esimese astme tarbijad ehk primaarsed konsumendid ( taimtoidulised loomad)
b) teise astme tarbijad ehk sekundaarkonsument
c) kolmanda astme tarbijad ehk tertsiaalkonsument
d) tipptarbijad
 

Lagundajad ehk destruendid
Lagundavad tootjatest ja tarbijatest kärele jäänud orgaanilist ainet ja tekitavad lõpuks uuesti anorgaanilist ainet, mis läheb edasi tootjatele
 

Ökoloogilise püramiidi reegel

Ökoloogiline püramiid
 
Tipptarbijad
III astme tarbijad
II astme tarbijad
I astme tarbijad
Produtsendid
 
Toiduahelas antakse järgmisele tasemele edasi ainult 10% eelmiselt tasemelt saadud energiast - seda nimetatakse ökoloogiliseks efektiivsuseks.
Ülejäänud osa kasutatakse ära organismi elutegevus või hajub see soojusena
Igal tasemel on vähem isendeid kui eelmisel. Kõige vähem on tipptarbijaid.

Ökoloogilised globaalsed keskkonnaprobleemid

Ökoloogiline keskkonnakriis

Inimkonna ja looduse konflikt, kus ressursse raisates ja keskkonda reostates on inimkond jõudnud olukorda, mis ei võimalda meil normaalselt eksisteerida.
Põhjused:

• Tootmise kasv
  
• Rahvastiku kasv ehk industrialiseerimine
  
• Linnastumine
  

Rahvastiku kasv

Põhjused:
1. Suur sündimus
2. Meditsiini areng ( vaktsineerimine )
3. Madal haridustase
4. Pereplaneeringu puudumine
5. Religioossed tõekspidamised
6. Toitumistingimuste paranemine
Tagajärjed:
1. Toidupuudus (nälg, veepuudus )
2. Elupaikade puudus
3. Metsade hävimine , hävitamine
4. Muldade hävimine, kõrbestumine
Mida saab ette võtta?
1. Rahvastikupoliitika seadused
2. Haridustaseme tõstmine
3. Rasedusvastaste vahendite tutvustamine

Toidupuudus

Põhjused:
1. Liiga suur rahvaarv
2. Haritavat maad on vähe
3. Põuad
4. Muldade hävimine ja kõrgestumine
5. Halb toitainete jaotussüsteem
Tagajärjed:
1. Nälga suremine
2. Alatoitumine
3. Tarbitakse väheväärtuslikku ja ühekülgset toitu
Abinõud
1. Inimeste toitumisharjumuste muutmine
2. Maaharimisviiside parandamine
3. Toiduainete jaotumise parem korraldamine

Mageveekriis

Põhjused:
1. Väga ebaühtlaselt jaotunud ressurss (Magevett on kogu
maakera veevarudest vaid 1%)
2. Suur ja liigne veetarbimine
3. Pinnavesi on saastunud ja vajab töötlemist
4. Põhjavesi asub sügaval ja ammendub liigse tarbimise
tagajärjel
Tagajärjed:
1. Veepuudus
2. Reostunud vee kasutamisega ja levivad nakkushaigused
3. Naftareostus põhjustab loomade hukkumist
Abinõud:
1. Kokkuhoid
2. Korduv kasutamine tööstuses
3. Reovee puhastus ja reostuste vältimine
4. Jää sulatamine
5. Merevee kasutamine
6. Läbimõeldud niisutussüsteemid ja vihmavee
kogumine

Hapestumine

Keskkonna ( muld , vesi) happelisemaks muutumine.
Põhjustavad peamiselt väävel - ja lämmastikoksiidid
Pärinevad: Tööstus, transport, põllumajandus ( väetamine )
Happevihmad:
Kütuste põletamisel atmosfääri sattuvad happelised oksiidid ühinevad
veeauruga ning selle tulemuseks ongi happelise reaktsiooniga sademed
Kuivsademed:
Õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale
sadestumine. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30% happesademete
koguhulgast.
Tagajärjed:
Mulda (muutub mulla keemiline koostis)
Metsi (eriti okasmetsi)
Veekogude elustikku, Kultuurväärtuseid (hooned/kujud, mis on ehitatud hapetega kergelt
reageerivatest kivimitest )
Abinõud:
Tööstuses korstnatele filtrid
Vähendada fossiilsete kütuste kasutamist
Transpordi ökonoomsuse tõstmine

Osoonikihi hõrenemine

O3 moodustab atmosfääri kaitsva osoonkihi, mille põhiline osa 90% asub
stratosfääris.
Osoonikiht takistab lühilainelise ultraviolettkiirguse jõudmist maapinnale
Hõrenemise põhjused:
Õhku satuvad osooni lagundavad ained:
Freoonid ehk Cfc ühendid ehk klorofluorosüsivesikud
Lämmastikoksiidid
Tagajärjed:
Fotosünteesi aeglustumine, muutused taimede keemilises koostises ja
kasvu pidurdumine
Kahjustab inimeste imuunsüsteemi
Mutatsioonide teke
Abinõud:
Freoonide tootmise ja kasutamise vähendamine
Lämmastikväetiste kasutamise vähendamine ja ajastamine
Prügikäitlemise tähtsus

Globaalne soojenemine

Kasvuhooneefektiks nimetatakse maapinnalähedase õhukihi soojenemist, mis on
tingitud maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris
leiduvatelt ( kasvuhoone ) gaasidelt.
Kasvuhoonegaasid on atmosfääri koostises olevad gaasid: veeaur, CO2, CH4 jne,
mis põhjustava dkasvuhooneefekti teket.
Põhjused:
Kasvuhoone gaaside hulga suurenemine, näiteks kütuste põletamisel, metsade
ulatusliku raie tulemusel.
Tagajärjed:
Kliima soojenemine
Igijää sulamine
Liigilise mitmekesisuse vähenemine
Abinõud:
Vähendada õhu saastamist kasvuhoonegaasidega.
Kyoto protokoll – on üks tähtsamaid rahvusvahelisi õigusakte, mille
eesmärk on võidelda kliimamuutuste vastu. See sisaldab arenenud riikide
kohustusi vähendada teatud kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis põhjustavad
planeedi soojenemist.

Liikide hävimine ja looduskaitse

Biodiversiteet – liigiline ja looduslik mitmekesisus
Maailma kõige liigirikkam piirkond on Ecuadoris Yasuni rahvuspark .
Põhjused:- Elukeskkonna hävitamine
- Massiline tarbimine
- Võõrliikude sissetoomine
- Kliimamuutused
Hävimisohus on eelkõige madala arvutuse ja väikese areaaliga riigid.
Tagajärg- väheneb biosfääri liigiline koosseis ja vastupidavus muutustele.
Abinõud:
- Luua kaitsealad
- Liikide elupaikade säästev kasutamine
- Elupaikade säilitamine

Jäätmeprobleem

Põhjused:
- Rahvastiku arvu kasv
- Tarbimise ja tootmise suurenemine
- Kasutusel olevad materjalid, mis lagunevad väga aeglaselt
Tagajärjed:
- Jäätmeid ei ole kusagile panna
- Keskkonna saastumine
- Prügimäed , eriti linnade ümber
- Prügi veetakse ookeanisse
Abinõud:
- Korduvkasutamine
- Prügi sorteerimine
- Ümbertöötlemine
- Ohtlike jäätmete kogumine
- Kompostimine

Energiakriis

Energia kasutamise ulatuse ja viisi mittevastavus energiavarude suurusele ja keskkonna elukõlblikkuse säilimisele.
Võib olla tingitud poliitilistest pingetest, energiaallika ammendumisest või tootjapoolsest hinna tõstmisest