VEEKASUTUSE MAJANDUSANALÜÜS (0)

KOKKUVÕTE VEEKASUTUSE MAJANDUSANALÜÜSIST

Veekasutuse majandusliku tähtsuse hindamisel vaadeldi erinevate majandusharude osatähtsust vee kasutamisel . Eesti Vabariigis on olulisemad veekasutajad sektorite lõikes olme, kaevandused , tootmine, energeetika , põllumajandus ja kalakasvatus .
Veekasutuse majanduslik analüüs hõlmab kolme aspekti: 1) veekasutuse majandusliku tähtsuse hindamist 2) veekasutuse muutuste prognoosi ning 3) veeteenuste ja veekasutuse kulude katmise hindamist.
Ühisveevärgiga ühendatud Eesti majapidamiste olmevee kasutus on viimase
kümnendi jooksul oluliselt vähenenud alanedes 2003. aastaks keskmiselt 100
l/ööp/in
Lähtudes prognoositavast keskmisest veekulu kasvust ja ühisveevärgiga ühendatud elanike osatähtsuse kasvust, suureneks aastaks 2015 kogu elanikkonna veekasutus praeguselt 49,7 miljonilt kuupmeetrilt 54,2 miljoni kuupmeetrini ehk siis orienteeruvalt 10%.

Veekasutuse maksumuse ja kulude katmise hindamine

Keskkonnakulude määramisel lähtuti eeldusest, et tegelik keskkonnakulu, mis avaldub veekogule, on võrdeline tekkiva kahju kõrvaldamiseks ning veekogu või konkreetse pinnaveekogumi hea seisundi saavutamiseks vajalike meetmete kogumaksumusega.
Veemajanduskava eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete rakendamise maksumus on järgmine:

• Reoveekogumissüsteemide korrastamine ja arendamine ligikaudu 5 mld krooni
  
• Reostunud alade korrastamine ligikaudu 580 mln krooni
  
• Joogiveesüsteemide korrastamine ja arendamine 2,9 mld krooni
  
• Hajukoormuse piiramine 1,5 mld krooni
  
• Põhjaveevarude kaitseks ja hea seisundi säilitamine 70 mln krooni
  
• Pinnaveekogude tervendamine 800 mln krooni
  
• Rannikuvee kaitse tagamine 88,9 miljonit
  
• Veemajanduskava juhtimine ja rakendamise korraldamine 89 miljonit
  
• Kokku ligikaudu 11 miljardit
  

Kokkuvõte meetmeprogrammist
Meetmekava koosneb põhimeetmetest ja lisameetmetest. Lisameetmed rakendatakse siis, kui õigusaktidega nõutud keskkonnanõuete täitmisest ei piisa vee hea seisundi saavutamiseks ja kõigile elanikele ohutu veekeskkonna ning veest sõltuvale elustikule soodsa seisundi tagamiseks. Elanikele nõuetekohase joogiveevarustuse tagamine on veemajanduskava oluline komponent. Selle eesmärgi saavutamiseks on esmatähtis tagada joogiveeallikate piisav kaitse. Veekogumite seisundit mõjutavate objektide korrastamise meetmed on samad nii põhjaveele kui pinnaveele.
Punktkoormusallikatest tuleneva mõju kõrvaldamiseks on suure osakaaluga reovee puhastusseadmete ja sõnniku- ning silohoidlate korrastamine. Hajukoormuse osas tuleb põhitähelepanu pöörata mürkkemikaalide, sõnniku ja väetiste kasutamise ning turbatootmise keskkonnanõuetest kinnipidamisele. Otseselt vooluveekogude seisundi parandamisele on suunatud kalade rändeteede avamise meede. Vooluveekogumite hea seisundi hoidmisel on peamine uute paisude rajamisest loobumine ja veekogude reostumise ennetamine.
Kvaliteetse joogivee tagamise põhimeetmed
Joogivee kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamise maksumus Lääne – Eesti vesikonnas on senise hinnangu järgi suurusjärgus 3 miljardit krooni. Valdav osa kulutustest läheb veevõrkude rekonstrueerimiseks ja uute torustike rajamiseks. Esmajärjekorras tagatakse nõuetele vastav joogivesi üle 2000 tarbijaga veevärkides
Veevõtt ja vee tõkestamine
Väga oluline on avada jõed kalade rändeks. Selleks on mitmeid variante – näiteks paisu lammutamine või kalatee rajamine. Paisu lammutamine on sobiv, juhul kui paisjärve ei kasutata ning jõe loodusliku sängi taastamine on võimalik. Kui aga paisjärve kasutatakse aktiivselt näiteks rekreatsiooniks, tuleb veehoidla ja paisu korrashoid tagada kohaliku omavalituse ja maa- ja paisuomanike koostöös. Lääne-Eesti kesises ja halvas seisundis olevatel vooluveekogudel asuvate rändetõkete likvideerimiseks oleks hinnanguliselt kokku vaja 200 milj krooni.
Olulist ohtlike ainete otseheidet põhjavette Lääne-Eesti vesikonnas ei esine.
Ohtlike ainete emissioonide piiramiseks tuleb lõpuni viia jääkreostusobjektide korrastamine. Taimekaitsevahendite ohutu kasutamine peaks olema tagatud vastavate kontrollmeetmetega põllumajanduses ja seadusandluse abil, mis keelab mõningate ohtlikke aineid sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamise.
Reostusõnnetuste mõju vähendamise meetmed
Põhilised reostusõnnetuste juhtumid , mis võivad veekeskkonda mõjutada on seotud transpordi ja transpordi infrastruktuuri õnnetustega. Õnnetuste tagajärgede likvideerimise eest vastutab Päästeamet. Päästeamet ja transpordi infrastruktuuriobjektide valdajad peavad olema valmis õnnetusjuhtumite ennetamiseks näiteks sadamates ja lennujaamades, kus peavad olemas olema õlireostustõrje vahendid ning koolitatud meeskond reostuse likvideerimiseks.