Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Töömälu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töömälu, cognitive, child, loetu, children, visual, mentaalne, loetust, characteristics, working, memory, executive, function, skills, between, developing, reading, processes, development, journal, matemaatika, british, konkreetsel, grupis, meenutamine, illustratsioonid, patsient, füsioteraapia, strateegiad, lõppsõna, valisime, australian, languagekui palju peaks sööma. See võib inimestes suurendada soovi ja samas ka survet tarbida just tervlislikku toitu. Siiski on liigsöömine ja ülekaalulisus arenenud maades suur probleem. Mind on pannud mõtlema just olukorrad, kus inimesed üritavad pidada dieeti või luua endale uusi toitumisharjumusi, kuid mingil põhjusel see ei õnnestu. Miks on see nii? Põhjuseid on kindlasti palju, aga loengu teemadest lähtuvalt otsustasin ma uurida töömälu ja toitumise vahelisi seoseid, kuna töömälu ülesandeks on ebasoovitavate ihade ja kiusatuste allasurumine. Bryani ja Tiggermani (2001) uurimusest selgus, et ülekaalulistele naistele ettekirjutatud dieet ei mõjutanud kognitiivset sooritust (sealhulgas töömälu). Dieedil olemine suurendas kontrollitunnet enda kaalu ja söömiskäitumise üle. Samas mõjus suurem sisemine kontrollitunne negatiivselt enesehinnangule, isegi pärast kaalukaotust. Artikli autorid pakkusid, et põhjus võis olla väline tugi
võiks näha või mingi asi maitseb. Ühelt poolt on kujundite kasutamine seotud ruumiliste ülesannete lahendamise ja mõtlemisega ning teiselt poolt ka kujutlusvõimega. Näiteks raamatut lugedes tekivad kujutluspildid loetust silme ette. Mõiste on sümboliline mentaalne representatsioon ning on sõna või mõne teise sümboliga tähistatud objektide klass või kategooria. On mingisugused objektid, mis on millegi poolest sarnased ja neile on antud nimi või neid tähistab sümbol
Kognitiivsed protsessid. Areng ja roll õppimisel Nägemine, vaatlemine Tähelepanu Taju Kuulmine, täiskasvanute kõne Meeldejätmine: Mõtlemine: ·töötlemine töömälus mälust ja maailmast ·säilitamine pikaajalises mälus pärit infoga tegutsemine * Tähelepanu, töömälu maht on piiratud * Kognitiivsed protsessid on nii kontrollitud kui automaatsed (nõuavad vähest tähelepanu mahtu, st kulub vähe energiat) ·Tähendust konstrueeritakse ·Tunnetusprotsessid arenevad seda peab õpetamisel arvestama Tähelepanu · Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine
Kuni 20.saj keskpaigani arvati, et mälu on unitaarne (ühtne). Praeguseks on palju empiirilisi tõendeid, et on erinevad allsüsteemid. Peamisteks tõenditeks on: funktsionaalne lahknevus (sh funktsioonide valikuline väljalangemine), ja erinev neuronaalne alus (vt nt skemaatiline joonis →) Seega on õigustatud erinevatel alustel liigitused: materjali säilimise aja alusel (lühimälu e töömälu ja pikaajaline mälu) eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel (protseduuriline, semantiline, episoodiline mälu) teadvustatuse taseme alusel (eksplitsiitne ja implitsiitne mälu) Prefrontaalne ajukoor (lühiajaline eksplitsiitne mälu e töömälu) Hippokampus (vahendab meeldejäetava pikaajalisse mällu) Väikeaju (implitsiitne mälu, mis tähtis oskuste ja tingitud reaktsioonide kujunemiseks) esmasuse (primacy) ja värskuse (recency) efektid vabal meenutamisel, nn U-kõver
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc…
Mudeli loomisel liigub tajusüsteem üldiselt üksiku suunas, vajadus ’alasilindrite’ järgi tuvastatakse lohkude abil. MIS Milliseid kahemõõtmelise stiimuli omadusi nimetatakse unikaalseteks (non-accidental property)? Neid 2D omadusi, mis püsivad vaatest sõltumata, nimetatakse unikaalseteks. N:ühtlane kumerus, ühtlane sirge, paralleelsus, nurk, sümmeetria. Kuidas võimaldab invariantsuse saavutada tajulise koordinaatteljestiku roteerimine? Lahendus on taju koordinaatide mentaalne roteerimine, kuni sisendrepresentatsioon vastab mälus talletatud templaadi positsioonile. Objekti identifitseerimine Milles seisnevad objekti identifitseerimise alaliigid äratundmine, kategoriseerimine ja tuttavus? - Äratundmine – semantilise mälujälje haakumine tajulise representatsiooniga. (mälus on salvestatud elevandi põhiinfo, mis nähes päris elevani (elevandi nägemine tekitab tajusüsteemis elevandi representatsiooni) haakub sellega)
neurodegeneratiivsete häirete puhul MMN on - Tähelepanueelne - Omane mitmele meelele - Funktsionaalse seisundi objektiivne indeks - Eristusvõime objektiivne indeks - Ellujäämiseks vajalik - Võimas tööriist JUHTFUNKTSIOONID TÄHELEPANU Juhtfunktsioonid – täidesaatvad funktsioonid, frontaalsagara funktsioonid, kognitiivne kontroll, eneseregulatsioon, töömälu, tähelepanu, käitumise inhibitsioon, ülesande vahetamine Tähelepanu (TP): kognitiivne selektsioonimehhanism ajus, millel on iseloomulikud piirangud (maht, ressurss) ning hõlmab iseloomulikke närvivõrgustikke, (väga raskesti tajust eristatav) William James: igaüks teab mis on tähelepanu. Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korragakäepärase objekti või mõtteahela hulgast
Psychology · Personality extra reading Differential Developmental Funder, D.C. (2010). The Personality Puzzle (5th edition). New York: Norton. (Earlier editions are fine.) Perception Biological · Intelligence extra reading Cognitive Deary, I.J. (2013). Intelligence. Current Biology, 23, 673-676. (Memory) Social Deary, I.J. (2001). Intelligence: A Very Short Introduction. Oxford: Methodology Cognitive Oxford University Press. (Language and thinking) Personality
ainult mingi konkreetse valdkonna ülesannete lahendamist - Mitme võime teooriad - Cattell - GF fluiidne ehk voolav intelligentsus – arutlusoskus ja loogiline mõtlemine, sünnipärane üldine vaimne võimekus - GC kristalliseerunud e ladestunud intelligentsus – omandatud faktiteadmised, silmaring, kultuurispetsiifiline - Thurstone - Verbaalne arukus - Sõnaline voolavus - Numbriline võimekus - Ruumiline ettekujtusvõime - Töömälu - Tajukiirus - Arutlusoskus - Gradner - Keeleline intelligentsus - Loogilis-matemaatiline - Muusikaline - Ruumiline - Kehalis-kineetiline - Intrapersonaalne - Interpersonaalne - Naturalistlik - Alternatiivsed intelligentsuse vormid - Sotsiaalne intelligentsus – thorndike - Praktiline intelligentsus – sternberg - Emotsionaalne intelligentsus – coleman - Kust intelligentsus tuleb? - Natuure vs nurture – geenid vs keskkond
K: Davis & Panksepp (2011). The brain's emotional foundations of human personality and the Affective Neuroscience Personality Scales. Neuroscience and Biobehavioral Reviews, 35, 1946- 1958 S: DeYoung, C.G. (2010). Personality neuroscience and the biology of traits. Social and Personality Psychology Compass, 4/12: 1165-1180. 5. ENESEKOHASED TEADMISED ISIKSUSE KOHTA JA KÜSIMUSTIKELE VASTAMINE Kirjandus K: Sudman, K., Bradburn, N. B., & Schwarz, N. (1996). Answering a survey question: cognitive and communicative processes. In K. Sudman, N.B. Bradburn & N. Schwarz (1996), Thinking about answers. The application of cognitive processes to survey methodology (Chapter 3, pp. 55-79). San Francisco: Jossey-Bass. S: Bradburn, N. B., Sudman, K., & Wansink, B. (2004). The social context of asking questions. (Chapter 1, "The social context of question asking", pp. 3-34). San Francisco: Jossey-Bass. S: Grice, P. (1989). Logic of conversation. In P. Grice, Studies in the Way of words (Chapter 2, pp
Õpiraskuste psühholoogia A. Õpiraskuste käsitluse ajalugu Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc…
Töömälus eristatakse alasüsteeme, millest üks tegeleb nägemis-ruumilise, teine kuulmis-sõnalise info hoidmise ja töötlemisega ning kolmas koordineerib tähelepanu. Algselt toetuvad lapsed rohkem nägemis-ruumilisele infole, sõnalise informatsiooni tähtsustamine saab valdavaks umbes viie aasta vanuses. Visuaalne töötlus taandub lapse arenedes ning ta hakkab järjest rohkem toetuma sõnalisele infole ehk kasutama sõnalise töömälu alasüsteemi. Tähelepanu koordineeriv keskus kontrollib info liikumist erinevate töömälu osade ning pikaajalise mälu vahel. Keskus jälgib, mida on tehtud, ning planeerib edasist tegevust. Tähelepanu koordineeriva keskuse arengus on oluline pidurdusprotsesside areng, sest siin on vajalik ebaolulise info aktiivne allasurumine, see pole väikestel lastel veel hästi arenendud, areneb kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel. (kaartide sorteerimine erinevate reeglite alusel- värv ja kuju)
Binet-Simon' testist. Revisioonid: 1960, 1972 ... 2003 # 1986 -- Stanford-Binet Intelligence Scale ( IV versioon ) => etalontest Skaala annab üldise IQ ning lisaks IQ neljas alatestis: verbaalne, ruumiline ja numbriline võimekus ning lühimälu. Stanford--Binet' intelligentsusskaala Sisaldab 6 tüüpi ülesandeid, mis mõõdavad: # teadmisi (26% ülesannetest); # voolavat intelligentsust (17%); # visuaal-ruumilist töötlust (18%); # arvulist mõtlemist (21%); # töömälu (12%); # lühimälu (6%). Testi kasutusala on teisest eluaastast kuni 85+ eluaastani. Wechsleri skaalad Wechsler Intelligence Scale for Children (WISC, 1949) -- kõige enam rakendatav individuaaltest lastele Wechsler Adult Intelligence Scale (WAIS, 1955; WAIS-R, 1981; WAIS-III) - väga tunnustatud individuaaltest # Mõlemad testid koosnevad 11-st alaskaalast (6 verbaalset ja 5 mitteverbaalset), mis sisaldavad erineva raskusastmega,
osa) emotsoonid Hirm signaliseerib füüsilisest karistusest Ärevus ebamäärasus, enesehinnang, arenes sotsiaalseks ellujäämiseks Pidev tajutud kontrolli puudumine õpitud abituse kujunemine (Seligman) Toimetulekuviis ärevuse hirmuks ümberkujundamine, et sellele vastu astuda Õnnelikkus subjektiivne heaolu (SHO) (Diener, 2000) Õnne emotsioon motiveerib planeerima, saavutades isikliku kontrollitunde 8. SJ tunnetuspsühhi II visuaalne töömälu kordamine Ajataju Impulsiivsus kui ülehinnatud aeg. 9. loeng Normaalsus ja ebanormaalsus 1) subjektiivne norm lähtepunkt iseendast 2) normatiivne norm lähtepunkt ideaal Rieff 1986, iga kultuur postuleerib ideaalse isisksusetüübi ja ideaalse elukaare 3) kultuuriline norm normaalne on see, mida enamus inimesi teeb Dunn, Plomin iga kultuur vastandab erinevusi, kõik kalduvad veidi keskmisest, igas kultuuris psühhoteraapiasse kalduvaid maagilisi nähtusi
2 Lühimälu ja pikaajaline mälu Lühimälus, nagu nimigi ütleb, püsib tajutud materjal lühikest aega: mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Lühimälu on piltlikult öeldes nagu taju pikendus. See, kui kaua ja kui palju materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Lühimälu nüüdisaegsete käsitluste puhul kasutatakse sageli mõistet töömälu (ingl working memory), kuigi viimane on natuke laiem. Nimelt leidis briti psühholoog Alan Baddeley 1970. aastatel, et mälu töös on väga oluline üks süsteem, mis vahendab info liikumist pikaajalisest mälust lühimällu ja vastupidi. Seega võib töömälu käsitleda kui hetkel aktiveerunud pikaajalise mälu osa, mis võimaldab tegevust koordineerida. Näiteks pikast ja keerukast tekstist arusaamiseks on vaja, et kogu eelnevalt loetu püsiks meeles, teisisõnu, töömälus. Kui
Lisaks tähelepanupiirangutele on ka töötlemispiirangud. Brainerd käsitles informatsiooni töömälus töötlemise piirangute viit aspekti: kodeerimispiirangud, arvutuslikud piirangud, meenutamispiirangud, säilitamispiirangud ja töömahupiirangud. Informatsiooni töötlev lähenemine viitab, et laste tunnetuslikud võimed arenevad kolmel võimalikul viisil. Esiteks, komponentide “suurus”, nagu näiteks töömälu, võib suureneda – vanuse kasvades võivad lapsed arendada mälus rohkem “pesasid”, mis tähendab, et samal ajal saab salvestada rohkem informatsiooniühikuid. Teiseks, laste vanemaks saades võivad nad muutuda ühikute töötlemisel palju efektiivsemaks ja kasvanud efektiivsus tähendab seda, et töömälule esitatakse vähem nõudmisi ja seepärast võib vaba mahtu kasutada samaaegselt informatsiooni töötlemiseks
ja sidusamaks. Märgatavad muutused toimusid nii jutustuse makrostruktuuri kui ka mikrostruktuuri osas. Märksõnad: spetsiifilise kõnearengupuudega laps, tekstiloome õpetamine. Tekstiloomeoskuse õpetamine 4 Abstract Developing narrative skills on a girl, who has SLI: action research in example of one child. This study is a case based action research. One child (age 6.8-8.2) who has SLI, participated in this experiment. Because the girl has SLI, the narrative skills of the girl are needed to be developed. The task of present study was to compose specific methodology to develop the oral narratives for a girl with SLI and to analyse and compare the impact of special instruction on narrative skills and to describe and compare narrative skills before and after a short learning period.
hiljem lugemise omandamist. Peetakse oluliseks tuvastada düsleksia või mõne muu keelelise arengu häiretega lapsi, et nad saaks abi enne, kui see hakkab mõjutama nende õppimist. (Smith, Cowie, Blades, 2003, 355-356) Lugemisraskuseks (düsleksia) võib pidada olukorda, kus lugeja teeb lugemisprosessi 3 käigus sedavõrd palju tehnilisi vigu, et selle tõttu kannatab loetu mõistmine. Lugemisraskuse kohta on loodud palju erinevaid definitsioone. Ühisosana rõhutatakse lugemise, häälimise, kõne-ja keelekasutuse probleeme lastel, kellel on eakohaselt arenenud kognitiivsed oskused, sensoorsed võimed ning kes on saanud adekvaatset lugemaõpetamist. Laiema tausta lugemisraskusele moodustavad bioloogilised, perekondlikud ning keskkonnast tulenevad iseärasused. (Lukanenok, 2008, 16)
(Tamir & Ford, in press), kus katses osalejad teatud tingimustel eelistasid hirmu tekitavaid stiimuleid meeldivatele. • - Selgitage “oodatud kasulikkuse” (expected utility) mõistet emotsioonieelistuste kontekstis. • - Kuidas on autor ja kolleegid püüdnud mõõta teadvustamata kasulikkuse-ootusi? Hofmann jt (2012): - • Millised on täidesaatvate funktsioonide (executive functions) kolm peamist liiki? • - Miks on eneseregulatsiooniks vaja töömälu? (Märksõnad artiklist: eesmärkide representeerimine; täidesaatev tähelepanu; eesmärkide kaitsmine (“turvamine”); ebasoovitavate mõtete allasurumine; soovimatute tunnete ja tungide tasalülitamine .) • - Mis vahe on aktiivsel ja passiivsel pärssimisel (inhibitsioonil)? • - Miks on autorite arvates ümberlülitumisvõisel (-oskusel) vahel ka ebasoovitavad tulemused? Loengus käsitletud teemad
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
S - ruumiline faktor (Spatial relations) N - numbriline faktor (Numerical ability) V - verbaalne faktor (Verbal Comprehension) W - sõnade voolavuse faktor (Word Fluency) M - mälu faktor (Memory) R - mõtlemise faktor (Reasoning) Ülesanded P - erinevused piltidel või a mahakriipsutamine tähtede reas. võime kiiresti tajuda piltidel sarnasust ja erinevust S - ruumilised suhted ja mentaalne roteerimine võime visualiseerida ruumilisi suhteid N - aritmeetilised ülesanded (kiirus ja täpsus) võime teostada arvutusi V - sünonüümid; lausete lõpetamine; vanasõnad võime aru saada semantikast e. sõnade tähendusest W- sõnavara ; riimuvad sõnad võime manipuleerida sõnadega M- assotsiatsioonide õppimine; meenutamine võime meelde jätta infot R - arvuread; analoogiad võime leida seaduspärasusi ja seoseid Differential Aptitude Tests (DAT)
S - ruumiline faktor (Spatial relations) N - numbriline faktor (Numerical ability) V - verbaalne faktor (Verbal Comprehension) W - sõnade voolavuse faktor (Word Fluency) M - mälu faktor (Memory) R - mõtlemise faktor (Reasoning) Ülesanded P - erinevused piltidel või a mahakriipsutamine tähtede reas. võime kiiresti tajuda piltidel sarnasust ja erinevust S - ruumilised suhted ja mentaalne roteerimine võime visualiseerida ruumilisi suhteid N - aritmeetilised ülesanded (kiirus ja täpsus) võime teostada arvutusi V - sünonüümid; lausete lõpetamine; vanasõnad võime aru saada semantikast e. sõnade tähendusest W- sõnavara ; riimuvad sõnad võime manipuleerida sõnadega M- assotsiatsioonide õppimine; meenutamine võime meelde jätta infot R - arvuread; analoogiad võime leida seaduspärasusi ja seoseid Differential Aptitude Tests (DAT)
– Kajaline • Lühimälu- Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. 24 25 • Pikaajaline mälu- Suur mäluvaramu, mis sisaldab kõik isiku teadmised ja uskumused- kaasa arvatud need, mida ei kasutata Operatiivmälu e töömälu A.Baddeley (lühimälu ehk töömälu) Materjali aktualiseerimine teatud ülesande täitmiseks – Visandtahvel – Hääldusring – Tsentraalne täidesaatev süsteem – Lisaks: episoodiline puhver Eestlased mälu- uurijatena Endel Tulving - Sünd.1927 Ta on üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Tema tuntuim saavutus on episoodilise mälu eristamine teistest õppimise ja mälu süsteemidest ajus
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
Taju maht võimaldab tajuda korraga rohkemaid objekte kui ühte. Jaotuvus võimaldab tajuda erinevatest kanalitest tulevat infot üheaegselt. o Võime tajuda suhteid ja seoseid o Tahtlikkus tahtmatu ja tahtlik o Apertseptsioon taju sõltuvus isiku omadustest, emotsioonide ja motivatsioonide iseärasustest. Mälu liigid 1. Säilitamise aeg sensoorne (mahutab palju, kestus msek-tes), lühiajaline (maht 7, kestus mõned kümned sekundid), töömälu, püsimälu 2. Info tüüp episoodiline (isiklikud kogemused), semantiline (üldised teadmised maailmast, verbaalselt vahendatud), protseduuriline (oskused, tegevused, harjumused) 3. Teadvustatuse tase eksplitsiitne (ligipääsetav, selgem, jälgitav) ja implitsiitne Tajust siseneb info psüühikasse. Info läheb sensoorsesse mällu, edasi läheb info töömällu, see on väike osa, millega tegeletakse edasi. Töömälu koosneb alakomponentidest fonoloogiline
Visuaalne lühimälu on erinevalt ikoonilisest mittemaskeeritav, väiksema mahuga, püsivam. - pikaajaline ehk püsimälu – talletatakse materjal, millel on nö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsmälu väga pikka aega. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varasemaga või siis vähemalt tugevad elamused. Maht on praktiliselt piiramatu. - operatiiv ehk töömälu – on nimetatud ka lühimälu sünonüümiks. Töömälu põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Töömälu osisteks on: ruumilis-visuaalne (talletatakse info üldistatud kujul, skeemidena), hääldusring (sõnalise teabe ülekordamiseks), tsentraalne täideviiv süsteem (tähelepanumehhanism, mille abil kontrollitakse infvoogude valikuid ja kulgu töömälus, võetakse vastu otsuseid).
Funtksioon Vasak poolkera Parem poolkera Keel Kõne, lugemine, kirjutamine, aritmeetika Prosoodia – kõnelõikude (häälikute, silpide, sõnade, lausete) kestus, hääle valjusus ja kõrgus Ruumilised protsessid - Geomeetria, suunatunnetus, kujundite mentaalne pööramine Mälu Verbaalne mälu Mitteverbaalne mälu Liigutused Keerulised teadlikud liigutused Ruumilised liigutused Nägemine Tähed, sõnad Keerulised geomeetrilised mustrid, näod
· pärilikus 70 -80 % · rasedus/sünnitus 10 -15% · aju arenguhäired 10- 15 % · traumad 3 5 % Kui suguvõsas on diagnoositud ATH, siis on suur tõenäosus,et seda diagnoositakse ka lapsel. Väga palju ATH lapsi on, kes on sündinud enneaegselt. ATH vanemate tüüpiliseks tunnuseks on, et keelavad ja käsutavad palju. Poistel diagnoositakse rohkem ATH, kui tüdrukutel. Tüdrukute puhul avaldub ATH rohkem tähelepanu puudulikuse tõttu. ATH lapsel on töömälu kehv ei jää meelde häälikud, ei suuda õppida kogemustest, ei oska planeerida oma aega, samuti ei saa aru järjekorrast, kuidas on nädalapäevad, aastajad, kuud. Üldistamisvõime on kehvasti arenenud nt. ATH laps on rühmas ja õpetaja ütleb talle, et ära togi teist last ja siis kui ATH laps läheb koridori, algab kõik taas uuesti, kuna ta mõtleb, et keeld kehtis ainult rühmas ja see sama keeld ei kehti koridoris..Kui ATH
1982; Lowenfeld & Brittaind, 1964; Luquet, 1977) have in fact become a subject of criticism in recent years. Four particular issues have been identified in this collective body of criticism. First, questions have been raised about the appropriateness of unilinear conceptions of development in explaining a wide range of pictorial imagery produced by children. adolescents, and adults. Second, a disparity has been noted between the breadth of the world of art and the narrowness of the focus on visual realism that has served as the endpoint in these developmental models. Third, cultural biases that mark these models have been identified theoretically and empirically. Fourth, insufficient recognition has been paid to the role of other modalities of expression in some forms of pictorial representation(e.g., Duncum, 1986; Golomb, 1994; Kindler &Darras, 1997b, 1998; Korzenik, 1995; Wolf, 1994; Wolf & Perry, 1998) . Critics of the traditional stage models of development argued that alternative
Rehabilitatsiooniprogrammi vorm koos vormi täitmise juhendiga Arvutipõhine COGPACK treening Aspergeri sündroomiga lastel ___________________________________________________________________________ 2015 Dokumendi ülesehitus ja struktuur tugineb UEMSi (ingl European Union of Medical Specialists) rehabilitatsiooni sektsiooni akrediteeringu ankeedile, mis on läbinud kaheaastase proovietapi. Lisainfo http://www.euro-prm.org/ Struktuuri on kohandatud Eesti oludele ESF programmi „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine 2010-2013“ raames esitatud rehabilitatsiooniprogrammide kirjelduste alusel. Programmi vormi struktuur tuleneb UEMSi ankeedist. JUHEND VORMI TÄITMISEKS Käesolev vorm on töödokument, mis kannab mitut ülesannet: annab rehabilitatsiooniprogrammist ülevaate ja tagab, et on edastatud kogu info, mis on vajalik rehabilitatsiooniprogrammi tegevuste mõist
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tän
terviku. Kui me räägime, siis kuuleme, kui midagi rõhutatakse, hääl tõuseb, langeb - see ongi fraas. Ka hingamine toimub fraaside vahel. Kui seda reeglit rikutakse, siis hakitakse kõne. (nagu mina luuletust lugesin:D) · Lause koosneb fraasidest · Lisaks analüüsitakse diskursust- keele kasutamine kõnetegevuses Sõnade tähendus, mõistete esitamise teooriad · Mõiste (concept) on teatud üksuste klassi mentaalne representatsioon · Üksuste klasse, mis kuuluvad mõistete alla nimetatakse kategooriateks · Mõisteid on vaja, sest need võimaldavad teadmisi klassifitseerida · mõistete kujunemine võimaldab kognitiivset ökonoomiat · Mõisted võimaldavad järelduste tegemist: nähtuste seletamist, mõistmist ennustamist ning vastavalt tegutsemist Tähendus kui vaste objektile Igale mõistele vastab mingi asi. On olemas sõna või väljend, mille tähendust me mõistame, kuid mida
Binet ja Simon – lisasid keerukate protsesside uurimiseks ülesandeid, nt sõnavarast aru saamine ja sõnade reastamine, mõistatused, keelelised ülesanded; pani kokku ülesannetekogu, et väljaselgitada, millised lapsed vajavad abi õpingutel Lewis M. Terman (1877-1956) – inimeste grupitestimine; tõlkis Binet tekstid inglise keelde ja kohandas neid ameerika oludele – sõdurite paigutamine ametipostidele ja välja praakimine; kui hästi inimene reageerib, visuaalruumiline mälu, töömälu Stanford-Binet test (L.Terman) kaks versioon, üks neile kes oskasid lugeda ja kirjutada, teine rassilistele/keelelistele vähemustele, mitteverbaalne, et ka nemad saaksid selle ära täita Normaaljaotus – keskmine tulemus on teadlaste vahel kokku lepitud – 100, sellest oleneb, millise tasemel oled, kas kõrgemal või madalamal Flynni efekt (1987/2007) Intelligentsuse skoor kasvab ajas 1standarthälve 50 aasta jooksul Nature or nurture
annaabi.ee 
