Düsleksia mõju lapse tajule ja töömälule (0)

Düsleksia mõju lapse tajule ja töömälule. Elsa   Joanna  Jukola   Õpiraskused  ja nende olemus  Igal lapsel võib koolis käies ette tulla raskusi õppimisega. Õpiraskustest räägime, kui laps ei  suuda omandada koolis hakkamasaamiseks vajalikke oskusi. Probleeme hakkab esinema   kõigi põhiliste õpivilumuste omandamises , sh näiteks uue info omandamisel, üldises  õppimises. Õpiraskused võivad varieeruda nii  laadilt kui sügavuselt, avaldudes näiteks  suulise ja kirjaliku kõne, arutlus- ja meenutusoskuste või arvutamisoskuste valdkonnas.  Erinevused sõltuvad sellest, millised kõrvalekalded esinevad kognitiivsetes funktsioonides.   Õpiraskused võib jagada üldisteks- ja spetsiifilisteks õpiraskuseks. Üldise õpiraskuse puhul  esinevad raskused õppimisprotsessis ja see avaldub enamus ainetes. Spetsiifilise õpiraskuse  korral avalduvad raskused vaid lugemise, arvutamise või kirjutamise omandamisel.  Üheks  kõige sagedamini esinevaks spetsiifiliseks õpiraskuseks on düsleksia, mille all kannatavad eri  allikate andmetel 80% õpiraskustega  õpilastest. Diagnoosimata häire nii düsleksia kui mõne  muu õpiraskuse puhul, hakkab mõjutama  lapse õpitulemusi ja enesehinnangut.   Düsleksia ja selle mõju tajule  Düsleksia ehk spetsiifiline  lugemishäire  on neuroloogiline arenguhäire (Karande & Agarwal,  2017 ), mille korral laps loeb aeglaselt ja vigaselt, jättes vahele või lisades juurde tähti ja silpe  ( Klein , 2014). Düsleksia puhul kannatab lapsel teksti ja kõne  tajumine  ja selle mõistmine.  Selle tulemusel laps ei saa kuuldust või  loetust  aru, või ei suuda seda hiljem meenutada.  Umbes üks kolmandik lastest kannatab lugemise ajal visuaalse stressi all, tuntud ka Meares- Irlen sündroomina (Karande & Agarwal, 2017). Selle tagajärjel laps tajub lugedes , kuidas  tähed liiguvad, on udused või moodustavad ruumilisi kujundeid. Lisaks kaasneb silmade sage  pilgutamine , lugemisjärje kaotus ja peavalu. Nende sümptomite tekitajatena on Karande ja  Agarwal oma artiklis (2017) välja  toonud kaks hüpoteesi -  fonoloogiline teadmatus ja  magnotsellulaarne defitsiit (liikumise ja must-valge nägemisega seotud alade puudus, mis on  seotud taalamuses signaale vastu võtva neuroniga (Yoonessi & Yoonessi, 2011)).    Düsleksia põhjustab lastel probleeme foneemide  tajumisel. Neil on raske mõista, et nii  kirjalikult kui suuliselt jagunevad sõnad väiksemateks ühikuteks ehk foneemideks ning, et  sõnas olevad tähed on need, mis tekitavad sõnale  kuuldud kõla . Selle tulemusena on neil  raske omandada  seoseid sõnade ja nende kirjaviisi vahel, tekitades probleeme ka sõna  hääldamisel. Karande ja Agarwal arvasid, et magnotsellulaarne  nägemissüsteem , mis liigub 
võrkkestas paiknevatest M-rakkudest taalamusse, on düsleksiaga lapsel võrreldes normaalse  lapsega  teistsugune , ning et selle tagajärjel tekivad kõrvalekalded nägemistaju ja  binokulaarse   kontrolli normaalses talituses, süvendades lugemisraskust. Inglismaal läbi viidud uuringus   (Creavin et al., 2015) selgus aga, et düsleksia ei ole otseselt seotud nägemise kõrvalekalletega  ning, et 80%-l testis osalenud düsleksiaga lastest oli igas läbiviidud testis normaalne  oftalmoloogiline funktsioon. Selgus, et oftalmoloogilise kõrvalekaldena seostub düsleksiaga  vaid halb stereoteravus (halb sügavuse tajumine) ja sensoorne   lähedane  sulandumine (kahe  veidi erineva kujutise liitmine ).  Düsleksia ja selle seos töömäluga  Düsleksia põhjuseks on peetud eelkõige pärilikkust aga ka ajukoore kahjustust ja vaimse  arengu häireid . Ühes töömälu uuringus ( Perez , Majerus, Mahot & Poncelet, 2012) selgus, et  düsleksiaga lastel on verbaalne töömälu halvenenud ja seda mitte ainult esemelise   informatsiooni vaid ka  järjekorra  meenutamisel. Varasemates uuringutes on verbaalset  töömälu kahjustust tõlgendatud puudulike fonoloogiliste teadmistega. Düsleksiaga laste  halvemad tulemused objektide meenutamisel ei olnud autoritele üllatuseks, kuna juba  teadaolevalt sõltub verbaalse töömälu efektiivsus fonoloogiliste protsesside tajumisest, mis  düsleksia korral on degradeerunud. Sellegi poolest oli autoritele uueks infoks laste nõrgemad  tulemused järjekorra meenutamisel, mis on samuti seotud verbaalse töömäluga. Seda on  seostatud fundamentaalsete puudujääkidega, mis mõjutavad samuti lugemisvõimekust ning põhjustavad õpiraskusi uute leksikaal - fonoloogiliste teadmiste omandamisel (Perez et al.,  2012). Lisaks pandi antud testi läbi viies tähele, et düsleksiaga lastel esines testi ajal rohkem  tähelepanu probleeme võrreldes lastega, kellel lugemisprobleeme ei esine.   Kogemuslugu  Evie on 12-aastane tüdruk, kellel diagnoositi düsleksia kui ta oli 9-aastane. Algkoolis oli ta  väga  tubli ja püüdlik laps, kellele meeldisid väga raamatud. Pere  luges iga päev tüdrukule  vähemalt kolm raamatut ette. Kui Evie hakkas ise lugemist õppima, märkas ema, et lapsele  oli see väga vaevaline ja Evie’l oli raskusi sõnade hääldamisega. Laps ajas lugedes tähti  segamini , vahetas sõnu või asendas sõna teisega .   Kuigi ema õppis ja harjutas koos lapsega sõnade tööks, kirjutas laps kooli  minnes ikkagi  pooled sõnad valesti. Lisaks oli ema jaoks kummaline , et kui ema  palus Evie’l enda aidata  kolme ülesandega, tegi laps vaid ühe, enamasti kas esimese või kolmanda, sest oli tegemata  ülesanded ära unustanud. Evie’l oli raskusi orienteerumisega, ta ei osanud ise liikuda  ühest 
kohast teise ja ei mäletanud tihti poest tulles, kuhu vanemate auto oli pargitud . Evie’l oli ja on  siiani raske vahetada vestluse käigus teemat. Evie mäletab, et tal kulus palju aega õppimiseks  ja ta  kordas enne tööd mitmeid  kordi  materjali üle. Sel ajal oli Evie seitsme aastane. Ema  arvas , et tema laps on lihtsalt laisk .   Kui Evie oli 9-aastane, kutsus  direktor ema kooli, sest kahtlustas lapsel düsleksiat. Evie käis  tegemas testi, mis kinnitas kahtlustatud õpiraskust. Testi tulemus oli nii lapsele kui emale aga  kergenduseks. Emal oli hea meel, et lapse käitumine oli põhjendatud, Evie oli samuti  rahulikum, teades , et unustamine ja probleemid lugemisega olid seotud düsleksiaga.   Praegu on Evie 12-aastane ning tunneb end enesekindlamalt, sest on õppinud düsleksiaga  elama ning edasi pingutama. Koolis oli Evie’l alguses raskusi orienteerumisega ja klasside  üles leidmisega. Ta nägi kolm korda rohkem vaeva, et õppida ära 10 sõna prantsuse keeles.  Ainetest on Evie jaoks lihtne mõista näiteks keemias tunnis aatomeid ja nende ühendusi, tänu  heale kujutlusvõimele, samas on tal raske lugeda ainealaseid uusi keerulisi sõnu.    Vaatamata düsleksiale, meeldib Evie’le kirjutada, ning ta on kirjutanud mitmeid lugusid ja  võtnud osa ka kirjutamisvõistlustest, kus ta on saanud häid tulemusi. Tema lugu valiti välja  1300 loo seast ja loeti ette kohalikus raadios. Evei’l on hea  kujutlusvõime , kuid ta tunneb, et  ei suuda oma mõtteid alati kirja panna. Ta alustab loo kirjutamist kuniks märkab, et on  vahepeal hoopis teisel teemal kirjutanud. Tal on peas liiga palju mõtteid ja seetõttu raskusi  keskenduda vaid ühele  teemale . Kirjutamisel kasutab ta mõttekaarti, kus ta saab joonida alla  olulise info ning oma mõtteid organiseerida. Evie tunneb, et tänu düsleksiale on ta parem  planeerija  ja teistsuguse, loova  mõtlemisega, ning võtab seda enda jaoks positiivsena.   Kokkuvõte (oluline info)  Õpiraskused on heterogeenne  häirete rühm, mis on tingitud tunnetusprotsesside  iseärasustest.  Düsleksia, kui enim esinev spetsiifiline  õpiraskus , on keeleline häire, mis tekitab probleeme  lugemisel, kuid ei tähenda, et laps ei suudaks saavutada eakaaslastega sama häid tulemusi.  Düsleksia ei ole  nägemishäire , sest erinevate uuringute tulemused ei ole leidnud erilisi  oftalmoloogilisi erinevusi düslektikute ja mitte-düslektikute vahel. Seejuures tajub düslektik  teksti teistsugusena ja see raskendab tekstist arusaamist . Düsleksia mõjutab töömälu ja selle  tagajärjel on düslektikutel raskem infot meeles hoida, põhjustades asjade unustamist ja  orienteerumisraskusi. Düsleksiaga last saab õpitegevuses toetada näiteks lisaaja andmisega,  olulise teksti markeerimisega, suurema fondi ja lisatundidega. Õppides düsleksiaga elama, on  pingutades võimalik siiski saada õppetöös häid tulemusi ning kasutada paremate tulemuste 
saavutamiseks omandatud strateegiaid muudes valdkondades.     Kasutatud materjalid  D'Mello, A. M., & Gabrieli, J. D. ( 2018 ).  Cognitive neuroscience  of dyslexia.  Language ,  speech , and hearing  services in schools , 49(4), 798-809.   Karande, S., & Agarwal, A. (2017). Ophthalmic abnormalities in children with dyslexia: A  look at current research.  Journal  of postgraduate medicine , 63(1), 1.   Klein, M. (2014). Kuidas aidata düsleksiaga lapsi?.Õpetajate Leht, 2014.   Perez, T. M., Majerus, S., Mahot, A., & Poncelet, M. (2012).  Evidence  for a  specific   impairment of serial order short‐ term memory in dyslexic children. Dyslexia, 18(2), 94-109.  Spotify  (17.09.2020). 12- year -old with dyslexia talks about writing her own story.  [Sporify  podcast ]. Kuulatud 03.12. 2021 https:// open .spotify.com/ episode /4V9jWtwYroPsRWLd- Ncb7B1?si=Ap0ShTmiQKG3jPYzJ-MYpQ   Yoonessi, A., & Yoonessi, A. (2011). Functional assessment of magno, parvo and konio- cellular pathways; current state and future  clinical   applications . Journal of ophthalmic &  vision research, 6(2), 119.     Kolm küsimust teksti kohta 

1. Kuidas mõjutab düsleksia taju?  

2. Millest on tingitud düsleksiaga laste nõrgemad tulemused järjekorra meenutamisel? 

3. Kuidas toetada düsleksiaga last?