eelistavad niiskeid elupaiku maailmas 3000 liiki, Eestis 10 liiki Välisehitus Keha jässakas ja veidi lame. Liikumiseks kaks paari jäsemeid. Nahk pidevalt niiske ja jahe. Suur suu hambaid kasutab ainult saagi hoidmiseks. Meeleelundid Hästi arenenud nägemine. Reageerib ainult talle olulistele helidele. Haistmiseks ja maitsmiseks peab toidupala suhu haarama. Toes ja lihaskond Lühike selgroog Roideid asendab rinnaluu Üks kaelalüli võimaldab tõsta ja langetada pead Hästi arenenud jalalihased Siseehitus Seedeelundkond sarnaneb kalaga Eritus- ja sigimiselundite juhad avanevad kloaaki Hingamiselunditeks on kopsud Kaks vereringet Kehas ringleb segaveri Süda on kolmekambriline Sigimine Lahksugulised Eelistavad sigida väikestes veekogudes
Seedeelundkonnas toit seeditakse. Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal,mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõs (hammaste ja keelega), neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool ja pärak. Suu seedimine algab suus, kui toit peenestatakse hammastega. Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega.Niisutatud toidupala on lihtsam neelata.Suust liigub toit neelu. Neel on lehtrikujuline 12-13cm. pikkune lihaseline elund.Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus. Neelust liigub toit söögitorusse. Toidu liikumist hõlbustab ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30cm. pikkusega elund,mis juhib toidu makku. Magu meenutab lihaselise seintega kotti,mille mahuks on 1,5-3,5 liitrit. See on seedekulgla kõige mahukam osa.Magu asetseb ülakõhus vasakul pool.Mao sisepinna limaskesta katab
*pepsiin maos, peensooles lagundab valke *lipaas maos, peensooles lagundab rasvu Lümf läbipaistev, värvuseta kehavedelik, mis voolab lümfisoontes Hambakroon suuõõnde ulatuv hambaosa 12sõrmiksool -peensoole algusosa nimetus, seal toimub põhiline osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred Soolehatt väike väljasopistis, mis asub peensoole sisepinnal Sülg suuõõnes süljenäärmetest nõristuv limane vedelik, mis muudab toidupala libedaks. Sisaldab ühendeid, mis hävitavad suus baktereid. Alustab ja aitab seedita toitu. Sapp kibeda maitsega rohekaskollane vedelik, mida moodustub pidevalt ja mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. Toodab maks, ning asub maksa küljes olevas kotikeses.
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem
vahetuvad jäävhammastege.Jäävhambad jagunevad:puri-,lõike-ja silmahammasteks.Inimesel on 32 jäävhammast.Hamba peamine koht on hambaemail ehk vaap,mis kaitseb hammast kulumise eest ja mikroobide eest.Hamba sees on säsi,kus asuvad veresooned ja närvid.Esmalt toit lõhustatakse hammastega ja süljega.Süljes asub ensüüm amülaas,mis lõhustab tärklist.Tärklise lõhustamine aga lõppeb maos.Sülg hävitab ka suus olevad bakterid ja hoiab suud niiskena.Ja niisutab ka toidupala.Niisket toidupala on lihtsam neelata.Neelus ristuvad hingamis-jasöögi teed.Neelates surub keel toidu taha,kus neel vähendab ninaõõne,sissepääs sulgub ja ka kõrisissepääs sulgub kõhrest klapiga.Neelamine on viimane tahtele alluv tegevus.Neelus ja söögitorus seedimist ei toimu.Toit jääb makku,mis on nagu lihastega kaetud kott.mao seinu katab lima,mis kaitseb üherakulist ensüümi.Need näärmed toodavad soolhapet ja lim.Mao soolhape on nii tugev,et võib söövitada paberit ja riiet
Keel - lingua Hambad - dentes Seedimine - digestio Imamine - absorptio Imendumine - resorptio Nõristus - secretio Eritamine - eliminatio Roojamine - defaecatio Soolestiku kaudu väljuv gaas - flatus Roe, väljaheide - faeces Soolekinnisti - mesenterium Rasvik - omentum Toidupala- bolus Limaskest - tunica mucosa Närvipõimik - plexus meissneri Lihaskest - tunica muscularis Sulgurlihas - musculus sphincter Sidekest või serooskest - tunica serosa Maks - hepar Kõhunääre - pancreas Suuõõs - cavum oris Suuesik - vestibulum oris Huuled - labium superium et inferius
täisväärtuslikke valke, milles on eriti tähtsad sellised aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. 6. Kirjuta seedetrakti osad selles järjestuses, kuidas toit neis liigub. Suuõõs – neel – söögitoru – magu – kaksteistsõrmik – peensool – jämesool – pärak. 7. Kirjelda protsessi, mis toimub seedetrakti osades. *Suuõõnes algab süsivesikute (tärklise) lõhustumine süljes sisalduva ensüümi amülaasi abil. Süljes on ka lima, mis muudab toidupala libedaks, et seda oleks kergem alla neelata. *Neelus ja söögitorus liigub toit edasi, seal seedimist ei toimu. Söögitorus hõlbustab toidu edasiliikumist selle sisepinda kattev lima. *Mao seinte lihaste pidev liikumine segab toitu maonõrega. Maos algab valkude lõhustumine soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. *Kaksteistsõrmikus lõhustuvad sapi ja ensüümide koostöös rasvad ja jätkub valkude ning süsivesikute lõhustumine ensüümide toimel.
........6 5. Toote koostis............................................................................................7 6. Kokkuvõte/Järeldus..................................................................................8 SISSEJUHATUS Valisin tootja Valio Eesti AS toodetud imemaitsva ja kerge kohupiimakreemi jõhvikakisselliga. Antud toode sai minu vaieldamatuks lemmikuks paar kuud tagasi, mil ema ostsis seda. See kohupiimakreem on minu peaaegu igahommikune toidupala ja seetõttu mõtlesingi lähemalt uurida selle toote kohta. Eesmärk on teada saada, mida sisaldab see toode ja kas selles leidub ka kahjulikke e-aineid. TOITUMISALANE TEAVE 100 GRAMMI KOHTA: (Toode kaalub 130 grammi) ENERGIA 477 kJ /114 kcal VALGUD 4,7 g SÜSIVESIKUD 17,3 g RASVAD 2,7 g MINU PÄEVANE ENERGIAVAJADUS
1)Füüsilise aktiivsuse korral 2)Palavusega 17. Mõistete tundmisel põhinev lünktekst. Kalorsus- näitab toidu lagunemisel vabanevat energia hulka. Hambakroon- suuõõnde ulatuv hambaosa. Kaksteistsõlmiksool- peensoole algusosa nimetus, seal toimub põhiline osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred. Soolehatt- väike väljasopistis, mis asub peensoole sisepinnal. Sülg- suuõõnes süljenäärmetest nõristuv limane vedelik, mis muudab toidupala libedaks. Sisaldab ühendeid, mis hävitavad suus bakterid. Alustab ja aitab seedida toitu. Lümf- läbipaistev, värvusetu kehavedelik, mis voolab lümfisoontes. Neerukehake- väike karikakujuline, asub nefronis. Tema ümber on keerdunud pisikesed vere kapillaarid. Kusiaine- orgaaniline ühend süsinikust, lämmastikust, hapnikust ja vesinikust. Uriin- koosneb organismile mittevajalikest ainetest- liigne vesi ja soolad. 18
elminatsioon - ELMINATIO -eritamine, eemaldamine (roe, uriini abil) defekatsioon - DEFAECATIO -roojamine flaatus - FLATUS -soolestiku kaudu väljuv gaas faeces -roe mesenterium -soolekinnisti omentum -rasvik bolus -toidupala enne makku jõudmist küümus -maost edasi liikuv toidumass seedeferment/ -----> toitainete lagundamiseks organismis toodetav seedeensüüm aine dentitsioon -hammastus SEEDEKANALI SEINA EHITUS ● limas- , lihas- ja side/serooskestast (serosa, muscularis outer layer, muscularis inner layer, submucosa, mucosa) 1
* füüsilise aktiivsuse korral; * palavusega 16.Lünkteksti täitmine (põhineb mõistete tundmisel) Kalorsus- näitab toidu lagunemisel vabanevat energia hulka. Hambakroon- suuõõnde ulatuv hambaosa. Kaksteistsõlmiksool- peensoole algusosa nimetus, seal toimub põhiline osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred. Soolehatt- väike väljasopistis, mis asub peensoole sisepinnal. Sülg- suuõõnes süljenäärmetest nõristuv limane vedelik, mis muudab toidupala libedaks. Sisaldab ühendeid, mis hävitavad suus baktereid. Alustab ja aitab seedita toitu. Sapp- kibeda maitsega rohekaskollane vedelik, mida moodustub pidevalt ja mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. Toodab maks, ning asub maksa küljes olevas kotikeses. Lümf- läbipaistev, värvuseta kehavedelik, mis voolab lümfisoontes. Neerukehake- väike karikakujuline, asub nefronis. Tema ümber on keerdunud peenikesed verekapillaarid .
Kilpkonnad on kõigusoojased loomad ja päikese käes soojendades tõstavad nad oma kehatemperatuuri. TOITUMINE Punatriip-kilpkonnad on kõigesööjad, kuid vanaloomad eelistavad siiski tselluloosirikkaid veetaimi. Nad püüavad ka väikesi loomi, näiteks limuseid, ussikesi, väiksemaid kalu ja veeputukaid ning neelavad nad tervelt alla. Nagu teistelgi sookilpkonnaliikidel, puuduvad ka punatriip-kilpkonnal hambad. Kui toidupala on liiga suur, hoiab kilpkonn seda lõugadega kinni ja rebib eesjäsemetel paiknevate küüniste abil tükkideks. Närimiseks kasutab ta sarvjate lõugade teravaid servi. PALJUNEMINE Kui kevadel temperatuur piisaval määral tõuseb, on kilpkonnad paaritumiseks valmis. Isasloom vehib emase ees oma eesjäsemete pikkade küünistega, see "tants" kuulub pulmarituaali juurde. Küünised aitavad isasel samuti paaritumisest huvitatud emase kilbist tugevasti kinni haarata.
peristaltika peristaltica ehk soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega eliminatsioon eliminatio ehk eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse e.ekskreteeritakse roojana (uriinina) defekatsioon defaecatio ehk roojamine flaatus flatus ehk soolestiku kaudu väljuv gaas faeces - roe, väljaheide mesenterium - soolekinni(s)ti omentum - rasvik bolus toidupala Kaks hammastust ehk dentitsiooni. Epiteelrakud ehk enterotsüüdid.
organismis, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Viivad läbi kindlat reaktsiooni, väga aktiivsed, vajavad kindlaid tingimusi. 7. Seedeelundkonna osad. Joonis. Mis toimub mingis seedeelundkonna osas? Vastus: Suuõõs, neel, süljenäärmed, söögitoru, magu, maks, sapipõis, kõhunääre, kaksteistsõrmik, peensool, ussiripik, jämesool. Suuõõnes algab süsivesikute lõhustamine süljes sisalduva ensüümi amülaasi abil. Süljes on ka lima, mis muudab toidupala libedaks, et seda oleks kergem alla neelata. Neelus ja söögitorus liigub toit edasi, seal seedimist ei toimu. Söögitorus hölbustab toidu edasiliikumist selle sisepinda kattev lima. Mao seinte lihaste pidev liikumine segab toitu maonõrega. Maos algab valkude lõhustumine soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. Kaksteistsõrmikus lõhustuvad sapi ja ensüümide koostöös rasvad ja jätkub valkude ning süsivesikute lõhustumine ensüümide toimel.
mille suhtes tal immuunsus puudub, hukkub ta otsekohe. Mõnikord lahkuvad meriroosahvenad oma meriroosi kaitsvate kombitsate haardest ning siirduvad ümbruskonna korallriffidele. Nad ei või siiski oma kaitsjast eriti kaugele minna, 2 kuna nende erksad värvid tõmbavad kiiresti endale teiste kalade tähelepanu, kelle jaoks meriroosahvenad on toiduks. Jälitaja, keda meelitab maitsva toidupala kinnipüüdmise väljavaade, ujub koos põgeneva kalaga enesele märkamatult meriroosi kombitsate vahele, kus ta kohemaid halvatakse. Seejärel seedib meriroos kala, selle jäänustest toitub aga meriroosahven. Meriroosahvenad puhastavad meriroosi väljaheidetest ja jäätmetest ning söövad ära ka tema kombitsate surnud osad. Meriroosahvenate kudemispakiadeks on merepõhjas asuvad korallid või kaljud, võimalikult ,,oma" meriroosi läheduses, kelle kombitsad tagavad marjale kindla kaitse.
Aseta lusikas paremasse peopessa ülestikku nii, et varred ulatuksid üle väikese, neljanda ja keskmise sõrme. 2. Vabaks jäänud nimetissõrme saab nüüd panna lusika ja kahvli vahele ning pöidlaga suruda kahvlile, et iga soovitud toidupala kindlalt kinni hoida. Tekib näpitsaefekt. 3. Libista lusikas aeglaselt serveeritava objekti alla, nii et see satub lusika ja kahvli vahele. Näpitsvõte Tehnika meisterlikkus saavutatakse pideva praktikaga. Suuretükiliste toitude puhul hoitakse lusikat nii, et kumerus jääb allapoole ja kahvli kumerus ülespoole.
See toimub saagi ründamisel. Süljenäärmed Lisaks paljudele väikstele suuõõnes paiknevatele süljenäärmetele eristatakse kolme bilateraalset nääret: kõrvasüljenääre - vesine seroosne nõre. Hobusel ja seal suurim. keelealune nääre - lima alalõualuunääre - seroosse nõre ja lima segu. Veisel suurim. 7. Neelamine ja söögitoru talitlus. Neelamine järgneb peale seda, kui toit on hästi mälutud. Neelamisel on kaks faasi: tahtlik ja tahmatu. Tahtlikus faasis lükatakse toidupala keele abil kurku. Kui toidupala satub kurku, siis sensoorsed närvilõpmed saavad signaali, et miski on neelus ja algatavad tahtmatu faasi ning vallandub neelamise refleks. Kui neelamisrefleks on algatatud, siis seda peatada enam ei saa. Neelu põhifunktsiooniks on, et ainult õhk satuks hingamisteedesse ja ainult toit ja vesi satuksid söögitorru. Toidupala neelamisel hingamine peatatakse hetkeliselt. Protsessis osaleb 20-30 eri lihast – õigeaegset kontraheerumist ka
veel pehmed ja lapse kasvades osa neist liituvad. Luude täielik kõvastumine ja luuosade liitumine kestab kuni 30. eluaastani. 3.Kuidas toit liigub Nii nagu auto, vajab ka keha töötamiseks kütust. Seedeelundkonna ülesandeks on muuta söödud toit energiaks või "kütuseks", mida inimese keha rakud vajavad. See peab andma ka aineid, mida on vaja keha kasvamiseks ja kudede taastamiseks. Seedimine algab niipea kui toidupala suhu võetakse ja seda närima hakatakse. Sülg niisutab toitu, muudab selle libedaks ja aitab seedida. Suust liigub mälutud toit neelu ja satub makku. Maos jätkub seedimine maonõre abil. Kui maos on toitu piisavalt palju, siis öeldakse, et kõht on 3 täis. Poolseedinud toit liigub väikeste portsjonite kaupa peensoolde. Sinna avaneb kõhunääre, mis eritab seedenõret. Niisamuti avaneb sinna ka sapijuha. Sapp aitab seedida rasvu. Kõige aktiivsem seedimine toimub
on lahksuguline nagu kalagi. Isaskonnal on häälitsemise võime. Konnal on kehaväline viljastamine. Rohukonna munad moodustavad vees vormitu kogumi konnakudu. Munadest väljuvad vastsed, keda nimetatakse kullesteks. Algul on nad rohkem kala kui konna moodi. Areng toimub moondega. Mõnel konnaliigil hakkavad munarakkudest arenema järglased vanemate seljal. Rohukonn talvitub vees. Toiduks sobivad rohukonnale putukad, ämblikud, teod, vihmaussid kõik kellest jõud üle käib. Konn neelab toidupala tervena. Soojalembese loomana saab rohukonn tegutseda ainult soojal ajal ning ta vajab siis palju toitu. Jahedal ajal on rohukonn loid, sööb vähe või ei toitu üldse. Konn saab tegutseda ainult siis kui on soe ja niiske. Töntsakamad, kuivema ja krobelisema nahaga konnad on kärnkonnad. Kärnkonnad liiguvad peamiselt kõndides. Kärnkonna mürk võib panna inimese aevastama ja silmi vesistama. Juttselg-kärnkonn ehk kõre elab vaid Eesti lääneosas. Sabakonnalistel on väike pea ja sale
organismile omastavaks. ainevahetus – seob organismi ümbritseva keskkonnaga. ensüüm – erilised valgud, mis kiirendavad kehas toimuvaid keemilisi reaktsioone. vitamiin – toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida organism ise ei tooda. hambaemail – katab hammast väljastpoolt ning kaitseb hammast kulumise ja mikroobide eest. sülg – sisaldab amülaasi. Sülg muudab toidupala libedaks. magu – seedeelund, kus toimub seedimine ehk toitainete keemiline lagundamine. Maost liiguvad toitained edasi peensoolde. maks – Toodab sappi, puhastab verd. sapp – muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. soolestik – seedekulgla lõpuosa. peensool – toit seeditakse lõplikult. jämesool – eemaldatakse tahked toidujäägid närvisüsteem – võtab osa kõigi elundite talitluse juhtimisest ja kooskõlastamisest.
Toime Sarnanevad nad meessuguhormoonidega FÜSIOLOOGIA: Seedeelundite süsteem 1. Mõisted Digestion Seedimine Absorptsioon Imamine Resorptsioon Imendumine Sekretsioon Nõristus Peristaltika Soole lainelised lihaskontraktsioonid Elminatsioon Eritamine Ekskreteerima Väljutama (roojana, uriinina) Defekatsioon Roojamine Flaatus Sooles väljuv gaas Faeces Roe Bolus Toidupala 2. Suuõõs CAVUM ORIS Hambad DENTES Funktsioon Toidu peenestamine Keel LINGUA Funktsioon Toidu segamine süljega, imemine, neelamine, kõne Süljenäärmed GLANDULAE SALVIALES Funktsioon Toodab sülge Eritab 1-1,5L ööpäevas 3. Neel PHARYNX I Faas Tahtele alluv, vajalik rõhk, et vältida toidu sattumist ninna II Faas Tahtele allumatu, neelust söögitooru
Verivorst tundub meie maal olema uuem nähtus. Valgevorst on meie rahvuslik jõuluroog, kuna kuskil mujal pole ta sedavõrd üldiselt levinud. Jõululeib, õlu ja liha pidid laual olema terve jõuluaja ja igaüks pidi saama niipalju süüa, kui tahtis. Jõuluöösi tuli süüa 7, 9 või 12 korda, siis on inimesel uuel aastal jõudu, jaksu ja tervist, tema tööd õnnistatud ja tal pole leivapuudust. Söögikord ei tähendanud kere täisparkimist, piisas ka mõnest suutäiest. Kui mõni toidupala kukkus laua alla, ei tohtinud seda üles võtta ja üldse ei tohtinud jõuluajal laua ja voodi alla valgust näidata ega sinna vaadata. Maagilised toimingud Jõuludeks toodi koju kõik välja laenatud asjad ning jõulude ajal ei laenatud midagi välja. Kõik tööriistad viidi ulualla. Inimeste ja majapidamise kaitsmiseks ning selleks, et oleks õnne, tehti mitmesuguseid ohutisi. Tubadesse kaabiti pisut hõbevalget või raputati soola või siis tehti kadakasuitsu
Suu jookseb vett ja soolik koriseb. Vast pilgu roosk ta pihta siutsatab. Sööb inimene, juues joriseb. Oo, nukker peni, ma niisamuti, niisamuti kui sina alati suurt tunnen nälga, janu, valugi, saan õnne ma niisama palati. Kurb sõber, peni, mina sinuga! Ma inimene väes jõuetu. Oo, unda, ulu ühes minuga: sa ses, ja teises näljas nõutu ma. Luuletus ´´ Oo, nukker peni ´´ - räägib koerast kellel kõht tühi, kes ootab inimese laua äärest toidupala. Koera pilk on nukker, aga samas nii aus, sellest pilgust võib vällja erinevaid tundeid...seda kõike tunneb luuletuse lõpus ka peremees ise. *** *** *** Heiti Talvik Heiti Talvik, vast nimekaim "arbuja", sündis 9. novembril 1904 Tartus .Varases koolipoisieas ei meeldinud talle luule - teda lummasid hoopis loodusteadused. Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides; säilinud on käsikirju alates 1923. aastast.
Söögitoru kitsused (3): a) kõrikitsus e. larüngeaalne kitsus – alguskohas; b) aortaalne – ristumisel aordiga; c) diafragmaalne – diafragmast läbiminekul. Söögitoru seina ehitus: Limaskest: tavalised kihid, pikikurrud – võib palju laieneda, submukoosa väga kohev ja limaskesta lihaskiht arenenud – võib neelata ka teravaid esemeid! Lihaskest: tavaline, algul vööt-, lõpus silelihaskoest. Neelamine: Neelamiseks nimetatakse toidupala viimist suust makku. Neelamine toimub läbitavate organite seinte lihaste poolt tekitatud peristaltilise laine jõul. Neelamisel on 3 faasi: I faas: suus formeeritud toidukämp surutakse keele ja suulae lihaste abil suust neelu; tavaliselt reflektoorne, kuid vajadusel tahtele alluv; kestus ca 1 sek. II faas: toidukämp viiakse neelulihaste abil neelu suuosast söögitorusse; reflektoorne; kestus alla 1 sek. III faas: toidukämp viiakse söögitoru lihaste abil makku, reflektoorne; kestus 2..
Mõdu oli kergelt alkohoolne jook, mida pruuliti teraviljast ja tehti suupäraseks metsmeega. Vajadust magusa järele aitas rahuldada viinamarjadest keedetud käärimata jook. Noortele õpetati, et lauda tulles olgu käed puhtad ja küüned lõigatud. Vedelat toitu pakuti kahe kõrvaga kausikesest seda sõid kaks naabrit, tavaliselt mees ja naine, ühest kausist viisakalt järjepanu ammutades. Leiba ei tohtinud lõikamise ajal vastu rinda hoida. Matslikuks peeti hammustatud toidupala tagasipanemist ühisesse kaussi ning kastme rüüpamist üle kausi serva. Ka ei sobinud näppudega kausis sobrata või vaagnat keerutada, nii et paremad palad enda ette satuksid. Peene kombe vastu käis laua kohal rinnutamine, luristamine, matsutamine, röhitsemine, õhu rikkumine ja täs suuga rääkimine. Toonitati, et hästi kasvatatud inimene ei ahnitse, ei tõmba toitu näppudega lusikale, ei topi ei suud sedavõrd täis, et hiljem on raske hingata, ei võta sinepit
mis segatakse seedemahladega Eliminatsioon eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse ehk ekskreteeritakse roojana Defekatsioon roojamine Flaatus soolestiku kaudu väljuv gaas Faeces roe, väljaheide Mesenterium soolekinnisti Omentum rasvik Bolus toidupala Peritoneum kõhukelme Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse. Ainevahetuse moodustavad kaks vastandprotsessi katabolism ja anabolism. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus on organismis toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside
2. Valisin selle luuletuse, sest see on lõbusa sisuga ja silmaringi avardav. Samuti võib see lastele tekitada huvi laiemalt erinevate loomade ja rahvaste kommete suhtes. 3. Luuletuse idee on see, et erinevatel loomadel ja inimestel on erinevad lauakombed. 4. Õpilased võiksid luuletuse põhjal vastata küsimusele: “Missuguseid lauakombeid te veel teate, mis on meie omadest mingil moel erinevad?” Kala telekas Mida mõtleb ilus kala, ujudes akvaariumis? Tal on aega, toidupala, kindel elamise viis, ta ei räägi ega naera. Klaasist seinad siin ja seal, hai ei ründa, nälg ei vaeva kas ta sellest lugu peab? Või on sellel kalal tunne, nagu vangis oleks ta? Sööb ja ujub, vajub unne, jälle ärkab, süüa saab… Aga ei! Sest klaasi tagant kala vaatab seebikat, telekas tal ees ja taga, külje pealgi selge klaas. Kala fännab seriaali “Kodu ümber ookeani”. 1. Luuletus pärineb Aidi Valliku raamatust “Tirsti ja tursti” 2
Verivorst tundub meie maal olema uuem nähtus. Valgevorst on meie rahvuslik jõuluroog, kuna kuskil mujal pole ta sedavõrd üldiselt levinud. Jõululeib, õlu ja liha pidid laual olema terve jõuluaja ja igaüks pidi saama niipalju süüa, kui tahtis. Jõuluöösi tuli süüa 7, 9 või 12 korda, siis on inimesel uuel aastal jõudu, jaksu ja tervist, tema tööd õnnistatud ja tal pole leivapuudust. Söögikord ei tähendanud kere täisparkimist, piisas ka mõnest suutäiest. Kui mõni toidupala kukkus laua alla, ei tohtinud seda üles võtta ja üldse ei tohtinud jõuluajal laua ja voodi alla valgust näidata ega sinna vaadata. Sinu ema on ikka vanaaja jõuludega kursis, meie peame neid nagu vanast. " Ma naeratasin vanaemale ja läksin oma tuppa voodisse ja jäin magama, unes nägin ma jõuluvana ma jooksin kohe ta juurde ja rääkisin seda mida vanaema oli mulle rääkinud. Ta kiitis mind ja ütles: ,,Sina poiss oled väärt head kingitust, mine nüüd rahulikult magama"
õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille käigus üritatakse kaotada toidu paksukstegevat mõju. Sõna buliimia tuleneb kreeka keelest, kus bus tähendab härga ja limos nälga. Eesti keeles kasutatakse ka väljendit hundiisu. Buliimia puhul tekib näljatunne tavaliselt hoogudena. Talumatu näljatundega võib kaasneda nõrkus, isegi minestamine, ning võivad esineda valud ülakõhus või rindade all. Tavaliselt kõik eelpool mainitud nähud kaovad juba esimese toidupala neelamisel. Buliimia hood korduvad vahel süstemaatiliselt, vahel episoodiliselt, kusjuures nende vahe võib ulatuda nädalateni. Buliimia olulisim tunnus on perioodiliselt (üks periood kestab mitu nädalat) esinevad õgimishood (u 15 min), kusjuures õgitakse valimatult kõike söödavat, mis kätte satub. Söömishoole järgneb üldiselt oksendamine. Oksendamise viisi järgi saab eristada buliimia arengufaase: 1.) Algajad oksendamine kutsutakse esile näppude kurku toppimisega; 2.)
Kui verd ei tule ning kõht on kõva, mitte pehme, – kahtlustan sisemist verejooksu. Räägin inimesega, et ta püsiks ärkvel. Jälgin elutähtsaid funktsioone: loen pulssi kaelalt, loen hingamissagedust. Vajaduse korral alustan elustamisvõtetega. 5. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 20 a neiu läheb näost punaseks, silmad lähevad punni, haarab kätega kaela piirkonnast ja tõuseb püsti laua tagant, kus koos sõite? Kahtlustan lämbumist, neiule võis toidupala hingetorru sattuda. Eemaldan tal kaela ümbert riideesemed ja käsin köhida. Seisan tal külje peal ja kallutan tema keha ja pea ettepoole-alla, selleks asetan käe rinnakule kaenlaalt läbi, ning koputan lahtise käega 5 korda tugevasti abaluude vahele. Lasen kellelgi kutsuda kiirabi. Kui see ei aita, siis kasutan Haemlichi võtet: seisa kannatanu selja taha, võtan ta ümbert kinni. Pigistan ühe käe rusikasse ja asetan teise käe sinna peale. Rusikas käe asetan rinnaku
KOKKUVÕTE Veel isegi 20. sajandi algupoolel ei hoolitsetud paljudes riikides loomade eest nii, nagu seda tehakse tänapäeval. Lemmiklooma mõiste oli alles juurdumas. Koeri ja kasse võis näha tänavatel hulkumas ja endale toitu otsimas. Ka ei kantud selle eest hoolt, et koduloomad ei tooks piiramatult järglasi, kellest vabanemiseks tavatseti kasutada erinevaid kättesaadavaid, kuid tänapäeval keelustatud meetodeid. Tänavatel hulkuvad loomad pidid võitlema iga vähegi söödava toidupala pärast. Kui vastasseis kahe koera vahel lõppes tavaliselt ilma tegeliku kakluseta, sest karjaloomadena kasutavad koerad esivanematelt päritud signaale, et anda ohuallikale märku taganemiseks, siis kasside puhul oli lugu hoopis teine — nemad on loomu poolest enesega iseseisvalt toimetulevad kiskjad ja oskus teiste loomadega suhelda ei ole neisse sisse kodeeritud. See ongi põhjus, mis kassid koertega kaklusse võivad sattuda
külmast maapinnast. Kui alakõhu piirkonnast käib veri, siis tema peatada ja siduda haav. On vaja jälgida elutähtsaid funktsioone. Loen pulssi randmelt. Vajaduse korral alustan elustamisvõtetega. 5 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 20 a neiu läheb näost punaseks, silmad lähevad punni, haarab kätega kaela piirkonnast ja tõuseb püsti laua tagant, kus koos sõite? Kahtlustan lämbumist, mis võis tulla sellest, et tal sattus söömise ajal toidupala hingetorru. Eemaldan tal kaela ümbert riideesemed ja ütlen talle, et ta köhiks. Ma seisan tal külje peal ja kallutan tema keha ja peaettepoole-alla, selleks asetan käe rinnakule kaenlaalt läbi, ning koputan lahtise käega 5 korda tugevasti abaluude vahele. Pärast seda lasen kellelgi helistada 112. Kui need võtted ei aita, siis kasutan Haemlichi võtet: seisan kannatu selja taha, võtan kannatanu ümbert kinni. Pigistan ühe käe ruikasse ja asetan teise käe sinna peale
Verivorst tundub meie maal olema uuem nähtus. Valgevorst on meie rahvuslik jõuluroog, kuna kuskil mujal pole ta sedavõrd üldiselt levinud. Jõululeib, õlu ja liha pidid laual olema terve jõuluaja ja igaüks pidi saama niipalju süüa, kui tahtis. Jõuluöösi tuli süüa 7, 9 või 12 korda, siis on inimesel uuel aastal jõudu, jaksu ja tervist, tema tööd õnnistatud ja tal pole leivapuudust. Söögikord ei tähendanud kere täisparkimist, piisas ka mõnest suutäiest. Kui mõni toidupala kukkus laua alla, ei tohtinud seda üles võtta ja üldse ei tohtinud jõuluajal laua ja voodi alla valgust näidata ega sinna vaadata. Maagilised toimingud Jõuludeks toodi koju kõik välja laenatud asjad ning jõulude ajal ei laenatud midagi välja. Kõik tööriistad viidi ulualla. Inimeste ja majapidamise kaitsmiseks ning selleks, et oleks õnne, tehti mitmesuguseid ohutisi. Tubadesse kaabiti pisut hõbevalget või raputati soola või siis tehti kadakasuitsu
Hoian soojana- panen talle midagi alla ja peale. Vaatan, kas kuskilt jookseb verd, kui jah, siis peatan verejooksu ja seon haava kinni. Kui verd ei tule ning kõht on kõva- võimalik sisemine verejooks. Jälgin elutähtsaid funktsioone. 5. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 20 a neiu läheb näost punaseks, silmad lähevad punni, haarab kätega kaela piirkonnast ja tõuseb püsti laua tagant, kus koos sõite? ● Kahtlustan, et toidupala läks kurku ja neiu hakkab lämbuma. ● Võtan ära pigistavad asjad ümber kaela. ● Julgustan köhida. ● Kui kannatanu istub või seisab: kalluta keha ja pea ettepoole-alla (üks käsi asetage rinnakule kaenlaalt läbi) ning koputa lahtise käega (labakäe pähikuga) 5 korda tugevasti abaluude vahele ● Lasen kellelgil helistada kiirabisse, ootan kiirabi ära ● Kui pole aitanud, siis kasutan Haemlichi võtet
Samuti kasutatakse keelt karva ja naha puhastamisel. Keel koosneb ettepoole suunatud tipust, keelekehast ja -juurest, mis on suupõhjale kinnitunud lihaste abil. Keelt katab nahkne limaskest. Keeleseljal paikneb rohkesti keelenäsasid, mis aitavad kaasa toidu maitsmisel. 17. Hambad, lühi-ja pikakroonilised hambad Hammas pole luu, vaid isepärane, tugev kiilu- või tulbakujuline elund, sest tal on luukoest erinev struktuur ja talle ei kinnitu lihased. Imetajad vajavad hambaid saagi tapmiseks, toidupala lahtihammustamiseks, selle suhuvõtmiseks ja peenestamiseks. Samuti ka enesekaitseks ja ründamiseks. Hambal saab eristada igemepealset ja välist osa hambakrooni, hambakaela ja hambajuurt. Hambakael eraldab hambajuurest hambakrooni. Dentiin, tsement ja email on kaltsifitseerunud koed. Dentiin on tugev, hammaste põhimaterjal ja moodustab hambaseina peamise koostisosa. Email on piimvalge, läikiv, rakutu ja katab hambakrooni. Tsement ümbritseb juurt
toimub gaaside vahetus alveolaarrõhu ja vere vahel. 33. Ninaõõs. Kõri. Hingetoru. Ninaõõs jaguneb nina vaheseina abil kaheks sümmeetriliseks pooleks. Neeluga on ninaõõs ühenduses tagasõõrmete kaudu. Ninaõõnest viib dorsaalne ninakäik haistmisorgani juurde. Ninaõõs jaguneb ninaesikuks ja pärisninaõõneks. Ninaesik on kaetud kutaanse limaskestaga. Kõri on neelu ja hingetoru vahel paiknev kõhreliste seintega torujas hingamis- ja hääleorgan, mis takistab neelamisel toidupala ja vedeliku sattumist hingetorru. Kõriõõnes paiknevad häälekurrud, mis mood. häälesidemest ja häälelihasest koos neid katva limaskestaga. Neid nimetatakse ka häälepaelteks. Häälepaelad on hääleaparaadi osa. Hingetoru e. trahhea on kõri ja kopsude vahel asuv torujas organ, mis oma algusosaga asetseb kaela ventraalsel küljel naha all ja kulgeb rööbiti tema peal paikneva söögitoruga. Rinnaõõnes südamebaasi kohal läheb ta hargnedes üle kaheks peabronhiks
tekkivate hapete neutraliseerimine. Süljenäärmed jagunevad väikesteks ja suurteks näärmeteks. Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. keel on limaskestaga kaetud suuõõne lihaseline organ, mis täidab suletud suuõõne. Tema ülesanne on toidupala lükkamine hammaste vahele, abistamine neelamisel ja veisel ka toidu haaramine. Lisaks sellele toimib keel maitsmisnäsade varal maitsmisorganina. Keel koosneb keeletipust kui keele vabast osast, selgmist ja külgpindu omavast keelekehast ja ainsat dorsaalset vaba pinda avivast keelejuurest. Skelett- organismi elundkond,mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.Skelett jaguneb kere,pea ja jäsemete luudeks.Kere luude olulisemaks koostisosaks on selgroog
Süljenäärmed jagunevad seinasisesteks ehk väikesteks ja seinavälisteks ehk suurteks näärmeteks. Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. Keel - on limaskestaga kaetud suuõõne lihaseline organ. Tema ülesanne on toidupala lükkamine hammaste vahele, abistamine neelamisel ja veisel ka toidu haaramine. Lisaks toimib veel maitsmisorganina. Keel koosneb keeletipust, keelekehast ja keelejuurest. Keele seljal ja külgedel on palju mitmesuguse kujuga näsasi, mis jagunevad mehhaanilisteks ja maitsmisnäsadeks. 8. Magu (ühe ja mitmeline) Magu on seedeelund, kus toimub seedimine ehk toitainete keemiline lagundamine. Magu on venimisvõimeline. Maost liiguvad toitained pärast lagundamist peensoolde.
Süljenäärmed jagunevad väikesteks ja suurteks näärmeteks. Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. keel – on limaskestaga kaetud suuõõne lihaseline organ, mis täidab suletud suuõõne. Tema ülesanne on toidupala lükkamine hammaste vahele, abistamine neelamisel ja veisel ka toidu haaramine. Lisaks sellele toimib keel maitsmisnäsade varal maitsmisorganina. Keel koosneb keeletipust kui keele vabast osast, selgmist ja külgpindu omavast keelekehast ja ainsat dorsaalset vaba pinda avivast keelejuurest. Skelett- organismi elundkond,mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.Skelett jaguneb kere,pea ja jäsemete luudeks.Kere luude olulisemaks koostisosaks on selgroog
Jõululeib, õlu ja liha pidid laual olema terve jõuluaja ja igaüks pidi saama niipalju süüa, kui tahtis. Jõulupäevaõhtul oli kombeks süüa mitu korda, olenevalt paikkonnast kas või 7–12 korda, siis on inimesel uuel aastal jõudu, jaksu ja tervist, tema tööd õnnistatud ja tal pole leivapuudust. Söögikord ei tähendanud kere täisparkimist, piisas ka mõnest suutäiest. Mõnel pool jäeti jõululaud kaetuks ka ööseks, vähemasti ei tohinud laualt ära viia põhitoitu. Kui mõni toidupala kukkus laua alla, ei tohtinud seda üles võtta ja üldse ei tohtinud jõuluajal laua ja voodi alla valgust näidata ega sinna vaadata. Pidi jälgima, et toidunõudel poleks kaasi peal. Jõuluajal ei tohtinud öösiti valgus toas kustuda. Pidi ka jälgima, et aknad oleksid tihedalt kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitati üleval olla – kui muidu ei jaksa, siis kasvõi vahetustega. Kui magama heideti, siis soovitavalt õlgedele
poole suruda - selline nähtus on iseloomulik ainult amfiibidele. 13. Kirjeldage kahepaikse meeli: nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine Keskkonnast info vastuvõtmiseks on tähtsaim osa nägemisel, mis konnadel on hea Suurte silmadega näevad nad hästi oma lähimat ümbrust, aga märkavad ainult liikuvat saake Silma kaitseb kuivamise ja vigastuste eest liikuv silmalaug-kohastumus eluks maismaal Haistmiseks ja maitsmiseks peavad nad toidupala suhu haarama Konnade kuulmiselund asub nii nagu kaladelgi koljuõõnes Täiskasvanud konnal puudub küljejoon, kuid nahk on tundlikum kui kalal, sest sellel puuduvad soomused 14. Miks peavad kahepaiksed lisaks kopsudele ka nahaga hingama ja milline peab olema nahk? Kopsudeks on paarilised seest tühjad kotid, mille pind ei ole suur. Nõrgalt on arenenud ka hingamisteed. Kahepaiksetel on primitiivne surumistüüpi hingamine, mis eraldab neid mitte ainult
Tärklise seede algus: süljes amülaas ja lipaas. Koosneb veest, elektrolüütidest. Regulatsioon: Parasümpaatiliste närvikiudude koliinergiliste retseptorite kaudu. Aferentsed stiimulid: toidu lõhn, maitse, mälumine, tingitud refleksid. Karnivooridel saagi ründamisel süljenõristus sümpaatiliste närvide kaudu beeta- adrenergiliste retseptorite vahendusel. Endokriinne regulatsioon puudub (erand seedenäärmete seas!) 7. Neelamine ja söögitoru talitlus. Toidupala lükkamine keele abil kurku (tahtlik), edasi reflektoorne, 20-30 lihase koordineeritud talitlus. Reflektoorne kõrikaane tõus ja trahhea sissepääsu sulgemine; hingamine peatub. Neelulihaste kontraktsioon ja toidu lükkamine söögitorusse. Söögitoru talitlus: Kaks lihaskesta, loomadel suures osas vöötlihaskiud. Peristaltika 0,5-1 m/s. Söögitoru/mao sfinkter avaneb neelamise ajal. Paljudel loomadel söögitoru siseneb makku terava nurga all (eriti hobune), seega mao täitumisel toidu
Õppimiskäitumise hulka EI ARVATA organismi ja kesknärvisüsteemi kasvuga kaasnevaid arengulisi muutusi. 2. I. Pavlovi koerakatsetused. Vene füsioloog I. Palvlov märkas koerakatsetuste seerias, et loomadel algab süljeeritus juba enne toidunõu etteandmist, piisas sellest, kui katseruumi astus talitaja toidunõuga. Avastatud seduspärasust hakati nimetama klassikaliseks tingutuseks ning seda peetakse tänapäeval üheks õppimise põhiprotsessiks. Niisiis oli toidupala näljasele koerale bioloogiliseks stiimuliks, mis vallandas automaatselt kaasasündinud tingimatu refleksi (sülje eritus). Algul oli toidpala andmisega samaaegselt toimuv kellukese helistamine neutraalne stiimul, mis ei kutsunud esile süljeeritust ent mõni aeg pärast seda, kui vahetult toidujagamise eel iga kord kella helistati, hakkas koeral sülge nõristuma juba ainuüksi kellahelina peale, enne kui talle toitu oli toodud. Koera ajus oli tekkinud seos kellahelina ja
Õppimiskäitumise hulka EI ARVATA organismi ja kesknärvisüsteemi kasvuga kaasnevaid arengulisi muutusi. 2. I. Pavlovi koerakatsetused. Vene füsioloog I. Palvlov märkas koerakatsetuste seerias, et loomadel algab süljeeritus juba enne toidunõu etteandmist, piisas sellest, kui katseruumi astus talitaja toidunõuga. Avastatud seduspärasust hakati nimetama klassikaliseks tingutuseks ning seda peetakse tänapäeval üheks õppimise põhiprotsessiks. Niisiis oli toidupala näljasele koerale bioloogiliseks stiimuliks, mis vallandas automaatselt kaasasündinud tingimatu refleksi (sülje eritus). Algul oli toidpala andmisega samaaegselt toimuv kellukese helistamine neutraalne stiimul, mis ei kutsunud esile süljeeritust ent mõni aeg pärast seda, kui vahetult toidujagamise eel iga kord kella helistati, hakkas koeral sülge nõristuma juba ainuüksi kellahelina peale, enne kui talle toitu oli toodud. Koera ajus oli
maitsemine: keelel 4 tüüpi maitseretseptoreid, sellele lisaks suu limaskestal ka termo- ja puuteretseptorid rääkimisel suu limaskesta niisutamine Mälumisel tahke toit purustatakse selles tegevuses osalevad üla- ja alalõualuu koos hammastega, vöötlihaseline mälumismuskulatuur, keel ja põsed, suupõhi ja suulagi. Toiduosakeste puuteärritus suulael ja hammastel juhib reflektoorselt mälumisliigutusi külgedele, ette ja taha, üles ja alla. Keel ja põsed hoiavad toidupala mälumispindade vahel ja sees. Mälumise poolt stimuleeritud süljevoolus valmistab toidupala kontsistentsi neelamiseks ette. Suus toimub ka maitsetaju, mis omakorda põhjustab reflektoorselt süljevoolust ja maosekretsiooni. 5.1. Sülje koostis ja omadused Ööpäevas moodustub ~1...1,5L sülge. Sülge sekreteerivad väikesed seinasisesed süljenäärmed: gll. labiales et buccales, gll. palatinae et linguales ja suured seinavälised süljenäärmed gl. parotis (seroosnäärne), gl
Õppimiskäitumise hulka EI ARVATA organismi ja kesknärvisüsteemi kasvuga kaasnevaid arengulisi muutusi. 2. I. Pavlovi koerakatsetused. Vene füsioloog I. Palvlov märkas koerakatsetuste seerias, et loomadel algab süljeeritus juba enne toidunõu etteandmist, piisas sellest, kui katseruumi astus talitaja toidunõuga. Avastatud seduspärasust hakati nimetama klassikaliseks tingutuseks ning seda peetakse tänapäeval üheks õppimise põhiprotsessiks. Niisiis oli toidupala näljasele koerale bioloogiliseks stiimuliks, mis vallandas automaatselt kaasasündinud tingimatu refleksi (sülje eritus). Algul oli toidpala andmisega samaaegselt toimuv kellukese helistamine neutraalne stiimul, mis ei kutsunud esile süljeeritust ent mõni aeg pärast seda, kui vahetult toidujagamise eel iga kord kella helistati, hakkas koeral sülge nõristuma juba ainuüksi kellahelina peale, enne kui talle toitu oli toodud
-peristaltika peristaltica e.soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega -eliminatsioon eliminatio e. eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse e.ekskreteeritakse roojana (uriinina) -defekatsioon defaecatio e. roojamine -flaatus flatus e. soolestiku kaudu väljuv gaas -faeces roe, väljaheide -mesenterium soolekinni(s)ti -omentum rasvik -bolus toidupala SEEDEKANALI SEINA EHITUS Sein koosneb limas-, lihas- ja side- või serooskestast. http://www.mhhe.com/biosci/ap/dynamichuman2/content/gifs/0123.gif I. Limaskest, (tunica mucosa), vooderdab kogu seedekanalit seestpoolt, värvuselt roosa, produtseerib lima, sellest tuleneb ka nimetus. Läheb suu- ja pärakupiirkonnas üle väliseks nahkkatteks. Ehituslikult koosneb limaskest omakorda 4 osast. Limaskesta pind on enamasti
neerusid, magusid, krõmpsluud, kõhualust ega ka supirohelist. Nad ei lürbi suppi, ei otsi ega kougi aju ega üdi, ei määri rasvaga, ei kasuta palju soola, mis on kõige ebaviisakam, ei hulbi äädikas. Nad ei määri rasvaga enda ees lebavat leiba, ei siruta end oma kohalt kaugele; ei laku sõrmi, ei topi suud täis, ei võta suhu nii suuri tükke, et huuled jäävad rasvaseks, ei topi korraga suhu kahte erinevat toidupala ega söö soolast eelrooga. Viimast peavad nad häbiväärseks; kui vaid mõnikord kaunid lauljannad ja peened daamid lubavad endale mõnu süüa soolast oma armukese majas ning edvistada üleoleva suhtumisega toitu ja üldnõutud toidukommetesse.'' Islamimaailma keskaaja nõutud kombed Õige toit ja õige käitumine toidulauas on Allahi teenimine ja sellele pööratakse kasvatuses ülisuurt tähelepanu islamimaailmas. Islami kasvatusmudel
tagasõõrmete kaudu suuõõnega Suumine osa Ulatub pehmesuulaest kõri juurdekäiguni Kõrimine osa On neelu alumine kõige pikem ja kitsem osa 11. Lümfoidne neelurõngas Funktsioon Kaitsefunktsioon haigustekitajate eest Koosneb 2 kurgumandlist, 1 keelemandlist, 2 tõrvemandlist ja 1 neelumandlist 12. Söögitoru lad. k. OESOPHAGUS Pikkus 25-30 cm Funktsioon Toidupala liigutamine peristaltilise laine abil mao suunas Ehituslik iseärasus Ülemine pool on vöötlihas ja alumine on silelihas 13. Kõhuõõs lad. k. CAVUM ABDOMINIS Ülakõht EPIGASTRIUM maks, magu, kõhunääre Keskkõht MESOGASTRIUM peensool, neerud Alakõht HYPOGASTRIUM - pärasool 14. Kõhukelme lad. k. PERITONEUM Väline leste Sisukõhukelme Katab siseelundeid, ladustab enesesse rasva 15
mokad, mis suunurkades ühinevad isekeskis.Mokad, seoses nende mitmekülgse kasutamisega haaramis,-imemis- ja tundeorganina,erinevad kujult ja liikuvuslet loomaliigiti.Suuõõnt piirab ülalt suulagi, mis jaguneb kõvaks ja pehmeks suulaeks.Suulaekülgseinad-põsed-koosnevad nagu mokadki nahast,lihastest ühes side- ja rasvkoega ning näärmeid sisaldavast limaskestast. Keel- on limaskestaga kaetud suuõõne lihaseline organ, mis täidab suletud suuõõne. Tema ülesanne on toidupala lükkamine hammaste vahele, abistamine neelamisel ja veisel ka toidu haaramine. Lisaks sellele toimib keel maitsmisnäsade varal maitsmisorganina. Keel koosneb keeletipust kui keele vabast osast, selgmist ja külgpindu omavast keelekehast ja ainsat dorsaalset vaba pinda avivast keelejuurest ehk keelepärast. Juure ja keha kaudu kinnitub keel keele- ja alalõualuule. Keeletipu, -keha ja juure dorsaalne pind moodustab keeleselja
annaabi.ee 
