1 TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse osakond Jekaterina Kudenko KUKKB13 EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED Essee Juhendaja: Tiia Artla Tallinn 2013 2 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL.......................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Eestlaste vanad jõulukombed........................................................................
EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED Jekaterina Kudenko KUKKB13 Rahvakalender Jõulud on ühed tähtsamad rahvakalendripühad ka tänapäeval. Nad tähistavad talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on jaanipäev, mis on täpselt pool aastat varem kui jõulud. Jõulu nimi Eesti keelne sõna jõulud tuleneb jul (vana inglise nimetus yule). Vanasti kutsuti Eestis jõulusid ka talviste-, talvsi, taliste ja talsipühadeks Jõuluaja tähtpäevad Toomapäev (21. detsember) Jõululaupäev (24. detsember) Jõulupühad (25.– 27. detsember) Tabanipäev (26. detsember) Vana-aasta (31. detsember) Uusaasta (1. jaanuar) Kolmekuningapäev (6. jaanuar) Toomapäev Jõulude algus Talus suurpuhastus Tehti jõulukrooni
Järvamaa Kutsehariduskeskus KM21 Eestlaste toidukultuur Referaat Koostas: Elo Luuasep Juhendas: Õpetaja-metoodik Ruth Muru Sisukord Sissejuhatus Eesti toit on pärist Eesti loodusest. Läänemeri ja rohked järved ning jõed on andnud meie toidulauale kala. Metsast, mis katab ligi poole väikese veega ümbritsetud eesti riigi maismaast, on meie toidulaule tulnud marjad ja seened ning ulukiliha. Seetõttu on Eestis tänagi võimalik mitmetes toitlustusettevõtetes pakkuda metssea-, põdra-, kitse- ja isegi karulihast toite, metsmarju ja looduses kasvavaid seeni. Põldudelt ja aedadest on pärit teraviljad ja põhjamaise laiuskraadi päikese all kasvanud küllusliku maitse ja lõhnaga köögiviljad, puuviljad ja marjad. Oleme kasvatanud veiseid ja lambaid, saanud nii toidulauale liha, piima ning hulgaliselt piimatooteid. Eesti on suurepärane, meie looduslikest tingimustest tulenev kombinatsioon erinevatest toid
jõulukombed juurdusid lõplikult alles Teise maailmasõja järel. Sellele aitas kahtlemata kaasa 4 kaubandus reklaam, klantsajakirjad, tööstuse huvi postkaartide ja mänguasjade tootmise vastu. On tähelepanuväärne, et kõik uued elemendid on ilmalikud; ainus religioosse taustaga komme on almused. Eestlaste jõulud Otseseid andmid selle kohta, kuidas muistsed eestlased jõule tähistasid, ei ole. Rahvaluuleteadlased ja ka maausulised on püüdnud seda rekonstrueerida, jättes uuematest ja kristlike tavade poolt mõjutatud jõulutraditsioonidest välja kõik kristlusemõjulised elemendid. Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks pühadeks. Maarahvas nimetas talvist pööripüha mitmeti: jõulud, joulud, talsipühiq, talvistepühiq, talvistepühä, (tal(l)iste-, talsi-, tals(s)e-,
Sissjuhatus Rahvakalender räägib vanadest pühadest , mis on sajandeid tagasi peetma hakatud . Neli tähtsamat püha on : Jüripäev 23.aprill Jaanipäev 24.juuni Mihklipäev 29.september Jõulud 24.detsember neid nimetatakse neljaks pööripäevaks . Jüripäev Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Oma mitmekesisuses oli see suuremaid ja olulisemaid aastaringi pühi veel 20. sajandi alguse rahvakalendris. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedaid
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 12.klass EESTI RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD Referaat Juhendaja: Katrin Priilaht Tõrva 2011 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 JAANUAR NÄÄRIKUU 4 VEEBRUAR KÜÜNLAKUU 5 MÄRTS PAASTUKUU 6 APRILL JÜRIKUU 8 MAI LEHEKUU 9 JUUNI JAANIKUU 11 JUULI HEINAKUU 16 AUGUST LÕIKUSKUU 18 SEPTEMBER MIHKLIKUU 20 OKTOOBER VIINAKUU 24 NOVEMBER TALVEKUU 25 DETSEMBER JÕULUKUU 34 KOKKUVÕTE 37 KASUTATUD ALLIKAD 38 2 SISSEJUHATUS Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste p�
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium jagunes 9 suureks ja 4 väikseks maako
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
Kõik kommentaarid