Inimene (0)

Sisukord
Sissejuhatus 2
1. Inimese välisehitus 3
2. Toes ehk skelett 3
3. Kuidas toit liigub? 3
4. Miks me vajame toitu? 4
5. Vereringe 4
6. Hingamine 4
7. Kasutatud kirjendus
Sissejuhatus
Inimesi on praegu maakeral ligi 6 miljardit. Inimesed tunnevad üksteist ära välimuse järgi. Igal inimesel on kordumatu nägu. Lisaks sellele võime erinevaid inimesi rühmitada ka üldiste tunnuste põhjal.
Aafrika pärismaalased on mustanahalised ja paksude huultega neegrid. Neil on krässus juuksed ja lai nina. Aasia rahvad on tavaliselt kollaka naha ja pilusilmadega. Me kõik oleme kuulnud Ameerika indiaanlastest, kes on sealse mandri põlisasukad. Neil on tõmmu nahavärv, mistõttu neid kutsutakse punanahkadeks. Eurooplastel on roosakasvalge nahk.
Inimene kujutab endast keerulist kogumit luudest ja lihastest , verest ja elunditest, mõtetest, tunnetest ja teadmistest. Kõike seda juhib aju, mis on taibukaim kui ühelgi muul loomal. Ükskõik, kas me jalutame või viskame hundiratast, ikka võimaldab aju meil hoida tasakaalu ja võtta täpselt õige asend. Ta analüüsib pidevalt informatsioonivoolu, mis tuleb silmadelt, suult , ninalt, kõrvadelt ja nahalt. Seejärel lendavad ajust piki närviteid lihastele käsud, mida nad peavad tegema. Inimese süda lööb ja ta hingab, pilgutab silmi ning neelatab. Lõpuks teeb täiusliku tagurpidisalto.
1. Inimese välisehitus
Inimene kuulub imetajate hulka. Erinevalt teistest imetajatest - loomadest - puudub inimesel saba. Silmad, nina, suu – kõik on nagu teistelgi.
Inimese peamised kehaosad on keha, pea, käed ja jalad. Keha koosneb ülakehast ja alakehast. Pea tähtsaimad elundid on silmad, nina, suu ja kõrvad. Kui neid poleks ei saaks me näha, haista, maitsta ega ka kuulda. Käte ja jalgade juurde kuuluvad ka sõrmed ja varbad.
2. Toes ehk skelett
Luustik ehk skelett on midagi palju enamat kui vaid kogum luid . Nagu terastalad kõrghoones või tüvi ja oksad puul, moodustab ta kandva sõrestiku keha jaoks. Skelett määrab inimese kehakuju, kannab keha raskust ja võimaldab lihastel kinnituda, nii et ta saaks liikuda . Skelett on piisavalt tugev, et kaitsta õrnu siseorganeid – nagu süda, kopsud ja
aju, ning samal ajal piisavalt kerge, lastes inimesel hüpata, ronida ja ujuda. Reieluu üksi võib taluda koormust kuni 1500 kg ruutsentimeetri kohta.
Pealaest varbaotsteni koosneb inimese luustik keskmiselt 206 luust ja kaalub 9-20 kg. Rinnalapse skeletis on umbes 350 luud , kuid need on veel pehmed ja lapse kasvades osa neist liituvad. Luude täielik kõvastumine ja luuosade liitumine kestab kuni 30. eluaastani.
3.Kuidas toit liigub
Nii nagu auto, vajab ka keha töötamiseks kütust. Seedeelundkonna ülesandeks on muuta söödud toit energiaks või “kütuseks”, mida inimese keha rakud vajavad. See peab andma ka aineid, mida on vaja keha kasvamiseks ja kudede taastamiseks.
Seedimine algab niipea kui toidupala suhu võetakse ja seda närima hakatakse. Sülg niisutab toitu, muudab selle libedaks ja aitab seedida. Suust liigub mälutud toit neelu ja satub makku. Maos jätkub seedimine maonõre abil. Kui maos on toitu piisavalt palju, siis öeldakse, et kõht on täis.
Poolseedinud toit liigub väikeste portsjonite kaupa peensoolde . Sinna avaneb kõhunääre, mis eritab seedenõret. Niisamuti avaneb sinna ka sapijuha. Sapp aitab seedida rasvu. Kõige aktiivsem seedimine toimub peensoolde alguses. Ülejäänud peensooles toimub juba vajalike toitainete imendumine verre. Rasvade lagunemisel tekkinud väikesed aineosakesed imenduvad lümfi. Veri ja lümf kannavad toitained iga üksiku rakuni.
4. Miks me vajame toitu
Kõik organismid toituvad. Inimesed söövad nagu kõik loomadki. Meie igapäevased toiduained on leib, kartul, sai, või, muna, juust, vorst , piim, puuviljad , juurviljad ja nii edasi. Toitu on meil vaja kasvamiseks, liikumiseks, kehasoojuse säilitamiseks ja rakkude uuendamiseks. Samal põhjusel söövad kõik teisedki loomad.
5. Vereringe
Süda pumpab vere kopsudesse. Seejärel paiskab ta vere laiali üle kogu keha, et viia sinna hapniku ja koguda jääkaineid. Jääkaineid kandev veri tõmmatakse suurte veenide kaudu südame paremasse poolde. Sealt pumpab süda vere kopsuartereid mööda kopsudesse. Kopsudest võtab veri hapnikku ja pumbatakse siis kopsuveenide kaudu südame vasakusse poolde. Siis pumpab süda hapnikurikka vere suurtuisksoone ehk aordi kaudu välja. Aordist läheb veri edasi kõikidesse kehaosadesse.
6. Hingamine
Tavaliselt me hingamise peale ei mõtle. See toimub automaalselt, tänu ajust saadetud signaalile. Hingamise juhtimise keskus asub piklikajus, kus seljaaju liitub peaajuga.
Kuna kopsud ei saa ise liikuda, sõltub hingamine lihastest: kuplitaolisest vahelihasest kopsude all ja roietele kinnituvatest lihastest rindkere ümber.
Sissehingamiseks tõmbab osa lihaseid rinnakorvi laiemaks ja vahelihas surub kõhu elundeid alla. Rinnaõõne maht suureneb ja seal tekib vaakum , mis venitab kopsud välja ning imeb õhu kopsudesse. Väljahingamisel ühed lihased lõtvuvad, teised ahendavad rinnakorvi. Vahelihas lõtvub ja tõuseb ülespoole. Elastsed kopsud tõmbuvad kokku ja õhk surutakse välja.
joonis: Inimese skelett
KASUTATUD KIRJANDUS

ENEKE nr. 2. Tallinn “Valgus” 1983.a.

K.Ennok, I.Leuhin, E.Pärtel. Loodusõpetus 4. klassile. Kirjastus “ Avita ” 2001.a.

Dr. Tom Snow , B.Sc., MB,B. Sc., MRCP. Inimese keha. Kirjastus “Karrup”, Hiina 1993.a.

Sarjast “Maailma tuhat palet” Inimese keha. Kirjastus “Karrup” 2000.a.