50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sikikas
Õppematerjali autor
Melaniini esineb mustjas-pruuni ja punakas-kollase vormina. Kui juuksed sisaldavad peamiselt mustjas-pruuni vormi, siis on juuksed kas mustad, pruunid või blondid. Punakas-kollast vormi sisaldavad juuksed on punased. Kui juuksefolliikulite rakkudes enam pigmenti ei toodeta siis hakkavad kasvama hallid juuksed (juuksekarvade see tühimikud, mis peegeldavad valgust ja nii paistavad juuksed hallina). Kui uued karvasibulad alustavad tööd aeglasemalt, kui vanad lõpetavad, muutub inimene tasapisi kiilakaks. Juukseid võivad kahjustada tugev päikesekiirgus, õhusaaste, ebaõige toitumine, keemiline mõjutamine (keemilised lokid ja värvimine), ebaõige hooldamine. Juuksekarvade struktuur muutub ja nende otsad võivad lõheneda. Küüned sisaldavad samuti keratiini. Nad on sarvjad nahamoodustised, mis kaitsevad sõrmi ja varbaid. Küüs koosneb kumerast ja tugevast küüneplaadist, mida kolmest küljest piirab nahast küünevall,asetseb aga küünesängis. Umbes
Melaniini esineb mustjas-pruuni ja punakas-kollase vormina. Kui juuksed sisaldavad peamiselt mustjas-pruuni vormi, siis on juuksed kas mustad, pruunid või blondid. Punakas-kollast vormi sisaldavad juuksed on punased. Kui juuksefolliikulite rakkudes enam pigmenti ei toodeta siis hakkavad kasvama hallid juuksed (juuksekarvade see tühimikud, mis peegeldavad valgust ja nii paistavad juuksed hallina). Kui uued karvasibulad alustavad tööd aeglasemalt, kui vanad lõpetavad, muutub inimene tasapisi kiilakaks. Juukseid võivad kahjustada tugev päikesekiirgus, õhusaaste, ebaõige toitumine, keemiline mõjutamine (keemilised lokid ja värvimine), ebaõige hooldamine. Juuksekarvade struktuur muutub ja nende otsad võivad lõheneda. Küüned sisaldavad samuti keratiini. Nad on sarvjad nahamoodustised, mis kaitsevad sõrmi ja varbaid. Küüs koosneb kumerast ja tugevast küüneplaadist, mida kolmest küljest piirab nahast küünevall,asetseb aga küünesängis. Umbes
inimene näen kauagele mitte lähedale(kumer lääts) Kõrv Väliskõrv Kekskõrv sisekõrv · Kõrvalest · Trummikile · poolringkanalid · Kuulmekanal · Jalus · närvid · Alasi · tigu · Vasar · kuulmetõri Keel inimene haistab ja eristab lõhnu ninaõõne haistmispiirkonnas asuvatetunderakkudega. Kompides teeme naharetseptorite abil kindlaks esemete kuju,suurust,pinnaoamdusi.temperaatuuri.massi jms Kompimistaju tekib nahas viie aistingu kombinatsioonina:nahas on retseptorid.mis tajuvad puudust,survet,valu,külma ja kuuma
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED.................................................................................................................................
3 – närvid 14 4. Loe väited. Kirjuta Õ (õige) või V (väär). Väära väite asemele kirjuta õige. Väide Õ või V Õige väide Inimese närvisüsteem koosneb ainult närvidest. Aju on inimese juhtimis keskus. Inimene mõtleb skeleti abil. Peaaju näeb välja nagu sile pall. Peaaju asub selgroo sees. Seljaaju asub koljus. Seljaajust lähevad närvid igasse keha osasse. Peaaju on inimese suurim elund. 5. Meenuta ja kirjuta siia tunni alguses kuuldud seitse sõna. .......................................................................................................................... . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......
fosforikristallid; närvid; veresooned; keskel punane luuüdi (vererakkude tootmine) või kollane luuüdi (rasva varu). Luud ümbritseb luuümbriskude, mille rakud on jagunemisvõimelised. Selle tulemusel kasvab katkine luu kokku ning toimub luude jämenemine. OSTEOPOROOS ehk luude hõrenemine. Vananedes muutub uude koostis. Orgaaniliste ainete (valgud) osakaal väheneb ning mineraalainete (kaltsium) osakaal suureneb. Samas toimub luumassi vähenemine. Luud muutuvad hõredaks, kui 1) inimene liigub vähe; 2) tarvitab vähe piimatooteid; 3) joob liialt kohvi ja hapusid mahlu; 4) suitsetab. Hõrenenud luud mrduvad kergemini. LIHASED. Umbes 400 skeletilihast. Kõige väiksemad on silmaliigutajalihased. Kõige pikem on rätsepalihas, kõige suurem suur tuharalihas. Lihasmassi suurenemine tuleneb lihasrakkude mõõtmete suurenemisest, mitte arvu suurenemisest. Töötav lihas vajab palju energiat, mida ta saab
ja füsioloogia suurimaks avastuseks. Samasse sajandisse jääb ka mikroskoobi kasutusele võtmine anatoomilistes uurimustes. Sellest alates täiustuvad uurimismeetodid ja avastatakse üha uusi ja uusi organeid ja süsteeme. 1.2. Inimese asukoht zooloogilises süsteemis, tema spetsiifilised tunnused ja põlvnemine. (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 18) Loomariigi süstemaatiline ja võrdlevanatoomiline uurimine on näidanud, et inimene kuulub kõrgeimasse loomahõimkonda keelikloomade ehk hordaatide (Chordata) hõimkonda. Siia arvatakse kõik need loomaliigid, kellel on kas kogu eluaeg või vähemalt looteeas selgmine toesemoodustis seljakeelik (chorda dorsalis). Keelikloomade kõige arenenumaks ja liigirikkamaks alamhõimkonnaks on selgroogsed ehk vertebraalid (Vertebrata). Lülisamba (selgroo) olemasolu põhjal kuulub siia ka inimene. Selgroogsed omakorda jagunevad mitmesse klassi
Funktsioon: kaitsta ja hoida nahka. 3. Meeleelundid silm, kõrv, nina Silm oculus Koosneb silma munast ja abiaparaadist- silmalaud, silmalihased ja pisaraaparaat Silma adaptsioon- on silma kohanemine esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel Silma akommmodatsioon- silma võime eristada mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. Nägiemisteravus- on silma võime eraldada kaks pun. nende minimaalse kauguse puhul üksteiset. Lühinäegevuse korral näeb inimene hästi lähedale ja nägemise korrektsioon toimub miinuskraadidega, millised on kaksiknõgusa kujuga. Kaugelenägevuse näeb inimene hästi kaugele ja nägemise korrektsioon toimub pluss- kraadidega millised on kaksikkumera kujuga. Kõrv- auris- jaguneb: Väliskõrk, keskõrv, sisekõrv. Trummikile eraldab väliskõrva keskõrvast. Kuulmeluukesed asuvad keskkõrvas. Kuulmetõri abil juhitakse õhk ninaneelust trummiõõnde.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid