Imikpõrsad Prestarter 350g/päev Võõrdepõrsad (17,19kg) Starter 5% kehamassist Kesikud (36kg) Kesikusööt 4% kehamassist Nuumikud (80 kg) Nuumikusööt 3% kehamassist Sugunoorsead (110 kg) Tiinete emise sööt 3 kg päevas Vabad emised Tiinete emiste sööt 4 kg/päev Tiined emised Tiinete emiste sööt 2,8 kg/päev Imetavad emised Imetavate emiste sööt 6 kg/päevas Sugukuldid Tiinete emiste sööt 3 kg/päevas Ratsioonid: Sööta, ME Proteiin Lüsiin S-ah. Ca P TK kg Imikpõrsas Prestarter 0,26 3,38 4,58 3,35 1,8 1,79 1,43 7,54
Paljunemine Jääkarude paaritumisaeg langeb varasuvesse, peamiselt aprillikuusse. Sel ajal läbivad isased emaste otsingul pikki vahemaid. Emased hoolitsevad järglaste eest vähemalt kaks aastat ning selle aja jooksul nad tiineks ei jää. Oktoobris ja novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokkukuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid, mille suue jääb tavaliselt lõunasuunda. Kõik karud on võimelised endale koopaid uuristama, kuid harilikult jäävad seal pikemaks ajaks unne vaid tiined emased. Novembris või detsembris sündivad pojad kaaluvad 450-900 grammi ning on rotisuurused. Nad sünnivad ilma karvata, pimedate ja kurtidena. Kui nad esimest korda märtsi ja aprilli vahel koopast välja tulevad, on nad kasvanud juba kassisuurusteks. Kasutatud internetileht: et.wikipedia.org
Sisemine kanalisatsioon on planeeritud PVC torustikule, peatrasside labimõõt on 315 mm ja sisemine läbimõõt on 250 mm. Kanalisatsioon on isevoolne, 1 % kaldega, kuni vahepumplani, kust survetrassi kaudu pumbatakse läga hoidlatesse[5]. 6.4Ammoniaagi arvutamine Keskkonnaameti lehel on toodud näidis, kuidas arvutada mõnes looma-või linnulaudas lämmastiku emissiooni ja ammoniaaki. Arvutused tuleb teha järgevalt: 1) Lämmastiku produktsioon väljaheidetega (vabad ja tiined emised) = loomade arv x N sisaldus väljaheidetes =150 x 17,5/1000 = 2,63 t/aastas; 2) lämmastiku produktsioon väljaheidetega (nuumsead) = loomade arv x N sisaldus väljaheidetes = 1100 x 3,5/1000 = 3,85 t/aastas; 3) lämmastiku produktsioon väljaheidetega (võõrdepõrsad) = loomade arv x N sisaldus väljaheidetes = 600 x 0,8/1000 = 0,48 t/aastas; 4) lämmastiku produktsioon väljaheidetega (kokku) = 2,63+3,85+0,48 = 6,96 t/aastas;
raputavad nad kohe kasuka kiirest kuivaks. Paljunemine Jääkarud paarituvad varasuvel. Peamiselt aprillkuus. Isasjääkarud läbivad emaste otsinguil pikki vahemaid. Emased hoolitsevad oma järglaste eest vähemalt 2 aastat ja selle aja jooksul nad tiineks ei jää. Oktoobris ja novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokku kuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid.Kõikidel karudel on võimalik endale koopaid uuristada, kuid tavaliselt jäävad sinna pikemaks ajaks unne tiined emased. Novembris või detsembris sünnivad pojad, kes kaaluvad 450-900 grammi. Sündides on nad rotisuurused, ilma karvata, pimedad ja kurdid. Nad väljuvad koobastest esimest korda märtsi ja aprilli vahel. Siis on jääkaru pojad juba kasvanud kassi suurusteks. Kas sa teadsid , et ... · Jääkarudel pole tarvis juua. Kogu vajaliku vedeliku saavad nad toidust. · Jääkarud võivad ujuda 100 kilomeetrit peatumata. · Jääkarudel on väga tundlik haistmismeel ning nad on
aasta vanused mullikad. Iga pulli haaremis on harilikult 26 emast. Juhtpositsiooni selgitavad pullid enamasti ähvarduspooside demonstreerimisega. Siiski on teada võitlusi, mis on lõppenud raskete vigastustega või koguni ühe vastase surmaga. Jooksuajal ei söö pullid peaaegu üldse ja kõhnuvad märgatavalt. Sel ajal levib neist tugevat lõhna, mis meenutab muskust. Tiinus kestab üheksa kuud. Veidi enne poegimist, tavaliselt mais või juuni algul, eralduvad tiined lehmad karjast, kuid mitte kaugele. Tund pärast ilmaletulekut seisab vasikas juba jalgel, veel poole tunni pärast suudab emale järgneda. Mõni päev hiljem ühinevad ema ja vasikas karjaga. Emapiison valvab oma vasikat tähelepanelikult. Imetamine vältab tavaliselt 5 kuud, mõnikord kuni aasta. Suguküpseks saavad 23-aastaselt. Looduslikke vaenlasi täiskasvanud pürjal praktiliselt ei ole. Karjast liiga kaugele eraldunud noori võivad mõnikord ohustada hundid ja karud
Sigade pidamisel on söötmiskulud võrdlemisi suured, moodustades üle 70% kogu sea- kasvatuse kuludest. Seetõttu sõltub seakasvatuse tasuvus väga palju sellest, kui otstarbekalt seakasvataja oskab oma sigu sööta Sealiha omahind kujuneb seda väiksemaks, mida odavamad on söödad. Sigade söötmisel tuleb arvestada, et siga tarvitab söödaga saadud toitaineid elatuseks, liha ja rasva moodustamiseks, tiined emised loodete kasvatamiseks, imetavatel emistel kulub lisatoitaineid veel piima tootmiseks. Seetõttu on erinevas vanuses ja füsioloogilises seisundis sigade päevane toitainete tarve ja söödatarve väga erinevad. Elatussöödaks tarvitab siga 100 kg kehamassi kohta ligikaudu 1/3 võrra rohkem toitaineid kui veis. Sigade söötmise korraldamisel on oluline, et eeskätt oleks kaetud nende energia ja proteiini- tarve
Sigade pidamisel on söötmiskulud võrdlemisi suured, moodustades üle 70% kogu sea- kasvatuse kuludest. Seetõttu sõltub seakasvatuse tasuvus väga palju sellest, kui otstarbekalt seakasvataja oskab oma sigu sööta Sealiha omahind kujuneb seda väiksemaks, mida odavamad on söödad. Sigade söötmisel tuleb arvestada, et siga tarvitab söödaga saadud toitaineid elatuseks, liha ja rasva moodustamiseks, tiined emised loodete kasvatamiseks, imetavatel emistel kulub lisatoitaineid veel piima tootmiseks. Seetõttu on erinevas vanuses ja füsioloogilises seisundis sigade päevane toitainete tarve ja söödatarve väga erinevad. Elatussöödaks tarvitab siga 100 kg kehamassi kohta ligikaudu 1/3 võrra rohkem toitaineid kui veis. Sigade söötmise korraldamisel on oluline, et eeskätt oleks kaetud nende energia ja proteiinitarve. Noortel kasvavatel sigadel on oluline ka kriitiliste aminohapete tarbe
Loomi kasvatavad kohalikud talunikud ja karjused Andides aastaringselt. Metsikuid alpakasid ei ole olemas. Alpakade vanimaks tänaseni elusaks eellaseks loetakse vicunjasid (vt lisa 2.). Alpakad on suuremad kui vicunjad, kuid väiksemad teistest kameliididest: kaamelitest ja laamadest. Alpakadel puuduvad ülemised lõikehambad ja isastel kasvavad täiskasvanuks saades võitlushambad. Täiskasvanu ikka jõuab emane alpaka 18 - 24 kuu vanuselt, isane 2 - 3 aastaselt. Emased alpakad on tiined umbes 11,5 kuud ja juhul kui näiteks ilm ei ole sobiv, omavad nad võimet poegimist edasi lükata. Reeglina sünnib üks järeltulija korraga ja teda nimetatakse kria´ks. Alpakad elavad umbes 20 aastat vanaks. Loomu poolest on alpakad õrnad, intelligentsed, tähelepanelikud ja uudishimulikud. Nad on sotsiaalsed karjaloomad ning vajavad enda liigikaaslaste lähedust. Alpakad on puhtad loomad, kes kasutavad ühistualette. Oma karja hoiatavad nad sissehingamisel tekkiva valju
5. Peamiste tehnilis-majanduslike näitajate ning farmi maksumuse arvutamine. 6. Kokkuvõtte tegemine. 3 1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV Karja struktuuri ja loomakohtade arvu leidmiseks tuleb korrutada tingloomade arv vastavate koefitsientidega [1, lk 28]. Lähteandmetes on antud 300 tinglooma. Tingloomad 300 Lüpsiveised 300 · 0,75 = 225 Kinnisveised 300 · 0,18 = 54 Poegivad veised 300 · 0,12 = 36 Tiined mullikad 300 · 0,12 =36 Ternesvasikad 300 · 0,06 = 18 Veiste arv on esitatud tabelis 1.1. Tabel 1.1. Karja struktuur 300 tinglooma korral Veiste rühm Tegur Veiste arv (tk) Lüpsiveised 0,75 225 Kinnisveised 0,18 54 Poegivad veised 0,12 36
Veisefarmi projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada ka seaduste ja määrustega kehtestatud nõudeid [1, lk 5]. 5 1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV Karja struktuuri ja loomakohtade arvu leidmiseks tuleb korrutada tingloomade arv vastavate koefitsientidega [1, lk 28]. Lähteandmetes on antud 25 tinglooma. Tingloomad 25 Lüpsiveised 25 · 0,75 = 18 Kinnisveised 25 · 0,18 = 4 Poegivad veised 25 · 0,12 = 3 Tiined mullikad 25 · 0,12 = 3 Ternesvasikad 25 · 0,06 = 1 Veiste arv on esitatud tabelis 1.1. Tabel 1.1. Karja struktuur 400 tinglooma korral Nr. Veiste rühm Tegur Veiste arv (tk) 1. Lüpsiveised 0,75 18 2. Kinnisveised 0,18 4 3. Poegivad veised 0,12 3 4. Tiined mullikad 0,12 3 5
*Kuivsööta söövad põrsad ca 5-6%, kuni 75 kg kesikud 4% ja nuumikud(üle 75 kg) 3% oma kehamassist Allikas:Põllumajandusloomade söötmisnormid koos söötade tabelitega, 1995. Vabariiklik söötmisalase uurimistöö koordineerimise komisjon Tabel 5. Toitefaktorite konserntratsioonimäärad emiste ja kultide söötmisel kuivsööda 1kg kohta Näitajad Ühik Vabad ja tiined Imetavad emised ja kuldid emised Mateb.energia MJ/kg 11-12 12-13 Toorproteiin % 11-13 17,0 Toorkiud max % - - Lüsiin % 0,5 0,7
uluki asukoha. Veel on urujaht ja linnujaht. · Jaht lõksuga ainult väikeulukitele. Umbes 150 saarmast satub Eestis aastas kopralõksudesse. Lõksud: eluspüügipuur, jalasilmused. Keelatud viisid: lasersihik, öönägemissihik Ulukikahjustused · Metsakahjustustest 20-30% on normaalne (põdra puhul). Põder kärbib lehtpuude võrseid, kuid sellest lugu pole. Suurem mure siis, kui põder hakkab noori mände murdma. Kuusekahjustused teevad tiined emapõdrad. Kui kuuse koor kahjustatud, kipub sisse minema juurepess. · Metsseakahjustus 20-25% · Metskits kuuse latvade kärpimine. Saare või tammevõrsed meeldivad metskitsele väga ja seega võib tõsist ohtu kujutada saare ja tamme istandustele. Haigused · Trihhinelloos levinud kõikide kiskjate juures. Ligikaudu pooled isendid on nakatunud. Tavaliselt on loom nirum, eriti sõraliste puhul. Kõige pealt tleb võtta lihaproov
mida on grillitud. Grillimisel ja söestumisel suurendab PAH-ide sisaldus toidus. Töödates ettevõttes, mis töötleb kivisöetõrva, asfaltit ja alumiiniumi, või mis põletab prügi, võite kokku puutuda PAH-idega. Paljud polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud on põhjustatud kasvajad laboriloomadele, kes puutusid kokku PAH-idega oma toidu kaudu ja sisse hingatud saastunud õhu kaudu. Kui tiined hiired sõid suurtes kogustes PAHe (benso (a) püreeni) siis nad kogesid reproduktiivseid probleeme. Lisaks tiinedele hiirtele oli näha sünnidefekte ja langus nende kehakaalust. Teiste kõrvaltoimetena võivad PAH-id kahjustada nahka, kehavedelikke ja immuunsüsteemi. Kuid neid mõjusid ei ole tähelepandud inimeste puhul. Puuduvad andmed uuringutest, mis on tehtud inimestele, et teada saada, mis mõju tekkitab kokkupuude üksikute
Abort-tiinuse katkest kuni 210.tiinuspäevani. Enneaegne sünnitus- 211-266 päeva. Ahtrus nim looma, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. Mullikad, kes ei ole 21 kuu vanuselt tiinestunud. Lehmad loet ahtraks kui nad ei ole 3 kuu möödudes peale poegimist tiinestunud. Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegimisest kuni karjast väljaminekuni.Optim majand kasutus periood võiks lehmadel olla 8-10 a ja eluiga 10-12 a Karja struktuur: lehmad, tiined ja seemendusealised mullikad, lehm- ja pullmullikas, lehm- ja pullvasikad. Käibe all mõistetakse loomade liikumist rühmast rühma ja asmuti loomade karja juurdetulekut ning karjast väljaminekut. Taastootmine ehk veisekarja uuendaminse all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. Veiste aretusväärtusi hinnatakse eellaste,järglaste,külgsuhulaste või looma enda tunnuste alusel. Praktilist valikut teostab loomaomanik koos aretuskonsulendiga: 1. Valik toimub
Ahtraks nimetatakse sellist looma kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi.Esmapoegmise vanus 24..26 kuud (15…18+9 kuud tiinestumine) 19. Majanduslik kasutusiga ja eluiga. Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegmisest karjast väljaminekuni.Optimaalne majandusliku kasutuse periood võiks olla lehmadel 8- 10 aastat ja eluiga 10-12 aastat. 20. Karja struktuur, käive ja taastootmine. Veisekarja struktuur:lehmad,tiined ja seemendusealised mullikad,lehm(lehmikud)ja pullimullikad(pullikud)7…18kuud,lehm-ja pullvasikad0…..6 kuud. Veisekarja käibe all mõistetakse loomade liikumist rühmast rühma ja samuti loomade karja juurdetulekut ning karjast väljaminekut. Veisekarja uuendamise ehk taastootmise all mõistetakse karast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. 21. Veiste aretusväärtuse hindamine ja praktiline valik.
keskkonnaga sidet täielikult, samuti ei kaasne sellega nii suured muutused looma füsioloogias. Taliuinak esineb kõigil külmadel aladel levinud karuliikidel: pruunkarul, jääkarul, kaeluskarul ja baribalil. kaeluskarude ja baribalide puhul esineb talvise passiivsuse periood vaid levila põhjapoolsetel aladel ning jääkarudest lähevad talveks koopasse vaid tiined emasloomad. Pruunkarudel kestab taliuinak enamasti 45 kuud ning taliuinakusse ei pruugi jääda vaid mõned lõunapoolsete populatsioonide isendid. Taliuinak on karule vajalik kuna talvel pole kättesaadavad enamik karude toiduobjektidest (taimed, sipelgad) ning karvavabade päkkade tõttu oleks ka soojuskadu suur. Seega on parim lahendus selline periood veeta energiasäästlikus seisundis. Samuti on passiivne olek vajalik karupoegade arengule kuluvate energiavarude minimeerimiseks
olevasse mikroobi, st steroidide foonil antibiootikumi toime nõrgeneb; põletiku tunnused küll kaovad, kuid bakter jääb alles, põhjustades infektsioosse põletiku uut ägenemist - Steroidi-antibiootikumi kombinatsiooni esialgne toimeeffekt on hea, kuid see võib viia eksiteele! Tuleb meeles pidada, et glükokortikosteroide saab manustada infektsiooni olemasolul ainult hädavajadusel!!! · Vastunäidustused - Tiined loomad (abordid, glükokortikosteroide kasutatakse ka abordi esilekutsumiseks) - Infektsioonhaigused - Diabeet - Luuhõrenemine - NEERUPUUDULIKUS · Toksilisus, kõrvaltoimed: - Endokriinsüsteem cushing sündroom (rasvade ümebrpaiknemine), pikaajalisel manustamisel ka neerupealiste puudulikkus - KNS muutused käitumises (depressioon)
foolhape, inosiit) Kui söödas on vähe vitamiine, on neid vähe ka loomadelt saadavates produktides piimas, munades, koores, võis. Vitamiinide pikaajaline puudumine söötades põhjustab raskeid ainevahetushäireid, mida nimetatakse avitaminoosideks. Vitamiini pikemaajalise vaeguse korral nimetatakse sellist seisundit hüpovitaminoosiks. Mitme vitamiini samaaegse vaeguse korral nimetatakse seda polühüpovitaminoosiks. Eriti kannatavad vitamiinide vaeguse all tiined,- noor- ja suuretoodanguga loomad, sest nende vitamiinitarve on suur. Loomade normaalseks ainevahetuseks on tingimata vajalikud 14 vitamiini: A-, B-, B-, B-, B- vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D-, E- ja K-vitamiin. MINERAALAINED Söötade ja looma keha mineraalne koostis ei ole täielikult teada. Võib arvata, et taimedes ja looma kehas leidub enam-vähem kõiki looduses esinevaid mineraalelemente.
Rahvuvaheline nätus on FCI poolt kinnitatud, jagatakse CACIB. Rahvuslikul näitusel jagatakse SERT, kantud Eesti Kennelliidu kalenderplaani (www.kennelliit.ee). Analoogselt rühma- ja erinäitused. FCI näitusel võib osaleda vaid FCI registris olev koer, ei tohi olla näitusel osalemise keeldu. Raha tagastatakse koera surma korral või kui kohtunikul ei ole lubatud koera hinnata. Koerad peavad olema märgistatud, vaktsineeritud ja olema terved. Ei tohi olla nähtavalt tiined, lonkavad. Eestis on kupeerimine (kõrvade/saba lõikamine) keelatud ning EKL näitustel ei tohi osaleda koerad, kes on sündinud hiljem, kui 1. aug 2013 ja on kupeeritud. Koera esitab händler, kes võib olla omanik, tuttav või ka palgatud händler. Hinnatakse erinevates klassides (kutsika-, juunior-, noorte-, ava-, kasutus-, tšempioniklass jne). Iga näitusel osalev koer saab kirjelduse, kirja paneb ringisekretär kohtuniku kirjelduse järgi.
Peamisteks praakimise põhjusteks on udarahaigused, sigimisprobleemid, jäsemete haigused ning ainevahetushaigused. Maksimaalne eluiga võib olla 20 kuni 25 aastat. Kuid on ka erandeid. On teada lehmi, kes on elanud kuni 40 aastat. 14 6) Veisekarja struktuur Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja kooseisu vanuse ja soorühmade järgi protsentides. Veisekarja võib struktureerida lihtsamalt: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) 7…18 kuud d) lehm- ja pullvasikad 0…6 kuud. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajataks. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse. Noorloomi kasvatatakse karja täienduseks (uuendkari), müügiks tõuloomadena või realiseeritakse lihaks. Tõuloomade müük ja lihaks realiseerimine sõltub turu nõudlusest ja realiseerimishindadest.
mis on külmem kui 20 °C. Seda liiki tavaliselt leitakse 10-30 m sügavuselt Britannias ja Iirimaal, 20-100m sügavuselt Itaaliast ja alates 200m ja sügavamale Tuneesiast. Isegi on leitud isendeid 370 m sügavuselt. Marmorrai elutseb sügavamal kui tavaline elektrirai, mis jagab temaga lõunapoolset leviala. Marmorrai on põhjaeluviisiga, elutseb kivistel rahudel ning meriheina väljadel, samuti ka liivastel ja mudastel põhjadel. Soojade suve kuude jooksul on teada, et tiined emased rändavad Arcachoni lahte, loode Prantsusmaale, kus neid tihti peale leitakse väga madalates ja mudastest loikudest, austripankade lähedalt. See liik võib läbi viia põhjapoole rännet suvel ja talvel Briti saarte vettesse. BIOLOOGIA, ÖKOLOOGIA Eraklik ja aeglaselt liikuv marmorrai võib jääda liikumatuks mitmeks päevaks. Ta on aktiivsem öösiti, enamuse ajast päeval veedab põhjasisse kaevunult nii et ainult silmad ja hingamisavad
Noorkarja kasvatatakse kolmel eesmärgil: · karja täienduseks (uuendkarja saamiseks); · tõuloomade müügiks; · nuumamiseks ja nuumveiste müügiks. Nendest eesmärkidest tähtsaim on uuendkarja kasvatamine. Teised eesmärgid sõltuvad sellest, kas tõuloomadel on turgu ja kas veiseliha kokkuostuhind ületab noorveiste nuumamise kulud. Veiste vanuserühmad on: · vasikad (kuni kuuenda elukuuni); · lehmikud ja pullikud (7...18 elukuud); · seemendatud ja tiined lehmikud; · lehmad; · nuumveised. Nende vanuserühmade osatähtsus karjas s.o karja struktuur oleneb tootmissuunast. Piima tootmisel on lehmade osatähtsus märgatavalt suurem, veiseliha tootmisel peab aga karjas olema rohkem noorloomi. Majanduslikult tasub noorveiseid nuumata siis, kui veiseliha hind turul on soodne ja kui noorveiste tapaküpsus saavutatakse 15...18 kuuselt. Sel juhul peaks noorkarja osatähtsus karjas olema 50%, lehmi ikkagi umbes pool karjast. 5. Loomade heaolu
muundumist organismis. · Vitamiinide puudus põhjustab loomadel mitmesuguseid ainevahetushäireid, vähendab organismi vastupanuvõimet haigustele, pidurdab noorloomade kasvu ja arenemist, vähendab suguloomade reproduktiivseid funktsioone ja toodangut. Kui söödas on vähe vitamiine, siis on neid vähe ka loomadelt saadud toodangus - piimas, võis, munades. Eriti kannatavad vitamiinide vaeguse all tiined- ja noorloomad, samuti suure toodanguga loomad, sest nende vitamiinitarve on suur. A vitamiin Vitamiini A (rasvlahustuv vitamiin) (retinool) toime loomorganismis on väga lai ja mitmekesine ja paljuski veel ebaselge. A vitamiin on vajalik: hea nägemise tagamiseks (silmapurpuri e rodopsiini tootmiseks), immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks, naha ja limaskestade, samuti maksa normaalseks
teistele peale hüpata ja vastupidi, tekib paigalseisurefleks). Vabalt karjas liikuv pull leiab ise indlevad loomad või vastupidi. Emaslooma lakkumise, pea asetamisega tagakehale kutsub esile erektsiooni, järgneb pealehüpe, otsimisrefleks ning hüppega viiakse peenis sügavale tuppe ja paari sekundi pärast toimub ejakulatsioon. Sugulise käitumise tunnused järk-järgult kaovad, sõltumata kas seemendus toimus või mitte. Tiined loomad hoiavad teistest rohkem distantsi. 13. Maailma mustakirjud tõud Arvukaim piimatõugude rühm maailmas. Aretatud eeskätt suure piimatoodangu, lihasmassi ja tugeva tervise suunas. Piima rasva- ja valgusisalduses on teistele tõugudele alla jäänud. Küll aga rasva- ja valgutoodangu poolest ületavad teisi tõuge. Tänu küllaltki suurele kehamassile on noorloomade nuumamine edukas, kasvukiirus hea. Tähtsamad riigid Holland ja USA.
Söömus sõltuvalt kekskonnatemp ja sea kehamssist Söömust mõjutavad samuti sigala relatiivne niiskus (RN) ja õhu vahetumine (ventilatsioon). Näiteks 24 25 oC sigala 10% RN suurenemine (vahemikus 45 90 %) vähendab söömust 24 g/päevas. Kui sigala on veelgi soojem, väheneb söömus veelgi rohkem. Õhuvahetust mõjub isu suurendavalt: (0,16 m3/h/siga 0,4 0,50 m3/h/siga suurendas söömust 160 g päevas.) 4. TIINED EMISED Madal temp ei mõjuta tiinuse kulgu, küll võib aga lühiajaline ülekuumenemine (2 h 40oC) 2. 13.nda tiinuspäevani suurendada embrüonaalset suremust kuni 63%. Rühmasulus pidamisel peaks sigala temp olema minimaalselt 15 oC, individuaalsel pidamisel aga suurem 20oC. 5. IMETAVAD EMISED Termoneutraalne tsoon on 15 18oC, tihti on sigalas 22 25oC. Soojas sigalas väheneb emise söömus, selle tulemusena ka emiste piimaand ja põrsaste võõrutusmass. 46
seemendada, korralik veterinaarne kontroll. 19. Majanduslik kasutusiga- periood esimesest poegimisest karjast väljaminekuni. Kasulik kui lehm püsib kaua karjas ja temalt saab eluajal palju järglasi ning rohkesti piima. Optimaalne maj kasutuse periood võiks olla lehmal 8-10 aastat ja eluiga 10-12 aastat. ja eluiga. 20)Karja struktuur- karja koosseisu vanuse ja soorühmade järgi protsentides. Võib struktureerida: lehmad; tiined ja seemendusealised mullikad; lehm ja pullmullikad 7..18kuud; lehm- ja pullvasikad0..6kuud. Käive- loomade liikumine rühmast rühma ja samuti loomade karja juurdetulek ning karjast väljaminek. Taastootmine- on karjast välja prakteeritud lehmade asendamine noorloomadega. 21)Veiste aretusväärtuse hindamine- aretusväärtus näitab loomade geneetilist väärtust võrreldes teiste loomadega. Hinnatakse eelaste, järglaste, külgsugulaste või looma enda tunnuste alusel
Tungaltera. Tungalteratoksikoosi saavad loomad aga ka inimene kõige sagedamini tungaltera (Claviceps purpurea) sisaldava jahu, kliide jne. söömisel. Toimeaineteks on tungalteras sisalduvad ergotoksiin, ergotamiin, ergometriin, türamiin, histamiin jt. toksilised ained. Haigus kulgeb ägedal ja kroonilisel kujul. Ägedate mürgituste korral täheldatakse süljevoolu, stomatiiti, oksendamist, kõhulahtisust, tundlikkuse vähenemist, unisust ja mõnikord krampe ning halvatust. Tiined loomad aborteeruvad. Kroonilise mürgituse korral perifeersete kehaosade kärbumine. Inimese jaoks on ajalooliselt olnud peamiseks ergotismi põhjustajaks saastunud rukkist tehtud leiva söömine. Religioossed rahutused. Tsüklosporiin. Pärsib erakordse efektiivsusega inimese immuunreaktsioone Tsüklosporiini kasutatakse suurte organite (süda, neerud) ja luuüdi tranplantatsioonil alates 1980-ndatest Tsüklosporiinil on ka ohtlikke kõrvaltoimeid (neerukahjustused jm)
Optimaalne majandusliku kasutuse periood võiks olla lehmadel 8-10 aastat ja eluiga 10-12 aastat. Maksimaalne eluiga võib olla 20 kuni 25 aastat. Kuid on ka erandeid. On teada lehmi, kes on elanud kuni 40 aastat. 16. Veisekarja struktuur Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja kooseisu vanuse ja soorühmade järgi protsentides. Veisekarja võib struktureerida mitmeti. Veisekarja võib struktureerida ka lihtsamalt: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) 7...18 kuud d) lehm- ja pullvasikad 0...6 kuud. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse. 17. Lehmapiima kvaliteet Piima sensoorsed ehk organoleptilised näitajad Piima kvaliteeti saab hinnata ka aistingute abil ehk sensoorselt ehk organoleptiliselt nagu lõhn, maitse, värvus, konsistents. Piim peab olema peale lüpsi kohe kurnatud ja maha jahutatud. Standardi järgi peab piim
pidamistingimused ning tervisehäired. Majanduslik kasutusiga sõltub suurel määral esmaspoegimise vanusest. Optimaalne esmaspoegimise vanus peaks olema 24-26 kuud. Majanduslik kasutusiga on enamasti lühem kui eluiga. Maks. eluiga võib olla 20 kuni 25 a. 20. Karja struktuur, käive ja taastootmine. Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja koosseisu soo- ja vanuserühmade järgi protsentides. Veisekarja struktuur: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) d) lehm- ja pullvasikad Veisekarja uuendamise ehk taastootmise all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. Mida lühem on lehmade eluiga ja mida suurem on praakimine, seda kiirem on karja käive. 21. Veiste aretusväärtuse, hindamine ja praktiline valik. Veiste aretusväärtuse, hindamise ja valiku teostab loomaomanik koos aretuskonsulendiga.
Majanduslik kasutusiga on enamasti lühem kui eluiga. Vananedes lehmade toodang väheneb, sigivusnäitajad halvenevad, mistõttu tuleb nad praakida. Majan. kasutusiga on lehm.l 8-10 a, pullidel 7-8 a. Maks. eluiga võib olla 20 kuni 25 20. Karja struktuur, käive ja taastootmine - Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja koosseisu soo- ja vanuserühmade järgi protsentides. Veisekarja võib struktureerida ka lihtsamalt: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) 7...18 kuud d) lehm- ja pullvasikad 0...6 kuud. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse. Noorloomi kasvatatakse karja täienduseks (uuendkari), müügiks tõuloomadena või realiseeritakse lihaks. Veisekarja uuendamise ehk taastootmise all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. Karja täienduseks vajaminev noorloom
laktatsioonil. Lühikese kasutusea põhjuseks lehmade praakimine liiga varajases eas. Optimaalne majandusliku kasutuse periood võiks olla lehmadel 8-10 aastat ja eluiga 10-12 aastat. 6 Veisekarja struktuur Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja kooseisu vanuse ja soorühmade järgi protsentides. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse. a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) 7…18 kuud d) lehm- ja pullvasikad 0…6 kuud. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajataks. Lehmapiima kvaliteet, veiste piimajõudlus, veiste lihajõudlus. Piima kvaliteet sõltub kokkuostu hind. Piima kvaliteeti saab hinnata ka lõhna, maitse, värvuse, konsistentsi järgi. Piim peab olema värske, naturaalne, vee või lõssiga lahjendamata, puhas. Piimal peab olema
Üleskasv. kulud tuleb katta toodangu müügist. Majanduslik kasutusiga on enamasti lühem kui eluiga. Vananedes lehmade toodang väheneb, sigivusnäitajad halvenevad, mistõttu tuleb nad praakida. Majan. kasutusiga on lehm.l 8-10 a, pullidel 7-8 a. Maks. eluiga võib olla 20 kuni 25 a. 14.VEISEKARJA STRUKTUUR, KÄIVE JA TAASTOOTMINE Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja koosseisu soo- ja vanuserühmade järgi protsentides. Veisekarja võib struktureerida ka lihtsamalt: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) 7...18 kuud d) lehm- ja pullvasikad 0...6 kuud. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse. Noorloomi kasvatatakse karja täienduseks (uuendkari), müügiks tõuloomadena või realiseeritakse lihaks. Tõuloomade müük ja lihaks realiseerimine sõltub turu nõudlusest ja realiseerimishindadest Veisekarja uuendamise ehk taastootmise all mõistetakse
olukorrast antud piirkonnas. Kuid rände üldsuund, rändteed ja jõgede ületamise kohad on alati needsamad. Kanadas siirdub karibuu metsaaladele oktoobris või detsembris,kuid juba enne seda, suve lõpul,hakkavad karjad vähehaaval lõuna poole nihkuma ja piki 6 metsapiiri uitama. Kevadel ilmuvad esimesed põhjapõdrakarjad tundrasse enamasti mais. Kõige enne tulevad tiined emased ja noorlomad,ületades jõgesid veel jääd mööda: viimastena, umbes kaks nädalat hiljem, saabuvad täiskasvanud isaste karjad, kel tihtipeale tuleb kiirevoolulistest jõgedest üle ujuda. Põhjapõdrad ujuvad hästi, nad ületavad edukalt mitte ainult nii laiu jõgesid nagu Jenissei, vaid koguni mitme kilomeetri laiusi väinu. Suvel söövad põhjapõdrad rohtu, eriti meelsasti villpead, osje, tarnu,
Enam meeldib emistele lamada küljel. Emised eelistavad enamiku (80%) magamisajast olla lamamisalal, harvem sõnnikualal. Normaalne lamamisala emise kohta ei tohi olla alla 1,1 m2. Lamamisala hoiavad emised puhta, kui see ei paikne küna ja sõnnikuala vahel. Kuival ja soojal lamamisalal eelistavad emised lamada üksteise lähedal ja nad on puhtamad. Külm ja libe põrand põhjustab vabadel ja tiinetel emistel traumasid, mis omakorda tekitab aborte ja suurendab embrüonaalset suremust. Tiined emised saavad üksikpidamisel ühtemoodi süüa ja nende pesakonnad on ühtlasemad võrreldes rühmasulus peetutega ning nendel on ka põrsaste sünnimass suurem. Vabu ja tiineid emiseid peetakse ka individuaalsulgudes. Individuaalne söötmine tiinusperioodil avaldab mõju emiste piimaproduktsioonile imetamisperioodil. Emiste piimakus suureneb ja põrsaste hukkumine väheneb. Emiste latter on normaalselt 0,55–0,65 m lai, kusjuures nooremiste tarvis vajatakse kitsamaid
eemale minna. Talveuni - Pruunkaru taliuinaiku kestus varieerub piirkonniti, enamasti vältab see 4–5 kuud. Taliuinakuks valmistudes tõuseb karu kehakaal kuni 35%. Talvitumiseks kasutab karu pinnaselohke, varjulisi kohti tuulemurrus. Uinaku ajal 7 karu ainevahetus aeglustub ja kehatemperatuur langeb 3–5 kraadi võrra. Suurima osa uinaku ajal vajaminevast energiast (90%) saadakse rasvkoe lagundamisest. Tiined emased ka poegivad taliuinaku ajal. Sigimine - Karupojad sünnivad keset talve. Neid võib olla 1–5, kuid kõige sagedasem on 2 poega. Sündides on nad vaid poole kilogrammi raskused, pimedad ja abitud. Pojad imevad emapiima ja kasvavad kiiresti. Imetamine kestab 4–5 kuud ja selle lõppedes on pojad 7–9 kg raskused. Kevade saabudes lahkuvad nad koos emaga talvekoopast – siis on pojad juba nii tugevad, et jõuavad emaga ette võtta pikki rännakuid
Vabade ja tiinete emiste ning kultide pidamine Vabadele ja tiinetele emistele optimaalsete pidamistingimuste loomine eeldab nende käitumisharjumuste tundmist. Võõrutusjärgselt on emised rahutud. Rühmasulus peetavad vastvõõrutatud emised kaklevad alluvusvahekordade paikapanemiseks._ Vabad emised eelistavad lamada üksteise lähedal lamamisalal. Pärast tiinestumist jäävad emised rahulikumaks ja lamavad rohkem. Enam meeldib emistele lamada küljel. Tiined emised saavad üksikpidamisel ühtemoodi süüa ja nende pesakonnad on ühtlasemad võrreldes rühmasulus peetutega ning nendel on ka põrsaste sünnimass suurem. Vabu ja tiineid emiseid peetakse ka individuaalsulgudes. Individuaalne söötmine tiinusperioodil avaldab mõju emiste piimaproduktsioonile imetamisperioodil. Emiste piimakus (põrsapesakonna mass) suureneb ja põrsaste hukkumine väheneb.
aflatoksiinide tarbimist (Fink-Gremmels, 2008). Rasvhapped kumuleeruvad maksa, neerudesse ja südamelihasesse, häirub vere hüübimissüsteem ja tekivad hematoomid, kahjustub tsellulaarne immuunsüsteem (Jouany1 ja Diaz, 2011). Võivad tekkida ka entsefalopaatia ja tursed, mille korral avaldub ägeda kuluga haigus: loomad jäävad pimedaks, krigistvad hambaid, esineb ringliikumine, dirröa, anaalprolaps, tiined loomad aborteeruvad, viimaks tekivad konvulsioonid ja surm saabub 48 h jooksul. Äge vorm on iseloomulik vasikatele vanuses 3-6 kuud (Radostits, Gay, Hinchcliff , Constable, 2006). Paljud uuringud osutavad, et looduslikult saastunud sööt on toksilisem kui puhastatud aflatoksiin. Mõju vatsa seedeprotsessidele on erinevates uuringutes olnud vastuoluline (Jouany1 ja Diaz, 2011). 3.4.2. Deoksinivalenool
suguloomad 2 nädalat · Välitingimustes nakatunud loomad levitavad viirust kuni 90 päeva · Inkubatsiooniperiood kuni seitse päeva · SRRS viirusel on tropism makrofaagidega, samuti kujuneb rakuline immuunvastus ja limaskestade kahjustus. Viirus paljuneb haiguse akuutses faasis peamiselt makrofaagides ja kopsus, viirus persisteerub tonsillides ja kopsu makrofaagides. · SRRS viiruse antigeeni on leitud erinevate kudede makrofaagides, sh. lihaskoes. Tiined emised Lakteerivad emised · 1-2 nädalat vältav isutus · Isutus kogu laktatsiooni · Kehatemperatuuri tõus vältel · Köha, riniit, üksikjuhtudel kopsupõletik · Agalaktia (oluline tunnus!) · Pikenenud anöstrus · Nahk kahvatu, haavandid ja · Abort (tiinuse lõpus), esimene märgatav haiguse tunnus väikesed vesiikulid
Vastasel juhul saab ta juhtmest elektrilöögi. Poolpikad asemed, pikkuseks on 170...190 cm. Asemete vahel võivad olla metallpiirded, mis takistavad lehmal naaberasemele astumast. See on vajalik selleks, vältida kõrvalasuvale lehmale magamise ajal udara või nisade peale astumist. Jootmine toimub üldjuhul automaatjootjate abil. Jootjad on monteeritud sõimevõrele arvestusega 1 jootja kahe lehma kohta. Veekulu sõltub looma füsioloogilisest seisundist ja piimatoodangust. Tiined kinnislehmad vajavad päevas ca 45l ja üle 25 kg päevatoodanguga lehmad kuni 80l vett. Lüpsmine toimub torusse- või kannulüpsiaparaatidega. Söötmine toimub käsitsi või mehhaniseeritult. Paljud vanat tüüpi laudad ei võimalda kasutada tänapäevaseid seadmeid. Uuemates lautades söödetakse koresöötasid liikuvalt lindilt või traktori järel veetava söödajagajaga või kasutatakse relsil liikuvat söödajagajat. Talvisteks söötadeks
Majanduslik kasutusiga on lehmadel 8-10 aastat, pullidel 7-8 aastat. Maksimaalne eluiga võib olla 20 kuni 25 aastat. Kuid on ka erandeid. On teada lehmi, kes on elanud kuni 40 aastat. 3.7. VEISEKARJA STRUKTUUR, KÄIVE JA TAASTOOTMINE Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja kooseisu vanuse ja soorühmade järgi protsentides. Veisekarja võib struktureerida mitmeti. Veisekarja võib struktureerida ka lihtsamalt: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) 7...18 kuud d) lehm- ja pullvasikad 0...6 kuud. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse. Noorloomi kasvatatakse karja täienduseks (uuendkari), müügiks tõuloomadena või realiseeritakse lihaks. Tõuloomade müük ja lihaks realiseerimine sõltub turu nõudlusest ja realiseerimishindadest. Praegusel ajal on tõuloomade müük suhteliselt tagasihoidlik
päevas. Kui tegemist on noore täkuga, siis ülepäeviti ja vanematel 1 paaritus päevas. Kunstlik seemendus- 1 doosist saab 5 mära ära seemendada. Tiinus Tiinusest saab aru kui kui 3 nädala jooksul ei ole uuesti indlend. Emakat katsudes saab veterinaararst tiinust kontrollida 10-12 nädalal. Aga üldjuhul kasutatakse ultraheli. Hobuste puhul on kaksikud välistatud. Ja kui on kaks sügooti, siis tuleb üks ära hävitada enne 12 nädalat. Sest muidu tuleb teha abort. Tiined märad lähevad tigedamaks. 7ndal tiinuskuul vaja vaktsineerida, II süst 9-ndal kuul, et varss peale sündi elama jäeks ja ei tekiks aborte. Tiinus kestab 11 kuud ehk 335 päeva. 310-370 päeva võib olla kõikumine. Täkkvarssadel on tiinus päev või 2 kauem. Varssumine Hobuste poegimine. Märadel peaks olema ruumi 16 m2. Tal peaks olema põhk all. Tavaliselt varssuvad enne ööd. Ideaalne temperatuur võiks olla 10-14 kraadi, tuuletõmbevaba. Hilisem kevadine varssumine kõige puhtam
võrra pikenes esmakordse seemenduse iga. (1999.a. oli esmakordse seemenduse iga kahe tõu keskmisena 21 kuud). Noorpullidelt alustatakse sperma võtmist 12-14 kuu vanuselt. 7. Veisekarja käive ja taastootmine 37 KALAKASVATUSE ERIALA Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja koosseisu vanuse ja soorühmade järgi protsentides. Veisekari koosneb järgmistest vanuserühmadest: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm-(lehmikud) ja pullmullikad(pullikud) 7...18 kuud d) lehm-ja pullvasikad 0...6 kuud. Optimaalne karjastruktuur oleneb sellest, kui palju noorloomi vajatakse. Noorloomi kasvatatakse karja täienduseks(uuendkari), müügiks tõuloomadena või realiseeritakse lihaks. Tõuloomade müük ja lihaks realiseerimine sõltub turu nõudlusest ja realiseerimishindadest.
Sünteetil arvest: tuleb korralda samanimelisel sünt-l kontol. Akonto, mille D kirjendatakse loomade seis perioodi alguseks, sissetulek, massi-iive ja seis per lõpuks. Loomade väljaminek kirjend K-sse. Loomade analüüt arvestust soovitat pidada loomaliikide, soo-ja vanuserühmade viisi ja massi järgi (Noorveiste vanuserühmad e analüütilised kontod: *kuni 2.a. lehmvasikad sünniaastate viisi; * üle 2.a lehmmullikad *pullvasikad sünniaastate viisi *tiined mullikad Sigade : *- 2 k vanused põrsad *2-4k vanused põrsad *kontrollemis *remontsead Lambad *aruandeaastal sündinud * eelmisel aastal sündinud või villaku alusel Kõikide looma ja lind anal-l kont-l peetakse koguselist ja rahalist arvestust. Veiste ja sigade analüütilisele arvestusele lisandub ka looma mass. Käibetehingud: *Loomade/ lindude ost tarnijatelt: D noor-ja nuum loomad D Käibemaks K Tarnijatele tasumata arved
annaabi.ee 
