Jääkarud (0)

Referaat
Jääkarud
Tallinna Kuristiku Gümnaasium
Ekaterina Sulima
8.a
Tallinn 2009
Sisukord
Sissejuhatus...................................................................................... 3
Jääkaru toitumine ja jahipidamine .................................................. 4
Harjumused...................................................................................... 5
Paljunemine...................................................................................... 6
Kas sa teadsid , et..............................................................................7
Miks on jääkaru valge ?.....................................................................7
Kasutatud kirjandus ..........................................................................8
Sissejuhatus
Jääkaru on imetaja . Ta kuulub seltsi kiskjalised, sugukonda karulased ning liik on Thalarctos maritimus.
Jääkaru on maailma suurim maismaakiskja. Teda pole peaaegu üldse valges lumes märgata, sest ta sulab hästi ümbritsevaga kokku. Tema karvakate võib olla valgest kollaseni.
Jääkarud on hästi kohastunud eluks Arktika külma keskkonna tingimustes. Need loomad on väga kiired ning võimelised läbima pikki vahemaid. Jääkarude jalatallad on kaetud karvaga,  see annab talle stabiilsuse jääl liikumiseks. Jääkaru on levinud põhjapoolkera polaaraladel. Nad on äärmiselt tugevad ning on kiire sammuga võimelised läbima pikki vahemaid.
Jääkarud esinevad punasega märgitud piirkondades : Arktika, Gröönimaa, Põhja-Ameerika ja Aasia põhjaalad.
Jääkaru toitumine ja jahipidamine
Jääkarud toituvad kõige enam hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures, kui hülged käivad seal õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülged ühe käpalöögiga. Selline käpalöök on ka inimesele surmav. Jääkaru kasutab oma küüniseid saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks.
Suve lõpul ja sügise algul otsivad jääkarud kaldailt surnud vaalalisi ja morski. Ühe surnud looma ümber võib koguneda 10-20 karu.
Suvel muutub karude toidulaud mitmekesisemaks, sest siis saab pääseda ligi sinna, kuhu varem ei saanud. Pisinärilised, polaarrebased, täiskasvanud pardid ja haned ning nende munad on siis karude toiduahela oluliseks täienduseks. Jääkarud söövad peale teiste loomade veel ka taimetoitu nagu ka nende sugulased. Näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu , oblikaid jne.
Harjumused
Jääkarud veedavad suure osa aastast rüsijää ja lahvanduste piirkonnas. Kõige rohkem meeldib neile viibida lahvanduspiirkonnas, sest seal on peale jää veel ka avavett ja maapinda.
Nad on harilikult aktiivsed kogu aasta. Nad tegelevad toidu otsimisega nii päeval kui ka öösel. Jääkarud oskavad väga hästi ujuda . Nad libistavad end vette või siis hüppavad pea ees.
Jääkarud kasutavad ujumiseks esikäppi ja nad võivad ujuda kiirusega kuni 10 kilomeetrit tunnis. Nad sukelduvad lahtiste silmadega , kuid suletud ninasõõrmetega. Jääkarud on võimelised vee all vastu pidama kuni 2 minutit. Kui nad tulevad veest välja, raputavad nad kohe kasuka kiirest kuivaks.
Paljunemine
Jääkarud paarituvad varasuvel. Peamiselt aprillkuus. Isasjääkarud läbivad emaste otsinguil pikki vahemaid. Emased hoolitsevad oma järglaste eest vähemalt 2 aastat ja selle aja jooksul nad tiineks ei jää. Oktoobris ja novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokku kuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid.Kõikidel karudel on võimalik endale koopaid uuristada, kuid tavaliselt jäävad sinna pikemaks ajaks unne tiined emased. Novembris või detsembris sünnivad pojad, kes kaaluvad 450-900 grammi. Sündides on nad rotisuurused, ilma karvata, pimedad ja kurdid . Nad väljuvad koobastest esimest korda märtsi ja aprilli vahel. Siis on jääkaru pojad juba kasvanud kassi suurusteks.
Kas sa teadsid , et ...

• Jääkarudel pole tarvis juua. Kogu vajaliku vedeliku saavad nad toidust.
  
• Jääkarud võivad ujuda 100 kilomeetrit peatumata.
  
• Jääkarudel on väga tundlik haistmismeel ning nad on võimelised tundma loomakorjuse lõhna isegi 30 km kauguselt. Nad suudavad leida üles ka peaaegu kahemeetrise lume- ja jääkihi varjus lebavaid hülgeid.
  
• Jääkaru toidujäätmetest on täielikus sõltuvuses hulgaliselt polaarrebaseid, kes karude puudumise korral nälga sureksid.
  
• Jääkarud võivad joosta kiirusega 40 km tunnis. Tavaline aeglane tempo on 3-6,5 km tunnis
  
• Temperatuur jääkarude urgudes võib olla kuni 40 kraadi välistemperatuurist kõrgem.
  

Kasutatud kirjandus :

• Miksike
  
• Wikipedia
  
• Raamat „Loomad ja Linnud ”
  

8