Poliitiline teoloogia Teoloogia ei tähenda mitte ainult traditsioonilist teoloogiat, millele veel keskajal toetus kogu poliitika ja õigusemõistmine, Schmitt kasutab mõistet "teoloogia" umbes nagu asendusmõistet kõigi laiemate mõttesüsteemide kohta, mis ühiskonnas tooni annavad. Kõik mõtterajatised arendavad omaenese juriidilisi vorme, mis kannavad vastava vaimse hoiaku pitserit. [Heimes, C. (2004). Carl Schmitti riigifilosoofiline õpetus. Akadeemia, 6, 1326] Analoogia ulatub teoloogiast poliitiliste vormideni,mis on kindlaks määratud riigiõigusega. Ühiskonna seesmine kultuurilis-metafüüsiline struktuur saab aluseks juriidilise vormi kujundamisele. Ajastul, mis on sügavalt läbi põimunud (õigus)positivismist ja tõrjehoiakust kõige metafüüsilise vastu, püüab Schmitt keskenduda vaimse seisundi tähtsusele poliitilises korras. [Samas, 1327] Poliitiline antropoloogia Schmitti kristliku hoiaku taga võib aimata antropoloogilisust
ongi loomult hea). 3. Välise toimega (nt saab kellegi ninakirtsutamist seletada halva lõhnaga). 4. Seatud eesmärgiga (nt saab vihmavarju kaasavõtmist seletada sooviga vihma käes kuivaks jääda). Aristotelese mõjutused Aristoteles pani aluse teadustööle Euroopas. Filosoofi teooriad astronoomiast, zooloogiast, anatoomiast ja füüsikast domineerisid Euroopas kuni 17. sajandini. Tema mõtted eetikas, moraalist ja teoloogiast levisid LähisItta ja said oluliseks kristliku ja islamistliku eetika arengus. Aristotelese arvamus naistest Aristoteles arvas, et naistel peaks olema vähem õigusi, sest nad teevad vähem tööd. Levitas ideed, et naised peaksid saama vähem süüa ja muid võimalusi. Üldiselt sobisid Aristotelese arvates naised ainult laste tegemiseks. Aristotelese arvates olid naised poolikud mehed. Riigikorraldused Inimene on poliitiline Aristoteles isiklikult eelistab
Värvali tütrele said juba lapsena osaks müstilised nägemused ( Jumala ja inglitega rääkimine) . Katariina astus dominiiklaste ordusse ning pühendus haigete ja vaeste hooldamisle ja ravimisele. Osales aktiivselt poliitikas. Bingeni Hildegard elas aastatel 1098 1179. Ta oli pärit aadliperekonnast ning astus juba noores eas benediktlaste nunnakloostrisse. Hiljem sai kloostri abtissiks. Kirjutas teadustöid ajaloost, meditsiinist, teoloogiast. Peale selle komponeeris muusikat ja maalis. Pidans oma kloostri nunnadele jutlustusi. Pärast surma kuulutati ta pühakuks. Assisi Franciscus sündis 1182. aastal Itaalias Assisi linnas. Ta armastas lõbutseda ja luges kirglikult trubaduuride luulet. Vanemad täitsid iga ta soovi.Hakkas rändjutlustajaks ja rändas mööda maad nagu seda oli kunagi teinud Jeesus Kristus. Franciscust peetakse üheks tähtsamaks suurkujuks kristlikus religioonis. Suri 1226.
Samuti sündis uus kultuuri- ja ühiskonnamudel. Alles renessanssi ajal hakati seostama teost ja autorit. Varem oli kõik nagu jumala loodud ehk siis ananüümne ja püha oli ainult teos, nüüd see muutus. Selle muutuse ajal hakati väärtustama loovat kuntsnikku ja tema isikupära. See on jäänud püsima ka tänapäeval. Reformatsiooni peamine teene filosoofia ajaloo seisukohalt oli väljaastumine katoliku kiriku autoriteedi vastu. Lutheri seisukohalt tuli filosoofia teoloogiast lahutada, kuid Lutheri eestvõttel loodi uus teoloogiline autoriteet – Pühakiri. Humanism kujunes välja linnakultuuri tingimustes. Suuremat tähelepanu hakati pöörama ladina keele kõrval ka rahvuskeeltele. Humanismis avaldus elurõõmus ja optimistlik suhtumine nii loodusesse kui ka ümbritsevasse ellu, milles avastati ilu ja harmooniat. Humanismi elukäsitlus oli inimesekeskne. Ars Nova ajastul kõige esinduslikumad heliteosed olid 3- ja 4-häälsed motetid
Maiste asjade koht on Maal, mispärast kõik kehad kukuvad siiapoole. Vee loomulik koht maa peal, õhul maa ümber, tulel kõrgel õhus. Aristotelese hierarhia on: elemendid, elementide segud ja elusolendid. ARISTOTELESE MÕJUTUSED Aristoteles pani aluse teadustööle Euroopas. Filosoofi teooriad astronoomiast, zooloogiast, anatoomiast ja füüsikast domineerisid Euroopas kuni 17. sajandini. Tema mõtted eetikas, moraalist ja teoloogiast levisid Lähis-Itta ja said oluliseks kristliku ja islamistliku eetika arengus. ARISTOTELESE ARVAMUS NAISTEST Aristoteles arvas, et naistel peaks olema vähem õigusi, sest nad teevad vähem tööd. Levitas ideed, et naised peaksid saama vähem süüa ja muid võimalusi. Üldiselt sobisid Aristotelese arvates naised ainult laste tegemiseks. Aristotelese arvates olid naised poolikud mehed. ARISTOTELESE PLUSSID JA MIINUSED Oli Euroopa filosoofia teerajaja
Roger Bacon-inglise frantsisklane,tegutses nii Pariisis kui Oxfordis,pööras teistest skolastikutest rohkem tähelepanu vahetusele kogemusele tõe tunnetamisel.Pidas oluliseks matemaatikat.elu lõpuperioodil mõisteti vangi. Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine, skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus teoloogiast ilmneb eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus. Nn universaalidetülis vaieldi, kuidas sõnad ja nende vasted reaalsuses omavahel seotud on.
Jumalal on niisiis erinevaid kujusid, lausa miljoneid, kuid kolm tähtsamat on: Brahma, Visnu ja Siva. Brahma on looja jumal;Visnu ülesandeks on maailma säilitamine ja kaitsmine, selleks kehastub avataarana aegajalt maapeal; Sivat seostatakse destruktiivsusega ehk hävitava jõuga. Pühad tekstid: Veedad (teadmine), hinduismi kõige varasemad pühakirjad, millele omistatakse jumalik autoriteet. Veedad on oma sisu poolest ohvri- ning ülistuslaulud, palved ja loitsud. Mõisted hinduismi teoloogiast: dharma (õpetus, isiklik ja/või üldine eetika, kombed ja kohustused). Sansaara (ümbersündimine). Karma (inimese teod olevikus mõjutavad järgmist elu). Moksa (vabanemine ümbersündide ahelast). Arusaamine meenutab ringjoont (ehk tsükliline maailma pilt), kus kõik hakkab lõputult otsast peale. Universum on jumalik looming (loomad, taimed) ning kõigel on hing ehk Atman.
In. elu peab olema allutatud 10käsule. 31. Adventism taastulek, ootasid Jeesuse teist tagasitulekut. 32. Jehovistid Jehoova tunnistajad. 33. Evangeeliumi kristlased olulisel kohal muusika, mustanahalised, transis olek. 34. Mormoonid USA mormoonide raamat. Polügaamia. 35. Uus usund 20saj. teine pool tekkinud religioosseid liikumisi, mis ei kasuta traditsioonilisi pühakirju ega rituaale. 36. Spiritism vaimude väljakutsumine. 37. Teosoofia teoloogiast lähtuv maailma seletamise viis: saientoloogia toetuvad teadusalustele. 38. Newage ,,ühepajatoit" Isalm 1. Islam selge org. käsuusund + müstitism. 2. Mosee-pühakoda, tohivad siseneda ainult mehed. 3. Nomaadid rändrahvas. 4. Imaan vaimulik. 5. Umma kogukond. 6. Sariaat seadus, moslem järgib. 7. Salat igapäevane palvetamine, 5x kindlatel aegadel. 8. Sahada usutunnistus, ühelauseline avaldus. 9
Roger Bacon-inglise frantsisklane,tegutses nii Pariisis kui Oxfordis,pööras teistest skolastikutest rohkem tähelepanu vahetusele kogemusele tõe tunnetamisel.Pidas oluliseks matemaatikat.elu lõpuperioodil mõisteti vangi.Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine, skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus teoloogiast ilmneb eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus. Nn universaalidetülis vaieldi, kuidas sõnad ja nende vasted reaalsuses omavahel seotud on. 1.Keskajal elatuti peamiselt põllumajandusest.Talupoeg-sõltusid õiguslikult ja majanduslikult oma isandatest e.feodaalidest.Enamik talup- usklikud,kirjaoskamatud,sunnismaised-maa isanda oma,harisid põlde või maksid andamit,elasid külas
teaduskeele algmed. Loodusteadused keskajal Keskaja lõpul ning uusaja alguses asendus filosoofiline tõlgendus järk-järgult teadusliku lähenemisega. Ibn al-Haythami ja Sir Francis Baconi teosed muutsid seda arusaama järjest populaarsemaks ning aitasid kaasa teaduslikule revolutsioonile. Seoses maadeavastamisega koguti uusi teadmisi teiste rahvaste kohta, mis omakorda muutsid juba üldist kujutlust maailmast, sealhulgas ka religioonist. Just sellel ajal lahknesid teoloogiast filosoofia, loodusteadus, kunst ja kirjandus. Tekkiski loodusteadustel põhinev maailmapilt, mis pidas tõeseks heliotsentrilist Päikesesüsteemi, samuti seda, et põhjuslikke sündmusi juhivad loodusseadused. Iseloomulik oli näiteks Galilei (1565-1642) arusaam, et loodusteadustel põhinev maailma mõistmine on põhjendatum kui piiblis sisalduvad ütlused selle kohta. Siiski ei olnud ju kellelgi kahtlust Jumala eksistentsi suhtes. Loodusteadused
tegelikult kajastab iga jaotus väikesi erinevusi. Bioloogia seisukohalt kuuluvad kõik inimesed ühte liiki - on h o m o s a p i e n s `id. 6 Holokaust Holokausti õuduste ilmsiks saamise järel tõstatati küsimus: kuidas võis küll see juhtuda? Sokeeriv vastus seisneb selles, et holokaustiga kulmineerus sajanditepikkune vihkamine ja julm tagakius, mis leidis sageli inspiratsiooni kristlikust teoloogiast. Kui pidada silmas jõledusi, mida on juutidele Kristuse nimel peaaegu kogu kristluse 2000-aastase ajaloo vältel tehtud, siis kuidas me saame pühitseda uue aastatuhande algust, väljendamata kõigepealt sügavat kurbust mineviku sündmuste pärast ja omamata seejuures meeleparanduse vaimu?! Oma ebakristliku suhtumise ja käitumisega oleme toonud häbi Jeesuse nimele, tehes selle vastumeelseks Tema enda rahva juutide jaoks ..... Algus
vaimuliku juhatuse edasiandmiseks tänapäeva inimestele.21 Ta rõhutab, et Vahitorn on "organisatsiooniline raamat" ning seda ei saa mõista üksikisikud, olgu nad nii siirad kui tahes. Ent kuidas saame usaldada oma igavese saatuse organisatsiooni hooleks, mis oma lühikese olemasolu jooksul on kokku kuhjanud sellise haletsusväärse hulga õpetuslikke vasturääkivusi ja uperpalle? Vaatame järgmisi näiteid pidevalt muutuvast vahitorni-teoloogiast. 1975. a. õpetas VPTÜ, et mees, kes külvab seemet tähendamissõnas sinepiivakesest (Mt 13:31), on Saatan. Samal aastal veidi hiljem õpetas Vahitorni ühing, et külvaja on Jeesus.22 Sarnane vahejuhtum esines 1978. a., kui VPTÜ ütles, et "Alfa ja Oomega" Ilmutuse 22:12-13 on Jehoova (so. Jumal-Isa) ning viis nädalat hiljem õpetas, et need salmid käivad Jeesuse kohta.23 Vahitorni ühingu suutmatus Piiblit õigesti tõlgendada väljendub kõige selgemini nende õpetuslikes uperpallides
TARTU ÜLIKOOL Usuteaduskond EKSAM SÜSTEMAATILISEST TEOLOOGIAST Maria Urbel Õppeaine : Süstemaatiline teoloogia Õppejõud : Toomas Jürgenstein Tartu 2010 Religiooni ja loodusteaduste suhet võib vaadelda konfliktina, sõltumatusena või sümbioosina? Missugune mudel tundub kõige adekvaatsem? Miks? Missugune mudel on kõige levinum Eesti ühiskonnas? Kahe elemendi suhestamise peamiseks eelduseks on nendes elementides leiduvate
silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat kohalikus Köningsbergi ülikoolis Martin Knutseni juhendamise all. Aastal 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja aastal 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Ta pidas 40 aastat loenguid matemaatilise füüsika, geograafia ja antropoloogia kohta aga samuti teoloogiast, moraalist ja loodusõigusest. Kanti elu oli väliselt väga sündmuste vaene. See oli seotud sellega, et juba sünnist alates oli ta nõrga tervisega väikest kasvu (157cm), nõrk, üks õlg oli pisut kõrgem kui teine. Seetõttu koostas ta endale päevakorra ja toidumenüü ning hoidis sellest rangelt kinni. Enne igat otsust tavatses ta pikalt järele mõelda. See sai talle saatuslikuks. Kaks korda oma elu jooksul mõtles ta paluda naise kätt
õppimisest. Aastal 1746 isa suri ning Kant pidi õpingud katkestama ning teenima elatist eraõpetajana. Aastal 1955 tuli ta ülikooli juurde tagasi ja esitas lõpetamiseks vajaliku töö, milles ta kaitses algupärast teooriat aatomitest ja nende jõududest. Aastal 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja asus ühtlasi tööle kuningalossi raamatukogus. Ta pidas loenguid matemaatikast, loodusteadusest, loogikast, antropoloogiast, geograafiast, metafüüsikast, moraalifilosoofiast ja teoloogiast. Aastal 1770, kui ta oli 46-aastane, nimetati ta loogika ja metafüüsika korraliseks professoriks. Kant oli pärast keskaega esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Oma kuulsamaid tekste ei kirjutanud ta mingi geniaalse inspiratsioonihoo tulemusena, vaid need valmisid pika töö tagajärjel Aastal 1781 ilmus tema tähtsaim teos "Puhta mõistuse kriitika". Ta õpetas ülikoolis 1797. aastani, mil tema surmani oli jäänud seitse aastat.
kõrgemaks inimese tarkusest. Väideti, et pärast kristlust pole enam teadmistejanu ning pärast evangeeliumi pole uurimusi. Usk võib lähtuda ka absurdsusest. Augustinius (354-430) näitas, et kristlus andis talle tõe ja vastuse kõikidele küsimustele. Isemõtlemine on võrdne saatanlusega. Skolastika Usulis-filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet püüti põhjendada loogiliste arutluste abil. Arendati formaalloogikat. Skolastika iseseisvus teoloogiast tulenes eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus. Universaalidel on skolastika seisukohalt 3 eksistentsi: 1.Nad eksisteerivad enne asju jumalas tema ideedena, mille järgi jumal loob asju. 2.Asjades nad eksisteerivad ühtsena paljus. 3. Pärast asju nad eksisteerivad nad abstraktsete mõistetena asjadest inimese mõistuses.
Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis moodustas eelastme õpingute jätkamiseks kõrgemal taseleme, st kas usuteaduskonnas, õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas. Selline korraldus sai alguse Pariisi ülikoolist. Tõelisteks ülikoolideks hakati pidama neid, kus kõik neli teaduskonda on esindatud. 10. Skolastika. Aquino Thomas. (lk 184-185) Skolastika keskaegne teadus, mis koosnes teoloogiast ja filosoofiast. Teoloogia osa moodustas õpetus, mille kirik oli välja töötanud pühakirja ja kirikuisade seisukohtade põhjal. Filosoofiat peeti teoloogia abiteaduseks, mis loogika abil pidi kokku sobitama erinevaid vaateid ja piiblitõdesid. Aquino Thomas (1225-1274) oli keskaja üks silmapaistvamaid teolooge ja skolastikuid. Ta rakendas oma õpetuse väljatöötamisel vanaaja filosoofi Aristotelese töid. Thomase arvates ei
Demokraatia põhielemendid 1. Rahva suveräänsus ja esindusdemokraatia- PS §1, 2. Enamusreegel ja vähemuse kaitse 3. Demokraatlik legitimatsioon/poliitiline vastutus 4. Õigus hääletada/õigus saada valitud Võimude tasakaalustatus III PÕHIÕIGUSED I ptk. Põhiõiguste üldosa §11 Põhiõiguste ajalugu, mõiste ja tähtsus õiguskorras I ülevaade ajaloolisest arengust. 1. Ideeajaloolised juured- Antiik-Kreekast võrdsuse idee; kristlikust teoloogiast Imago Dei ja võrdsuse idee. Keskaegne loomuõigus teooria „Igaüks on oma õnne sepp”, kristlaste reformatsioon. 2. Varaajalooline areng : Magna Charta Libertatum 215 3. Klassikalised põhiõigused- on saanud oma alused alates 17. saj. – Thomasius, Montesquieu, Kant UK USA Prantsusmaa Eesti 1628 1776 1789 ?
Õppesisu Alamaste e kolmik grammatika-kirjutamine retoorika-kõnekunst dialektika-arutluskunst Ülemaste e. nelik aritmeetika-arvutamisõpetus geomeetria-ruumilisi kujundeid käsitlev matemaatika haru astronoomia-täheteadus muusika-hõlmas ka kirjandust. 21. Keskaegne haridus olulisemad nimed: Aquino Thomas, Roger Bacon, Al Idrisi. Kes nad olid ja mida õpetasid. Aquino Thomas- üks tuntumaid skolastikuid (ülikoolist skolastika, mis erines kloostrikooli teoloogiast.) Roger Bacon Samuti tuntud skolastik Al Idrisi Araabia kartograaf, väidetavalt prohvet Muammadi järeltulija. 22. Keskaegne islam mõisted: Meka, Muhamed, Allah, islam, monoteism, Koraan, kaliif, kalifaat, ramadaan, sariaat, sunniidid ja siidid, dzihaad Monoteism usk ühte ainsasse jumalasse koraan islamiusuliste püharaamat Muhamed sündis Mekas. Meka on islamiusuliste pühamaa Kiusamiste tõttu kolis Muhamed Mekast põhjapoole asuvasse linna. Allah on islamiusuliste ainujumal
-14 saj. (lk 126) a)Vahemeri-Euroopa,Idamaade ja Põhja-Aafrika vaheline kaubanduspiirkond b)Lääne- ja Põhjameri 39. Nimeta 7 „vaba kunsti”. grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria 40. Selgita, mis on skolastika? Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine, skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus teoloogiast ilmneb eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus. Nn universaalidetülis vaieldi, kuidas sõnad ja nende vasted reaalsuses omavahel seotud on. 41. Milline on Gutenbergi tähtsus? Trükisõna hõlbustas valitsejate teadaannete levikut, raamatute kaudu levisid kiiresti uued ideed, sh reformaatorlikud ideed. 42. Milline on „ Kolmanda Rooma teooria”?
dzihaad võitlus usu nimel; tähendab nii sisemist kui välimist heitlust; võitlus islami kaitseks; pole kohustus mosee islami pühakoda; kõige tähtsam on kaljumosee Jeruusalemmas hidzra väljaränne; 622. aastal rändas Muhamed koos 40 islamiperekonnaga Mekast Mediinasse; tähistab islami kalendri algust mahdi prohvet, kes tuleb enne kohtumõistmispäeva maa peale mulla islami religioosne vaimulik; õpetatud moslemi mees, kes teab islami teoloogiast ning pühast seadusest; moseeliider; islami eeslugeja; austav nimetus haritud moslemi mehele sufi müstik; islamiaskeedid; moodustavad ordusid; puuvillane riie mufti islami seadusetundja; sariaadi tõlgendaja messias halastaja; päästja; lunastaja; võitu; salvitu; lunastaja ja halastaja, kes toob Jumala riigi; kreeka keeles Kristus; kristlastele juba ilmunud, Jeesuse näol rabi koguduse eeskõneleja judaismis; eespalvetaja
Kopenhaagenis. Tema isa oli tekstiilikaupmees ja tema ema toatüdruk. Nende pere oli rikas. Kierkegaard oli perre sündinud seitsmest lapsest noorim, kellest viis varakult surid. Isa rangelt kristlik kasvatus ja raskemeelsus muutsid tema lapsepõlve raskeks, tema vähenõudlik ema aga mõjutas mitmeid tema hilisemaid kirjutisi. Isa soovil läks Kierkegaard 1830. aastal Kopenhaageni ülikooli teoloogiat õppima. Seal olles tegeles ta aga aina rohkem filosoofia ja kirjandusega, mis teda teoloogiast rohkem paelusid. Ülikoolis õppimise ajal kohtus ta ka mitmete tähtsate Taani vaimuelu esindajatega. 1934. aastal suri tema ema, mistõttu Kierkegaardi tabas ränk kriis mida ta ise nimetas ,,suureks maavärinaks". Ta langes suurde depressiooni. 1.2. Kooli lõpetamine ja Regine Olsen (1837-1841) 1837 läks ta oma isaga tülli. Nad jõudsid ära leppida enne seda kui isa järgmisel aastal suri, jättes maha varanduse millest Kierkegaard sai elada oma elu lõpuni
Da Vinci, Raffael, Michelangelo, inimene teadlikum oma vastutusest 19. Renesanstliku individualismi avaldamiskujusid (protestantlus, trükikunst, maadeavastamine) · Maadeavastamine- 1492 Kolumbus avastas Ameerika · Trükikunst- 1440 Guttenberg, soodustas teadmiste kiiret levikut, raamatud said laiema lugejaskonna · Protestantlus e reformatsioon- reformid katoliku kiriku õpetuses, 1515 M. Luhteri 95 teesi, filosoofia tuli teoloogiast lahutada, inimene saab otse suhelda jumalaga, rahvusliku kiriku loomise idee (kuna talupojad ei saanud ladinakeelsest jutlusest aru), piiblite tõlkimine 20. Nimetage olulisemaid renessansiajastu kirjanikke, filosoofe, esseiste, luuletajaid, kunstnikke Kirjanikud ja luuletajad: Francesco Petrarca humanist ja luuletaja. Loomin koondatud ,,Laulude raamatusse". Giovanni Boccaccio kirjanik, humanist, poliitik. Täätas notarina. ,,Jumalate
algupäraselt on religioon mõeldud lohutamaks vaeseid, haigeid, alles pärast kaugeneti sellest ideest ja religioon sai oluliseks ka rikaste seas positiivse suunanäitajana). Ratsionalism uuendusmeelsed kirikuõpetajad, proovisid talupoegi harida, andsid nõu (Nt Põltsamaa kirikuõpetaja A. W Hupel raamatukogu seltsi eestvedaja, seltsielu elavdaja, aktiivne mees). Ka Kreutzwaldi vaated kirikule olid mõjutatud ratsionalistlikust teoloogiast. Positiivne on see õpetus 19 saj kirjalikes tekstides oli filosoofilise maailmavaate alus, selle kaudu otsiti vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele nagu surm, haigused, saatus. Ei olnud väga eristust ilmaliku ja sakraalse vahel, olid läbipõimunud ja seotud, ilmalikke probleeme selgitati läbi teoloogia. Nt Kreutzwaldi ,,Mihkel Põllupapp" edukas talupoeg, majapidamine korrasja tulus. Rikas vs vaene (jumal rikka poolel), edukuse taga kirikus käimine.
Kierkegaardi kohta. Kierkegaard on meie sajandi mõtlemist ennustanud ilmselt mitmekülgsemalt kui keegi teine 19.sajandi filosoof. Tema visandatud radadel käivad Heidegger ja Sartre, kogu eksistentsialistlik mõttesuund. Ta on elufilosoof, kes ründab kõikidest akadeemiatest mööda minnes ühiskonda ja kogu kultuuri, seda filosoofi-kirjanikku ei ahista mitte ükski institutsioon. Tema innustatud on osa kõige paremast usufilosoofiast ja filosoofilise kallakuga teoloogiast; tema mõju loomingulisele, filosoofiast sisu ja algeid otsivale meelele ei saa ignoreerida. Ludwig Wittgenstein nimetab seda erakut ja ekstsentrikut, seda pidurdamatu mõttelennuga meest eelmise sajandi kõige sügavamaks mõtlejaks. (Meos 2000) 2 1. Elulugu Sören Kierkegaard(1813-1855) sündis ja elas peaaegu kogu elu Kopenhaagenis. Ta oli seitsmes laps jõuka ärimehe perekonnas ning kasvas üles rangelt vanamoelises ja religioosses õhkonnas
1000 aastat. Kultuur on nagu elusorganism, kultuuri ajalugu = organismi biograafia. Kultuuri elu juhib saatus ja erinevused tulenevad ,,kultuuri hingest". Aegumatud mõtted illusioon. Kultuur 2 tähenduses: 1. laialt sotsiaalne organism, 2. kitsalt vastandub tsivilisatsioonile. ,,üheaegsed" kultuurinähtused platon, aristoteles = hegel, kant jne Teilhard de Chardin paleontoloog, filosoof, teoloog. Sinantropuse avastaja. 120 teaduslikku tööd. Tal keelati kirjutada teoloogiast, aga 1 teos ilmub siiski ,,Inimese fenomen". Tema filosoofia avaldub kirjades. Alfast (evolutsiooni lähtepunkt) viib telg omegasse (Jumal). See telg on inimene, teele jääb kosmogenees, biogenees ja noogenees. Tunnus: mateeria kasvava kompleksuse seadus. Toimib ilma jumaliku loomisaktita. A. Toynbee briti ajaloofiloseoof. Uurib inimkonna kultuuri ajalugu. Teosed ,,History of the World", ,,War and civilization". Lokaalsete tsivilisatsioonide tsüklilise arengu pooldaja
Juudi päritolu, Hollandis. Elu pühendab tõe otsimisele. Optik, klaasläätsede lihvija. Keegi tahab talle päranduse anda, keeldub, oleks ebaõiglane, saab siiski 500 kuus?. Samas askeetlik. Sksm prof.. keeldub. Pidas vabadust filosofeerida tähtsamakas. Pole religioosne usk. Hoidku asjad enda teada.. heidetakse välja, needus ka peale. Tekitas mõtteplahvatuse Hollandis. Varasem teos ,,Teoloogilispoliitiline traktaat". Kirjutis enda kaitseks. Lahutab filosoofia teoloogiast. Süüdistatakse ateismis. Kasutab mitmeid piiliga tõlgendamisi.? Üks kaasagse Piiblikriitika rajaja. Teoses ei kristlus ega judaism ei tohiks piiranguid peale panna mõtlemisvabadusele. Sisse: piibel laseb olla mõistusel vaba. Keeldub, et piible iga lõik on jumalik ja tõde, selline usklikkus, mis on seotud kombetalitusega, on Jumalateotus ja ebausk, see tugineb hirmul ja mõtte piiratusel, mõttevabduse ahistamine. Lisaks räägib riigi puhul loodusõigusest
seadus. Näiteks õun sümboolne, ühelt poolt üldine, teiselt poolt suvaline ta on kokku lepitud. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksaalsed märgid (indeksid) võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm. Peirce'i üks tähtsamaid järglasi oli Charles Morris. ,,Foundation of the Theory of Signs" , ,,Signs, Language and Behaviour". Tal oli kolm kõrgemat haridust, uuris sotsiaal(käitumis)psühholoogiat, huvitus teoloogiast. Võrreldes Peirce'iga on Morris lihtsam; propageeris Peirce'i.Semiootikul oli üks käitumise ala. SEMIOOS ehk märgisituatsioon Morris lisab Peirce'i 1. teooriale konteksti: V märk (mägra jäljed) W interpretaator (koer) X interpretant (koer hakkab käituma kuidagi) Y objekt (tähendus) (mäger)
õnn hinge ühendus Jumalaga pärast keha surma. Selles elus pole õnn midagi saavutatavat. Lõplikult saavutatav peale surma. 7 voorust, nendest 4 loomulikud ja kardinaalsed (mille ümber kõik toimis) voorused, 3 teoloogilised voorused. Kardinaalsed: arukus, mõõdukus, meelekindus, õiglus. 3 teoloogilist: usk, lootus, armastus. Mõtlemise võime pole inimesele antud niisama proovib läbi kahtluse jõuda tõeni. Skolastika püüdis seletada. Filosoofia teoloogiast eespool. Aquino Thomas püüab omavahel sulandada Aristotelese ja kristlikku mõtteviisi. Tõlkis Aristotelese teoseid. Inimese tegevus suurima hüve suunas. Maises elus piiratud õnnevorm võimalik. Taevas õnn. St seda, et ka enne peab inimene elama vooruslikult, et sinna pääseda. Hiljem saab sellest keskaegne moraaliteooria. INIMÕIGUSED Kaugemas mõttes üsna vana teema. Algselt küsimus: kas ja mil määral on inimesed võrdsed
-1970.aastatest sai usundist kui iseseisev distsipliin.) Pärast 1945.aastat, mil varasemal ajal valitsenud ratsionalism hakkas oma mõju kaotama, suurenes huvi mittekristlike spiritualiteetide vastu (kuid esialgu uuriti teisi usundeid läbi kristluse prisma). Seega varem oli kristlus kui norm ja kõik lähtus kristluse kategooriatega, nüüd tekkis soov ka teisi mõista. Üha enam ristuvad religiooniuurinugd teiste teadustega. Selle tulemusena on religiooni uurimine eraldunud kristlikust teoloogiast, kuhu ta varem traditsiooniliselt kuulus. Seega mõiste ,,religiooniuuringud" sai uue tähenduse. Religiooniuuringutes kasutatakse sageli teistes teadusharus kasutusel olevaid teooriaid ja meetodeid. Nn klassikalised religiooniteadused (neid kõik ühendab objekt religioon): Üldine religiooni ajalugu (üldine usundilugu) (religiooniteadus) - religiooni tekkimist, olemust ja arenemist uuriv antropoloogiline teadus.
avastuste kui ka nendega seostud uute tunnetuste ja mõtete tekkimisel. Reformatsioonil oli nii poliitiliselt kui kultuuriliselt pelgalt usuelu sündmusest ulatuslikum tähendus. See aga ei tähenda, et me peaksime nägema selles otsest teerajajat tollasele filosoofilisele mõtlemisele. Reformatsiooni peamine teene filosoofia ajaloo seisukohalt oli väljaastumine katoliku kiriku autoriteedi vastu. Lutheri seisukohalt tuli filosoofia teoloogiast lahutada, lammutades sellega skolastika alused. Kuid Lutheri eestvõttel loodi uus teoloogiline autoriteet Pühakiri. Reformatsioonist olulisemaks mõttesuundade hälliks oli humanism. XV sajandil, mil said alguse uued tunnetusotsingud, oli keskaegse katoliku kiriku autoriteedi õõnestajateks Platoni ja Aristotelese originaalteoste tundmaõppimine. Viimaste levik ja kättesaadavus rajasid aluse humanistliku hariduse kujunemisele, esialgu Itaalias, hiljem ka Saksamaal, Prantsusmaal ja
täiuslikkus. Maadeavastused:(15 saj lõpp 16 saj algus) võimaldasid kujutada maailma tervikuna. 1492 Kolumbus avastas Ameerika. Trükikunst:1440 Guttenberg. Soodustas teadmiste kiiret levikut. Raamatud leidsid laiema lugejaskonna. Trükikunsti kasutuselevõtul ja levikul oli hindamatu roll. Tõusis ka üldine haridustase. Veel tuli kasutusele teleskoop ja kompass. Reformatsioon: ehk protestantlus. Reformid katoliku kiriku õpetuses. 1517 M.Lutheri 95 teesi. Tema seisukohalt tuli filosoofia teoloogiast lahutada. Inimene saab Jumalaga otse suhelda, ilma preestri vahenduseta. Kuna jutlused olid ladina keelsed, ei saanud talupojad sellest aru ning tekkis rahvusliku kiriku loomise idee. Piiblite tõlkimine rahvuskeelde. See on rahvausu tõsine areng. Ei vabanenud mitte üksnes inimese vaim, vaid ka tem amaine saamahimu, mis tõi kaasa tõsise moraalikriisi. Vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged. Piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16 saj II poolel skepsisega.
" 2) Waardenburg: ,,Religioon on orienteerumissüsteem. Religioon on märkide ja sümbolite süsteem." Religioonidimensioonid: 1) Intellektuaalne inimene mõtestab religiooni kaudu maailma 2) Rituaalne/kultuslik väljendud toimingutes 3) Emotsionaalne tunded 4) Eetiline/moraalne aspekt põhimõtted ja käitumisnormid 5) Sotsiaalne institutsioonid (riik, pere jne) 19.saj II poolel algas religiooni teaduslik uurimine. See kasvas välja teoloogiast. Eeldused: 1) Maadeavastamine varasel uusajal 2) 1830ndatel romantistlik õpetlaste huvi mütoloogiate vastu 3) Võrdlev keeleteadus 4) Darwini evolutsiooniteooria Liigitusviisid: 1) Geograafiline 2) Kõrgkultuur(olemas oma tekstid jne) vs traditsionaalsed(teadlased on üles kirjutanud) 3) Rajatud ja kujunenud/tekkinud usundid 4) Kosmopoliitsed ja etnilised(rahvuslikud; ei tegele misjoniga)
Kuid vanal ajal olid suhted ebastabiilsed, süsteemi polnud. Umbes Vestfaali rahu ajal hakkab teoretiseerimine rahvõ üle- järjekordne märk rahvõ ajastu alguses. Glossaatorid P-Itaalias, õigusteadlased, kes tegelesid vanarooma õigusega, hakkasid propageerima ideed Rooma õiguse ülimuslikkusest. Tartu Ülikooli õppejõud Hrabar kirjutas rahvõst glossaatorite kontekstis- ka ius gentiumis sisaldus rahvõ algeid. Teoretiseerimine kasvab välja keskaja teoloogiast nt mil jumal peab õiglaseks sõja alustamist? Rahvusvahelise õiguse põhiküsimuseks on, kuidas käituda teistsugustega. Rahvusvaheliste suhete ajalugu on olnud liikumine jõult diplomaatiale ja diplomaatialt õigusele. Ubi societas, ibi ius kus on ühiskond, seal on õigus. Kas on seda ühisosa, mis ühel hõimul (vms) on teisega, kas irokeesil on midagi ühist eskimoga? Kuni rahvusvahelise õiguse sünnini on olnud valitsev mõtlemine, mis on tahtnud teist allutada endale
Ettevalmistav periood- M. Luther, J. Calvin, levinud olid luterlus, kalvinim, individualsim ja ratsionalism. Riik sai tekkida vaid kokkuleppe teel. Lepingu sölmisid algselt sõltumatud iseseisvad indiviidid. Ka renessanss mängis suurt rolli, kuna see tähendab uuestisündi ja uuesti sündisid just antiikaja ideaalid. Tekkis humanism, mis tähendas inimese kõiki võimeid täielikult vallandavat isiksust. Kogu keskajal käsitleti kogu loomuõigusõpetus ühe osana teoloogiast. Esimesed õpetused- V. De Menchaca. Loomuõigus on kõikide inimeste loomulik õigus, mis ei saa lähtuda tervenisti riigist. Rahvas on loomupoolest hea ja on riigivõimu kandja. Valitsuse ülesanne on loomuõigus ja selle alusel loodud positiivse õiguse rakendamine. J. Bodin polnud sellega aga nõus, arvates, et riigi suveräänsuse kandja saab olla üksnes üks valitseja. Ta ei pooldanud riigi segavorme ja eitab võimude lahusust. Riik on ühiskonna õigusliku juhtimise mehhanism. Hakkas
Antiikaja ladinakeelsete käsikirjade kunstis aktiivne Ooperi algus (Jacopo Peri Dafne, kogumine, kopeerimine ja 1597) parandamine Merovingide-aegsete moonutuste Renessanss kõrvaldamine keelest, selle 13. saj-st linnakodanluse lähendamine tugevnemine, klassikalistele normidele majanduslik kasv Karolingide minusklite Lahtiütlemine keskaja teoloogiast, kasutuselevõtt maise Üldine teadmiste ja hariduse tõus, ja inimliku osa rõhutamine valitsevaks It. uomo universale sai kristlik suunitlus `universaalinimene' Linnade, vürstiõukondade (nt Karolingide minusklid Medicid Firenzes) ja paavstide tellimused, Keskaegsed ,,renessansid" patronaaz
Kõige tähtsam arutelude tulemus oli katoliku kiriku liturgia reformimine. Liturgia pidi olema enam näoga rahva poole, missade ajal lubati lõpuks hakata kasutama ka ladina keele kõrval kohaliku koguduse keelt. Samuti suurendati oluliselt tekstide hulka, mida missa ajal võis kasutada. Olulist tähelepanu pöörati ka pühakirjale, konstitutsioonis Dei Verbum väljendati mõtet, et kirik peaks lähtuma piiblilugude tõlgendamisel modernsest teoloogiast. Lääne ühiskonna kultuuri suhtes revolutsioonilistel 1960ndatel pidi ka katoliku kirik end uuendama. Kontsiili eelviimasel päeval lepiti kokku 1054. aasta vandebulla tühistamises, millega lääne- ja idakirik viimaseks vaenukirve ametlikult maha matsid. Oikumeeniline liikumine sai alguse juba enne Esimest maailmasõda. Varem oli erinevaid Euroopa kirikuid ühendanud misjon Kolmandas maailmas. Mõisteti, et
andnud. Ta ise ütleb, et see sisaldab suurejoonelisi eeskirju, mida ta kahjuks pole kunagi rakendanud. Sellel perioodil omandab ta põhjalikud teadmised filosoofias. 1755 aastal ta promoveerub ja asub töötama ülikooli juures eradotsendina. Alles 15 aastat hiljem saab ta loogika ja metafüüsika professuuri, mida pidas kuni elu löpuni. 40 aastat peab ta loenguid ka matemaatilise füüsika, geograafia ja antropoloogia kohta, aga samuti teoloogiast, moraalist ja loodusõigusest. Ta kujunes armastatuks ja erutavaks õpetajaks. Herder, kes õppis Kanti esimestel dotsendiaastatel Königsbergis, kiidab Kanti oma kirjades: "Oma öitsvamatel aastatel oli tal noore poisikese lõbusus, tema avatud, mõtlemiseks loodud pea oli täis hävitamatut erksust ja rõõmu, mõtterikkaim kõne voolas huultelt, kasutas nalju, panektoote ja teravmeelsusi, tema õpetav ettekanne oli kõige meeldivam ajaviide. Ta julgustas ja sundis ise mötlema..."
Montesquieu püüab seadusi mõista lähtudes nende funktsioonist (miljööteooria). 2.11. Õigus kui õiguslik staatus Õiguslik staatus tähendab õigussubjekti asetust õiguskorras. 2.12. Õigus kui "puhta mõistuse" väljendus Kontinendil püütakse suveräniteedi mõistes sisalduvat võimupiiramatust pehmendada loodusõiguse ümberkujundamisega mõistusõiguseks. Mõistusõiguse rakendamiskäik algab Hugo Grotius´ega ( 1583-1645) käsitleb loodusõigust kui teoloogiast täiesti sõltumatut ning ainult eetikasse juurduvat nähet, in elu ühiskonnas on loomulik vajadus. Baruch Spinoza identifitseerib õigust võimuga, in on puhas looduslik olend, kelle käitumist määravad looduse seadused. Puffendorf loodusõigus põhineb Jumalikule tahtele, aga tuleneb vaatamata sellele mõistusest. Leibnitz kogu inimlik ühiskond põhineb loodusõigusele, see on igaveste ideede süsteem, on rajatud igavese õiguse ideele. Kõik 18
Loob lahku oma kunagisest mõjutajast Schopenhauer – eitab eetikateooriat. LOE. Kaastunde eitamine. Sõna katarsis - kunst peaks puhastama inimest, laskma väljuda igpäeva elust, saada ülevdav kogemus. Seos lahtistiga – saada lahti kaastundest. Hüperborealane kui filosoof? Lk 12. Hüperborealane saab filosoofilise vormi kui on eesmärgistatud. Mis on hüperborealik filosoofia? Vastandus kaasaegsele filosoofiale. Ptk 8. Kaasaegne filosoofia on mõjutatud kristlikust teoloogiast, see pole enesestmõistetav, sest see on sekuleerinud kultuur. Selline sekuleerimine on pealiskaudne, kui süveneda kaasaegsesse filosoofiasse, siis leiame ülesse teoloogia. Kristlik mõju avaldub selles, et kaasaegne filosoofia on idealistlik ja idealism läheb tagasi kristlusele. Puhta vaimu filosoofia – vaimsus on lahutatud elust (ontoloogiline elu mõiste) ja on puhtal kujul, see on reaalsuse eitamine ja üleolev suhtumine. „tõde“ on miski, mida keegi esindab, aga kui tõde esindab
Seetõttu saab käesoleva töö põhisisu olla eestikeelsena teedrajav, eelkõige kirjeldades ja kaardistades Jungi selleteemalisi kontseptsioone. Selle saavutamiseks tuli läbi uurida mitmeid Jungi teoseid, mis käsitlesid teoloogilisi teemasid ning koondada need selgepiirilisse struktuuri. Sest probleemi lahendamiseks on hädavajalik kirjeldada Jungi vaateid kõigis asjassepuutuvates küsimustes. Kui luua Jungi maailmavaatest ning teoloogiast tervikpilt, siis selle põhjal saab teha ka edasisi järeldusi sisulise külje pealt ning tuua võrdlusi kristliku käsitlusega. Loomaks hea ja kurja käsitlusele taustsüsteemi ning konteksti, on töösse lisatud ka erinevaid religiooniloolisi näiteid antud teemal. 7 Kuivõrd töö põhirõhk on hea ja kurja temaatikaga seonduvate kontseptsioonide kirjeldamisel,
· Teaduse areng · See sisaldas üht varasemat kirjutist enda kaitseks, · Koos teaduse arenguga kaob enam ja enam kuna Spinozat süüdistati ateismis. käsitlus maailmast kui "hädaorust". Seda asendab · Selle peamiseks eesmärgiks on filosoofia elurõõmus ja optimistlik suhtumine nii loodusesse lahutamine teoloogiast. kui ümbritsevasse ellu. · Ta ütleb, et ei kristlik ega juudi usk ei ole seadnud · Eriti leiab see peegelduse kunstis. mõtlemisvabadusele mingeid takistusi, kui vaid · Filosoofiline mõtlemine omandab üha selgemini usku õigesti mõista. ilmalikke jooni. · "Teoloogilis-poliitiline traktaat" 1670
võimude lahusus peab põhinema põhiseadusele. M püüab seadusi mõista lähtudes nende funktsioonist ( miljööteooria) 11 ÕIGUS KUI „PUHTA MÕISTUSE „ VÄLJEND Kontinendil püütakse suveräniteedi mõistes sisalduvat võimupiiratust pehmendada loodusõiguse ümberkujundamisega mõistusõiguseks, viimane võetakse aluseks paljudele positiivse õiguse aladele, nii loomisel kui muutmisel. Mõistusõiguse rakendamiskäik algab Hugo Grotiusega ( 1583-1645) – käsitleb loodusõigust kui teoloogiast täiesti sõltumatut ning ainult eetikasse juurduvat nähet, in elu ühiskonnas on loomulik vajadus. Hobbs väidab ristivastupidist – kasulikkusele orienteeritud käitumisreeglite koodeks. Baruch Spinoza (1632- 1677) – identifitseerib õigust võimuga, in on puhas looduslik olend, kelle käitumist määravad looduse seadused. Väidab, et mõistus peab olema vaba – kõige loomulikum riigivorm on demokraatia, aga igas riigivormis suveräänil piiramatu õigus, kannab vastust ainult Jumala
Hingel on positiivne jõud, mille läbi avaneb sisemaailm. BARUCH DE SPINOZA (1632-1677) Juudi päritolu. Elab Hollandis. Pühendunud tõe otsimisele. Elukutselt on klaasläätsede lihvija ja optik. Pidas tähtsaks "filosofeerimise vabadust." Filosoofia on segi ratsionalismist ja müstikast. Sügavalt jumalakartlik. "Teoloogilis-poliitiline traktaat" (1670) - sisadab üht kirjutist Spinoza kaitseks, kuna teda süüdistati ateismis. Kirjutise eesmärgiks on filosoofia lahutamine teoloogiast, kasutab seejuures mitmeid Piibli tõlgenduse põhimõtteid. Piibel laseb olla mõistusel vaba. Keeldub tunnistamast, et Piibli iga lõik on jumalik tõde. "Traktaat mõistuse seisundi parandamiseks" (1677). "Eetika" (1677) - kujundatud geomeetrilise meetodiga - eetika tõestatud geomeetrilisel viisil. Iga lõik koosneb definitsioonidest, aktsioomidest, õpetuslausetest koos tõestustega, järeldustest ja abistavatest lausetest, märkustest ja postulaatidest
Usuline sallivus jäi veel tuleviku muusikaks (kogu 16 sajand on sallimatud nii prot kui kat), riik pidi tagama puhta õpetuse, sest religioosset ühtsust peeti möödapääsmatult vajalikuks avaliku korra säilitamiseks. Suures osas sai maise valitseja vastutuseks otsustada selle üle, milline on õige usuline õpetus. Religioon ja poliitika segunesid rohkem kui varem, kuid ühtset protestantlikku poliitilist teooriat ei tekkinud, kõik sõltus pigem ajast ja olukorrast ning natuke teoloogiast ka. Kuninga jumalikku valitsemisõigust pooldasid üldjoontes nii Inglismaa anglikaanid, Saksamaal luterlased kui ka absolutistlikku kuningavõimu pooldavad katoliiklased (näiteks gallikaani kirik Prantsusmaal13). Kuigi nende teoloogiad olid väga erinevad, olid kõikide ühiseks vaenlaseks kas kalvinistid või jesuiidid, kes nägid religiooni ülemvõimu maistes asjades. Allumisest valitsejale sai religiooni peamine poliitiline küsimus. Õige usu kaitsmine valitseja peamine kohustus
valitsenud preestritekastile. Esimene enneaad või Heliopolise pesedt on Suurte Jumalate enneaad. Ühes viienda dünastiaaegses tekstis loetletakse Väikese kaaslaskonna jumalate nimed, aga üldiselt on nad vähetähtsad. Kolmanda kaaslaskonna jumalaid mainiti harva ja nende nimed on teadmata. Memphise teoloogiline s ü s t e e m. (Vana Riigi ajastul, V-VI dünastia ajal: ~25-22 sajandid eKr. Allikad need samad, aga seal on vähem infot Memfise teoloogiast, peamine allikas - "Memfise teoloogiline traktaat"). Kui nomoste poliitiline ühinemine tugevdades Ra ja Osirise isikus üleegiptusliku tähtsusega jumalate kultust, siis teiselt poolt kerkis Ptahi isikus Vana Riigi ajastul esikohale kogu Egiptuse panteonis nomosejumala kultus. Ptah, nagu te juba teate, oli Memfise nomose jumal. Memfise nomos (esimene Alam-Egiptuse nomos) omas suurt tähtsust Egiptuse ühendamisel: mitme sajandi kestel etendas Memfis
Usuline sallivus jäi veel tuleviku muusikaks, riik pidi tagama puhta õpetuse, sest religioosset ühtsust peeti möödapääsmatult vajalikuks avaliku korra säilitamiseks. Suures osas sai maise valitseja vastutuseks otsustada selle üle, milline on õige usuline õpetus. Religioon ja poliitika segunesid rohkem kui varem, kuid ühtset protestantlikku poliitilist teooriat ei tekkinud, kõik sõltus pigem ajast ja olukorrast ning natuke teoloogiast ka. Kuninga jumalikku valitsemisõigust pooldasid üldjoontes nii Inglismaa anglikaanid, Saksamaal luterlased kui ka absolutistlikku kuningavõimu pooldavad katoliiklased (näiteks gallikaani kirik Prantsusmaal1). Kuigi nende teoloogiad olid väga erinevad, olid kõikide ühiseks vaenlaseks kas kalvinistid või jesuiidid. Reformaatorid võitlesid üldiselt nii paavsti kui radikaalse reformatsiooni vastu. Martin Luther ja
annaabi.ee 
