II maailma sõda (0)
● Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises ning tungis 1.
septembril 1939 sõda kuulutamata Poolale kallale
● 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia
Saksamaale sõja, kuid tegelikult nad sõtta veel ei sekkunud.
● 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida-
Poola
● 1940. aastal võttis NSV Liit MRP-le tuginedes Rumeenialt ära
Bessaraabia.
● Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled
kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot’ ja Siegfriedi
kaitseliinil.
● 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas
Norrat.
● 1939. aasta lõpul ründas Nõukogude armee Soomet, kes raskete
kaotuste hinnaga suutis talvesõjas oma iseseisvust siiski kaitsta.
● 10. mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades
selleks hulgaliselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga
vallutasid piirikindlused.
● 12.–13. mail ületasid sakslased liitlasvägede selja taga mitmes
kohas Maasi jõe ning üle Ardennide liikunud tankidiviisid murdsid
prantslaste kaitsest läbi ja tungisid nende tagalasse.
● Suure vaevaga suutsid inglased juuni alguseks enamiku oma
vägedest Dunkerque’i kaudu Prantsusmaalt evakueerida, kogu
sõjavarustus langes aga sakslaste kätte.
● 22. juunil 1940 sõlmiti Compiègne’i metsas Saksa ja Prantsusmaa
vahel vaherahu.
● Alistumist mittetunnustanud kindral Charles de Gaulle lõi
Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri
vastu.
● Peaministriks saanud Winston Churchill lükkas tagasi Hitleri
rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata.
● 16. juulil 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega
põlvili suruda.
● Oktoobris 1940 oli Itaalia alustanud sõjakäiku Kreeka vastu, ent
saanud lüüa.
● 20. mail 1941 ründasid Saksa langevarjuüksused teise
maailmasõja suurimas õhudessantoperatsioonis Kreetat.
● 7. detsembril 1940 asusid Briti väed Aafrikas vastupealetungile
ning lõid Itaalia üksused puruks ning vallutasid suure osa Liibüast
● tuli seni Aafrika lahingutesse sekkumast tõrkunud Hitleril
Mussolini palvele vastu ja saatis Aafrikasse eraldi selleks
sõjakäiguks loodud Aafrika korpuse. Selle etteotsa määrati
Prantsuse kampaanias silma paistnud Erwin Rommel, 1941. aasta
märtsis läksid Rommeli väed vasturünnakule ning surusid Briti
üksused tagasi.
● saanud Prantsusmaa sadamad oma kontrolli alla, alustas Hitler
1940. aastal intensiivset allveesõda Atlandi ookeanil, et läbi lõigata
Inglismaa varustusteed.
● 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSV Liidu vastu, mis
kandis nime Barbarossa.
● 22. juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri.
● Leningradi blokaadi (1941–1944)
● 6. detsembril 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi.
● 1942. aasta mais üritas Punaarmee omakorda Harkovi all rünnakut,
mis lõppes katastroofiga: paljud üksused piirati sisse ja hävitati.
Rindel tekkinud tühikusse paisati Saksa tankidiviisid, mis jõudsid
juuli lõpuks Volga jõe ning Kaukasuseni.
● 1942. aasta novembriks oli enamik Stalingradist sakslaste kontrolli
all, punaväe kätte oli jäänud vaid väikene kaldariba Volga ääres.
● 19. novembril 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas
ja lõunas pealetungi ning piirasid sisse Saksa 6. armee.
● lahingud Stalingradi all kestsid veel kaks kuud ning lõppesid 2.
veebruaril 1943 sakslaste kapituleerumisega.
● Novembris läksid Briti väed El-Alameini all pealetungile ning
paiskasid Rommeli üksused tagasi.
● Mais 1943 olid need sunnitud alistuma ning lahingud Põhja-
Aafrikas olid lõppenud.
● 5. juulil 1943 nn Kurski kaarel alanud pealetungi käigus suutsid
sakslased esialgu küll edasi liikuda, kuid kandsid seejuures suuri
kaotusi.
● Ameerika ja Briti väed korraldasid dessandi Sitsiiliasse ja maabusid
seejärel 3. septembril 1943 Itaalias.
● Novembris õnnestus sakslastel ägedate lahingutega liitlasvägede
liikumine Rooma peale tõkestada, kuid kokkuvõttes olid liitlased
oma eesmärgi täitnud: Itaalia oli teisest maailmasõjast välja
langenud.
● Suuremat edu saavutas Punaarmee Ukrainas, jõudes välja
Rumeenia piirini.
● 22. juunil 1944 algas Nõukogude vägede pealetung sakslaste
tsentri vastu.
● Punaarmee tungis Poolasse ja liikus edasi Varssavi poole.
● 1. augustil 1944 alustas Poola vastupanuliikumine siin ülestõusu,
lootes pärast sakslaste väljatõrjumist ametisse seada rahvuslikku
valitsust.
● Ring Saksamaa ümber tõmbus koomale. 1944. aasta sügisel
okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaria, koos kohalike
partisanidega löödi sakslased välja ka Jugoslaaviast. Sõjast üritas
väljuda ka Ungari, kuid Saksa väed okupeerisid selle ja kukutasid
seadusliku valitsuse.
● 6. juunil 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Lääne-Prantsusmaal
Normandias.
● 7. detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi
Hawaiil Pearl Harboris.
● Suures merelahingus Midway saarestiku lähedal saavutasid
ameeriklased võidu Jaapani laevastiku üle
● 1944. aasta sügisel asusid ameeriklased Filipiine vabastama,
purustanud enne Leyte merelahingus Jaapani laevastiku.
● augustis 1941 Roosevelti ja Churchilli alla kirjutatud Atlandi
hartale
● Teherani konverentsil 1943. aasta lõpul tegid lääneriigid Stalinile
järjekordseid järeleandmisi, tunnustades NSV Liidu 1941. aasta
piire.
● 1945. aasta veebruaris toimus Musta mere ääres Jalta konverents,
millel osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Konverentsil otsustati
asutada San Franciscos Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO).
● Liitlased jätkasid samal ajal Saksamaa pommitamist. Hukkus sadu
tuhandeid tsiviilelanikke, kurikuulsaks sai Dresdeni hävitamine
1945. aasta kevadel.
● Ida-Preisimaal peeti meeleheitlikke lahinguid 1945. aasta aprillini,
mil Königsbergi garnison oli sunnitud kapituleeruma.
● 16. aprillil 1945 alustas Punaarmee Oderil pealetungi marssal
Georgi Žukovi juhtimisel.
● 24. aprillil jõuti Berliini ning 25. aprillil kohtusid põhjast ja lõunast
ümber Berliini läinud Punaarmee üksused Elbe jõel liitlasvägedega.
● 2. aprillil 1945 Berliin kapituleerus.
Sarnased õppematerjalid
3
docx
II maailma sõda
● Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises ning tungis 1.
septembril 1939 sõda kuulutamata Poolale kallale
● 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia
Saksamaale sõja, kuid tegelikult nad sõtta veel ei sekkunud.
● 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida-
Poola
● 1940. aastal võttis NSV Liit MRP-le tuginedes Rumeenialt ära
Bessaraabia.
● Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled
kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot’ ja Siegfriedi
kaitseliinil.
● 9
3
docx
II maailma sõda
● Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises ning tungis 1.
septembril 1939 sõda kuulutamata Poolale kallale
● 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia
Saksamaale sõja, kuid tegelikult nad sõtta veel ei sekkunud.
● 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida-
Poola
● 1940. aastal võttis NSV Liit MRP-le tuginedes Rumeenialt ära
Bessaraabia.
● Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled
kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot’ ja Siegfriedi
kaitseliinil.
● 9
3
pdf
II maailma sõda
● Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises ning tungis 1. septembril
1939 sõda kuulutamata Poolale kallale
● 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja,
kuid tegelikult nad sõtta veel ei sekkunud.
● 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida-Poola
● 1940. aastal võttis NSV Liit MRP-le tuginedes Rumeenialt ära Bessaraabia.
● Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid
Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot’ ja Siegfriedi kaitseliinil.
● 9
7
odt
Teine Maailmasõda
9.14.03.1939 a. - Slovakkia kuulutas end iseseisvaks (Saksamaa õhutusel)
10.23.03.1939 a. - Saksamaa viis oma väed Klaipedasse
11.31.03.1939 a. - Suurbritannia ja Prantsusmaa teatasid, et kaitsevad Poolat
12.1939 a. aprill Franco kuulutas kodusõja lõppenuks, kehtestati Franco diktatuur
II MS algus 1939-1941
·MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks
·Poolat süüdistati Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale 1.09.1939 a sõda kuulutamata kallale
·03.09.1939 a. kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, veel sõtta ei astutud
·Poola armeel võrreldes Saksamaaga väga kehv seis
·Poola armee üritas üritas taanduda maa idaossa, kuid 17.09.1939 a. tungis Poolale kallale ka NSVL
ning hõivas Ida-Poola
·06.10.1939 a. oli sõjategevus lõppenud
·Saksamaa ja NSVL pidasid ühise võiduparaadi: Poola oli lakanud eksisteerimast
·1939 a. novembris ründas NSVL MRP-le tuginedes Soomet; 1940 a
6
doc
II maailmasõda
23.august 1939 sõlmiti Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (mittekallaletungileping).
Salajane lisaprotokoll, kus Ida-Euroopa ära jagati. NSVL sai: Soome, Eesti, Läti,
Bessaraabia, Ida-Poola. Saksamaa sai: Leedu (hiljem siiski NSVL-le), Lääne-Poola.
Teise maailmasõja algus 1939-1941
MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola
piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises tungis Hitler 1. sept. 1939
Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia
Saksamaale sõja, kuid tegelikult veel sõtta ei sekkunud. Saksa armee tugevam Poola
omast. 17. sept tungis ka NSVL Poolale kallale, hõivates Ida-Poola. 6.okt sõjategevus
lõppenud. NSVL ja Saksamaa pidasid ühist võiduparaadi. 1939 nov ründas NSVL Poolat
ja Bessaraabiat 1940.
Saksamaa paiskas oma väed kiirelt lääne. Prantsuse-Saksa piiril Maginot' ja Siegfiredi
kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda
5
docx
Teine maailmasõda
Teine maailmasõda:
1) Hispaania kodusõda (juuli 1936-1939 märts)
Vastus: Hispaania kodusõda oli esimene sõda Euroopas pärast Esimest
maailmasõda. 1936 tuli Hispaanias võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud
Rahvarinne. Sama aasta 17. juulil puhkes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti
kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Kodusõtta
sekkusid ühelt poolt Itaalia ja Saksamaa ja teiselt poolt Nsv Liit. Franco väed
hõivasid 1939 kevadel Madriidi ning 1. Aprill 1939 kuulutas Franco sõja
lõppenuks. Kehtestati Franco diktatuur.
2) Austria ansluss
3
doc
II maailmasõda
Sammhaaval uue sõjani
Uute konfliktikollete kujunemine
Demok. nõrgemen või asend . teravdas rahvusvahelist olukorda; Versailles süsteem varises kokku. Saksamaa
tühistas Versailles kokkuleppe; Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ning loobus Locano lepingu tätmisest, see
andis märku kavast asud revideerima Euroopa riikide piire; rahustamispoliitika; 1936 slmisid Saksamaa ja
Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu;
Hispaania kodusõda
Esimene sõda pärast I MS ; kindral Francisco Franco; julm kodusõda; Hispaania kujunes pülogooniks, kus saksa,
Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise; Kehtsetati Franco diktatuur
Austria ansluss
Hitleri maailmavallutuskava; esimeseks ohvriks sai Austria; esitas austriale ultimaatumi,nõudes vangistatud
natside vabastamist; austria liitus saksamaaga(ansluss);
Müncheni sobing
18
docx
Teine maailmasõda
Hispaania kodusõda
1936 – 1.aprill 1939
Esimene pärast Esimest maailmasõda puhkenud sõda Euroopas oli Hispaania
kodusõda. 1936.aastal võitis Hispaania valimised ning tuli võimule kommunistide
ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Ühiskond polaliseerus, levisid kuuldused, et
Hispaanias kehtestatakse peagi proletariaadi diktatuur.
1936.aasta juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis
haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco.
Algas eriti julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid