Stalingradi lahing 17. juunil algas Teise maailmasõja üks pöördelisemaid heitlusi Stalingradi lahing, mille käigus pidas Nõukogude armee kahe ja poole kuu jooksul veriseid ning ägedaid lahinguid. Verised lahingud lõppesid Saksa vägede lüüasaamisega. 90 000 meest langes vangi. Stalingradi lahing ja USABriti vägede edu PõhjaAafrikas tähistasid murrangut Teises maailmasõjas Hitlerivastase liidu kasuks. Stalin arvestas, et Venemaal on 16 miljonit sõjaväeteenistuskõlblikus vanuses meest ja et 1942. aastal tuleb Punaarmee isikkoosseisu suurendada 9 miljonini, mis võimaldas asendada 3 miljonit vangilangenut ja miljon tapetut ning moodustada kokku 400 diviisi. Ka sakslased asusid oma vägesid suurendama. Jaanuaris moodustati uutest
Stalingradi lahing 17. juunil algas Teise maailmasõja üks pöördelisemaid heitlusi Stalingradi lahing, mille käigus pidas Nõukogude armee kahe ja poole kuu jooksul veriseid ning ägedaid lahinguid. Verised lahingud lõppesid Saksa vägede lüüasaamisega. 90 000 meest langes vangi. Stalingradi lahing ja USA-Briti vägede edu Põhja-Aafrikas tähistasid murrangut Teises maailmasõjas Hitleri-vastase liidu kasuks. Stalin arvestas, et Venemaal on 16 miljonit sõjaväeteenistuskõlblikus vanuses meest ja et 1942. aastal tuleb Punaarmee isikkoosseisu suurendada 9 miljonini, mis võimaldas asendada 3 miljonit vangilangenut ja miljon tapetut ning moodustada kokku 400 diviisi. Ka sakslased asusid oma vägesid suurendama. Jaanuaris moodustati uutest kutsealustest ja varem
kaldariba Volga ääres Punaarmee oli valmis suuremaks pealetungiks 19.november alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi Piiramisrõngas Nõukogude väed piirasid sisse Saksa armee Hitler ei lasknud üksustel piiramisrõngast välja murda, lubades sissepiiratuid õhust varustada Tema plaan ebaõnnestus Ebaõnnestus ka katse piiramisrõngast väljaspoolt läbi murda Eestlased Stalingradi lahingus Stalingradi lahingust võttis osa Eesti Politseipataljon 22.november sõitis pataljon Stalingradi, sekkudes seal kohe lahingusse Algasid pidevad lahingud piiramisrõnga välisküljel Peeti tõrjelahinguid, et aeglustada Punaarmee liikumist Dnestri jõe suunal 31. detsember algasid ettevalmistused kojusõiduks Kuu ajaga oli pataljon ära teeninud naabritest saksa üksuste suure austuse ja tunnustuse
STALINGRADI LAHING II Maailmasõda algas 1.septembril 1939 ning lõppes 2.septebril 1945. Sel ajal toimus väga palju lahinguid. Stalingradi lahing leidis aset 17.juulist1942 2.veebruarini 1943. Omavahel sõidisid Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee. Saksa väejuhiks oli Adolf Hitler ning Nõukogude liider Jossif Stalin. Saksamaale olid abiks Rumeenia, Itaalia, Ungari ning Horvaatia. 17
Usa liitumine sõjaga pani Saksamaa halba olukorda, kuna nüüd võis tekkida olukord, et peab sõdima mõlemat rindelt. Sellise olukorra vältimiseks tuli venelaste vastupanuvõimet halvendada. Suurte kautuste tõttu operatsioon bardossal ei saadud enam korraldada pealetungi terve rine ulatuses. Sellepärast valiti ründamiseks lõunasektor, sest see ajaks segadusse Nõukogute liidu kes ootas uut peale tungi Moskvale. Stalingradi lahing Sõjaretk Stalingradi algas 28 juunil. Stalingrad sai põhiliseks eesmärgiks oma sümboolsuse poolest- linnal oli Hitleri vastase nimi. Stalingrad oli 500 000 elanikuga tööstuslinn, mis laius piki Volga läänekallast 30 kilomeetril.Saksa väed jõudsid 23. augustist Stalingradist põhja pool Volgani, tungisid 13. september linna ja vallutasid suure osa sellest. Tänavalahingud kestsid üle 4 ja poole kuu, eriti ägedalt võideldi raudteejaama ja Mamai kurgaani pärast. Venelased aga ei taandunud.
TARTU ÜLIKOOL STALINGRADI LAHING Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................2 1. MRP rikkumine Saksamaa ja NSVL vastasseis.............................................4 2. Stalingradi lahingu eel............................................................................7 3. Stalingradi lahing..................................................................................8 4. Stalingradi lõppmäng............................................................................11 5. Võitlus pärast Stalingradi.......................................................................13 Kokkuvõte..................................................................................................14 Kasutatud kirjandus.........................................................
Teise maailmasõja käik aastail 19421945 Kristina Rebane 2014 Murrang sõjas 19421943 märgivad sakslaste edu lõppu ning liitlasvägede aina aktiivsema pealetungi algust. 1942 alustasid britid vastupealetungi Põhja-Aafrikas -> Saksa-Itaalia väed sunniti taganema. Kaotus Stalingradi lahingus. Leningradi blokaadi läbimurdmine. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Leningradi blokaad Sakslased piirasid Leningradi/Peterburi 872 päeva 8. september 1941 18. jaanuar 1943, lõplikult 27. jaanuar 1944 Linnas asus piiramise hetkel peaaegu 4 miljonit inimest
Stalingradi lahing 1942 Kurski lahing 1943( mõne kuuga vallutas punaarmee tagasi 2/3 Saksamaa poolt okupeeritud NSVL aladest) Teherani konverents 1943(Iraanis)Seal kohtusid esimest kordaHitleri vastase koalitsiooni kolme tähtsama riigi juhid Stalin Roosevelt ja Chrchill.Seal otsustati, et Usa ja Suurb avavad Prasnt teise rinde ja alustavad pealetungi sakslastele Normandias,NSVL pidi neid toetamaüldpealetungiga idast.Lisaks sellele võttis ta kohustus kuulutadapeale Saksamaa purustamistr sõda Jaapanile.Nad jõudsid kokkuleppele Saksamaa jaotamise osas ning Poola tulevaste piiride suhtes. 6.juunil 1944 maabusid USA, Suurb ,Kanada ja Poola sõjajõud Normandias.See muutis Saksamaa lüüasaamise paratamatuks.Esialgu suutis Saksamaa osutada vastupaniu, kuid peale ägedaid lahinguid hakkas saksa sõjavägi lagunema.Punaarmee ja Lääneliitlaste sõjaline edu aitas kaasa vastupanuliikumise elavnemisele Prantsus, Itaalias,Poolas ja teistes Saksamaa poolt o...
Väätsa Põhikool Stalingradi lahing, Põhja- Aafrika Kõrbe lahing Referaat Autor: Heili Solman 9. klass Juhendaja: Ruth Tuuleveski Väätsa 2015 Stalingradi lahing 17. juunil algas Teise maailmasõja üks pöördelisemaid heitlusi – Stalingradi
Prantsusmaal. 1944. aasta 6. juulil algaski operatsioon "Overlord". USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud maabusid Lääne- Prantsusmaal Normandias. See oli Teise maailasõja suurim meredessantoperatsioon, millega Euroopas avati teine rinne. Stalingradi lahing (21aug 1942-2veebr1943) Saksa Wehrmachti ja Punaarmee vahel. Saksa väed jõudsid 23aug Volgani, tundisid 13sept linna ja vallutasid suure osa sellest. 20nov asusid Stalingradi väed üldisele vastupealetungile ja 23nov piirati ümber Saksa 6armee ja 1943 jaan surusid NSVL väed piiramisrõnga kuni 250km eemale. Vastupani kestis veebr alguseni. Hitler sai esimest korda lüüa. Partisaniliikumine Relvastatud eraisikute võitlus vastase võimu alusel alal. Partisanid ei kuulunud sõjaväkke, kuid kandis avalikult relva ja juhindus sõjapidamisseadusest. II MS ajal peeti partisanivõitlust kõigis Saksamaa ja selle liitlaste okupeeritud riikides (vastupanuliikumine)
II MAAILMASÕDA , SAMMHAAVAL UUE SÕJANI Õ.lk.118-123 kokkuvõte 1935 tühistas Saksamaa Versaille's lepingu ning astus välja Rahvasteliidust ning asus looma lennuväge ning sõjaväelaevastikku mis tal seni keelatud oli. Sõlmiti isegi Inglismaaga kokkuleppe oma sõjaväe suurendamiseks.Lääneriigid suhtusid sellesse ükskõikselt,neid see ei häirinud. Samal aastal liitus Saarimaa Saksamaaga ning Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. ( Taaskord oli lääneriikidel ükskõik, ning see ainult innustas Hitlerit edasi tegutsema, jultunult )Lääneriigi lootsid,et kui nad midagi ei tee, siis diktaatorid rahunevad. Esialgu oli see nn rahustamispoliitika edukas. · Saksamaa ja Jaapan sõlmisid Komiterni-vastase pakti aastal 1936, millega ühinesid ka Itaalia, Hispaania,Ungari. Ka Inglismaa pooldas, kuid ei ühinenud. Esimene pärast 1 MS puhkenud sõda oli Hispaania kodusõda. 1936.a juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõu...
1943. lõpul – Teherani konverents, milles tehti Stalinile järeleandmisi ning tunnustati NSV Liidu 1941. aasta piire. Balti riikidele tähendas see sõja lõppedes taas Moskva võimu alla sattumist. Otsustati Saksamaa jaotamine ning Poola piirid. Plaanis sõdida kuni vastaste täieliku kapitulatsioonini. NSVL astub sõtta Jaapani vastu. Milliste sündmuste tulemusena toimus pööre II maailmasõjas teljeriikide kahjuks (El Alameini , Midway , Stalingradi lahingute tähendus)? 1942. alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses, neid abistas USA. Saksa-Itaalia väed sunniti Põhja-Aafrikas alistuma. 1942. Midway lahing USA merevägi purustas suurema osa Jaapani lennukikandjaid. See võimaldas haarata ameeriklastel enese kätte initsiatiiv õhus ning alustada Vaikse ookeani saarestike tagasivallutamist ning Jaapani saarte lauspommitamist. 1942. november - El Alameini lahing: Britid lõid tagasi Saksa ja Itaalia
7 4.1 Rünnak algab………………………………………………………………………7 4.2 Blau tõeline algus…………………………………………………………………..7 4.3 Sakslaste tung Stalingradi alla……………………………………………………...8 4.4 Teine rünnak……………………………………………………………………….8 4.5 Kolmas rünnak……………………………………………………………………..8 4.6 Rünnakute lõpp………………………………………………………………….....9 5
Sakslased küll üritasid veel koos itaallastega, kuid kokkuvõttes oli eesmärk täidetud: Itaalia oli teisest maailmasõjast välja langenud. 1942. aastakas oli enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all. Saksa luure hoiatas Hitlerit Nõukogude Liidu kavatsustest, kuid Hitler ignoreeris neid. Ja 1942. aastal 19. novembril alusatsid Nõukogude väed pealetungi ning piirasid sisse Saksa 6.armee. Hitleri plaanid piiramisrõngasst välja murda ebaõnnestusid. Stalingradi lahingud lõppesid sakslaste kapituleerumisega. Saksa armee kaotas ligi 300 000 meest ning palju sõjatehnikat ja sellest ei suudetud toibuda. Stalingradi lahinguga oli põhimõtteliselt kõik otsustatud. Sellega otsustati sakslastest sõjavangide saatus, valmistuti lahti lööma natside rajatud üheksasaja koondus- ja töölaagri väravad. Kuigi Stalingradi lahing polnud suurim, kaotasid sakslased seal palju. Kuid rohkem oli Stalingradi lahing oluline
(Jaapan,Usa,Hiina.)(lk 137 kaart) (lk 153 kaart) Stalingradi lahing september 1942-veebruar 1943 Toimus Idarindel Luna-Venemaal Stalingradi linna mbruses.Nukogude ja Saksa vgede vahel.Lahing oli sjas prdelise thtsusega.Peale seda hakkas Saksamaa olukord jrjest halvenema.Enne seda oli Saksamaa tusuteel liikunud.Lahingukik oli: 42 aasta hiliskevadel alustasid sakslased suurpealetungi Luna-Venemaal.Pealetungi algus oli edukas.Hivati Ukraina Ida osa.Juti vlja Phja-Kaukaasiasse.Juti vlja ka Stalingradi linnalhistele.Linn asub Volga je res.Plaan oligi Hitleril vlja juda Volga ju rde ja seal jtkata ainult hurnnakutega. Stalingradi all puhkesid vga verised lahingud.Venelased olid kaitses,sakslased rndasid.Suur osa linnast langes sakslaste ktte.Nukogude Liit kavandas vastupealetungi,eesmrgiga Saksa ved mber piirata.Nukogude vgede eesotsas oli kindral Zukov.Nukogude vastupealetung algas novembris 1942.Pja ja Luna pool Stalingradi murti rinne lbi ja suur Saksa vgede krupeering Paulus6 armee piirati
1942 sõjategevus käib : Ida-rindel HITLERI VASTANE KOALITSIOON 1942 kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklarat., millega kohustuti kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu Neid riike ja hiljem nendega liitunuid hakati nim. Ühinenud Rahvasteks Vastupanu SAKSAMAALE 1942 alustaid Briti väed vastupealetungi Egiptuses, neid abistas USA Saksa-Itaalia väed sunniti Põhja-Aafrikas alistuma. Sakslastele oli idarindel suur ebaõnnestumine Stalingradi lahing, kus saadi luau ning kaotati palju mehi. 1943 Teheran 1945 veeb Jalta 1945 Potsdam Juun 1942 Midway atoll 1942 El Alamain nov 1942- veeb1943 Stalingradi Lahing Saksamaa alustas, aga nõukogud oli ka valmistunud. Punaarmee võidab, saksa armee piiratakse umber. Sellest saab alguse Hitleri taandumine
________________________________________________________________ ______________ ______________________________________ __________________________________ Küsimused: 1) Mis ajavahemikul toimus II maailmasõda ? 2) Kes alustas(id) II maailmasõda ? 3) Kes võitis II maailmasõja ? 4) Nimeta eri riikide juhid . 5) Mis rigid osalesid II maailmasõjas ? 6) Mis ajavahemikul toimus Stalingradi lahing ? 7) Kes võitis Stalingradi lahingu ? 8) Mis oli Venemaa vallutamise operatsiooni nimi ? 9) Kas Saksamaa okupeeris Inglismaa või Prantsusmaa ? 10)Kuidas osalesid II maailmasõjas Jaapanlased ? 11)Kas Itaalased olid NSVL liitlased ? 12)Kuna toimus Pearl Harbouri rünnak ?
· E.E.L.K. PõhjaInglismaa Kogudus.Liige · Eesti Rahvusfond (Inglismaa).Oli juhatuse liige · Inglismaa Eestlaste Ühing (I. E. Ü.).Juhatuse abimees · Inglismaa Eestlaste Ühing (I. E. Ü.). Leedsi osakond.Esimees · Korp! Sakala.Liige Tunnustused · Sai Rüütliristi 25.26. märtsil Auvere lahingus 45. rügemendi juhtimise eest. · Hiljem sai I klassi. · Ning 1943 aastal sai ta II klassi Raudristi,et tema pataljon osales ainsa eestlastest väeosana Stalingradi lahingus välisrindel. Mis on Rüütlirist? · Raudristi Rüütlirist (saksa keeles Ritterkreuz des Eisernen Kreuzes, tihti lihtsalt Ritterkreuz) oli Saksamaa autasu, mida jagati ülima lahinguvälja vapruse või õnnestunud juhtimise eest · Rüütlirist (Ritterkreuz des Eisernen Kreuzes) Selle autasu sai eestlastest 4 inimest: Alfons Rebane, Harald Riipalu, Paul Maitla ja Harald Nugiseks. ...
Saksamaa pealetung idarindel 1942. aastal Tagasilöök Moskva all ei löönud sakslasi siiski veel rivist välja. Suve saabudes pani Sks armee end taaskord maksma. Hitler otsustas anda pealöögi rinde lõunaosas, lootes nii läbi lõigata Volga jõe ning vallutada Kaukaasia naftaväljad. Punaarmee üritas omakorda teha Harkovi all rünnakut, mis lõppes katastroofiga. Palju üksused hävitati. Kui Volga ja Kaukaasiasse oldi pärale jõutud, nõudis Hitler juba suurima linna Stalingradi vallutamist. Punaarmee andis vägeva vastupanu, kuid olid siiski sunnitud taanduma. Sakslased tungisid edasi ka Kaukasuses, Elbrusele heisati Saksa sõjalipp. See oli Sks ja tema liitlaste edu haripunkt. Stalingradi lahing 1942. aasta novembriks oli enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all. Punaväe kätte oli käänud vaid väikene kaldariba Volga ääres. Punaarmee valmistas oma jõud ette, et rünnata Rumeenia ja Ungari üksuseid, kus olid madalama võitlusvõimega
Neljas tase Viies tase Ajalugu Keskajal asusid nüüdse Tornide väljaku kohal linnakodanike ürdi ning köögiviljaaiad. 1896. aastal hakati seal korraldama põllumajandusnäitusi ja laatasid 1931. aastani oligi see Eesti Põllumeeste Seltsi näituseplats, seejärel kujundati väljak avalikuks haljasalaks. Väljak on kandnud ka Näituse väljaku ja pärast Teist maailmasõda kuni 1961. aastani Stalingradi väljaku nime. Skulptuurid väljakul Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeer Stalingradi väljakul asus Teine tase Mihhail Kalinini Kolmas tase täispikkuses kuju. Neljas tase Viies tase skulptor Juhan Raudsepa 1935. aastal valminud skulptuur Naine vaagnaga.
1)Millal toimus II MS ? 1.sept 1939 - 2.sept 1945 2)Mis sündmusega II MS algas? Saksamaa tungis kallale Poolale 3)Mida tähendab MRP?Millal Sõlmiti? Molotov Ribbentropi Pakt. 1939. 23. aug.Mittekallaletungi leping 4)Millal toimus Talvesõda?Sõdijad? 1939-1940.a.NSV ja Soome vahel. 5)Millised riigid hõivas Saksamaa kevadel, suvel? Kevadel-taani, holland, belgia, norra, luksemburg. Suvel-prantsusmaa 6)Tähtsamad südmused 1942-1945? Stalingradi lahing, Kurski lahing, Jalta konverents. 7)Millal algas Nõukog. Okupats.? 1940. 17. juuni 8)Mis eestis moodustati, kes sai juhiks? Kindralkomissariaat. Hjalmar Mäe 9)Millal oli esimene massiküüditamine? 14. juuni. 1941.a. 10)Mida tähendab Suur Isamaasõda? Saksamaa ja NSV Liidu vaheline sõda 1941. 22 juuni 11)Mida tähendab Pearl Harbor? 1941. a.detsembris Jaapani rünnak USA mereväebaasile. 12)Millised riigid astuvad Hitleri vastu 1941.a.? Suurbritannia, USA, NSV-Liit. 13)Milline lahing on murranguks II ...
Toimus Jaapani ja USA vägede vahel Midway saartel. Võitis USA. Põhjuseks oli Jaapani ahnus võimu järgi vaiksel ookeanil, mis USA-le ei meeldinud. Jaapan kaotas. El Alameini lahing - Toimus kaks lahingut: 1) 1. juuli 1942 - 27. juuli 1942, 2) 23. oktoober 1942– 4. november 1942. Lahing toimus Egiptuses teljeriikide ja briti vägede vahel. Võideldi võimu üle Põhja Aafrikas. Võitjana väljusid briti väed. Stalingradi lahing- Toimus 23.08.1942-02.02.1943. Saksamaa proovis vallutada Stalingradi linna. Kõige räigem ja verisem sõda II ms ajal. Saksamaa sai lüüa. Kurski lahing - Toimus Kurskis 05.07-23.08.1943 Saksamaa ja NL vahel. Lahingu alustas Saksamaa eesmärgiga vallutada Kurski linn. Lahing lõppes NL võiduga, kuna Hitler vajas vägesid mujal. Normandia dessant - 6. juuni 1944 – juuli keskpaik 1944. Tähistas USA, Kanada, Suurbritannia ja teiste liitlasvägede maabumist Normadiasse. Saksamaa ei oodanud seda lahingut. Sinimägede lahing - Toimus 25.juulist 19
l) Operatsioon Overlord (D-päev)- Teise rinde avamine, normandia dessant, maabusid USA, FRA, GB väed. m) 4D: demilitariseerimine, demonteerimine, demokratiseerimine, denatsifitseerima- Demilitariseerimine maa-ala kus on sõjaväe tegevus keelatud; demonteerimine Lammutamine/lahtivõtt; demokratiseerimine Demokraatlikuks muutmine; denatsifitseerimine Natsismi kaotamine, eemaldamine 3) Stalingradi lahingu tähtsus- Saksamaa murde lahing, GER kapituleerus ehk andis alla 4) Sõja ajal toimunud konverentsid (Teheran, Jalta, Potsdam)- Teheran 1943, 18nov 1dets, Churchilli poolt korraldatud, ootuseks oli avada teine rinne Normandis; Jalta 1945 nov, otsusteks oli purustada GER, kokkulepped euroopa jagamisest, sõjakurjategiad kohtu ette; Potsdam 17. juuli 2.aug 1945, otsusteks olid natsismi ja militarismi likvideerimine, ja 4D poliitika. 5) Isikud:
1941. a suvel jõudsid Saksa eelväed Eestisse Metsavendlus Suur põgenemine Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 inimese võrra Tähtsamad sündmused (1) Saksamaa kallaletung Poolale 1. sept. 1939. a Talvesõda 30. nov. 1939 13. märts 1940. a Saksamaa kallaletung NL-ile 22. juuni 1941. a Pearl Harbori ründamine 7. dets. 1941. a Midway lahing 4.- 6. juuni 1942. a El-Alameini lahing 23. okt. 5. nov. 1942. a Tähtsamad sündmused (2) Stalingradi lahing 21. aug. 1942 2. veeb. 1943. a Kurski lahing 4. juuli 1943 23. august 1943. a Itaalia kapituleerumine 3. september 1943. a Normandia dessant 6. juuni 1944. a Saksamaa kapituleerumine 8. mai 1945. a Jaapani kapituleerumine 2. septembril 1945. a Konverentsid Teise maailmasõja ajal peeti NSVL-i, USA ja Suurbritannia juhtide vahel konerentsid, milles arutati Saksamaa ja Jaapani purustamist ning sõjajärgse maailmakorralduse küsimusi.
Kordamiseks Teema: Teine maailmasõda 1. Kronoloogia: Millal ? * sõlmiti Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping ning salajane lisaprotokoll 28. sept 1939 * algas Teine maailmasõda 01. September 1939 * algas Saksa NSVL sõda 1941 * toimusid . Moskva, Stalingradi, Kurski lahingud 1942 * Jaapani rünnak Pearl Harborile 1941 * avati Teine rinne, toimus Normandia dessant 6. Juuni 1944 * Soome Talvesõda 30. Nov 1939 * Saksamaa kapituleerus sõjas 8. Mai 1945 * heideti aatomipommid USA poolt Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile 1945 * kapituleerus Jaapan , lõppes Teine maailmasõda 2.sept 1945 * toimus Potsdami konverents 16. aug 1945 2. Teise maailmasõja puhkemise põhjused.
Valgevene NSV koosseisus NSV liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. 1942. aasta sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses ning koos neile appi tulnud ameeriklastega sunniti Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafrikas alistuma. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing 1942 lõpul ja 1943 algul. Umbes 300 000 Saksa sõdurit sattus venelaste piiramisrõngasse ning verised lahingud lõppesid sakslaste lüüasaamisega; 90 000 meest langes vangi. Pärast Stalingradi lahingut õnnestus Saksa kindral Erich von Mansteinil rinne taas stabiliseerida. 1943. aasta suvel tegid sakslased katse samuti suurt Punaarmee koondist ümber piirata. Kurski lahingus tuli esimesel nädalal edukas pealetung siiski katkestada, kuna USA ja Briti väed olid maabunud Sitsiilias
Vaiksel ookeani piirkonnas, mujal meredel, Põhja-Aafrikas, Kagu-Aasias, teine rinne tekib 6.juunil 1944 Normandias... 2) Murrangulised sündmused: Stalingradi lahing toimus 1942.aasta lõpus 1943.aasta algul. Kuna Saksamaal ei õnnestunud Nõukogude Liitu vallutada välksõjaga (seda näitas lüüasaamine Moskva lahingus), siis loodeti seda teha suure pealetungiga Volga ääres. 1942.a. novembriks koondati Stalingradi alla ligi 2 miljonit võitlejat.19.nov. algas Punaarmee vastupealetung. Relvastuses oli Punaarmee siis üle. Sakslaste 330 000-meheline väekoondis võeti ,,kotti". Hitler oli keelanud alla anda, kuid 2.veebruaril 1943.aastal seda tehti. Saksamaal järgnes sellele 3-päevane lein. Stalingradi lahing oli suure murrangu alguseks sõjas, millele järgnes 1943.a. s uvel võimas tankilahing Kurski kaarel. Tulemus: oli toimunud suur murrang sõjas. Wehrmacht hakkas taganema. Saksamaal ei läinud enam
sest Hitleri meelest pidi sõda talveks läbi olema. Kolmandaks oli Punaarmee esimesest ehmatusest toibunud ja nüüd õhutades patriootilisi tundeid suutis Stalin sakslased tagasi lüüa. Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkunud. Moskva all lüüa saanud sakslased ei olnud siiski veel rivist välja löödud. Suve saabudes otsustas Hitler ennast taas maksma panna. Sakslased lõpuks Volga jõe ning Kaukasuseni. Ja nüüd nõudis Hitler Stalingradi vallutamist. 1942. aasta novembriks oli enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all, kuid Punaarmee suutis saksalsed saada piiramisrõngasse ja peale kaks kuud kestnud sõdimist nad kapituleeruma sundida. Sakslased kaotasid ligi 300 000 meest ning arvukalt sõjatehnikat. Saksa armee oli saanud hoobi, millest ta ei suutnudki toibuda. Tagasilöök tabas sakslasi ka Aafrikas. Sakslased olid jõudnud kull Suessi kanali vahetusse lähedusse, kuid sellega olid nende jõud ammendatud
Teise maailmasõja murrangulised hetked Käesolevas arutluses käsitleme nelja tähtsamat murrangu hetke II maailmasõjas, milleks valisin Stalingradi lahingu, El-Alameni lahingu, Midway lahingu ning Normandia dessandi. Kõik need sündmused toimusid 1942-1944 ning muutsid maailmasõja käikku. 1942. aastal oli enamik Stalingraadist sakslaste kontrolli all, punaväe kätte olid jäänud vaid väikene kaldariba Volga ääres. Samal ajal oli Punaarmee lõpetamas ettevalmistusi suuremaks rünnakuks, mis suunati eeskätt sakslaste tiibadel asuvate madalama võitlusvõimuga Rumeenia ja Ungari üksuste oihta. Saksa luure informeeris
Lõpul - Moskva all toimub sakslaste ja Punaarmee vaheline lahing, sakslased taganevad. 7. detsember - Jaapan ründab USA mereväebaasi Pearl Harboris, kuulutab sõja. 1942: Algus - 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki kirjutavad alla ühisele deklaratsioonile, liitudes Ühinenud Rahvastega. Juuni - USA võidab jaapanlasi Midway atolli juures merelahingus. Sügis - Briti väed asuvad võidukale vastupealetungile Egiptuses Saksa- Italia vastu. 1942 lõpp kuni 1943 algus - Saksa väed kaotavad Stalingradi lahingu. 1943: Jaanuar - Punaarmee murrab piiramisrõnga Leningradi ümber. 2. veebruar - Kindral Paulus alistub, Saksamaa kaotab Stalingradi lahingu. Suvi - Saksa juhtkond teeb läbikukkudes viimase katse pealetungile Punaarmeele. USA ja Suurbriannia maabuvad Sitsiilia aladel, sõlmitakse vaherahu Sügis - Jõutakse ka Lõuna-Itaaliasse. Saksa väed hõivasid Põhja- ja Kesk- Itaalia, eesotsas Mussoliniga. Lõpul - Stalin, Mussolini ja Churchill peavad Teherani konverentsi, avatakse
USA kaasamist maailmasõtta sai Hitleri- vastase liidu kujunemine hoogu juurde ning 1942.aasta esimestel päevadel kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki alla deklaratsioonile, mille kohaselt kohustusid nad kasutama kogu oma jõudu vaenlaste vastu. 9. USA lülitumine sõtta: dateeri, põhjus. 1941.aastal kisti ka USA maailmasõtta, kuna ta pakkus Stalinile sõjavarustust, et to suudaks paremini Hitlerile vastu hakata. 10. Murrang Teise maailmasõjas liitlaste kasuks: Stalingradi lahing, lahing Põhja- Aafrikas, Midway lahing. Murrang maailmasõjas saavutati 1942.aastal, kui Hitlerivastase koalitsiooni riigid suutsid kolmes kohas, peaaegu üheaegselt, anda hävitava löögi sakslastele ja tema liitlastele: 1) Põhja- Aafrikas sunniti taanduma Saksa- Itaalia ühisväed eesotsas kindral Rommeliga. 2) Ida rindel algas Stalingradi lahing Zukovi juhtimisel, mille käigus
Bukoviina. 7. Pearl Harbor Kuna maailma tähelepanu oli põratud sõjategevusele Euroopas, kasutas Jaapan seda ära ning proovis kehtestada ülemvõimu Ida-Aasias. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikus Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. Sõda oli nüüd haaranud ka Vaikse ookeani piirkonda, seega oli see muutunud tõeliseks maailmasõjaks. 8. Murrangulised lahingud Stalingradi lahing 1942 algas lahing Stalingradi pärast. Punaarmee pidas nelja kuu jooksul sakslaste vastu ägedaid kaitselahinguid. 19. novembril 1942 alustas Punaarmee vastupealetungi ning umbes 300 000 Saksa sõdurit jäi piiramisrõngasse. Stalingradi lahingut peetakse murranguks kogu teise maailmasõja käigus. Saksamaa ning tema liitlased Rumeenia ja Itaalia kaotasid ühtekokku 800 000 sõdurit. Kurski lahing
2.detsember Saksa väeosad tungivad Moskva eeslinnadeni, kuid lüüakse tagasi. 7.detsember Jaapani äkkrünnak USA mereväebaasile Pearl Harborile. 8.detsember USA ja Suurbritannia kuulutavad Jaapanile sõja. 11.detsember Saksamaa ja Itaalia kuulutavad USA-le sõja. 1942 Jaapan vallutab suure osa Kagu-Aasiast 3.- 7.juuni- USA purustab Midway merelahingus jaapanlased, Vaikse-ookeani sõja pöördepunkt. September- okt. Sakslased tungivad Stalingradi Oktoober- nov. Briti väeosad (,,Montgomery kõrberotid'') alustavad Al-`Alamayni lähistel vastupealetungi Saksa-Itaalia väeosadele (Erwin Rommel). Marokos ja Alzeerias algab USA ja Briti dessant. 1943 2.veebruar Saksamaa kaotab Stalingradi lahingu. 13.mai Saksa-Itaalia väed kapituleeruvad Põhja-Aafrikas. 9.juuli Liitlasväed maabuvad Sitsiilias 12.juuli Vene pealetung idarindel 25.juuli Benito Mussolini tagandatakse ja vangistatakse. 3
märts 1938), MRP (sõlmiti 23. august 1939) Komiterni vastane pakt. Teljeriigid (Sm, It, Jp), Liit sõlmiti 27. sept 1940 Liitlased (SB, NSVL, Pr, USA) Atlandi harta sõlmiti 14. august 1941 Ühinenud rahvaste esimene leping 1942, asutamine 1945 II MS lõppes Jaapani kapituleerimisega. Sündmused: Algas Sm kallaletungiga Poolasse 1.09.39 1940. okupeeris Punaarmee Balti riigid. 1941. a suvel algas Sm kallaletung NSVLle 1941.a detsembris Jaapani rünnak USAle Lahingud Stalingradi (17.07.1942 02.02.1943) Midway merelahing (7. juuni 1942) Moskva lahing (1941-1942) EESTI: NSVL´i okupatsioon: uued majandusreformid, rahareform (hindade tõus), range kontroll kultuurielu üle, lubatud vaid kommunistlik partei, majanduses kaotati eraomand, algul kasutati rahvussümboolikat punalipuga. Paljud ühingud suleti, majandus korraldati ümber, kultuuriväärtused kaotati, sund mobilisatsioon, kohalikud kaitsejõud ei eksisteerinud.
1942 01.01 Ühinenud Sm pealetung Egiptusele (Rommel) Sept-Okt El rahvaste Alameini lahing organisatsioon 26 Jap vallutab Filipiinid, Mailaisia, Guinea, riiki Hongkong, Peking, Midway(juuni) Idarinne Sm vallutab NSVL lõunaalasid Nov-Vebr Stalingradi lahing pandi Sm vägede liikumisele piir piiratakse sisse 330 000 Sm sõjaväelast Leningradi blokaad Maist hakkab Sm pommitamine Usa abi NSVL (12%) Sm hakkab juute massiliselt koonduslaagritesse
1. märts -Jaapanlaste dessant maabus Jaava saarel. 3. märts - Hollandi väed Borneol kapituleerusid jaapanlastele. 8. märts - Jaapani väed maabusid Uus-Guineal. 9. märts - Hollandi väed Jaaval ning Birma pealinn Ranguun kapituleerusid jaapanlastele. 26. mai - Suurbritannia ja NSV Liit sõlmisid sõjalise liidu lepingu. 3.-7. juuni - USA purustas Midway merelahingus jaapanlased, Vaikse-ookeani sõja pöördepunkt. 17. juuli - Algas Stalingradi lahing. Juuli-november - Stalingradi lahingu esimene periood. Oktoober-november - Briti väed ("Montgomery kõrberotid") alustavad Al-'Alamayni lähistel vastupealetungi Saksa-Itaalia (Erwin Rommel) vägede vastu. Marokos ja Alzeerias algas USA ja Briti dessant. November-veebruar 1943 - Stalingradi lahingu teine periood. 1943 2. veebruar - Saksamaa kaotas Stalingradi lahingu. 13. mai - Saksa-Itaalia väed kapituleerusid Põhja-Aafrikas. 9. juuli - Liitlasväed maabusid Sitsiilias. 12. juuli - NSV Liidu pealetung idarindel.
Truman-USA president(1945 aastast),roosvelti asemel Potsdamis - 1945 Attley- Briti peaminister,churhilli asemel Potsdamis -1945 Hitler-SM liider 1.sept 1939 - Sm pealetung poolale 3.sept 1939- PRM ja Briti sõjakuulutus SM-le 17.sept 1939- NSVL ründas poolat Nov 1939 - märts 1940- Talvesõda 15-17 juuni 1940- Balti riikide okupeerimine NSVL poolt. 22 juuni 1941- NSVL Suure Isamaasõja algus. 14 aug 1941- Atlandi harta 7 dets 1941- Pearl Harbouri ründamine Jaapani poolt Nov 1942- veeb 1943- Stalingradi lahing , El alamein. Juuni-august 1943- Kurski tankilahing 6 juuni 1944- II rinde avamine, Normandia dessant. 22 sept 1944- punaarmee vabastas Tallinna 2 mai 1945- kapituleerus Berliin 8 mai 1945- kapituleerus SM 6-9 aug tuumapommi kasutamine 2 sept 1945 sõja lõpp, kapituleerus Jaapan. IIMS perioodid I sept 1939-nov 1942 a)sept 1939- 22 juuni 1941 sõja algus, sõja kuulutamine, Poola ründamine,SM edu läänes, Balti okupeerimine b)22 juuni 1941-7-8 dets 1941 SM-NSVL sõda
6. dets lüüakse saksa väed tagasi Punaarmee vastupealetung 1942 mais Punaarmee üritab Harkovi all Novembris Briti väed 16. jaan Jaapani Inglismaa koos 3-7. juuni USA rünnakut (lõppeb katastroofiga) lähevad El-Alameini all pealetung Birmas liitlasvägedega asub purustab Midway 21. aug algab Stalingradi lahing pealetungile ning 16. veebr Saksamaad puruks merelahingus 19. nov Nõukogude väed alustavad paiskavad Rommelie Jaapanlaste pommitama jaapanlased Stalingradis põhjas ja lõunas üksused tagasi, surudes dessant maabub pealetungi ning piiravad sisse Saksa-Itaalia väed Sumatra saarele
6. Talvesõda. Kui teine ms oli alanud, poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit soomele karmid nõudmised...loovutada alasid ja sõlmida vastastikule abistamise lepingule. Soomlsaed aga lükkasid need käsud tagasi.NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekalleletungi lepingust ja alustas sõda soomele. läbirääkimised ja moskvas sõlmiti vaherahu 1940 a. 12 märts. Iseseisev soome riik jäi püsima. 7.Murrand sõjas ja teise rinde avamine. Stalingradi lah. 1942a. Asusid briti väed vastupealetungile egiptussearindel oli sakslastel suurõnnetus stalingradi lah. 2 ja pool kuud kestnud verised lah. Lõppesid saksa vägedega lüüa saamisega. 1944a. Esimesel poolel alustasid punaarmee võimsat pealetungi piki nõukogudesaksa rindejoont. 6 jun. 1944a. Maabusid USA,suurb, Kanada ja poola sõjajõud lääneprantsusmaal normandias. Esialgu õnnestus saksa väed liitlaste pealetungi küll pidurdada aga pärast ägedaid
13. Mida tähendavad sõnad soovitav ja soovitatav? Vastus: Soovitav tähendab soovimisväärset ja soovitatav tähendab soovitamisväärset 14. Kas õige on Google otsimootor või Google'i otsimootor? Vastus: Google'i otsimootor 15. Milline on õige variant: Marseille sadam, Marseille' sadam, Marseille'i sadam? Vastus: Marseille' sadam 16. Leia loetelust kolm ajaloosündmust, mis tuleb kirjutada esisuurtähega: põhjasõda, vabadussõda, teine maailmasõda, stalingradi lahing, laulev revolutsioon, tartu rahu, liivi sõda, märtsipommitamine, külm sõda. Vastus: Stalingradi lahing, Teine maailmasõda, Tartu rahu 17. Vali õige variant: talgud Teeme Ära, talgud ,,Teeme Ära", talgud ,,Teeme ära". Kirjuta reegel. Vastus: talgud ,, Teeme ära". Pealkirjalaadsed üritustenimed kirjutatakse jutumärkides esi- suurtähega. 18. Paranda ametniku soovitussõnastiku abil lause Maavanemad teostavad järelevalvet
sept. 1940 Berliinis HOLOKAUST- termin, mida üldiselt kasutatakse Iims ajal kui sõeluti rahvast, taheti hävitada kindlat rassi. ATLANDI HARTA- Sõlmiti kokkulepe 14 aug. 1941 USA ja Suurbritannia vahel milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted 1. Täida tabel Iims sündmuste kohta aastatel 1942-1945. Vali igast aastast 2 Kõige olulisemat sündmust. Põhjenda miks. Aasta Sündmused 1942 • Lahing stalingradi pärast • Teisel pool läks ülekaal kalduma liitlaste poolele 1943 • Kurski lahing v võit Stalingradi lahingus • Sissepiiratud Saksa väed alistusid 1944 • Therani konverentsi kohaselt avati II rinne • Elavnesid vastupanu liikumised • Euroopa vabaned 1945 • Lahingud Saksa territooriumil • Sõjalõpp Euroopas ja Aasias
eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted Teise Maailmaõja käik aastail 1942-1945. Hitleri-vastase koalitsiooni võit 1. Teise Maailmasõja oluliseimad sündmused aastatel 1942-1945. 194 1. Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine (algas Atlandi hartast, 26 riiki, hiljem 2 kujunes sellest ÜRO) 2. juunis Midway lahing, USA laevastiku võit, hävituslik Jaapanile 3. Stalingradi lahing 194 1. Stalingradi lahing jätkub, 300 000'st piiratud sakslasest võeti vangi 90 000 3 2. Kurski lahing (sakslaste viimane katse) 3. Leningradi blokaadi lõpp, läbimurre 4. Teherani konverents 5. USA ja Briti vägede maabumine Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias 194 1. Teise rinde avamine Prantsusmaal Normandias ehk operatsioon Overlord (6. 4 juuni) 2. Prantsusmaa vabastamine 3. Eesti ja Läti vallutamine Punaarmee poolt 194 1
Juunis kuulutas Itaalia liitlasriikidele sõja. Prantsusmaale saadetud Briti väed olid sunnitud taganema Dunkerque`i, kust mitusada tuhat sõdurit evakueeriti Suurbritanniasse. Kuna suurem osa Euroopast oli fasistide kontrolli all, hakkas Hitler kavandama sissetungi Suurbritanniasse. Juulis 1940 asus Saksa lennuvägi Suurbritannias asuvaid sihtmärke pommitama. 3. TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945 Pärast sakslaste esialgset edu Euroopas ja Põhja-Aafrikas tõid liitlaste võidud El Alameini ja Stalingradi all sõtta pöörde ja viisid Saksamaa lüüasaamisele. Lahing Suurbritannia pärast kestis 31.oktoobrini 1940 ja siis oli Hitler sunnitud loobuma plaanist tungida Briti saartele. Selle asemel asus ta nüüd öösiti pommitama Suurbritannia tööstusettevõtteid, linnu ja laevatehaseid. Pommitamine kestis 1941. aasta maikuuni, aga ei suutnud brittide võitlusvaimu murda, sest viimased said palju relvi ja muud sõjavarustust Ameerika Ühendriikidest.
·NSV Liidu plaan oli justkui Barbarossa plaani peegelpilt tugevad õhurünnakud Saksa vägedele Jaapani pealetung Pearl Harboris ·Jaapan ründas ootamatult USA mereväebaasi Pearl Harboris 07.12.1941 ·Ameeriklased kandsid suuri kaotusi ja japsid saavutasid Vaiksel Ookeanil ülekaalu ·Sõja algus kujunes Jaapani jaoks edukaks, kes hävitasid poole aastaga lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu-Aasias ·Sellega tõmmati USA sõtta Saksamaa pealetung idarindel 1942 a. Stalingradi lahing ·Stalingradi lahing : kõige otsustavam lahing II MS-s ·Punaarmee peatas Stalingradi varemete vahel sakslaste pealetungi, sealt alates sakslaste taganemine Berliini suunas ·Otsustav aspekt lahingu juures tulid ilmsiks poliitilise võimu piirid ·Stalin kindlustas oma võimu ,,poliitilise puhastusega`` - palju ohvitseri lasti lahti ja allutas sõjaväe poliitilisele juhtimisele ·Punaarmee õppis lõpuks oma vägede tegevust kordineerima ja koondama jõude vastase kõige
· Rinde avamine Lääne- Euroopas. Jalta Konverents · 14-15 veeb. 1945 Musta mere ääres · Stalin, Churchill, Roosevelt · otsused: 1945.a. Kevadel luuakse San Franciscos ÜRO, liitlased kesk-ja ida- euroopa maad. · Moskva meelevalla jätta ( NSVL võimu all) · Saksamaa jagamine okupatsiooniks, pandi alus Euroopa lõhestumisele. Potsdam · 17.juuli- 2.aug. 1945, Potsdam Saksamaa · Churchill, Harry Truman, Stalingradi · otsused: Ida- Preisimaa põhjaosa loovutamine NSVL, saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumitelt · Saksamaa jagamine Briti, Pr., USA, NSVL vahel neljaks okupatsiooniks, võimu Saksamaal teostas Liitlaste sõjaline Administratsioon--> kohtupidamine natsi-saksa juhtide üle. Saksa reparatsioonide tasumise kord demonstreeriti saksa suurte tehaste sisseseaded. · Jätkuv sõda Kaug- Idas
TÖÖLEHT NR 4 TEINE MAAILMASÕDA Õpik: LÄHIAJALUGU I OSA 9. KLASSILE RAHVUSVAHELINE OLUKORD TEISE MAAILMASÕJA EEL Peatükid 11,11a 1. Nimeta kolm põhjust, miks sai Austria anšluss võimalikuks? a) Austria ei osutanud vastupanu ning seetõttu Austria okupeeriti. b) Austrias soovisid paljud Saksamaaga ühenduda. c) Teised riigid ei tahtnud sakslastega sõdida. 2. Täida skeem Saksamaaga liidetud alade kohta 1933-1939 (vt õpiku kaart lk 92) Enne Müncheni konverentsi Müncheni kokkuleppe alusel 1939 Reini tsoon Sudeedimaa 19.august 1938 Tsehhi okupeeriti Austria 1.märts 1935 Klaipeda-Leedult Gdansk-Poolalt 3. Vasta küsimustele.Mida tähendas Müncheni kokkulepe Tšehhoslovakkiale ? Saksam...
deklaratsioonile, millega lubasid nad, et nad kasutavad kõike võimalike vahendeid nende hävitamiseks. Neid hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks. Vene relvastus: T-34, KV-1 (tangid); (lennukid) Ilyshin IL-2 Saksa relvastus: (tangid) Panther, Tiger 1, Ferdinand; (lennukid) JU87G-Stuka 1942. aasta sügisel sundisid USA-Suurbritannia ühisjõud Saksa-Itaalia väed Põhja- Aafrikas lõplikult alistuma. Sama aasta lõpul algas ka Stalingradi lahing. Stalingradi lahing lõppes 1943. aastal kus Saksamaa kandis suuri kaotusi. Samal aastal toimus ka maailma suurim tankide vaheline lahing Kurski linna lähedal. 1943. aasta lõpul toimus Teheranis konverents, kus otsustati avada Prantsusmaa poolt teine rinne ning alustada pealetungi sakslaste vastu Normandias. Nõukogude sõjavägi pidi omalt poolt toetama lääneliitlasi üldpealetungiga idast. Lisaks võttis ta ka peale Saksamaa purustamist kuulutada sõda Jaapanile. Lepiti
deklaratsioonile, millega lubasid nad, et nad kasutavad kõike võimalike vahendeid nende hävitamiseks. Neid hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks. Vene relvastus: T-34, KV-1 (tangid); (lennukid) Ilyshin IL-2 Saksa relvastus: (tangid) Panther, Tiger 1, Ferdinand; (lennukid) JU87G-Stuka 1942. aasta sügisel sundisid USA-Suurbritannia ühisjõud Saksa-Itaalia väed Põhja- Aafrikas lõplikult alistuma. Sama aasta lõpul algas ka Stalingradi lahing. Stalingradi lahing lõppes 1943. aastal kus Saksamaa kandis suuri kaotusi. Samal aastal toimus ka maailma suurim tankide vaheline lahing Kurski linna lähedal. 1943. aasta lõpul toimus Teheranis konverents, kus otsustati avada Prantsusmaa poolt teine rinne ning alustada pealetungi sakslaste vastu Normandias. Nõukogude sõjavägi pidi omalt poolt toetama lääneliitlasi üldpealetungiga idast. Lisaks võttis ta ka peale Saksamaa purustamist kuulutada sõda Jaapanile. Lepiti
anda.Stalin paiskas erakordselt palju üksusi M alla.Vastupealetungiga ja ilma tõttu kandsid S kaotusi,löödi tagasi. 10. Jaapani sõttaastumine: 1941 avanes maailmas lisaks idarindele veel uus sõjatannes.7dets ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawail.J saavutas ülekaalu Vaiksel ookeanil.S ja Ita teatasid ka et on USAga sõjas. Poole a suutis J hõivata kõik tähtsamad tugipunktid Kagu-Aasias.Läänele raske kaotus Filipiinid,Tai,Singapuri. 11. Stalingradi lahing:1942 nov oli enamik Stalingradist S kontrolli all.Punaarmee alustas pealetungiga,kuid Hi vaimustusest pimestatuna ignoreeris hoiatust. 19.nov alustasid Punaväed pealetungi ning piirasid S armee sisse. Hi ei lubanud üksustel piiramisrõngast välja murda,lubades neid õhust varustada. See ebaõnnestus ning lahingud lõppesid 2.veeb 1943. S kaotasid 300000meest ning sõjatehnikat. 12.Punaarmee suurpealetung 1944. Aastal:1944 murti Põhjas läbi Leningradi
1942.aasta esimestel päevadel kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki alla deklaratsioonile, mille kohaselt kohustusid nad kasutama kogu oma jõudu vaenlaste vastu. 11. USA lülitumine sõtta: dateeri, põhjus. 1941.aastal kisti ka USA maailmasõtta, kuna ta pakkus Stalinile sõjavarustust, et to suudaks paremini Hitlerile vastu hakata. 12. Murrang Teise maailmasõjas liitlaste kasuks: Stalingradi lahing, lahing Põhja- Aafrikas, Midway lahing. Murrang maailmasõjas saavutati 1942.aastal, kui Hitlerivastase koalitsiooni riigid suutsid kolmes kohas, peaaegu üheaegselt, anda hävitava löögi sakslastele ja tema liitlastele: 1) Põhja- Aafrikas sunniti taanduma Saksa- Itaalia ühisväed eesotsas kindral Rommeliga. 2) Ida rindel algas Stalingradi lahing Zukovi juhtimisel, mille käigus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
