10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Slayer
Õppematerjali autor
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Rahvastiku areng ja koosseis...................................................................................................... 4 Eesti rahvastiku hõivatus 1934. aastal.................................................................................... 4 Sündimus ja vanuseline koosseis............................................................................................ 4 Suremus...................................................................................................................................5 Asustus....................................................................................................
Loo Keskkool EESTI RAHVASTIKU ARENG Referaat Autor: Aleks Aasaru Klass: 11 Loo 2008 Loo Keskkool Eesti rahvastikutaaste hälbed Eesti maa ja rahva taastearengu kindlustamisküsimuse kõrval nõuab rahvastikuteaduslik lähenemine veel nende demograafiliste arengutrendide väljatoomist, mis kuidagi ei soodusta Eesti liikumist Euroopa integratsiooni suunas, pigem vastupidi, väljaöeldud soovide ja mõneti ka vastava toimetamise kiuste nihutavad meid koguni Euroopast eemale. Kõnealused probleemid peaksid valmistama riigijuhtides muret, kuid tegelikult mitte. Riigikorralduslikud reformid on aga hädavajalikud. Muidugi saab rahvastikuarengut analüüsida ja välja tuua selle positiivsed ja negatiivsed suundumused erinevate taustsüsteemide suhtes. Eesti rahvastikuprotsesse
Eesti Rahvastiku Areng Eesti maa ja rahva arengus on esimene suur probleemirühm seotud Eesti ja eestluse taastearengu kindlustamisega XXI sajandi geopoliitilises keskkonnas, teine niisuguste rahvastikutrendidega, mis Eestit käesoleval ajal Euroopast eemale kannavad. Mõlema probleemirühma lahendus sõltub sellest, kuivõrd ja kui kiiresti ning kas üldse hakkavad riigikorralduses seas tooni andma riigimehelikult mõtlevad juhid. Eesti rahvastikutaaste hälbed Eesti maa ja rahva taastearengu kindlustamisküsimuse kõrval nõuab rahvastikuteaduslik
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotse ssid Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/po pclockw http://www.vkg.werro.ee/materjalid /EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.ht ml http://eesti.files.wordpress.com/2007 /03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb /pyramids.html 1 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Rahvaarvu muutumine
aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda protsessi on oma erakordsuse tõttu hakatud nimetama demograafiliseks plahvatuseks rahvasikuprotsess, mil suremus langub, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku kooseisus on palju lapsi ja noori. 2002. a keskel elas maakeral 6,23 mld inimest, mis on rohkem kui kogu varasema inimkonna ajaloo jooksul kokku on elanud. ÜRO 2001. a hinnangu kohaselt suureneb maakera elanike arv minutis 140 inimese võrra. See tähendab
Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline
madalamaga ning inimeste keskm eluiga tõuseb.2. Rahvaarvu kasv maailmas ja erinevates regioonides. Rahvaarv hakkas märgatavalt kasvama siis, kui inimesed olid muutunud paikseks, hakanud põldu harima, koduloomi kasvatama. 1650. aastaks oli maailma rahvaarv suurenenud ligi 50 korda: 10 miljonilt 500 milj-le. Umbes 1800. a. paiku elas maailmas juba miljard inimest. Iga järgmine miljard on täitunud järjest lühema aja jooksul. Maailma rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Juba ammusest ajast on tihedamini asustatud ida-ja lõuna-aasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega jaava saar, samuti jaapani rannikualad. Lääne- euroopas kulgeb tihedama asustusega vöönd kagu-inglismaalt põhja-itaaliani. Ameerika ja austraalia maailmajagudes on tihedamini asustatud rannikualad ja mitmed saared. 3.Rahvastiku
noored. Arenenud riikides on aga suremus üha madalam ja sündimus näitab samuti vähenemistendentsi. Nii tekib varsti terav probleem pensioni maksmisega, kuna riigile makse maksva elanikkonna osa võib jääda väiksemaks kui nende maksude arvelt elavate inimsete hulk. Kõige kõrgem keskmine eluiga o Jaapani naistel (85,6), mehed Jaapanis elavad aga ligikaudu 78,64 a. Praegu iga viies selle riigi elanik on üle 65.a. vana. Eesti rahvastik · Rahvaarv: 1 330 000 · Oletatav eluiga sündimise ajal (meestel/naistel): 66,0 / 78,0 · Oletatav terve elu iga sündimise ajal (m/n): 59,2 / 62,0 · Laste suremuse tase (m/n, 1000. kohta): 10 / 6 · Täiskasvanute suremuse tase (m/n, 1000. kohta): 301 / 108 · Üldised tervishoiu kulud ühe inimese kohta (USA dollarites, 2003.a.): 682 Eestile on ka omane rahvastiku vananemine, kuigi keskmine eluiga on võrreldes teiste Euroopa riikidega suhteliselt madal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid