Demograafiline üleminek (0)

Demograafiline 
üleminek
Koostaja : Ülle Liiber
Avaldatud  Creative  Commonsi litsentsi „Autorile 
viitamine  + jagamine  samadel tingimustel 3.0 
Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt 
http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
http://mitchieville.com/category/descending-families/
http://www.officialchosenfate.com/2009/01/mommy-moments-family -
picture.html
Miks maailma rahvaarv 
kiiresti kasvab?
• Maailma rahvastiku kasvutempo on langenud 2,1%-lt 
1960. aastal 1,2%-le 2010 aastal.
• Siiski jätkub rahvaarvu kiire kasv, peamiselt arengumaade 
arvel. 
miljardit
Arengumaade rahvastik
Arenenud riikide  rahvastik
• Et mõista, miks maailma rahvastik nii kiiresti kasvab on 
vaja selgitada, kuidas toimub demograafiline üleminek. 
United Nations Population  Division , World Population Prospects: The 2010 
Revision , (2011).  http://www.prb.org/Publications/Datasheets/2011/world -
population-data-sheet/population-bulletin.aspx
Demograafiline üleminek
• Demograafilise ülemineku mudel kirjeldab 
sündimuse ja suremuse trende pika aja jooksul.
•  Sündimus ja  suremus  muutuvad teatud seaduspära 
järgi.Kõrge sündimus 
50
‰
ja suremus
Sündimus langeb, sest 
40
tänapäeva  peredes  
eelistatakse vähe lapsi.
30
20
Madal 
sündimus ja 
10
suremus
0
Suremus langeb, sest  meditsiin  
areneb, paranevad inimeste 
toitumis -, töö- ja 
elamistingimused.
Demograafiline üleminek 
arenenud riikides
Arenenud riikides toimus demograafiline üleminek 
mitme sajandi jooksul. Rootsis näiteks 1745-1975.
... ja siis  tasapisi  
sündimus
Kõigepealt  hakkas  langema  
suremus
Rahvaarv kasvas aeglaselt kogu sellel 
perioodil. 
http://www.marathon.uwc.edu/geography/demotrans/de
mtran.htm
Demograafiline üleminek 
arengumaades
Arengumaade rahvastikus on kiired muutused 
toimunud viimase 50-60 aasta jooksul alates II 
maailmasõjast. 
Mehhiko rahvaarv hakkas väga kiiresti kasvama 1950. 
aastast.
kuid sündimus jäi endiselt 
kõrgeks
Seetõttu kasvas rahvaarv 
väga kiiresti
Suremus hakkas 
kiiresti langema tänu 
meditsiini arengule,
Miks maailma rahvaarv 
kiiresti kasvab?
• Suur osa arengumaid on demograafilise ülemineku 
etapis, kus suremus on madal ja sündimus endiselt 
kõrge ning seetõttu on loomulik iive (sündimuse ja 
suremuse vahe) suur. 
50
o
40
Kõrge sündimus üle 30 
30
promilli  Rahvaarv 
20
kasvab väga 
Madal 
kiiresti
10
suremus
u 10 promilli
0
aeg
Demograafiline üleminek e 
siire
Iga riigi rahvastik liigub aja jooksul kas kiiremini või 
aeglasemalt traditsiooniliselt rahvastiku tüübilt 
kaasaegsesse. Seega läbitakse arengus neli etappi:
‰
Traditsioon
DEMOGRAAFILINE 
Kaasaegne 
50
iline  
Demogra
Ü afi
LEMI R
N a
E h
K vasti rahvastiku 
rahvastiku  line 
ku 
tüüp
40
tüüp
plahvatus
vananem
sü
in n
e dimu
30
s
20
suremus
10
0
aeg
Traditsiooniline rahvastiku 
tüüp
• Nii sündimus kui ka suremus on kõrged (35-45 ‰), mis tähendab, 
et iive on väike ja rahvaarv kasvab aeglaselt või ei kasva üldse.
‰
• Peres on keskmiselt 7–8 last, neist kasvab täisealiseks vaid kolm 
kuni neli. 
• Inimeste keskmine oodatav eluiga on vaid 35–40 aastat.
• Vanureid on rahvastikus väga vähe, vaid paar protsenti.
Traditsiooniline rahvastiku 
t
• ü
Suü
ur p
 sündimus, sest:
– ei toimu pere planeerimist ega ole kontrolli sündimuse üle;
– imiku- ja  väikelaste  suremus suur, seetõttu soovivad 
vanemad palju lapsi, lootuses, et mõned ellu jäävad;
– lapsi on peres vaja, et need aitaksid tööd teha ja hiljem 
vanemaid ülal pidada;
– lapsed on viljakuse sümbol;
– mitmed religioonid ( katoliiklus , islam,  hinduism ) kiidavad 
heaks suure perekonna.
• Suur suremus (eriti laste hulgas), sest:
– sagedane  nälg  ja alatoitumine nõrgestab inimesi; 
– madal hügieenitase ja puhta vee puudumine soodustab 
haiguspuhangute ja epideemiate levikut;
– madal meditsiini tase (vähe arste, haiglaid, ravimeid).
Demograafiline plahvatus
• Suremus hakkab kiiresti langema, kuid sündimus jääb endiselt 
kõrgeks (30-40 ‰) rahvaarv kasvab väga kiiresti (plahvatuslikult). 
‰
• Euroopas algas demograafiline üleminek 
18. saj lõpus, plahvatuslikku rahvaarvu 
kasvu ei toimunud. 
• Paljud  arengumaad  on praegu just selles 
etapis, nende rahvaarv kasvab väga kiiresti.
Demograafiline 
plahvatus
• Suremus langeb, sest:
– arstiteadus areneb,  paraneb   arstiabi  ja uute ravimite 
kättesaadavus, 
– paranevad elamis- ja töötingimused, inimesed elavad 
kauem;
– kasutatakse puhast joogivett, haigused levivad vähem;
– paraneb toiduainetega varustatus;
– väheneb  imikusuremus .
• Sündimus jääb endiselt kõrgeks, sest:
– suure pere traditsioonidel on tugev jõud;
– raskendatud on rasestumisvastaste vahendite 
kättesaadavus.
Kiire rahvaarvu kasv -  Uganda  
näide
• Suhteliselt vaene riik Aafrika keskosas, kus elab 35 mln 
inimest. 
• Kuigi on rakendatud mitmeid  rahvastikupoliitika  meetmeid, 
   jätkub rahvastiku kiire kasv 3,3 %  aastas. Kui nii jätkub, siis 
    2031 . aastaks rahvaarv kahekordistub. 
• Rahvastik on väga noor, mediaanvanus 15 aastat.
• 0-14 aastaseid on rahvastikust 50%, üle 65 aastaseid 2%.
• Sündimus 47,5 ‰ ja suremus 11,7 ‰. Loomulik iive 35,8 ‰
Naiste roll ühiskonnas.
• Abiellutakse juba enne 18 eluaastat 
   ja hakatakse kohe  sünnitama .
• Naine  sünnitab  keskmiselt 6-7 last. 
• Naiste haridustase meestest madalam. 
• Suurem osa naisi peab loomulikuks, et 
   laste arvu üle otsustab mees. 
• Vaid 18% abielunaistest kasutab 
   efektiivselt rasestumisvastaseid vahendeid.  
• Paljudel naistel, kes tahaksid, pole võimalik rasedusest 
United Nations Population Division, World Population Prospects: The 2010 Revision (2011). 
hoiduda.
http://www.prb.org/pdf11/world-at-7-bil ion.pdf
Kiire rahvaarvu kasv - Uganda 
näide
Tervishoid
• Imikute ja väikelaste suremus on väga 
    kõrge, (62,5 ...
• Naistel ja lastel on raskendatud  juurde-
   pääs tervishoiuteenustele. 
• Väga paljud on HIV positiivsed või 
    AIDSi haiged.
• Paljud lapsed on alatoidetud ja haiged. 
Majandus
Uganda paljulapseline perekond
• Vaene riik, kus 65% inimestest on päevane sissetulek alla 2 $.
• SKP inimese kohta 1300$.
• Põllumajanduses hõivatud 23%, tööstuses 24% ja  teeninduses  
52%.  
Väljakutsed
Olulist rõhku teleb pöörata perepoliitikale, haridustaseme 
tõstmisele. 
h No
ttp:/or
/w t
we 
w. h
cou
w lg
fil a
es s 
.cosel
m/ggi
all t
e u
ryst
/u ö
gaö
n  
dt
aege
mine ja rasestumisvastaste 
i v
m a
agh
e en
s
dite jaotamine. Kahjuks ei jätku valitsusel raha   perepoliitika  
elluviimiseks.
Sündimus väheneb -  Guatemala  
näide 
• Suhteliselt madala arengutasemega riik Kesk-
Ameerikas,
Guatem
• rahvaarv 14 miljonit;
ala
•  lühikese  aja jooksul on sündimuse ja suremuse 
näitajad 
• Ladina-Ameerikas noorima rahvastikuga riik, mediaanvanus 20 
   märgatavalt langenud.  
aastat.
• 0-14 aastaseid on rahvastikust 38%, üle 65 aastaseid 4%.
N
• a
  ist
Sün e 
di ja
m  l
u a
s  st
2 e
6,  9t er
‰ v
   ijsh
a s o
u ird
emus 4,9 ‰, loomulik iive 22 ‰.
Kuigi tervishoiuteenuste 
kättesaadavus aina paraneb, on 
imikusuremus veel endiselt 
kõrge: 110 surnult sündinud last 
1000 sünni kohta. Suurem osa 
naisi sünnitab endiselt kodus. 
Kuni 5-aastaste laste suremus on 
langenud 109-lt 1987. a 42-ni 
2008/09. Paljud imikud on 
alakaalulised ja põevad mitmeid 
United Nations Population Division, World Population Prospects: The 2010 Revision (2011). 
http://w
h w
a wi.prb
gu.org
si /,p df11
m /iworl
dad -at-7
sa -b
ail io
k n.p
s  d
äfra hoida. 
Sündimus väheneb - Guatemala 
näide 
Pereplaneerimine
• Keskmine laste arv naise kohta on  vähenenud  
   5,6 lapselt (1987)  3,2 lapsele (2011). 
• See on saavutatud tänu pereplaneerimisele. 
• 44 % naistest kasutab moodsaid pere-
    planeerimise  meetodeid  (rasestumisvastaste 
    vahendite kasutamisest kuni naiste sterilisee-
    rimiseni).
• 31% abielunaistest tahab rasestumist ed
G a
uatsi
e  mala perekond
   lükata või sellest loobuda, kuid ei  oska  efek -
   tiivselt kasutada rasestumisvastaseid vahendeid.
Riigi  sotsiaalpoliitika
• Sotsiaalse ja Rahvastikupoliitika programm, mille prioriteetideks 
on imikute ja   väikelaste tervishoiu parandamine ning HIV/AIDSi 
ennetamine.
• Riik toetab sünnituse eelset ja järgset emapuhkust. 
• 30% alkoholi aktsiisist läheb tervishoiuprogrammide toetamiseks. 
United Nations Population Division, World Population Prospects: The 2010 
Revision (2011).  http://www.prb.org/pdf11/world-at-7-billion.pdf
http://briennacaldwell.theworldrace.org/
Sündimus väheneb - Guatemala 
näide 
Sooline ebavõrdsus
• On siiski endiselt suur ja väheneb aeglaselt. 
• Kui 1987 ei olnud oli 38% naistest üldse koolis käinud, siis 2009 
oli neid 20%. Maia naiste hulgas oli langus veelgi suurem 67%-
35%le. 
• Paljud naised on kinni iganenud vaadetes: naine peab mehele 
alluma ka siis kui ta ei nõustu mehel vaadetega.
• Naine peab küsima mehelt luba, et töötada kodust väljaspool või 
et minna näiteks linna arstile. Pere planeerimises on juhtroll mehel. 
Mõned leiavad, et mees võib naist peksmise läbi karistada.
Majandus
• SKP inimese kohta on madal 5200 $;
• Riigi peamised tulud tulevad turismist, tekstiili- ja  õmblustööstuse  
ning põllumajandussaaduste ekspordist.
• 50% hõivatuist töötab põllumajanduses, 15% tööstuses, 35% 
teeninduses.
• Väga suured erinevused sissetulekutes, ¼ elab alla 2 $ 
sissetulekuga päevas. 
• Majanduslik  kihistumine  avaldub ka sotsiaalses käitumises.
• Jõukamatel naistel on vähem lapsi (1,8), vaesematel rohkem 
(5,7). 
• teadlikult planeerivad peret jõukad perekonnad.
Rahvastiku  vananemine
• Sündimus hakkab kiiresti langema (20 ‰-le) ja jätkuvalt langeb 
ka suremus (umbes 10 ‰-le). Loomulik iive väheneb ja 
rahvaarvu kasv aeglustub. 
‰
• Laste osatähtsus rahvastikus väheneb, vanemaealiste osakaal 
tõuseb.
• Keskmine oodatav eluiga kasvab.
Rahvastiku vananemine
• Sündimus langeb, sest naiste haridustase tõuseb ja
– hakkab toimima pereplaneerimine, kasutatakse järjest 
enam rasestumisvastaseid vahendeid, 
– väikelapsi jääb rohkem elama, ei ole vaja nii palju 
sünnitada;
– töö muutub kergemaks, töötingimused paremaks, peres 
pole vaja enam nii palju töökäsi;
– üha enam hakatakse väärtustama materiaalseid rikkusi 
(suurem elamine, autod) ja vaba aega ning vähem suurt 
perekonda;
– naised hakkavad rohkem väärtustama tööd ja karjääri ja 
mitte koduperenaiseks olemist.
Pikaajaline rahvastikupoliitika - 
• Indiast saab kohe  In
maai d
l ia
ma ra 
hn
vaäid
rohkei e
m  
riik, 2011.a. 
   elas seal 1,2 miljardit inimest. 
• Viimase 10 aastaga suurenes rahvaarv 181,5 mln inimese 
võrra. 
   Võrdluseks: ainuüksi  poisse  vanuses 0-4 on ligi 67 miljonit, 
   so rohkem kui Prantsusmaal elanikke.
• Sündimus ja suremus on langenud, kuid rahvaarv kasvab. 
• Suhteliselt noor rahvastik, mediaanvanus 26 aastat.
• 0-14 aastaseid on rahvastikust 30%, üle 65 aastaseid 5,5%
• Sündimus 20,9 ‰ ja suremus 7,5 ‰, loomulik iive 13,4 ‰.
http://www.census.gov/population/international/data/index.ht
ml
Pikaajaline rahvastikupoliitika - 
India näide 
Sündimus langeb, kuid 
Laste arv naise kohta
aeglaselt
•  Osariikide vahelised 
erinevused on endiselt väga 
suured. 
• Vähe naisi kasutab 
rasestumisvasta-seid 
vahendeid, põhjuseks  vaesus  
ja nende vähene 
kä
P t
o tiesa
ssl a
a d
stav
e  u
e se.l istamine
Sündinud poisse 100 tüdruku kohta 
•
•   In
K di
es as 
km vial
se ilttse
  b 
sün sa
ni rn
b  a
1 s
0 el
0  t 
H
t i
ü in
draga
uku  “n
k a
o i
h st
ta e
   
1 pu
05 u
  du
poi s”.
ssi  , 
Indias on see näitaja 111. 
• Indias on ütlus, et “tütre 
kasvatamine on kui naabri aia 
kastmine ”. 
• Vanemate väiksema 
hoolitsuse tõttu on tüdrukute 
United Nations Population Division, World Population Prospects: The 2010 Revision (2011). 
suremus suurem. 
http://www.prb.org/pdf11/world-at-7-bil ion.pdf
• Samuti esineb tüdrukute 
tapmist. 
Pikaajaline rahvastikupoliitika - 
India näide 
• Juba 1950. aastatel soovitati vähendada laste arvu peres ja 
kasutada selleks rasedusvastaseid vahendeid.
• 1970. aastatel viidi läbi sundsteriliseerimist. 
• 1978. aastal tõsteti abiellumisiga (N 18 ja M 21 aastale).
• On tehtud selgitustööd ja püütud tõsta naiste haridustaset. 
• Ühtse poliitika puudumine on olnud India perepoliitika 
nõrkuseks. 
• Viimasel ajal püütakse kasutada meetmeid naiste positsiooni 
tõstmiseks. 
• Kuigi inimesed on sageli nõus kahe lapse poliitikaga, on seda 
raske järgida, Neil, kes lasevad ennast steriliseerida, on juba 
keskmiselt neli last, kellest kaks on poisid. Kahe poja  omamine  
on omamoodi norm. 
Kaasaegne India perekond
http://www.123rf.com/photo_5759949_indian-family-out -
walking.html
Kaasaegne rahvastiku 
• Sündimus madal, umbes 10 ‰ ja suremus madal (9-12 ‰),  rahvaarv kasvab või kahaneb väga aeglaselt või on stabiilne.etapp
• Laste osatähtsus rahvastikus on väike, vanurite osakaal suur (20–25%).
• Inimeste oodatav keskmine eluiga on kõrge. 
‰
Kaasaegne rahvastik -  
• Kõrge aren Sak
gutasem s
e j am
a suuri aa 
ma rah n
va äide
arvuga rii  
k Euroopas, 
   rahvaarv 81,8 miljonit;
• Rahvaarv väheneb.
Saksam
• Rahvastiku mediaanvanus 45 aastat.
aa
• 0-14 aastaseid on rahvastikust 13,3%, üle 65 aastaseid 20,6%
• Sündimus 8,3 ‰ ja suremus 10,9 ‰, loomulik iive negatiivne 
-2,6
• Keskmine oodatav eluiga 80 eluaastat.
Keskmiselt lapsi naise 
kohta Saksamaal 1955-
2010
Ida-Saksamaa
Lääne-Saksamaa
Ühinenud Saksamaa
United Nations Population Division, World Population Prospects: The 2010 Revision (2011). 
http://www.prb.org/pdf11/world-at-7-bil ion.pdf
Kaasaegne rahvastik -  
Saksamaa näide 
Sündimuse  toetamine
• Sündimuse  suurendamiseks  on igakuine riigipoolne toetus 
esimese ja teise lapse puhul 184  ja kolmanda lapse puhul 190 
eurot ning  neljanda  ja rohkema  toetuseks  215 eurot kuni laste  
18 või kui õpivad, siis  25 aastaseks saamiseni.
• Sünnituspuhkus 14 nädalat (6 nädalat enne ja 8 pärast 
sünnitust), sel ajal makstakse toetus 13 eurot päeva kohta. 
•  Vähestel  riikidel on õnnestunud 
 nende meetmetega  sündimust  tõsta. 
Saksa pere 
puhkusel
http://www.interislander.co.nz/The-Voyage/Photo-Gallery.aspx
Kokkuvõte
Riigid on demograafilises arengus eri etappides.
50
Traditsioonilin
Demograafilin Rahvastiku 
Kaasaegne 
e rahvastiku 
e plahvatus
vananemin
rahvastiku 
tüüp
e
tüüp
40
Ugand
30
a 
20
Guatema
la 
India 
Saksamaa 
10
Riik
Ugand
Guatema India 
Saksama
a 
la 
a 
sündimus
20,9 ‰ 
47,5 
26,9 ‰ 
8,3 ‰ 
suremus
‰ 
7,5 ‰
5,0 ‰
10,9 ‰
loomulik 
11,7 
13,4 ‰
iive
‰
25,9 ‰
-2,6 ‰
29%
laste %
35,8 
38%
13,3%
‰
 5,5%
vanurite %
50%
  4%
 20,6%
67
oodatav 
70
80
eluiga
 2%
53
Kasutatud materjalid
• CIA–The World Factbook 
https://www.cia.gov/library/publications/the-world
-factbook
• Population Reference Bureau    
http://www.prb.org/Contact.aspx
• US  Census  Bureau 
http://www.census.gov/population/international/ 

Document Outline

• Demograafiline üleminek
• Miks maailma rahvaarv kiiresti kasvab?
• Slide 3
• Demograafiline üleminek arenenud riikides
• Demograafiline üleminek arengumaades
• Slide 6
• Demograafiline üleminek e siire
• Traditsiooniline rahvastiku tüüp
• Slide 9
• Demograafiline plahvatus
• Slide 11
• Kiire rahvaarvu kasv - Uganda näide
• Slide 13
• Sündimus väheneb - Guatemala näide
• Slide 15
• Slide 16
• Rahvastiku vananemine
• Slide 18
• Pikaajaline rahvastikupoliitika - India näide
• Slide 20
• Slide 21
• Kaasaegne rahvastiku etapp
• Kaasaegne rahvastik - Saksamaa näide
• Slide 24
• Kokkuvõte
• Kasutatud materjalid