50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
95 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Nipi Tiri
Õppematerjali autor
*tõmme ja surve *vääne *puhas paine *lõige 7.6. Millistel tingimustel tekib puhas paine? Ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ristlõike kesk-peatelgede ümber; Detaili telg kõverdub 7.7. Millistel tingimustel tekib puhas lõige? Ristlõiked kulgevad üksteise suhtes detaili telje ristsihis; Ristlõiked jäävad paralleelseteks 7.8. Defineerige sisejõu staatiline seos? sisejõu väärtuse saab pinge avaldist integreerides ; 7.9. Mis on pingus? Detaili punkti pingeseisund:koormatud detaili mingi punkti pingete hulk, mis kõik mõjuvad erinevates suundades 7.10. Defineerige ühtlane pingus! varda seisund, kus sama kaldega pindadel mõjuvad kogu varda ulatuses võrdsed pinged 7.11. Defineerige joonpingus! koormatud detaili antud punktis on ainult üks nullist erinev peapinge 7.12. Mis on liitpingus? varda mingi punkti pingeseisund, mis on määratud (kahe- tasandpingus); (kolme- uumpingus) nullist erineva peapingega 7.13
*tõmme ja surve *vääne *puhas paine *lõige 7.6. Millistel tingimustel tekib puhas paine? Ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ristlõike kesk-peatelgede ümber; Detaili telg kõverdub 7.7. Millistel tingimustel tekib puhas lõige? Ristlõiked kulgevad üksteise suhtes detaili telje ristsihis; Ristlõiked jäävad paralleelseteks 7.8. Defineerige sisejõu staatiline seos? sisejõu väärtuse saab pinge avaldist integreerides ; 7.9. Mis on pingus? Detaili punkti pingeseisund:koormatud detaili mingi punkti pingete hulk, mis kõik mõjuvad erinevates suundades 7.10. Defineerige ühtlane pingus! varda seisund, kus sama kaldega pindadel mõjuvad kogu varda ulatuses võrdsed pinged 7.11. Defineerige joonpingus! koormatud detaili antud punktis on ainult üks nullist erinev peapinge 7.12. Mis on liitpingus? varda mingi punkti pingeseisund, mis on määratud (kahe- tasandpingus); (kolme- uumpingus) nullist erineva peapingega 7.13
7.1.2. Lihttööseisundid Lihttööseisunditeks loetakse: · tõmme ja surve (ehk pike) detailis mõjub vaid pikijõud N; · vääne detailis esineb vaid väändemoment T; · puhas paine detailis mõjub ainult üks paindemoment M; · lõige lühikeses detailis (vardas) mõjub vaid põikjõud Q; "Puhas" lõige tekib vaid põik-koormatud varda sellisel lühikesel osal, kus paindemomendi mõju on väike. Lõige (tegelikult) = suure põikjõu Q ja Põikjõuga Q kaasneb alati väikese paindemomendi M koosmõju paindemoment M Iga sisejõud on seotud eripärase tööseisundi ja deformatsiooni tekkimisega detaili
1.2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad 1.36. Miks peab varuteguri väärtus olema detaili töövõimet? optimaalne? 1.3. Millist füüsika haru käsitleb Tugevusõpetus? 2. VARDA TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL 1.4. Milles seisneb tugevusanalüüsi eesmärk? 1.5. Millised on neli põhilist tugevusanalüüsi 2.1. Mis on konstruktsiooni mehaaniline ülesannet? süsteem? 1.6. Kuidas liigitatakse 2.2. Mis on konstruktsiooni arvutusskeem? konstruktsioonielemente kuju järgi? 2.3. Miks peab arvutuskeem olema optimaalse
1. Materjali käitumine koormamisel (reoloogilised mudelid, konstruktsioonimaterjalide mudelid, materjali seisundid). Konstruktsioonimaterjalide teimimisel saadud ulatuslikku andmestikku üldistab mehaanika haru reoloogia, mis tegeleb keskkonna (selle terminiga haaratakse tahkist ja vedelikku) deformeerumise ja voolamisega. Reoloogilised mudelid: Reoloogia on kindlaks teinud, et reaalsete materjalide koormamisel avalduvaid mitmekesiseid omadusi saab kirjeldada kolme põhiomaduse kaudu, milleks on elastsus, plastsus ja viskoossus. Elastsuse all mõistetakse materjali vastupanu sõltumatust koormamiskiirusest ja võimet täielikult taastada esialgne
M epüürid Null-joon y z epüür O2(y2;z2) surve y Koormuse taandamine keskpeatelgedele Suurimad pinged Tugevustingimused Fy My F Mz O1 = y1 + z1 O1 [ ]Tõmme punktis O1 Iz Iy [ ]
8. Jõupaari moment (skeem, arvutamine). Jõupaari moment on võrdne ühe jõu ja jõupaari õla korrutisega. M(F 1) = F1*l F1 F2 l 9. Mis on koonduv j õusüsteem? Koonduvas jõusüsteemis kõikide süsteemi moodustavate jõudude mõjusirged lõikuvad ühes punktis 10. Koonduva j õusüsteemi tasakaaluks vajalikud tingimused. Jõusüsteemi tasakaaluks piisab, kui jõudude geomeetriline summa on null (s.t. süsteemi jõududest moodustuks suletud hulknurk või et kõigi süsteemi kuuluvate jõudude algebraline summa igal koordinaatteljel oleks null. 11. Mis on rööpjõudude (paralleeljõudude) kese? Rööpjõudude kese on punkt, mida läbib rööpjõudude resultandi mõjusirge, sõltumatuna
Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efektiivseid meetodeid tugevusomaduste tõstmiseks. Moodustatakse uusi materjale metallpulbri baasil ning laialt kasutatakse plastmasse. Spetsiaalsed pinnakatted tõstavad detailide töö- ja kulumiskindlust ning kaitsevad korrosiooni eest. Masinate ja nende elementide liikumistäpsus põhineb mehaaniliste süsteemide liikumisseadustel, mida vaadeldakse teoreetilises mehaanikas ja masinamehaanikas. Teoreetiline mehaanika jagatakse kolme ossa. Staatika vaatleb jõudu ning nende tasakaalutingimusi. Kinemaatikas uuritakse mehaanilist liikumist välisjõudu arvestamata ning dünaamika käsitleb liikumist põhjustava energiaallika ja liikumisega saavutatud tulemust. Aine „Rakendusmehaanika “ haarab masinate ja mehhanismide projekteerimisprotsessi tervikuna: alates ülesanne püstitamisest ja variantide võrdlusest kuni kolmemõõtmelise modelleerimiseni ja valmiskonstruktsiooni analüüsini.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid