Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"lõikepind" - 89 õppematerjali

thumbnail
1
docx

Metallide lõiketöötlemis tehnoloogia ABC

· Materjal toorik detail · Oluline detaili valmistamiseks. o Inimene(motivatsioon, tahe, tervis, teadmised, oskused, kogemused jne) o Organisatsioon ja kindlustatus kaitsevahenditega o Raha o Tööruumid o Tööpingid, määrdeained, hooldusvahendid o Tööriistad o Energia(elekter, valgus) o Nõudlus, turg o Aeg o Joonis o Materjal · Töötlematapind · Töödeldud pind · Lõikepind · Faasipind · Astmepind · Radiaalne pind · Tasapinnad, koonuspinnad jne · Otspind on baaspinnaks kõigile mõõtmetele · Alustame tööd otspinnast! · Teravad servad peab likvideerima!...

Metalliõpetus
29 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Lõiked

Ristlõiked Ristlõige on kujutis, mis saadakse detaili mõttelisel läbilõikamisel tasandiga [vastab standardile ISO 128-40:2001 (E), ISO 128-44:2001 (E) ja ISO 128-50:2001 (E)]. Ristlõike joonisel kujutatakse üldjuhul ainult lõikavale tasandile jäävaid detaili elemente. Ristlõige ja lõige pealkirjastatakse ühtemoodi. Joonestamisel tuleb aga jälgida – kui lõikepind läbib sellise ava või süvendi telgjoont, mis on pöördpind, siis tuleb ristlõikes kujutada ka selle lõikepinna taha vaatesse jääva pöördpinna kontuurid. Väljatoodud ristlõike kujutis joonestatakse pideva jämejoonega. Kui ristlõige on lõikepinna suhtes sümmeetriline, siis seotakse ta lähtekujutisega kriipspunktpeenjoone abil, vaatesuunda ei näidata. Pealejoonestatud ristlõige joonestatakse pideva peenjoonega detaili vaate peale selle detaili kontuure katkestamata...

Materjalitehnika
8 allalaadimist
thumbnail
5
wps

Tomatimaa Itaalia

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Tomatimaa Itaalia Referaat Õpilane: Liisi Pernik K-08 A Juhendaja: Andres Vassiljev 2008 Itaalias on tomat igapäevane toiduaine Itaalia köök võidab üha rohkem sõpru nii Euroopas kui ka ookeani taga, ja seda sugugi mitte põhjusetult. Itaalia keedukunsti soosing on ülipopulaarseks tõstnud ka mitmed Itaalia toiduained, millest esikohal pole siiski ei pasta, virgiinõli ega oliivid. Muidugi on kõik eelnimetatud ülimalt hinnatud, siiski on nii mõneski riigis tooteks nr. 1 tõusnud hoopiski Itaalia tomatihoidised. Ei maksaks siiski arvata, et "tomatimafioosod" oma toodetega ainult välismaalasi hullutavad ja neilt sellega raskeid rahakoormaid teenivad. Ka itaallaste endi jaoks on tomat üheks põhitoiduaineks, ilma milleta õige itaalia perenaine ühtki päeva toime ei tule. Pudelis ja purgis lubab perenaiseuhkus koju tuua peamiselt vaid oliiviõli, purgioliive ja tomateid, ja needki peavad olema ko...

Kokandus
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Skulptuuride kaitsmine paatinaga

Pronksskluptuuride restaureerimine plii ja tina sulamiga Lõhesid pronksskulptuurides pitseeritakse kinni tavaliselt plii ja tina sulamiga ­ jootmetalliga. Seda kasutatakse, et kaitsta monumente lõhenemise ja korrosiooni eest. Kuna plii on mürkmetall ja kõik pliiühendid on ka tugevad mürgid ei ole see looduse suhtes just kõige parem viis pronksskulptuuride restaureerimiseks. Plii ise on muidu korrosioonikindel metall, sinakashalli värvusega; lõikepind on hõbedase läikega, mis õhu käes tuhmub kiiresti, sest tekib pliioksiid. 2Pb + O2 2 PbO Mugav on kasutada sellise protsessi juures tina ja plii sulamit, sest tina on õhus ja vees vastupidav. Mõlemad on vähe aktiivsed metallid, mis veega ei reageeri. Nad on üsna plastilised ka, see tähendab, et on mugav kasutada....

Keemia
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Teooria küsimused ja vastused

M F intensiivsust. = + [ '] Tugevusteooriad on teoreetilised kaalutsusr, mis võimaldavad lihtsate tugevusteimide tugevustingimus Wõ Aõ , kus Aõ = 0,7 kh on õmbluste ohtlik lõikepind . tulemusi kasutada piirseisundi tekke hindamiseks liitpinguse puhul. Jaotatakse kahte Otstes ja küljel olevate nurkõmbluste korral loetakse ligikaudsel arvutusel, et rühma: välismoment tasakaalustatakse jõupaariga külgõmblustes ja momendiga otsõmbluses. kriteriaalteooriad, mis esitavad piirseisundi kriteeriume...

Masinatehnika
241 allalaadimist
thumbnail
151
pdf

PM Loengud

Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu k...

Pinnasemehaanika, geotehnika
200 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eksami abimees

Kapillaarjõud on põhjuseks, miks niiske liiv ja hulgast, ka vedeliku viskoossusest. Filtratsioonimooduli suurus sõltub palju ka väga oluline. halvasti tiheneb võrreldes kuivaga. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised pinnaseosakeste mõõtmetest, pinnase poorsus ja vee temp. V ei ole võrdne Sissejuhatus - Geotehnika - ehitustehnika haru, mis tegeleb pinnasega sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega (sademed, pinnasevee tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Kuna tegelik voolamine toimub läbi seotud ehitiste või nende üksikosade projekteerimise ja ehitamisega, see taseme tõus). Pinnaseosakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega, pooride, siis tegelik vooluk...

Pinnasemehaanika, geotehnika
425 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Marjad - referaat

Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT21 Jekaterina Leonova Marjad Referaat kaubad ja laoarvestuses Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 1. Mis on mari?......................................................................................................4 2. Marjade liigid....................................................................................................4 2.1 Aedmaasikas................................................................................................4-5 2.1.1 Kuumaasikad ja taasviljuvad maasikad..................................................................6 2.2 Metsmaasikas...

Bioloogia
67 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Taimekasvatuseksam

Mugulad ei tohi muutuda roheliseks, peab hoidma pimedas. 47) Kartuli agrotehnika põhiküsimused. Seemnemugulate ettevalmistusel on oluline sorteerimine-suuruse järgi 2 suurusesse: 1) 30-45 mm,2) 45-55 mm läbimõõduga.Seeme peab olema terve. Varajase kartuli saamiseks on kasulik suurem seemnemugul, Väiksemad seemnemugulad tuleb maha panna tihedalt, võtteid: 1) lõigata seeme poolex, aga terved annavad suurema saagi. Lõigata tuleb enne mahapanemist aegsasti, et lõikepind jõuaks korgistuda 2) stimuleeriv lõige- tehakse mugula keskelt ümberringi- 1-1,5 cm, lõikesügavus on kuni 1 mm. Eesmärgiks on max pungade idanema stimuleerimine.3) seemnemu-gulate idandamine- tehakse kastide või laialilaotatult. Seot suure tööjõu kuluga.Kasut võrkkotte. Eelidanadamine peab toimuma valges ja tihti nõuab eriruumi, toimub 4-6 näd. 4)teiste mugulate terminiline töötlemine- see võib toimuda lühiajaliselt,...

Taimekasvatus
228 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Plii referaat

Jodiidid: PbI2 Hüdriidid: PbH4 Oksiidid: PbO, PbO2, Pb2O3, Pb3O4 Sulfiidid: PbS Seleniidid: PbSe Telluriidid: PbTe Nitriidid: - 6 Plii on sinakashalli värvusega raske ja pehme metall.Teda võib noaga lõigata ning isegi küünega kriimustada ja kergesti lehtedeks valtsida. Plii värske lõikepind on hõbedase läikega, kuid õhus kattub see kiiresti tuhmi oksiidi kihiga. Õhus kuumutamisel oksüdeerub plii ning moodustub plii (II) oksiid PbO. 2Pb + O2 ? 2PbO Kuumutamisel 500 °C juures oksüdeerub plii (II) oksiid, andes oranzpunase värvusega tripliitetraoksiidi Pb3O4, mida tuntakse ka pliimenniku nime all. Kuumutamisel reageerib plii väävli, kloori ja mittemetallidega: Pb + S ?PbS (pliisulfiid)...

Keemia
67 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Toiduained

Jahutatud liha temperatuur lihastes on 0...4°. Säilib eelmisega võrreldes paremini. Kergkülmutatud liha saadakse lühiajalisel hoidmisel miinustemperatuuril. Omab temperatuuri ­ 1... - 3°. Omadustelt sarnaneb jahutatud lihale, kuid säilib paremini. Külmutatud liha temperatuur ei tohi olla üle ­ 18°. Liha on kõva konsistentsiga ja ilma lõhnata. . 2.3. Liha kvaliteet ja säilitamine Liha pind peab olema puhas ja kuiv ning kattunud roosaka või punaka koorikuga. Värske lõikepind kergelt niiske, kuid mitte kleepuv. Värvus iseloomulik antud looma liigile. Liha mahl peab olema läbipaistev, konsistents tihke ja elastne. Sõrmega vajutamisel tekkiv lohk peab kiiresti täituma. Lõhn peab olema meeldiv. Rasva värvus vastavale looma liigile iseloomulik, hapendumistunnusteta. Keetmisel saadud puljong peab olema selge ning meeldiva aroomiga. Külmutatud liha värvus on jahutatud lihaga võrreldes heledam. Sõrmega vajutamisel tekib helepunane plekk...

Toitumisõpetus
139 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Insenerigraafika spikker

Tsentreerimismärgid ­ u 0,5 mm jämedused jooned, mis algavad formaatjoonest ja mis tõmmatakse üle raamjoone joonise pinnale ligikaudu 5 mm ulatuses ja aitavad joonise asendit kopeerimisel ja mikrofilmimisel paremini fikseerida, need tehakse joonise iga nelja külje keskele. Mõõtsuhe ­ näitab eseme ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda, loomulikku suurust peegeldab mõõtsuhe 1:1. masinaehituslikel õppejoonistel kasuta- takse vähendavaist mõõtsuhetest 1:2, 1:5, 1:10, suurendavaist: 2:1, 5:1, 10:1. Põhiline mõõtsuhe kirjutatakse kirjanurka, teised ümarsulgudesse pealkirjas. Joonisele kirjutatakse tegelikud mõõtmed. Jäme- ja peenjooned ­ nende suhe peab olema vähemalt 2:1. Jämeduse valikul juhindutakse joonise suurusest ja kasutatavate kujutiste keerukuse astmest. Reeglid: 1) kriipspunktjoon algab ja lõpeb kriipsuosaga 2) ringjoone tsentrit tähis- tatakse lõikuvate kriipsudega 3) ümaräärikul, silindriotspinnal jms kohtades asuvate avade...

Insenerigraafika
270 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Materjalid metsanduseks

Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks...

Eesti metsad
202 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Tööriistade hoidmine raiumisel

Tööriistade hoidmine raiumisel Raiumise ajal tuleb meislit hoida töödeldava pinna suhtes 30...35 0 nurga all .Väiksema kaldenurga puhul hakkab meisel libisema ega lõika , suurema kaldenurga korral aga tungib liiga sügavale metalli ja raiutav pind tuleb konarlik. Kruustangide vahel raiumisel on oluline tähtsus meisli õigel asendil kruustangide liikumatu paki püstpinna suhtes. Meisli lõikeserv peab olema 40. . .450 all . Väiksema nurga puhul lõikepind suureneb ja raiuda on raskem, mistõttu protsess aeglustub . Suurema nurga puhul saadakse laastu keerdumise ja lisatakistuse tekkimise tõttu konarlik ja rebitud pind ....

Luksepp
13 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Metalli lõikamine

Kääriterade teritusnurk on olenevalt metalli kõvadusest; pehmete metallide (vask, alumiinium) korral 65 0, keskmise kõvadusega metallide korral 700, kõvade metallide korral 800. Hõõrdumise vähendamiseks tehakse kääri lõikepindadele taganurk mille väärtus on 2...30. Puhta lõike saamiseks on vaja ülemiste ja alumiste kääriterade vaheline lõtk m õigesti valida.Väikese lõtku korral lõikepragu ei lange ühte lõikega ja lõikepind tuleb kare. Suure lõtku korral saadakse lõikepinnal suured kraadid. Kääriterade vaheline lõtk oleneb lõigatava metalli paksusest, kuid ei tohi ületada 0,5 mm. Käsikääridel on see lõtk tavaliselt 0,1...0,2 mm. Selleks, et lõikamiseks kulutatav töö oleks väiksem, painutatakse kääri lõiketerad üksteise suhtes nurga alla . Mida suurem on see nurk, seda väiksem on lõikejõud. Liiga suur terade kaldenurk suurendab nende käiku ja tekitab...

Luksepp
30 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Lukkseppatööd

76d) Raiumisvõtted: a ­ kruustangipakkide tasandis; b ­ märkjoonte järgi; c ­ meisli väikese kaldnurgaga; d ­ meisli suure kaldnurgaga joon. 76 Kruustangide vahel raiumisel on oluline tähtsus meisli õigel asendil kruustangide liikumatu paki püstpinna suhtes. Meisli lõikeserv peab olema 40. . .450 all (joon. 77a). Väiksema nurga puhul lõikepind suureneb ja raiuda on raskem, mistõttu protsess aeglustub (joon. 77b). Suurema nurga puhul saadakse laastu keerdumise ja lisatakistuse tekkimise tõttu konarlik ja rebitud pind (joon. 77c). joon. 77 Meisli seadmine tööasendisse kruustangipakkide suhtes. Vasara liikumine: a ­ löök randmest hoovõtuga; b ­ löök küünarnukist hoovõtuga; c ­ löök õlast hoovõtuga....

Luksepp
117 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kondiitritooted

Lisatakse pektiini (zeleeruv aine), happeid , aroomiaineid.. Põhiliselt õunapüreest. Pektiin on materjaliks, millest moodustub karkass. Mida rohkem pektiini, seda tihedam marmelaad. Suhkur on vett siduva toimega. Kui vett vähe, saadakse liiga tihe mass, mis viib marmelaadi kuivamiseni. Tärklisesiirup vajalik suhkrustumise vältimiseks. Kuna põhitooraineks on püree, siis iseloomustab seda marmelaadi teraline lõikepind . Valmistatakse lõike-ja vormimarmelaadina, samuti villitakse purkidesse ja tuubidesse. Zeleemarmelaad ­ saadakse suhkru ja glükoosisiirupi keetmisel agariga ja agaroididega ( nendest tehakse enne vesilahus). Lisatakse sidrunhapet, aroomi- ja värvaineid. Võivad sisaldada ka püreesid, munavalget. Neid marmelaade glasuuritakse sokolaadiga. Teda iseloomustab klaasjas ja sile lõikepind, tihke ja zeleetaoline konsistents. Kvaliteedinõuded: · korrapärane kuju, puhas pind...

Toitumisõpetus
56 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Puuseened

Enamasti kestab paku kasutusaeg kolm kuni viis aastat. Analoogiliselt seenekasvatusega pakkudel on selleks otstarbeks võimalik kasutada lehtpuude kändusid. Talvel lõigatud kändudel peab olema mahlajooks peatunud. Parimaid tulemusi saadakse puumädanikust nakatumatute kändudega ning juhul kui kännu lõikepinda saega enne uuendada. Nii kändusid kui mütseeliga nakatatud pakke tuleb kuival aastaajal kasta. Värske kännu puhul on olulisem jälgida, et lõikepind ära ei kuivaks. Sel otstarbel võib austerserviku juuretisega nakatatud kännu pinna katta väljasaetud puukettaga, plastikkilega, puukoorega, sambla ning isegi märjaks kastetud vanade ajalehtede või papi kihiga. Austerserviku kasvatamine kändude peal annab mitme aasta jooksul korraliku seenesaagi ning lagundab kännud suhteliselt kiiresti ilma suurte füüsiliste ponnistusteta ja aiailu rikkumata. Erinevalt enamikust teistest seentest ei ole austerserviku kübar summeetrilise kujuga...

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Nugade referaat

Kokanoaga ei tohiks hakkida ega painutada, samuti ei tohiks seda kasutada pannispaatlina. Luude, kõhrede, kõõluste, vms. jõudu nõudvate materjalide käsitsemiseks valmistatakse näiteks singiluunuge, raskeid lihanuge ja eri raskusega köögikirveid. Kõige tavalisem noa lõikeserv on sile, kuna see sobib väga mitmeks otstarbeks. Sile ja terav lõikeserv on vajalik sel juhul, kui soovitakse, et lõikepind oleks võimalikult puhas ja tasane, nii et toore liha, puuviljade või köögiviljade kude saaks lõikamisel võimalikult vähe viga. Siledat nuga on ka kerge terituspulga abil teravana hoida. Lainelise ja saehambulise servaga noad sobivad väga hästi leibade, küpsetiste ja muude struktuursete või kuivavõitu ainete lõikamiseks. Teisalt aga lõikab saehammas hästi ka kõva koorukest või sitket materjali nagu tomati pind, kiled ja kõõlused. Saehambulise teraga nugasid...

Kokandus
56 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Kulinaariaraamatu küsimused ja vastused(2)

TOIDUAINETE KULINAARNE TÖÖTLEMINE. 1. Mis on toiduainete külmtöötlemine? Selleks, et toiduaineid saax toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid eelnevalt pesta, koorida, jne. 2. Kas toiduainete külmtöötlemine ja eeltöötlemine on analoogilised mõisted? Ei ole kuna eeltöötlemisel võib kasutada kuumtöötlemist. 3. Millised on toiduainete kuumtöötlemise viisid? Toiduaine keetmine(rohkes vedelikus, väheses vedelikus, veeaurus keetmine, omas mahlas, vesivannil, rõhu all, kupatamine, blanseerimine-lühiajaline töötlemine kuuma veega või auruga) Toiduaine praadimine(väheses rasvas, rohkes rasvas, friipraadimine, röstimine, grillimine, küpsetamine, hautamine, töötlemine mikrolaineahjus) 4. Mis on toiduainete keetmine? Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. 100 kraadi soolaga, 95-97 kraadi juures tavalis...

Kokandus
184 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun