padrun: kuni 13mm Akutrell BSZ 12 Impuls 2 akut 12V/2,0Ah, 30 min. õhkjahutusega laadija AC 30, 0-400/0-1350p/min, väändemoment 22/26/52Nm, 13mm padrun 4. Metabo akutrell BS 14,4 Li 2 Liitiumakut 1,3Ah, 30 min laadija ASC30; 2 kiirust: 0-450/0-1600; väändemoment max: 40 Nm. Akulööktrell Bosch GDR 10,8V Kaal 1 kg Patarei 10.8 V / 1.3 Ah Li-Ion Koormuseta kiirus 0...1800 1/min Väändemoment 100 Nm 5. FREESID Frees Skil 1101 AA Võimsus: 1300 W Tühikäigul: 12000 - 28000 p/min Kaal: 3,8 kg Ülafrees OfE 1229 Signal Termokaitsmega 1200 W 5000-25500 p/min tsang: 8 mm 6.
Puhas vääne = varda · varda telg jääb sirgeks ja varda pikkus ei muutu; tööseisund, kus: · ristlõiked jäävad paralleelseteks ja risti teljega; · ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja ei muuda kuju. NB! Puhas vääne on võimalik vaid ümarvarraste korral 3.3. Sisejõud väändel 3.3.1. Väändemoment Sirgele võllile on rakendatud väänavad pöördemomendid M (Joon. 3.3): · võll väändub (tekib väändedeformatsioon); · piisavalt tugeva pöördemomendi korral võll puruneb; · väändumist ja purunemist takistavad võllis sisejõud, s.t. jõud, mis mõjuvad võlli osakeste vahel. Priit Põdra, 2004
Üliõpilane: Alisa Rauzina Matrikli nr: 153943 Rühm: EAUI 61 Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 13.03.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: tutvuda plastse materjali (madalsüsinikterase) ja hapra materjali (hallmalmi) käitumisega väändel ning määrata olulisimad karakteristikud. 1. Väändekatse terasega Joonis 1. Katsekeha mõõtudega 1.1. Nihkeelastsusmoodul Tabel 1. Katseandmed Algkoormus Väändemoment Lugemid Lugemite vahed T a1 a2 a1 a2 a1-a2 kgfcm Nm mm mrad 250 24.5 0 0 0 0 0 500 49 24,5 460 155 - - - - 750 73,5 49 447 159 13 4 9 4,5
T2 = = = 3503,2 N m 31,4 P3 75000 T3 = = = 2388,5 N m 31,4 Määrame tasakaalustava pöördemomendi. T = 0 T3 +T4 -T2 +T1 = 0 T4 = -T3 +T2 -T1 = -2388,5 + 3503,2 -1592,4 = -477,7 N m 4. Määrame väändemomendid igas lõikus eraldi. Lõikes I mõjuv väändemoment: TV . I = T3 = 2388,5 N m Lõikes II mõjuv väändemoment: TV . II = T3 -T4 =1910,8 N m Lõikes III mõjuv väändemoment: TV . III = T3 -T4 -T2 =1592,4 N m Ehitame väändemomentide epüüri. Määrame võlli polaarvastupanumomendi. Polaarvastupanumoment polaarinertsmomendi jagatis ristlõike serva kaugusega: Jp Wp = d
3) Keerukalt muutuva paindemomendi korral konstantse ristlõikega vardas 4) Pidevalt muutuva ristlõikgea vardal Väändef: (Ümarvarda väändedeformatsioon)(Mõõduks väändenurk radiaanides väljendatud nurga, mille võrra varda üks otsristlõige pöördub teise suhtes. Väändeprinkus e Väändedeformatsiooni intensiivsus- on võrdeline väändemomendiga ja pöördvõrdeline korrutisega GIp(x) mida nim ristlõike väändejäikuseks. Arvutusvalmid erijuhtude jaoks: 1) Konstantne väändemoment konstantse ristlõikega vardas 2) Astmeliselt muutuv vändemoment või varda ristlõige 3) Keerukalt muutuv väändemoment konstantse ristlõikega vardas. 4) Pidevalt muutuva ristlõikega vardal (Mitte ümarvarda väändedef) Iseloomustamiseks väände inertsmoment ristkülikristlõike jaoks I t=kthb3 Õhukese seinalise suletud ristlõike jaoks. Lõikedef: Väljendub ristlõigete asukoha muutumisena varda telje sihis, millega varda telg omandab esialgse asendi suhtes kalde. Lõikedef
Nende magnetväljade erinevus tekitab jõudu, mis väljendub väändemomendina võllis. Üks või mõlemad peavad muutuma koos rootori keerlemisega. See saavutatakse pooluste sisse ja väljalülitamise või tugevuste muutumisega. Universaalmootor ● Elektrimootor, mis on mõeldud töötama nii alalis- kui ka vahelduvvooluga. ● Elektrivõrgu sagedustel (50-60Hz) töötavad tüübid on tavaliselt <1000 W. Omadused Eelised ● Suur väändemoment käivitudes; ● Kiiretel kiirustel kompaktne suurus. Puudused ● Kommutaatori olemasolust tingitud hooldamise vajadus ● Lühike eluiga Sünkroonmootor ● Vahelduvvoolumootor ● Pöörlemissagedus on võrdne voolu sagedusega Omadused Eelised Puudused ● Sünkroonne kiirus ● Kallis Samm-mootor ● Vahelduvvoolu sünkroonmootor ● Rootor pöörab ennast vastavalt juhtseadmest saadud juhistele Omadused Eelised ● Täpne positsioneerimine
pöördenurk algasendist) ja varda suhteline väändenurk 3.3. Kirjeldage puhast väänet! = varda tööseisund, kus: *ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ümber varda telje; *varda telg jääb sirgeks ja varda pikkus ei muutu; *ristlõiked jäävad paralleelseteks ja risti teljega; *ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja ei muuda kuju. 3.4. Nimetage puhta väände sisejõud! = keha osakestevaheliste jõudude (molekulaarjõudude) resultant 3.5. Defineerige väändemoment! osakestevaheliste (sise-) jõudude resultant väändel 3.6. Sõnastage väändemomendi märgireegel! vaadates väändemomendiga sisepinda kõrvaldatud osa poolt): Positiivne väändemoment on suunatud päripäeva ja vastupidi 3.7. Mida näitab väändemomendi märk epüüril? Vääne pos. või neg. suunas 3.8. Kuidas sõltub deformatsiooni füüsikaline olemus väändemomendi märgist?*** 3.9. Mis on väändemomendi epüür
1. Lõige = varda tööseisund, kus ristlõikes arvestatakse vaid põikjõudu Q: · lõiketsooni ristlõiked nihkuvad üksteise suhtes varda telje ristsihis; · lõiketsoonist väljas jääb varda telg sirgeks; · lõiketsooni ristlõiked jäävad tasapinnalisteks. 2. Puhas nihe = pingeolukord (pingus) kus pingeelemendi (Joon.3.12) ristuvatel pindadel mõjuvad ainult nihkepinged (normaalpinged puuduvad) 3. Väändemoment = osakestevaheliste (sise-) jõudude resultant väändel (Joon. 3.4) 4. Väändemomendi epüüril avaldub väänav üksikkoormus astmeliselt 5. Kui neetliite kõik lõikepinnad ei ole võrdselt koormatud, siis: · Aktsepteerida ülekoormust (kuni 5%) · Tugevdada neetliidet
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Kodutöö nr. 3 Väändemoment 2007 Skeem 0 Andmed: P1 = 6 kW P2 = 9 kW P3 = 8,09 P4 = 2,21 Lahendus: n 500 rad P Kuna nurkkiirus = = = 52,36 ja Mi = i , siis 30 30 s 6000 M1 = 52,36 =115 Nm M5 M3
1930 suruõhuvaba kütusesüsteem 1946 turbodiiselmootor laevadele 1972 gaasil töötav mootor laevadele 1998 esimene suur common rail sissepritsega mootor Wärtsilä mootor Wärtsilä mootor RTA96C parameetreid: 2taktiline 14 silindriline ühisanumpritsega mootor Silindri maht 1820 liitrit Kaal 2300 tonni (sh. väntvõll 300 tonni) 108920hj 102 pöörde juures Väändemoment üle 7,5 miljoni Nm Kütusekulu 6284 liitrit tunnis Silindri diameeter on 38'' (u.1,0m) Kolvikäik on 98'' (u. 2,5m) Wärtsilä mootor Wärtsilä mootor Wärtsilä mootor Wärtsilä mootor Mootori eripära Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Paindepinge M 92,6 10 3 M = = 152 W 0,611 10 -3 MPa Survepinge FS mg mT g + m P l g 550 9,81 + 62,3 5 9,81 S = = = = 1,06 A A A 0,007939 MPa kus FS survejõud, N; m konstruktsiooni mass, kg; g raskuskiirendus, m/s. Arvutuslik väändemoment T = Fw 0,25b = 11,35 0,25 3 8,5 kNm Väändepinge T 8,5 10 3 = = 10,6 W p 0,79851 10 -3 MPa Ekvivalentpinge leiame kasutades suurima nihkepinge tugevusteooriat [3] ekv = 2 + 4 2 = (152 + 1,06) 2 + 4 10,6 2 159 MPa Tugevuse varutegur 4 ReH 355 S= = 2,2
A A 1 + A 2 + A3 210 ∙ a+210 ∙ a+210 ∙ a SZ A1 ∙ z c 1+ A 2 ∙ z c2 + A3 ∙ z 210 ∙ a ∙0+ 210∙ a ∙ 105+210 ∙a ∙ 210 Z c= = c3 = =105 mm A A1 + A2 + A 3 210 ∙ a+210 ∙ a+210 ∙ a 3.2 Keevisliitele mõjuv pöördemoment 3.2.1 Ohtliku lõike väändemoment T = M =F ∙ ( L+t+ b−x c )=5 ∙ ( 0,6+0,005+ 0,21−0,07 )=3,725 kN ∙ m 3.3 Keevisõmbluse lõikepinge Ohtliku lõigu põikjõud : Q = F = 5kN Q 5 ∙103 tQ = = =7937 a−1 A 0,21∙ a+0,21 ∙ a+0,21 ∙ a Lõikepinge eeldatakse ohtlikus lõikes laotuvaks ühtlaselt. 3.4 Keevisõmbluse suurimas väändepinged T ∙r t Tmax = , kus T = ohtliku lõike väändemoment, r = suurim kaugus pinnakeskmest, I0 =
suvalistel ajahetkedel Universaalmootor Universaalmootor on mootor, mis on mõeldud kasutama vahelduv- ja alalisvoolu. Elektrivõrgu sagedustel (50 Hz või 60 Hz) töötavad universaalmootorid on harva võimsamad kui 1000 vatti. Näiteks võeti 20. sajandi alguses Saksamaa raudteedel võimsate universaal-kommutaatormootorite jaoks kasutusele ülimadalsageduslik vahelduvpinge sagedusega 16 2/3Hz. Universaalmootorite eeliseks on suur väändemoment käivitudes ja kiiretel kiirustel kompaktne suurus. Universaalmootor Negatiivne pool on kommutaatori olemasolust tingitud hooldamise vajadus ja lühike eluiga. Selliseid mootoreid kasutatakse seadmetes, mida kasutatakse harva ja millel on vajadus suure väändemomendi järele, näiteks mikserid ja elektritööriistad.
võimalikke takistusi teekonnal ja aegsasti kohandama kiiruse selliseks, et ei peaks tegema liigseid peatuseid. 2.3. Mootori säästlikum kasutamine ja inertsi ning languste kasutamine Peamine punkt, mida meeles pidada, on see, et tänapäevased automootorid (alates 1990 aastast) on võimekamad. See tähendab, et liigsed pöörded minutis raiskavad ainult kütust ja suurendavad mootori kulumist. Uutel mootoritel on täiesti erinev väändemoment, kui oli mootoritel 20 aastat tagasi. Maksimaalne väändemoment on kaasaegsetel mootoritel palju kõrgem ja see on saavutatud juba vahemikus 1500 kuni 3500 pööret minutis. Maksimaalne väändemoment vanadel bensiinimootoritel algas alles 3500 pööret minutis juures (CIECA 2007). Et paremini ära kasutada mootori võimekust, tuleb vahetada käiku niipea kui võimalik ehk maksimaalse väändemomendi vahemikus (2000 ja 2500 pööret minutis). Võimalusel tuleb
14.2.1.1. Staatiliselt koormatud keerdvedru Ümarmaterjalist (tasakaalus) tihe silindervedru on staatiliselt koormatud teljesihilise tõmbejõuga (Joon. 14.12): · sisejõudude tuvastamiseks tehakse vedru keeru (ümarristlõikega traadi) teljega risti (mõtteline) lõige; · tasakaalunõude tõttu mõjuvad lõikes kaks sisejõudu (rakenduvad keeru ristlõike keskmes): põikjõud Q ja väändemoment T; · põikjõu Q toimel mõjub ristlõikes lõikepinge Q, mille laotus ei ole ühtlane; · vedru ristlõikepinnal mõjuvate lõikepingete Q F analüüs annab suurimaks väärtuseks vedru keeru Q max = 1.23 = 1.23 ; sisepunktis O1 (A.M.Wahl, 1929, toodud ilma tuletuseta): A A Priit Põdra, 2004
(-) tähendab, et võll liigub lõikepinda vaadates vastupäeva Võlli väändemomendi saab leida liites kokku kõikide lõikude peal olevad pöördemomendid vastavalt nende liikumissuunale. = 1 = 29 (+) = 1 + 2 = 29 + 39 = 68 (+) = 3 + 4 = 20 + 20 = 40 (-) = 4 = 20 (-) 4 Joonis 1.1 (väändemomendi epüür) Joonise parem ja vasak pool on kauguste poolest võrdne Lõik CD on kõige ohtlikum lõik kuna väändemoment on antud lõigul suurim. 5 3. Täisvõll Lubatava väändepinge leidmine täisvõlli korral 0,56 0,56 295 106 [] = = = 20,65 [] 8 Täisvõlli ohutu läbimõõdu D leidmine 16 3 16 = 3 [] [] - ää -MPa [] lubatav väändepinge - MPa D - välimine diameeter m T võlli väändemoment Nm
bh2 h 3 W= = 6 12 b lühema külje pikkus h pikema külje pikkus h= 3 [ ] = 12 M max 3 1260 250 106 = 0,014 15 mm b = h/2 8 mm 6.2. I võll Võllile mõjub vändast tulenev väändepinge ning hammasratta tangensiaaljõust tulenev paindepinge . [] = (0,56...0,6)[] 150 MPa 16 T = 3 [ ] d Kus väändepinge T väändemoment, N*m d ristlõike diameeter [] lubatav väändepinge d =3 [] = 16 T 3 1660 150106 = 0,01267 13 mm Valime võll I läbimõõduks 15 mm. Paindepinge arvutamiseks peame esmalt arvutama hammasrataste raadiused. 6.3. Hammasülekanne Valime ülekandearvuks 5. Hammasratasteks valime silindrilised sirghammasrattad. Hammasrataste materjal: teras. Väike 50 HRC, Suured 45 HRC.
2 Ühtlaselt väänatud ühtlase Tl ... ja suhteline T = ; = ; ümarvarda väändenurk: GI 0 väändenurk: GI 0 kus: T ühtlaselt väänatud varda ristlõigete väändemoment, [Nm]; G materjali nihkemoodul, [Pa]; I0 ristlõike polaar-inertsimoment, [m4]. 10.2.2. Astmeliselt väänatud ümarvarras Astmeline vääne = üksik- Igat ühtlast ja ühtlase väändemomendiga väändemomentide koostoime lõiku vaadeldakse kui eraldi ühtlaselt
3. Suur pöörlemissagedus 4. Ülekantav moment on piiratud ainult liite tugevusega Ääriksiduri puuduseks on see, et ta kannab üle kõik telgjõud ja paindemomendid 2.2. Kallim sidur Kallimaks siduriks valin hammassiduri, kuna sidur eripärad peavad olema suur nurklõtk ja suur ülekantav moment ning need on hammassiduril olemas. 2.2.1 Tugevustingimus kstart=1,0 Tugevus on tagatud Sellest lähtuvalt valin siduriks RTK I - 80, mille lubatud pidev väändemoment on 1400Nm. Selle mootoriga võiksid olla ühendatud kolbkompressorid, kraanad ja valtspingid 2.2.2. Hammassiduri omadused Hammassiduri omadusteks on 1. On kasutatavad vaid horisontaalses asendis (erilahendused saadaval ka vertikaalsetele võllidele); 2. On määritud määrdega; · rummude rummude ja muhvi lõtkud on tihendatud ja muhvi lõtkud on tihendatud rõngastihenditega; · rummude paigaldamisel võllidele tuleb liited teha hermeetiliseks; 3
suurimate väärtustega lõike- ja paindepinged. 8.35. Kus paiknevad painutatud ja väänatud ümar-ristlõike ohtlikud punktid? ümar-ristlõike ohtlikud punktid painde ja väände koosmõjul on alati ristlõike serva mingid diametraalsed punktid O1 ja O2 8.36. Määratlege ekvivalentne paindemoment? 8.37. Kuidas määratakse paindes ja väändes ümarvarda ohtliku ristlõike asukoht? *sisejõudude (paindemomendid My ja Mz ning väändemoment T) epüürid arvutatakse lõikemeetodiga *ekvivalentse paindemomendi epüüri saab koostada kolmanda tugevusteooria järgi valemiga: 8.38. Kus paiknevad painutatud ja väänatud nelikant-ristlõike ohtlikud punktid? suurimad paindepinge väärtused on alati nelikant-ristlõike külgedel, suurimad väändepinge väärtused on alati nelikant-ristlõike külgede keskel 8.39. Millised pinged mõjuvad painutatud ja väänatud nelikant-ristlõike ohtlikes punktides
Sissejuhtus Sõidukiks valisin Volkswagen Golf 4 V6 4Motion. Valisin kuna just see konkreetne auto on juba ammu mind sümpatiseerinud, seega mõtlesin autoga lähemalt tutvusi teha ja uurida ka autod süvitsi. Sõiduki mark: Volkswagen Mudel: Golf4 V6 4Motion Väljalaskeaasta: 2002 Mootor: 2.8 V6 Kütus: bensiin Vedav sild: nelikvedu Käigukast: manuaal Töömaht: 2792cm3 Võimsus: (150 kW) Maksimaalne väändemoment: 270Nm (3200p/min) 3 Mootori väline kiiruskarakteristika kW Nm Joonis 1 Mootori võimsus ja pöördemoment Antud joonis näitab seda, et konkreetse mootori pöördemoment väga ühtlane kogu pöörete piirkonnas. Põhjuseks on ilmselt 6 silindri olemasolu ning muutuvad klapiajastused nukkvõllide keeramise näol
Leian ristlõigetes mõjuvad momendid. I=m4=-19,1Nm II=m4+m3= 19,1+13,4=-32,5Nm III=m4+m3+m2=19,1+13,4+38,2=-70,7Nm IV=m4+m3+m2+m1=19,1+13,4+38,2+19,1=-89,8Nm 2. Tuvastan detaili ohtliku ristlõike ja koostan tugevustingimuse väändele. Ohtlik lõik on IV kuna seal mõjuv kõige suurem väändemoment. Tmax=89,8Nm 3 = , = 16 3 16 Tugevustingimus on 3. Arvutan täisvõlli ohutu läbimõõdu, valin tulemuse eelisarvude reast R10" Leian lubatava väändepinge, lähtudes et max = 0.6* max ja [S]=8 max lubatud=0.6*295/8=23MPa 3 89,816 = 3,142310 6
Väändeks nim varda koormusseisundit, milleks ristlõikepindade jaotatud elementaarjõud taandunud T max väändemomendiks. T-ristlõike väändemoment, W 0 - ristlõike polaarvastupanumoment W0 11. Deformatsioonid väändel. Nende arvutamine.
N= 2*π => ω = 60 => ω = 60 = 52,36 (rad/s) M = P / ω M 1 = P 1, / ω = 19.10 Nm M 2 = P 2, / ω = 13.37 Nm M 3 = P 3, / ω = 38.20 Nm M 4 = P 4, / ω = 19.10 Nm T = 19.1 + 13.37 + 38.2 + 19.1 = 89.77 Nm M - pöördemoment (Nm) P - võlliga käitatavad võimsused (W) ω - võlli nurkkiirus (rad/s) T - võlli suurim väändemoment (N*m) 2. Detaili ohtlik lõik ja tugevustingimus väändele Ohtlik lõik on vedava ja esimese veetava rihmaratta vaheline osa, mille pöördemoment on võrdne vedava rihmaratta pöördemomendiga. Terase voolepiir väändel: [τ y ] = 0.56 * σ y = 162.5 MPa Tugevustingimus: [τ y ] τ max ≤ [τ ] = [S] =>τ max ≤ 20.31 MPa 3. Täisvõlli ohutu läbimõõt τ max = WT 0 3 W 0 = π *16D
ajahetkedel. Universaalmootor Universaalmootor on mootor, mis on mõeldud kasutama vahelduv- ning alalisvoolu. Elektrivõrgu sagedustel (50 Hz või 60 Hz) töötavad universaalmootorid on harva võimsamad kui 1000 vatti. Näiteks võeti 20. saj. alguses Saksamaa raudteedel võimsate universaal-kommutaatormootorite jaoks kasutusele ülimadalsageduslik vahelduvpinge sagedusega 16 2/3Hz. Universaalmootorite eeliseks on suur väändemoment käivitudes ja kiiretel kiirustel kompaktne suurus. Negatiivne pool on kommutaatori olemasolust tingitud hooldamise vajadus ning lühike eluiga. Selliseid mootoreid kasutatakse seadmetes, mida kasutatakse harva ja millel on vajadus suure väändemomendi järele, näiteks mikserid ja elektritööriistad. Piesoelektrilised Piesoelektriline mootor Piesoelektriline mootor ehk piesomootor on elektrimootori tüüp, mis põhineb piesoelektriliste materjalide kujumuutusel elektrivälja muutudes
Suure rihmaratta rihmade jõud F1 = 2f = 2*390 = 780 N Väikese rihmaratta rihmade jõud F2 = 2f = 2*624 = 1248 N 2.2.3 Võlli painutavad koormused Suurema rihmaratta painutav koormus Väiksema rihmaratta painutav koormus 2.2.4 Võlli keskpeatasandite valik Koormuste komponendid telgedel y ja z Kuna = 160 ning ka jooniselt on loetav: ja.. 3. Võlli sisejõudude analüüs 3.1 Väändemoment Arvestatud ei ole laagrite höördemomente 3.2 Paindemoment kesk-peatasandis xy (1) Varda toereaktsioonid y telje sihis Leitakse (tegelikkuses joonisega võrreldes vastupidise märgiga) Vastus tuleb negatiivne kuna rihmaratta A jõud mõjuvad zx tasapinna suhtes paralleelselt, kuid rihmaratta B jõud zx tasapinnast ülespoole. Leitakse (tegelikkuses joonisega võrreldes vastupidise märgiga) 3.2 Paindemoment kesk-peatasandis xy (2) Varda paindemomendid telje z sihis
MTA5354 Tugevusõpetus Kordamisküsimused -1 1. Mis on materjali tugevus? Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm. Materjalide tugevusnäitajaks on tugevuspiir (Rm). 2. Mis on materjali jäikus? Võime vastu panna deformatsioonidele. 3. Milles seisneb Hooke'i seadus? Traadi pikenemine l on materjali elastse käitumise piirides - võrdeline selleks vajaliku tõmbejõuga F ning algpikkusega l , pöördvõrdeline traadi ristlõike pindalaga A. 4. Mis on materjali proportsionaalsuspiir? Proportsionaalsuspiir, suurim pinge (punktis A), mille korral kehtib veel Hooke'i seadus. 5. Mis on materjali voolavuspiir? Pinge, mis vastab voolamisjõule. 6. Mis on materjali tinglik voolavuspiir? Tinglik voolavuspiir Rp0.2 (kui materjalil voolavus puudub), pinge, mille korral plastiline jääkdeformatsioon on 0.2% 7. Mis on materjali tugevusp...
risti selle keskmes; Pinnakese · põikjõud Qy ja Qz mõjuvad N pinnakeskmes piki sisepinda Mz Qy x Kesk- T peateljestik kesk-peatelgede sihis; y · väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber Joonis 7.1 sisepinna normaali; · paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede Sisepinnal üheaegselt mõjuvate sisejõudude arvust lähtuvalt jagunevad tööseisundid üldiselt kaheks:
· ErifreespingidKeermefreespingid ·Soonefreespingid ·Hambafreespingid 7. Freespinkidel teostatavad operatsioonid ·Freespinkides teostatakse tasapindade töötlmiset, asmteliste, soonpindade, keermete, kurvi, hammasrataste ja kujupindade töötlemist 8. Freespingi põhikarakteristika eelisnäitajad 9. Haas töötlemiskeskustel kasutatavad spindlid Rihmülekanne Parim hind Otsemootoriga Hea töödeldava pinna kvaliteet ja spindli terminilne stabiilsus. Hammasratasülekanne Suur väändemoment väikestel pööretel (koorivtöötlus) 10.Tööpinkide konstrukstsioonis kasutatavad materjalid Materjalid: ·Hallmalm hea vibratsioonisummutusvõime, madal hind, kuid raske ja nõuad kalleid vorme kuna valatakse ühes tükis ·Teras erinevad konstruktsioonielemendid keevitatakse omavahel kokku, seetõttu kergem kui malm. Hea jäikuse ja kaalu suhe, kuid halb vibratsiooni summutaja ·Keraamika kasutatakse selliste komponentide valmistamisel, mis nõuavad suurt
suurimate väärtustega lõike- ja paindepinged. 8.35. Kus paiknevad painutatud ja väänatud ümar-ristlõike ohtlikud punktid? ümar-ristlõike ohtlikud punktid painde ja väände koosmõjul on alati ristlõike serva mingid diametraalsed punktid O1 ja O2 8.36. Määratlege ekvivalentne paindemoment? 8.37. Kuidas määratakse paindes ja väändes ümarvarda ohtliku ristlõike asukoht? *sisejõudude (paindemomendid My ja Mz ning väändemoment T) epüürid arvutatakse lõikemeetodiga *ekvivalentse paindemomendi epüüri saab koostada kolmanda tugevusteooria järgi valemiga: 8.38. Kus paiknevad painutatud ja väänatud nelikant-ristlõike ohtlikud punktid? suurimad paindepinge väärtused on alati nelikant-ristlõike külgedel, suurimad väändepinge väärtused on alati nelikant-ristlõike külgede keskel 8.39. Millised pinged mõjuvad painutatud ja väänatud nelikant-ristlõike ohtlikes punktides
Ühtlane aine sõltumata mahust omadused samad. Pidev aine tühimiketa; saab kasutada integraal- ja diferentsiaalarvutusi. Isotroopne omadused ei sõltu suunast. Elastne - koormuse eemaldades kuju ja mõõtmed taastuvad. Hooke´i seadus: traadi pikenemine l on materjali elastse käitumise piirides võrdeline selleks vajaliku tõmbejõuga F ning algpikkusega l, pöördvõrdeline traadi ristlõike pindalaga A. 1MPa= Pikijõud N, põikijõud Q, paindemoment M, väändemoment T. Põikijõud on pos, kui ta on suunatud lõikest eemale, tõmbejõud +, survejõud -. Põikijõud on pos, kui ta üritab vardaosa pöörata päripäeva. Paindemoment on pos, kui rakendamisel tala muutub nõgusaks -> +, -> - Saint-Venant printsiip: koormuse rakenduskohast piisavalt kaugel paiknevates lõigetes ei sõltu pinged koormuse rakendamise iseloomust. Elastsusmoodul(Hooke´i seadusest) iseloomustab materjali jäikust, võimet vastu panna deformatsioonidele
tugevusarvutustes kasutada sirge varda metoodikat? Väikese kõverusega varraste tugevusanalüüsiks 14.7. Kumb annab konservatiivsema tulemuse tugevusanalüüs kõvera või sirge varda metoodika järgi? Kõvera varda oma, sest sirge omaga leiame liialt väikse koormuse. Ei vasta reaalsusele. 14.8. Missugune on tihe keerdvedru? iga vedru keerd loetakse paiknevaks telje risttasapinnas 14.9. Millised sisejõud mõjuvad teljesihiliselt koormatud keerdvedru ristlõigetes? Põikjõud Q, väändemoment T 14.10. Millised pinged mõjuvad teljesihiliselt koormatud keerdvedrus? Lõikepinge ja väändepinge 14.11. Kus paikneb teljesihiliselt koormatud silindervedru ristlõike ohtlik punkt? Kõige seespoolne punkt ringjoone serval. 14.12. Miks on keerdvedru sisekülg rohkem koormatud, kui väliskülg? Sest seal on suhteline väändedeformatsioon suurem. 14.13. Mis on Wahl'i faktor (tegur)? 14.14. Kuidas võetakse tugevusanalüüsis arvesse dünaamiliselt töötava keerdvedru
14. Miks mitteümarvarraste väänet ei saa käsitleda klassikalise 10.4. Mis on materjali nihkemoodul? tugevusõpetuse seisukohast? 10.5. Mis on detaili väändejäikus? 10.15. Mida näitab väändenurga epüür? 10.6. Kuidas arvutada ühtlaselt väänatud ühtlase võlli väändenurka? kus: T- ühtlaselt väänatud varda ristlõigete väändemoment, [Nm]; G- materjali nihkemoodul, [Pa]; I0-ristlõike polaar-inertsimoment, [m4]. ühikjõud F = 1N; *arvutatakse ja koostatakse vaid ühikjõuga koormatud varda paindemomendi epüür m(x); *saadud paindemomentide funktsioonid viiakse Mohri
oleks 0 (jooniselt nr3. on näha, et jõud FB projektsioon y- teljele võrdub nulliga). Koormuste komponendid telgedel y ja z: F Az =F A∗cos 30 °=730,1∗cos 30 ° ≈ 632,3 N ¿ −¿ F Ay =F A∗sin 30 °=730,1∗sin 30° ≈ 365,1 N ¿ ¿ { F Bz=0 F y =F B =365,1 N Joonis 3. Võlli ristlõigete keskpeateljed 3. Võlli sisejõudude analüüs 3.1 Väändemoment Väändemomendi epüüri koostan lõikemeetodit kasutades (arvestamata jätan laagrite hõõrdemomendid). TAB=M=21,9 Nm(-) Joonis 4. Väändemomendi epüür 3.2 Paindemoment kesk-peatasandis xy Joonis 5. Varda toereaktsioonid y telje sihis Paindemomendi epüüri koostan lõikemeetodiga. Varda paindemomendid telje z suhtes:
Pöördemoment ratastel on leitav valemist: = , kus nurkkiirus = 60 = 60 = = 52,36 rad/s (n pöörete arv minutis). Leian pöördemomendid: M1 = 6000/52,36 114,6 Nm M2 = 1000/52,36 19,1 Nm M3 = (6+1+3+5)*10^3/52,36 286,5 Nm M4 = 3000/52,36 57,3 Nm M5 = 5000/52,36 95,5 Nm 2. Ohtlik lõik, tugevustingimus väändele Ohtlik lõik on M3 M4 vahel, väändemoment antud lõigul on x = 152,8 Nm y 295 Lubatav väädnepinge [] = [S] = 8 = 36,75 MPa 3. Pingete analüüs täisvõllile, ohutu diameetri määramine Ring-ristlõikega võllis mõjub suurim pinge perimeetril (seal on jõuõlg on suurim). Võllile ohutu välisdiameetri määramiseks kasutan suurimat väändepinget. Võllile mõjuv suurim väändepinge peab olema väiksem, kui lubatav pinge.
Sirge ja ühtlane vardakujuline detail on "vildakpaindes" (Joon. 8.1): · põik-koormus F ei mõju kesk-peatelgede sihis, kuid on suunatud pinnakeskmesse (või koormav pöördemoment M ei mõju kumbagi kesk-peatelje suhtes, kuid tema telg läbib pinnakeset -- kui pinnakeskme läbimise nõue ei ole täidetud, tekib vardas lisaks veel väändemoment, kui F ei ole risti teljega, tekib lisaks veel pike); · see on ruumiline paindeülesanne, mis taandatakse tasapinnalisteks paindeülesanneteks peatasandites (ohtliku ristlõike kesk-peateljestik peab olema eelnevalt määratud) koormus F tuleb taandada komponentideks kesk- peatelgedel (vastavalt jõu mõju sõltumatuse printsiibile) Fy ja Fz;
Joonis 3 Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Tähiste Illustratsioonid Korrektsus Kokku (täidab õppejõud) seletused MASINAELEMENDID I -- MHE0041 Joonis 4 Ohtliku lõike põikjõud: Q=Ϝ =4 kN Ohtliku lõike väändemoment: T =M =6,6 kN∗m Keevisõmbluse tööseisund: Lõike ja väände koosmõju 3.4. Keevisõmbluste pinged Q F 4∗103 −1 τ Lõikepinge: Q = = = =4040 a F A1 + A2 + A3 3∗0,33 a Lõikepinge eeldatakse ohtlikul lõikes laotuvalt ühtlaselt. Suurimad väändepinged: Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Tähiste
masinates, tollkeeret torustike ühendamisel. Hammasliide moodustatakse võllile ja sellele kinnituva rattarummu sisepinnale ühesuguse, kuid peegelpildis profiiliga pikisoonte abil. Hammasliide on kiilliitest märgatavalt tugevam ning võimaldab masia töötamise ajal võlli ja rummu väändemomenti üle kanda ühtlaselt kogu perimeetri ulatuses. Kiilliite korral freesitakse võllile ja ratta rummu sisepinda soon, millesse paigutatakse sobiva suurusega kiil. Kiilliite korral kandub väändemoment võlli ja ratta vahel üle kiilu kaudu ning siis jaotub jõud ebaühtlane. Seepärast soovitatakse hammasliidet kasutada suurte väändemomentide puhul. Kiilliide on hammasliitest märgatavalt lihtsam ja seega ka odavam. 2. Võllid, teljed ja sidurid 3. Võllid ja teljed on eelkõige mõeldud mitmesuguste rataste monteerimiseks masinatesse. Mõlemad on silindrilise profiiliga elemedid, mis toetuvad otstega seadme korpusele. Telg on selline masinaelement,
Variant nr 11 Kursusetöö ülesanne N1 01.01.2019 Algandmed Tõstetav koormus: Q := 140kN Tõstekõrgus: H := 10m m Tõstekiirus: vk := 12 min Tööreziim:Raske Suhteline lülituskestus: sl := 40% 1) Trossi arvutus ja valik Leian tõstetava koormuse tonnides Q M t := = 15.74 ton g Trossis mõjuva jõ u leid mine Zk := 8 koormust kandvate trossiharude arv (1. lk14 Tabel 4) := 0.94 Polüspasti kasutegur (1. lk 15 Tabel 6) G := 2100N Konksuploki M20S12H kaal (2. lk12 Lubatud koormus 18t) Q+G S := = 18.896 kN Zk Trossis mõjuv arvutuslik jõud k := 6 trossi varutegut raske tööreziimi korral (1. lk 15 Tabel 5) Sa := S k = 113.378 k...
· sobivusvõrrand tuleb: np + H lT = P lT + + . E P AP E H AH 12.3. Staatikaga määramatu vääne 12.3.1. Väänatud ühtlane võll Kahe jäiga toe vahel asub väänava pöördemomendiga koormatud ühtlane võll (Joon. 12.17). PROBLEEM: Arvutada on vaja Võlli (Joon.12.17) sisejõud on vaid väändemoment T võlli toereaktsioonid · toereaktsioonide määramiseks koostatakse tasakaaluvõrrandid; Priit Põdra, 2004 189 Tugevusanalüüsi alused 12. STAATIKAGA MÄÄRAMATUD KONSTRUKTSIOONID · tasakaaluvõrrandeid on üks, tundmatuid on kaks: MA ja MB;
kinnitud rattaga. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte Ajamiks nim. masina jõuallikat. Tänapäevases piimatööstuses on selleks tavaliselt elektrimootor. Kuid esineb ka muude ajamistüüpide kasutamist, eriti hüdromootoreid, turbine, pneumosilindreid jms. Ajamite parameetrid on tavaliselt ajas ei muutu. Näiteks asünkroonmootoritel on kindel pöörlemiskiirus, võlli väändemoment ja võimsus. 4. Ülekanded Peamised piimatööstustes kasutatavad ülekanded on kiilrihmülekanne, kütteülekanne, hammasülekanne ja tiguülekanne. Ülekannega saab muuta ajamit masinale üle kantavad jõumomenti ja pöörlemiskiirust. Nende suuruste suhet ajami ja masina vahel iseloomustatakse ülekandeteguriga, mille väärtus on arvutatav vedava ja veetava ratta raadiuste suhtarvuna. N=R/r
Need on kinnitatud vedrukanali sees olevatesse juhtpuksidesse ja nende ülesanne on toimida ,,ideaalsete" väändevibratsiooni summutitena minimaalsete kuludega. · Kahemassilise hooratta integreeritud vedrusummutus absorbeerib vibratsiooni peaaegu täielikult. Tulemuseks on seega hea vibratsiooni isoleerimine. Juhtpuksid tagavad optimaalse juhtimise ja määrimise ning vähendavad sellega kaarvedrude ja juhtpukside vahelist hõõrdumist vedrukanalis. Mootori väändemoment kandub kaarvedrude kaudu äärikule. Äärik on needitud sekundaarse hooratta külge ja selle keeled lähevad kaarvedrude vahele. Sekundaarne hooratas kasvatab oma massiga aeglustusmomenti käigukasti poolel. Soojuse eemaldamise tõhustamiseks on hoorattal ventilatsiooniavad. Kuna väändesummuti on integreeritud kahemassilise hoorattasse, kasutatakse sidurilamelli tihti algse mudelina ilma väändesummutita. Ehitus DCT sidur · Kahe siduriga siduripakk
Väändepinge. Tugevustingimus väändel. ehk nihkepinge näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude Väändepinge tekib, kui ristlõikeid üksteise suhtes pööratakse ümber varda telje. intensiivsust. Väändeks nim varda koormusseisundit, milleks ristlõikepindade jaotatud elementaarjõud taandunud väändemomendiks. T-ristlõike väändemoment, W 0 - 1 T IV = ( 1 - 2 ) 2 + ( 2 - 3 ) 2 + ( 3 - 1 ) 2 .või. ekv IV
Survepinge- lõikepinna poole suunatud pinge( loetakse neg-ks) Tõmme on pikkijõud, mis keha näilisel lõikel on suunatud lõike tasakaalustamiseks lõikepinnast eemale. Tõmbel loetakse pikkijõudu positiivseks. T = F/A <= []T Surve on pikkijõud, mis keha näilisel lõikel on suunatud lõike tasakaalustamiseks lõike poole. Survel loetakse pikkijõud negatiivseks. S = F/A <= []S T max = [ ] W W - polaarvastupanumoment T - väändemoment 30. Hooke'i seadus tõmbel. 1 Fl l = ehk . = E A E Pinge on võrdne suhtelise deformatsiooniga = E l- varda algpikkus(m) l- varda absoluutne pikenemine(m) F-tõmbekoormus(N) A- varda ristlõike pindala(m2) E- materjali elastsusmoodul(Pa) - varda suhteline pikenemine(suhteline pikkusdeform.) - tõmbepinge (Pa) Hooke'i seadus pinge on võrdeline suhtelise deformatsiooniga: = E*, kus E on
Nim kolm levinumat tiivatala liiki? Topelt I tala, karptala ja kessoontala, (fermtala) Millist liiki kevlarit kasutatakse lennuki ehituses? Kevlar 49 Elastsusega saab läbipainduvuse välja arvutada. Komposiidi eelised: eritugevus, sandwich- siledamad pinnad Puudused: ei kannata temperatuuri (üle 200C juures hakkavad kaotama oma tugevust) Kärje ja paneeli vahel, kondensvesi purustab konstruktsiooni. Ribide vahele tekivad mõlgid, suure kiirusega suureneb väändemoment, mõlgid diagonaalis. Kolmekihiline paneel, välimine duuralumiinium leht, vahepeal on alumiinium kärg, sees on õhem duuralumiinium leht, kokku paksus 15mm Veel kolmekihilist Tiiva konstruktsioon metallist, polüstürool ribid (need on tugevad) Tavalist penoplasti ei tohi kasutada-lahtine struktuur Stürofoam, kinnine struktuur, ei aja murdudes jura välje, vaid murdub kaheks tükiks. Airex- suur liimimispind, võimalikude defektide esinemine on väiksem, vaigu kulu on suurem,
Seega on ristlõike kõik punktid joonpinguses ja ristlõike tugevus tagatud. 1. Sisejõudude leidmine – arvutusskeem 2. Varraste ristlõigete pinnakarakteristikute leidmine 3. Tugevuskontroll (kui tugevus ei ole tagatud, tuleb varras uuesti dimensioneerida või vähendada koormust) Tugevusarvutus väändemomendile – juhtum, kus varda ohtlikus ristlõikes esineb ainult väändemoment või teised sisejõud on hüljatavalt väikesed. Sel juhul on ristlõike kõigis punktides nihkepingus. Ohtlikud punktid paiknevad ristlõike servas. Tugevusarvutus: Tugevusarvutus paindemomendile – tugevusarvutus paindemomendile toimub juhul, kui ristlõikes mõjub kas ainult My või ainult Mz ja ka siis, kui teiste sisejõudude osatähtsus on väike.
........... 63 TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 2/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud Koordinaadid Põikjõud (V) Paindemomendid Deformatsioonid Pikijõud (N) Väändemoment TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 3/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 2. VARUTEGURID 2.1 Materjali varutegurid Kandevõime, stabiilsus (lähtudes fy -st) M0 = M1 = 1.0 Purunemiskandevõime (lähtudes fu -st) M2 = 1.25
Hammasliite põhimõte- Hammasliide moodustatake võllile ja sellele kinnituva rattarummu sisepinnale ühesuguse, kuid eegelpildis profiiliga pikisoonte abil. Kiilliite korral freesitakse võllile ja ratta rummu sisepinda soon, millesse paigutatakse sobiva suurusega kiil. Hammasliide on kiilliitest märgatavalt tugevam ning ta võimaldab masina töötamise ajal väändemomenti üle kanda võlli ja rummu perimeetri ulatuses ühtlaselt. Kiilliite korral kandub väändemoment võlli ja ratta vahel üle kiilu kaudu ning jõu jaotus on ebaühtlane. Seepärast soovitatakse hammasliidet kasutada suurte väändemomentide puhul. Kiilliide aga on hammasliitest märgatavalt lihtsam ja seega ka odavam. Kiilliite ehitus ristlõikes: 1- võll, 2- võllile kinnituv ratas, 3- kiil; ja pikilõikes: a - kiil, b- võllile kinnituv ratas ratta ja võlliga masinasõlm: 1- võll, 2- laagrikaas, 3- võlli kaelatihend, 4- kinnituspolt, 5- korpus 6- agri tihend, 7- ratta
väändemomente. Andur paigaldatakse auto raskuskeskmele võimalikult lähedale. Anduri tähtsama osa moodustab kaheksa piesoelektrilise elemendiga metalltoru. Neli elementi tekitavad torus resonanssvõnkumise ja neli elementi kontrollivad võnkumises esinevaid muutuseid. Kui torule mõjub väändemoment, muutub ka võnkeperiood. Piesoelement registreerib selle muutuse ja pinge muutuse suurusest saab juhtplokk teada auto pöördumisest. Väljundpinge on ligikaudu 2,5V ja vastavalt liikumissuunale see kas suureneb või väheneb. Pöördliikumise andur Pöördliikumise anduriga mõõdetakse auto kere
2,70 m, see on oluline, kui ruum on piiratud. Tagumise diferentsiaali lukustamine suurendab traktori läbivust. Käsitsi reguleeritav teljevahe, planetaarne käigukast, poolteljed ratastel annavad edasi maksimaalse pöördemomendi. Tagumine jõuvõtuvõll annab 540 pööret minutis. raserfsaerfaesfes- 3 - 3 2011 - 3 - - 3 -- 3 3. Tehnilised näitajad max väändemoment 82,5 Nm / 2200 pöördel käigukast 24 käiku: 12 FWD + 12 REV reversiga max kiirus 28,77 km/h edasi- ja 31,45 km/h tagasikäiguga kuiv kahekettaga sidur tagasilla mehaaniline diferentsiaallukustus jõuväljavõte taga - aeglustiga 540 pööret
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
