Ülesanded intresside arvutusele 1. Investeerime 10 000 eurot kaheks aastaks 10% intressimääraga panka. Kui palju me teenime? 0,1x10 000 = 1 000,siis intress laenatud summalt on 2x1 000=2 000eurot. Vastus: Kahe aasta pärast teenime 12 000 eurot 2. Investeerime 10 000 eurot kaheks aastaks panka intressimääraga 10%, kusjuures esimese aasta lõpus liidetakse teenitud intress põhisummale. FVn=PV(1+i)n 10 000(1+0,1)2=12 100 Vastus: Kahe aasta lõpus teenime 12 100 eurot. 3. Investeerime 100 eurot 4- ks aastaks 8 %-ga panka. Intress liidetakse põhisummale kaks korda aastas. Kui palju teenime neljanda aasta lõpuks? 100(1+0,08/2)8=136,86€ Vastus: Neljanda aasta lõpuks teenime 136,86 eurot. 4. Investeerime 20 000 eurot 6 aastaks 10%-ga panka. Intress liidetakse põhisummale kord kvartalis. Kui palju teenime kuuenda aasta lõpuks? 20 000(1+0,1/4)24=36 174,52€ Vastus: Kuuenda aasta lõpuks teenime 36 174,52 eurot. 5
põõsarindeta metsad kuigi ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. TULU MESINDUSEST (kanarbiku meeproduktiivsuse sain http://mesindus.ee/files/mesilaste_korjemaa_ja_meetaimed2.pdf) Kanarbik on väga hea meetaim, meeproduktiivsus on kuni 200 kg/ha, seega arvestame umbes 170kg hektarilt aastas. Ühe metsa põlvkonna jooksul, ehk siis 80 aasta jooksul selles metsas kui kasvatame mändi, saame 13600kg mett. Mee kilogrammi hind on umbes 7 eurot, seega teenime ühe metsa põlvkonna jooksul 95200 eurot. TULU POHLA KORJAMISEST (Infot pohla saagikuse kohta sain http://mivana.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=269075/mets_31-15.pdf) Kuna nõmme metsas kasvab pohl, siis tegin selle kohta arvutusi. Sain informatsiooni et Eestis kasvab umbes 20000 hektaril pohla ning kogusaak aastas ulatub umbes 250t/a. Seega saab ühelt hektarilt aastas umbes 0,0125 tonni ehk 12,5 kg marju. Kuna
Lihtne oleks sellele leida lahendust – saadame toiduabi. Seda lahendust ka kasutataks mingil määral, kuid seejuures tuleb siiski endale teadvustada, et tegu on kõigest lühiajalise abinõuga, sest inimesed saavad süüa täpselt nii palju ja nii kaua kuniks jätkub saadetud toiduvarusid, kuid edasi peab ikka minema iga inimene ise. Tuleks hakata mõtlema pikaajalise lahenduse peale. Nagu me teame, on meil asi lihtne – käime tööl, teenime raha, ostame süüa vastavalt enda vajadustele ja millal iganes me seda soovime. Järelikult, on vaja lahendada tööpuuduse probleem, mis tingib madalaid sissetulekuid ja madalaid sääste. Ühe lahendusena tundub kõige kiirem ja loogilisem variant – toetame ettevõtete loomist arenguriikidesse, millega tekib juurde ka töökohti. Kuid siin kerkib esile suur probleem, mis on tekkinud seoses tehnoloogia arenguga. Tänapäeva
Kas vaevata ennast oma rahandusliku IQ arendamisega? Sissejuhatus Raha on meil kõigil igapäevaselt vaja. Me saame seda ning me anname seda ka ära. Rahanduslik IQ tähistab raha kasutuse oskust, seda mis eesmärkidel me enda raha kulutame ja kuidas me seda teenime. Kas raha kasutust tuleb eraldi ka läbi raamatute lugemise õppida või on see elementaarne ja raamatud toovad näiteid vaid teatud isikutest, selles ei ole kõik inimesed alati ühel nõul. Poolt Rahandusliku harimise läbi õpivad inimesed enam enda kulutusi kriitiliselt kaaluma ning sissetulekuid võimendama. Nii võivad rahanduslikult haritud, kuid kehvema sissetulekuga inimesed elada paremini, kui kõrgepalgalised, kuid ,,kehvema rahandusliku IQ-ga" inimesed
Äppi paiskame müüki siis, kui oleme loonud vähemalt 10 000 erinevat toiduroa kombinatsiooni (seda selleks, et inimesed oleksid ikkagi nõus seda ostma, kuna neil on eeldus, et rakendus on asjakohane) Teine etapp: Avalikustame äppi internetipoodides (Google Play; Appstore), allalaadimistasu on 4€ kuus ja tänu maksudele(mida koguvad netipoed), saame sellest 2€ endale. Kui reklaamimine on meile näiteks 10 000 allalaadimist toonud, teenime me sellega 20 000 €, selle summa eest saame maksta 5 kuud 1000€ kahele töötajale kuluga 17 000€ ja sellest maksud maha jääks kahele töötajale 5 kuu peale 10k eurot. Intressi maksmiseks jätame 3000€ (15% 20k-st) (sellest lähemalt järgmises punktis) Peamiseks sihiks on saada 10 000 allalaadimist ja sellest edasi veel hüppelist arengut. Oluliseks peame ka klientde head tagasisidet ning luua reklaame, mis osutuvad massidele
hakkama ning kulutused selle võrra väiksemad, ma ei pea hakkama palku välja maksama, mulle endale jääks rohkem raha kätte. Kui tootmine suureneb siis olen arvatavasti sunnitud omale lisatööjõudu palkama. Töötajal peaks olema vastav töökogemus ning kunstiline tunnetus, et koogid pärast ikka ilusad välja näeksid. Ma arvan, et preemiaid ma ei maksa, ning palka maksaksin ükskord kuus, olenevalt sellest kui palju me teenime. Töötaja palkaksin arvatavasti poole kohaga kuna teda läheb mul ainult siis vaja kui tootmine on suur. Tema palk on vahemikus 250-300 eurot. 9) Äriplaani käivitamiseks ja elluviimiseks vajalikud investeeringud Et alustada tuleb mul tõenäoliselt raha küsida oma vanematelt, kuna kõigepealt on mul vaja köögitarvikuid, mis maksavad päris palju, kuni 300 eurot. Vanematelt raha laenamise plussiks
Töö asemel saaksime rännata mööda maailmat koos perekonnaga tasuta hääletades või lihtsalt jalutades. Ilma rahata saame nautida loodust ja kõike sellist, mis teeb silmale pai. Järjest rohkem inimesi saab iga päev aru, et raha on üks kõige väärtusetumaid asju, mille teenimiseks oma aega ja energiat kulutada, sest mingi hetk avastame, et see ei kõlba süüa. Ainult vähesed teavad, mis tunne on loobuda sellest ja olla vaba. Olenemata kõigest me siiski teenime ja arvame, et vajame seda. Inimesed on väga rumalalt jaotatud vaeseteks ja rikasteks. Minu arvates paberihunnik raha ei näita iialgi inimese väärtust, vaid ilma selleta elamine ja hakkama saamine teeb ta imeliseks. Seda ei saa nimetada imeks, kuna tuhandeid aastaid tagasi saadi väga hästi elada ilma rahata. Kui maailmas puuduks kapitalism ja inimesed teeksid heast südamest tasuta riideid, süüa, maju, siis saaksime nimetada ennast rikasteks, kuna me ei vaja
http://www.nommeraadio.ee/meedia/pdf/RRS/Finantsjuhtimine.pdf https://www.rahandus.ee/ file:///C:/Users/Rax/Desktop/Konspekt-ettev%C3%B5tte-rahandus(AnnaAbi).pdf Vikipeedia https://et.wikipedia.org/wiki/Rahandus Rahandus on rahaasjade ehk rahaliste suhete üldine korraldus majandusüksuses (riigis, korporatsioonis, ettevõttes jm). Rahandus ühendab endas raha, riskide, aja kontseptsioone. Äriettevõtte rahandusega tegelemist nimetatakse finantsjuhtimiseks ja see keskendub kolme tüüpi otsustele: 1. Investeerimisotsused, kui otsused selle kohta, milliseid tegevusi finantseerida; 2. Finantseerimisotsused: kuidas neid tegevusi finantseerida; 3. Rahavoogude juhtimisega seotud otsused, mis määravad kuidas juhtida ettevõtte finantsressursse kõige efektiivsemal viisil. Otsuste vastuvõtmisele eelneb ettevõtte raamatupidamine. Seletav sõnaraamat Rahandus- majandustegevuses tekkinud rahalised suhted; rahaasjade üldine korr...
Ida-Rooma oli jõukam, rohkem arenenum ja oli parem sõjavägi. Päritolu Kus kasutati orjade tööd? Orjade õiguslik seisund Vabakslastud Toodi vallutussõdade käigus, erinevad Põllumajanduses, kaevandustes, Peremehe vara kõnelevad tööriistad, Ori pidi ise endale elatist teenime, ori võis rahvused ja erisugune kultuuritaust majateenija, oskustöölised, arstid, peremees võis orja tappa, suur osa omada varandust, kuid see kuulus ikka õpetajad rahvastikust peremehele, võis end vabaks osta,
6) kreekas oli teatris koor Päritolu Kus kasutati orjade tööd? Orjade õiguslik seisund Vabakslastud Toodi vallutussõdade käigus, erinevad Põllumajanduses, kaevandustes, majateenija, Peremehe vara kõnelevad tööriistad, peremees Ori pidi ise endale elatist teenime, ori võis omada rahvused ja erisugune kultuuritaust oskustöölised, arstid, õpetajad võis orja tappa, suur osa rahvastikust varandust, kuid see kuulus ikka peremehele, võis end vabaks osta, vabakslastud said rooma kodakondsuse
kokkulepped) Lühiajalised plaanid (operatsioonid). Kuni 1 aasta. Madalama tasandi juhid. Strateegiline planeerimine Eesmärgid määravad strateegia Strateegiast sõltuvad eesmärgid Strateegia määrab vahendid Eesmärgid peavad olema SMART Saavutatavad Mõõdetavad Ajaliselt määratud Realistlikud Täpsed Ettevõtte tegevuse planeerimine Tulueelarve Kulueelarve Tingimused Aktsionäride eesmärgid Maksimeerida tulu- kapital peab teenime raha ROI- return on investment ROI vajab tasakaalustamiseks teisi eesmärke - Turuosa - Innovatsioon - Areng - Kvaliteet - Hoiakud - Sotsiaalne vastutus Strateegiline juhtimine Kus me oleme, kuhu tahame jõuda ja kuidas? Tüübid: Ettevõtja lähenemine: 1 jõuline isiksus, keskendub võimalustele (mitte probleemidele), visioon. Keskkonna kontroll. Kohanev lähenemine: Juhtkond, probleemide lahendamine, vaidlemine eesmärkide üle (riigiasutused). Keskkonnast ohud.
6) kreekas oli teatris koor Päritolu Kus kasutati orjade tööd? Orjade õiguslik seisund Vabakslastud Toodi vallutussõdade käigus, erinevad Põllumajanduses, kaevandustes, majateenija, Peremehe vara – kõnelevad tööriistad, peremees Ori pidi ise endale elatist teenime, ori võis omada rahvused ja erisugune kultuuritaust oskustöölised, arstid, õpetajad võis orja tappa, suur osa rahvastikust varandust, kuid see kuulus ikka peremehele, võis end vabaks osta, vabakslastud said rooma kodakondsuse
Enam-vähem sarnases stiilis on ka 1973-75 kirjutatud poeem ,,Hinge tagasitulek" (avaldatud alles 1990), kus autor eneserefleksiivselt kirjutab: ,,kui lihtne on otsida leida metafoor või / kuidas seda eesti keeles peaks nimetama / ja lasta tal minna oma elu elama". Oma poeemi on Kaplinski hiljem iseloomustanud nõnda: ,,See on samaani loveretk, kes peab tagasi tooma kadunud hinge. Hinge on meilt röövinud tsivilisatsioon, millesse oleme sattunud ja mida liigse õhinaga teenime, uskudes, et ta on meile annud vabaduse... Hinge tagasitulek tähendaks ka eestlaste taas-saamist päris-eestlasteks".[2] Minimalistlikku laadi jätkab veel 1982 ilmunud ,,Raske on kergeks saada", aga metafoorsus on siin taandunud. 1985 avaldab Kaplinski luulekogu ,,Õhtu toob tagasi kõik", mis lööb tema eelnenud luuleloomingust lahku. Valitseb pealtnäha lihtne kirjeldus, millesse põimuvad paradoksaalsed mõttekäigud ja müstilised äratundmised. Stiil on
Enam-vähem sarnases stiilis on ka 1973-75 kirjutatud poeem ,,Hinge tagasitulek" (avaldatud alles 1990), kus autor eneserefleksiivselt kirjutab: ,,kui lihtne on otsida leida metafoor või / kuidas seda eesti keeles peaks nimetama / ja lasta tal minna oma elu elama". Oma poeemi on Kaplinski hiljem iseloomustanud nõnda: ,,See on samaani loveretk, kes peab tagasi tooma kadunud hinge. Hinge on meilt röövinud tsivilisatsioon, millesse oleme sattunud ja mida liigse õhinaga teenime, uskudes, et ta on meile annud vabaduse... Hinge tagasitulek tähendaks ka eestlaste taas-saamist päris-eestlasteks". 5 Proosa 1980. aastate lõpust hakkas Kaplinski avaldama oma luulele lähedast autobiograafilist proosat: ,,Jää ja kanarbik" (ajakirjas 'Looming' 1989, nr 11), ,,Kust tuli öö" (1990), ,,Jää ja Titanic" (1995)
Enam-vähem sarnases stiilis on ka 1973- 75 kirjutatud poeem ,,Hinge tagasitulek" (avaldatud alles 1990), kus autor eneserefleksiivselt kirjutab: ,,kui lihtne on otsida leida metafoor või / kuidas seda eesti keeles peaks nimetama / ja lasta tal minna oma elu elama". Oma poeemi on Kaplinski hiljem iseloomustanud nõnda: ,,See on samaani loveretk, kes peab tagasi tooma kadunud hinge. Hinge on meilt röövinud tsivilisatsioon, millesse oleme sattunud ja mida liigse õhinaga teenime, uskudes, et ta on meile annud vabaduse... Hinge tagasitulek tähendaks ka eestlaste taas-saamist päris-eestlasteks".[4] Minimalistlikku laadi jätkab veel 1982 ilmunud ,,Raske on kergeks saada", aga metafoorsus on siin taandunud. Aastal 1985 avaldab Kaplinski luulekogu ,,Õhtu toob tagasi kõik", mis lööb tema eelnenud luuleloomingust lahku. Valitseb pealtnäha lihtne kirjeldus, millesse põimuvad paradoksaalsed mõttekäigud ja müstilised äratundmised
omaette liikumine. Kõik olemasolev liigub: universum, loodus, meie ise. Isegi kui magame, tuksub meil süda, ringleb veri ning vaim rändleb unenägudes edasi. · Skulptuur vajab ennastsalgavust, jäägitust. Et saada kaht kätt, tuleb modelleerida sadu käsi. · Kunst on sõjatander, me peame seda tunnistama. Vastuolud viivad kunsti edasi, teevad ta huvitavamaks. · Tunnetada ja luua ilu tähendab elada. · Kiidame kõiki voorusi, aga teenime peaaegu kõiki pahesid. · Mitte ilu ja tõde ei valitse inimest, vaid hirm, kahtlused ja patt. Inimene, kelle keha on nii ilus ja kütkestav tema nooruses, hävitab end enamasti varakult ülemäärase iharuse, edevuse ja ahnusega. · Kõik on surelikud, kuid kunst elab edasi. Hea kunst kindlasti. · Rose oli naine, keda tuli hoida ja kaitsta, Camille aga oli armastuse jaoks. Rose oli ustav sõber, Camille aga päikesekiir, Camille'l oli stiili, ta oli elegantne ja esinduslik
Palga kogukulu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Neto Kinnipidamised kokku Bruto Tööandja kulud kokku Ülesanne 3. Arvesta kõik näitajad. Kirjelda kasumit ja käivet. Kasumi arvestus Vastus:Käive on alati suurem kui kasum kuna sisaldab kõikki juu Käibemaks 20% Kasu teenime vaid juurdehindlusest. Juurdehindlus 20% Juurdehindl Müügihind Realiseeritud Toode Ostuhind Käibemaks us kogus Toode 1 6.00 1.20 1.44 8.64 45 Toode 2 8.00 1.60 1.92 11.52 4 Toode 3 156.00 31.20 37.44 224
Kõige huvitavam ja isikupärasem ongi just noore Majakovski looming. Tema luulekeeles on palju lähedast nii vene kujutavale kunstile kui ka alles kujunemisjärgus kinematograafiale. Majakovski loob oma värssidest põnevaid ning meeldejäävaid pilte, sünteesides verbaalset ja visuaalset maailmanägemist. Kuna Majakovski pilkenooled nõukogude tegelikkuse pihta olid teravad ning julged, muutusid tema suhted võimuga järjest keerukamaks. Ajal, mil kunst pidi teenime riiki ja parteid, polnud omanäolist ning jõulist talenti kellelegi tarvis, elu kitsaskohtadele osutamist peeti aga hoopis sobimatuks. Seetõttu pidi Majakovski tegma kompromisse, mis viisid ta tõelisest kunstist eemale. 7 KOKKUVÕTE Kokkuvõttes võin öelda, et Vladimir Majakovski oli väga eriline inimene. Tema elulugu huvitas mind isegi rohkem kui tema looming
konfliktides mõistetakse "muu" all neid, keda ei defineerita kui inimesi. Ka inimestena määratletute hulgas esineb variante. Mõnes ühiskonnas peetakse inimest põhiliselt kurjaks, teises aga põhiliselt heaks, ja osades on olemas mõlemad või neutraalsed inimesed, kes on võimelised olema nii head kui kurjad. Kas meie headus või kurjus on meile omane ja kas me lihtsalt lepime sellega, mis me oleme, või saame raske töö, suuremeelsuse ja usuga halvast üle ning teenime ära lunastuse? Organisatsioonitasandil väljenduvad arusaamad inimloomuse kohta kõige selgemalt selles, kuidas nähakse töötajaid ja juhte. Lääne traditsioonis oleme näinud inimloomusest arusaamise arengut järgmiselt: 1. Inimesed kui ratsionaalsed-majanduslikud osatäitjad 2. Inimesed kui sotsiaalsed „loomad“ peamiste sotsiaalsete vajadustega 3. Inimesed kui probleemilahendajad ja tegutsejad, kes vajavad väljakutseid ning oma oskuste kasutamist 4
nende heaolu eest. Pakkume lastele erinevaid treening võimalusi, kus nad õpivad lisaks füüsilistele omadustele ka vaimseid oskusi. ( Vastupidavus, meeskonna töö, reaktsioon, kiirus, aja planeerimine). Eesmärgid Lühiajalised eesmärgid (1 aasta): Kõigepealt üritame oma klubi võimalikult palju reklaamida. Teeme selle jaoks palju tööd ja oleme arvestanud esialgu väiksema laste grupiga. Anname parimaid trenne ja teenime sellega populaarsust. Pikaajalised eesmärgid (2-3 aastat): Tulevikus on plaan luua esindusmeeskond ja osaleda Meistriliigas. Suurendame treeningvõimalusi ja viime oma klubi ka rahvusvahelisele tasandile. Asutamise ( tegutseval ettevõttel äriregistris registreerimise) kuupäev: 2. Aprill 2012 a. 2.2. UUS ETTEVÕTE Põhikapitali suurus kokku: 1830 · Rahalisi sissemakseid: 920 · Mitterahalisi sissemakseid (loetelu ja maksumus): Auto : 910 Ettevõtte vahendid · Põhivara: 1830
olema lõpuks iga inimese otsing. Sa võid loomlikult küsida mida ma filosoofia all mõtlen, kuna on ilmne, et minu selle sõna kasutus ei populaarse kontseptsiooni järgi. Sõna filosoofia, kasutas esmakordselt Pythagoras, suurim Creciani Pühendunutest, kellele omistati selle termini loomine. Sõna ise tähendab; Sõprust tarkuse vastu või tarkusearmastust. Seega on filosoof keegi, kes armastab tarkust, kelle elu on pühendatud tõe avastamisele ja rakendamisele. Seda, mida me armastame, me teenime ja filosoof on keegi kes armastab tarkust nii siiralt, et ta saab selle teenijaks, allub selle seadustele ja pühendab ennast selle printsiipidele. Filosoof ei ole keegi kes loeb, õpib või teiste mõtteid või arvamusi meelde jätab, vaid keegi kes kahjutult ja loominguliselt elava rassi ideaale väga kalliks peab, saavutades kõrgeima Platonistide aksioomi, nimelt: ''Tarkus on mõtlemine KOOS Jumalaga ja mõtlemine KOOS Loodusega.''
Esimene tõlkeromaan ,,Robinson Crusoe", mis tõlgiti hollandi keelest. 14)Mida kujutas endast poliitiline romaan? Milline oli selle kirjanduszanri tekke taust? . Meiji ajastul tõusis poliitilise aktiivsuse tase, tekkis poliit.kirjandus. Esimene selline romaan ,,Jõkai karan", Toda Kindo. (ka kirjanik Shiba Shirõ). 15)Mille poolest oli eriline naturalism jaapani kirjanduses? Selle poolest, et olid selgelt silmapaistvad invidualismi otsingud. Seiukoht-¤kirjanduses peab teenime tõde, mitte ilu. Elu kirjeldus-inetu,triviaalne. Iseloomulik on autorite endi, oma perede ja sõprade portreriseerimine. (nt. Tayama Katai). 16)Milliseid kirjandusgrupeeringud tead nimetada (olgu siis Meiji või Taish ajast)? Meiji-Ken`yuusha(üliõpilaste kirjandusgrupeering). Taishõ-Shirakaba 17)Millist rolli mängib ,,mina-romaan" jaapani uuemas kirjanduses? Mina-romaanikspeetakse üldiselt mitte ainult autoriga seotud sündmuste kirjeldamist. See
ÄRIIDEE LEIDMINE JA HINDAMINE Äriidee olemus. Äriidee ei ole lihtsalt mõte, vaid see on leidlik mõte, mille realiseerumisel on võimalik teenida kasumit. See on kirjeldus sellest, mida ja kellele me midagi pakume ning kuidas me seda teeme. Kasumit me teenime klientide vajaduste rahuldamise kaudu. Klientide olemasolu on äriidee realiseerumise esimene ja kõige olulisem tingimus. Keskkond, kus ettevõte tegutseb, muutub pidevalt (uued tehnoloogiad, muutused ühiskonnas, uued seadused, muutuvad väärtused). Selleks, et ettevõte suudaks hoida või juurde võita kliente, peab ta pidevalt uuendama ja täiustama ka pakutavat toodet. Äriidee allikad. Äriidee allikad on väga erinevad. Kus keegi näeb ainult probleemi, võib ettevõtlik
ÄRIIDEE LEIDMINE JA HINDAMINE Äriidee olemus. Äriidee ei ole lihtsalt mõte, vaid see on leidlik mõte, mille realiseerumisel on võimalik teenida kasumit. See on kirjeldus sellest, mida ja kellele me midagi pakume ning kuidas me seda teeme. Kasumit me teenime klientide vajaduste rahuldamise kaudu. Klientide olemasolu on äriidee realiseerumise esimene ja kõige olulisem tingimus. Keskkond, kus ettevõte tegutseb, muutub pidevalt (uued tehnoloogiad, muutused ühiskonnas, uued seadused, muutuvad väärtused). Selleks, et ettevõte suudaks hoida või juurde võita kliente, peab ta pidevalt uuendama ja täiustama ka pakutavat toodet. Äriidee allikad. Äriidee allikad on väga erinevad. Kus keegi näeb ainult probleemi, võib ettevõtlik
nagu näid soovivat.'' Armastuse ja iha tõttu tehtud teod on tihtipeale mõtlemata tehtud. `'Säärast valetajat ei ole me kunagi kuulnud. Tema keel on pikk ja libe kui jõgi.'' Kirjeldus vilunud valetajast. `'Ometi on kõik suured linnad lõppeks ühesugused ning rikkad ja kõrged inimesed kõigis maades on lõppeks samasugused.'' Tõsi ta on, see kehtib ka nüüdisaja ühiskonna ning maailma kohta. VIII Raamat: Pime maja `'Tea siiski, et me kreetlased teenime elavat jumalat, selles suhtes erinedes mandrirahvastest, kes teenivad surnud jumalaid ja puust tehtud kujusid.''- Tõesti tore lause, mis pani mõtlema, et miks inimese ikka siiski jumalaid, kes on üldiselt vaid mütoloogilised, usuvad või on uskunud. `'Ma ei või näha, et sa haledasti määgid nagu kits ja lähed lahjaks mu silme ees ja su juuksed muutuvad takuseks nagu isase kassi kasukas jooksuajal.'' Lause meelitas oma kirjelduse osavuse ning leidlikkusega.
Enam-vähem sarnases stiilis on ka 1973-75 kirjutatud poeem ,,Hinge tagasitulek" (avaldatud alles 1990), kus autor eneserefleksiivselt kirjutab: ,,kui lihtne on otsida leida metafoor või / kuidas seda eesti keeles peaks nimetama / ja lasta tal minna oma elu elama". Oma poeemi on Kaplinski hiljem iseloomustanud nõnda: ,,See on samaani loveretk, kes peab tagasi tooma kadunud hinge. Hinge on meilt röövinud tsivilisatsioon, millesse oleme sattunud ja mida liigse õhinaga teenime, uskudes, et ta on meile andnud vabaduse... Hinge tagasitulek tähendaks ka eestlaste taas-saamist päris-eestlasteks". Minimalistlikku laadi jätkab veel 1982 ilmunud ,,Raske on kergeks saada", aga metafoorsus on siin taandunud. 1985 avaldab Kaplinski luulekogu ,,Õhtu toob tagasi kõik", mis lööb tema eelnenud luuleloomingust lahku. Valitseb pealtnäha lihtne kirjeldus, millesse põimuvad paradoksaalsed mõttekäigud ja müstilised äratundmised. Stiil on vaoshoitud, ilma tunderõhkudeta
saatnud tema mitte mürgiseid madusid nende kallale, kes teekonnal näitasid üles kindla meele puudumist.7 Need olid vaid väga väike osa jumala karistustest, mis annab näitab inkvisiitoritele, et ka nemad peavad olema julmad ja halastamatud, et eksiusulistest vabaneda. Vanas Testamendis on jumala õpetussõnad sellised: ,, Kui su vend, su ema poeg, ehk su poeg ehk su tütar ehk su naine, kes su süles, ehk su sõber, kes kui su hing, salaja sind kihutab ja ütleb: läheme ja teenime teisi jumalaid, mis ei sina ega su vanemad ei tundnud; ei pea sa mitte 5 J.Grigulevits. Inkvisitsioon. Eesti Raamat, 1981, lk. 25-26 6 Ibid, lk. 26-27 7 Neljas Moosese raamat, 21. Ptk., 4. ja 6.salm 5 tema nõu võtma ega teda võtma kuulda, ja su silm ei pea mitte ta peale halastama, ega armu andma, ega teda varjul hoidma; vaid sa pead teda tapma, su käsi peab kõige esite tema peal
Põhivara on vara, mida kasutatakse jätkuvalt pikema ajavahemiku jooksul (rohkem kui üks aasta). PÕHIVARA (saame kasutada pikema aja vältel ja mitu korda, varu aga saab kasutada ühe korra.): *Materiaalne põhivara (mateeria olemas. Kasutame põhitegevuses. Hoonet kasutame põhitegevuses, kuigi ta on ka kinnisvaraobjekt.) *Immateriaalne põhivara (mateeria puudub) *Kinnisvarapõhivara investeeringud (paigutatakse raha kinnisvaraobjekti, saame müüa suurema hinnaga, kui soetanud olema ja teenime tulu) *Pikaajalised finantsinvesteeringud (paigutanud raha aktsiatesse, laenu välja andnud jne. Eesmärk pidevalt kasu saada, tulu teenida.) MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Materiaalne põhivara ehk aineline põhivara. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse põhitegevuses ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse põhivara soetamine Materiaalne põhivara võetakse arvele soetamise momendil tema
oleksid kaitstud Arhivaari eetikakoodeks: Arhivaarid arvestavad nii teabele juurdepääsu kui salajasuse nõudeid ja tegutsevad vastavalt kehtivale seadusandlusele. Arhivaarid seisavad head selle eest, et nii organisatsioone kui ka üksikisikuid puudutava informatsiooni salajasus, samuti rahvuslikud julgeolekuhuvid oleksid kaitstud, ilma et informatsiooni hävitataks, seda eriti elektrooniliste arhivaalide puhul, kus teabe ajakohastamine ja kustutamine on tavaline. EPRA koodeks: Me teenime oma kliendi ja tööandjat kaitstes vastutustundlikult nende huve ja toome kuuldavale nende hääle, ideed, faktid ja vaatenurgad abistamaks informeeritud avalikku debatti. Me ei esinda konfliktseid ega konkureerivaid huve ilma asjasse puutuvate poolte nõusolekuta. 7. Informatsiooniline enesemääramisõigus. (+ vastavad kohtulahendid) Õigus otsustada enda kohta käiva informatsiooni üle: infoga tutvumine. info parandamine.
Enam-vähem sarnases stiilis on ka 1973-75 kirjutatud poeem ,,Hinge tagasitulek" (avaldatud alles 1990), kus autor eneserefleksiivselt kirjutab: ,,kui lihtne on otsida leida metafoor või / kuidas seda eesti keeles peaks nimetama / ja lasta tal minna oma elu elama". Oma poeemi on Kaplinski hiljem iseloomustanud nõnda: ,,See on samaani loveretk, kes peab tagasi tooma kadunud hinge. Hinge on meilt röövinud tsivilisatsioon, millesse oleme sattunud ja mida liigse õhinaga teenime, uskudes, et ta on meile andnud vabaduse... Hinge tagasitulek tähendaks ka eestlaste taas-saamist päris-eestlasteks". Minimalistlikku laadi jätkab veel 1982 ilmunud ,,Raske on kergeks saada", aga metafoorsus on siin taandunud. 1985 avaldab Kaplinski luulekogu ,,Õhtu toob tagasi kõik", mis lööb tema eelnenud luuleloomingust lahku. Valitseb pealtnäha lihtne kirjeldus, millesse põimuvad paradoksaalsed mõttekäigud ja müstilised äratundmised. Stiil on vaoshoitud, ilma tunderõhkudeta
saanud vaid oma tühjalt tehtud tööga. Variant 2: Ettevõtted tulevad meie ootustega kaasa ning nende poolt makstavad summad ületavad meie prognoositud kulutusi särkidele ning saame näiteks 8 särgi kohta tulu. Särkide tootmine läheb plaanipäraselt ning kulud särgi kohta on Eestist tellides 5,5. Sellisel juhul on ühelt särgilt teenitav kasum 2,5. Kuna püsikulusid meie tegevusel ei eksisteeri, siis puudub võimalus ka kasumiläve arvutada, kuna teenime igal juhul kasumit. Kui otsustaksime näiteks disainerile 300 tuhande särgilise partii pealt maksta, siis oleks disaineriga seotud kulud särgi kohta 0,3. Kuna disaineri võime püsikuluks lugeda, siis oleks kasumilävi 137 särgi juures. Kuivõrd praktikas me tegelikult siiski toodaksime vastavalt nõudlusele, siis praktilist väärtust antud kasumilävel ei ole. 9. Riskikäsitlus 9.1. Nõudluse langus, millest tulenevalt langevad hinnad.
tootmisseadmetesse jne. Finantsinvesteering - rahapaigutused finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. Mille järgi otsustada, kuhu oleks kõige mõistlikum investeerida? Kuna vastus sõltub mitmetest asjaoludest, ei ole sellele küsimusele ühest vastust. Küll on aga enne konkreetset investeerimisotsust otstarbekas vaagida neid erinevaid asjaolusid ja leida enda jaoks vastused järgmistele küsimustele: - kui palju me investeeringult teenime? - kui kõrge on valitud investeerimisvõimaluse riskiaste? Üksikisiku pikaajalisi säästmise eesmärke aitavad kõige paremini saavutada finantsinvesteeringud. Samas on kõik pikaajalised investeeringud seotud suuremal või vähemal määral riskiga. Kõik pakkumised, mis tõotavad pikaajaliselt suurt ja riskivaba tulu, peaksid iga investeerija ettevaatlikuks tegema. Erasektor Erasektorisse kuuluvad ettevõtted, mille omanikuks ei ole riik, vaid eraisikud.
2 Tururisk (ka hinnarisk) –Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajalised võlakirjad on rohkem sõltuvad üldisest intressitaseme muutusest. Oluline kui soov võlakirja müüa! Kupongintress, mida võlakiri maksab, ei pruugi olla see tulusus, mille võlakirja pealt teenime. Kui võlakirja hind tõuseb, siis tulusus langeb ja vastupidi. Reinvesteerimisrisk – Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kupongne või muid makseid Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa “õiglase” hinnaga 11. Võlakirjade väärtuse leidmine ja väärtust mõjutavad tegurid Võlakirja väärtus leitakse tema pakutavate rahavoogude nüüdisväärtusena. Peaksime teadma perioodilisi
nad ohverdasid jms. Oli oht, et juudi rahva hulgastki on neid, kes hülgavad oma juba esivanemate poolt usutud Jumala ja hakkavad teiste rahvaste õhutusel teisi jumalaid kummardama. Karistus ebajumalate kummardajatele oli juutluses äärmuslik surm. Näiteks on kirjutatud 5 Moosese (13:7-12) raamatus nõnda: "Kui su vend, su ema poeg, või su oma poeg või tütar või naine, kes su süles on, või sõber, kes sulle on nagu su enese hing, ahvatleb sind salaja, üteldes: "Lähme ja teenime teisi jumalaid!" keda ei ole tundnud sina ise ega su vanemad, nende rahvaste jumalaist, kes asuvad teil ümberkaudu..., siis ära tee tema nõu järele ja ära kuula teda! Su silm ei tohi halastada tema peale ega armu anda; sa ei tohi teda varjata, vaid sa pead tema tapma: sinu käsi olgu esimesena tema kallal teda surmamas, ja seejärel kogu rahva käsi! Viska ta kividega surnuks, sest ta on püüdnud, sind lahutada Jumalast..."
kujundamise vajadused Ettevõtte kui terviku majandustulemuste kujunemise jälgimiseks on vajalik teostada strukturaalanalüüs, mis peab näitama, kuidas kujuneb firma kui terviku majandus- tulemus erinevate allüksuste (tütarettevõtete) ja nende sisemiste juhtimistasandite (segmentide) tulemuste kaudu. Ettevõttesisene arvestussüsteem aitab anda vastuseid väga olulistele ettevõtte juhtimisküsimustele nagu näiteks: milliste toodete müügiga teenime me kasumit? milline müügimahu ja müügihinna juures saame vähemalt oma kulud kaetud? Milline on meie toodete omahind? Miks on meie kulud konkurentide omadest suuremad? Kui suurt kasumit võime loota järgmisel kuul? jpt Järelikult on ettevõtte juhtimiseks vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse, planeerimise ja aruandluse süsteem, mis võimaldab piisavalt detailselt planeerida, arvestada ja analüüsida ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile.
....... Andres Laar 2008 2007 KÄIBEKAPITALI JUHTIMINE Tegutsemiseks on vaja kapitali. Selle allikad on: 1) Omanikud 2) Võlausaldajad 3) Hankijad Kõik kolm soovivad teenida tulu, seega kapitalil on hind. Järeldus on lihtne, mida väiksema kapitaliga suudame oma tegevust korraldada, seda suuremat tulu teenime. Käibekapitali juhtimise eesmärk laiemalt on tagada ettevõtte likviidsus. Väide: vähendades käibekapitali 1 milj. võrra, hoiate aastas kokku vähemalt 100 tuh. Andres Laar 2008 2007 KÄIBEKAPITALI JUHTIMINE MIKS? Ka edukas firma võib sattuda raskustesse, kui arenetakse kiiresti ja ei suudeta kontrollide varude ja debitoorse võla kasvu.
kaeti pangalaenuga (Ilves 1999:346). Tagatisnõuded olid väga väikesed, näiteks 100 dollarilise aktsia võis osta 5 dollarilise tagatisega. (Vallikivi: 2007) Ostjad pidid küll maksma laenuosa eest intresse, kuid aktsiate väärtuse kasvust piisas nende katteks. Kuna aktsiate hinnad jätkasid tõusu ei esitanud ka maaklerid ega pangad pretentsioone. Aktsiaid osteti spekulatiivselt (odavalt ostmise ja kallilt müümise printsiibil kasumi teenime), mis suurendas nende väärtust, aga inimesed ei mõelnud enam, miks aktsiahind tegelikult tõusis. 1927. aastal tõusis 25 tööstusaktsia keskmine väärtus 181-lt 245-le ja aasta pärast koguni 331-le punktile. Ehk siis 2 aastaga üle 9 44%. 1929. aasta märtsis hakkas aktsiate kurss langema ning kahandas tagatistega
Mitte ainult plaan, aga ka tegu. (Henry Mintzberg) Korporatsiooni filosoofia Organisatsiooni eesmärgid . Missioon- miks ettevõte eksisteerib. Kirjeldab organisatsiooni väärtusi, püüdlusi ja olemasolu põhjust. Hea missioon sisaldab tegevusala ja eristuvaid tegevusi. . Visioon- kuhu tahetakse jõuda. - Toimimisjuhised igaks elujuhtumiks • Kas töötajad teavad missiooni ja visiooni? Missioon Aktsionäride eesmärgid . Maksimeerida tulu- kapital peab teenime raha . ROI- return on investment . ROI vajab tasakaalustamiseks teisi eesmärke - Turuosa - Innovatsioon - Areng - Kvaliteet - Hoiakud - Sotsiaalne vastutus Äri definitsioon Strateegiline planeerimine Ettevõtte tegevuse planeerimine —� Tulueelarve �� Kulueelarve �� Tingimused Kulueelarve Eesmärgi kaudu juhtimine Näiteid elust- EMT .� EMT visioon .� Oleme inimsõbraliku infoühiskonna eestvedajad. .� EMT missioon
mitte kasumile, kasvule, turuosale, brändile (see on oluline esialgu, mitte pikaajaliselt). Loobu müügitehingutest, kui raha laekumise aeg on pikk, kuid püüa saavutada võimalikult pikka maksetähtaega oma ostude korral. 2. Planeeri alt üles - Paljud ettevõtjad planeerivad ülalt alla, nt nii: Hiinas on 1,3 miljardit inimest, 10% vajavad internetiühendust, Hõivame 10 % potentsiaalsest turust, so 13 miljonit klienti, Igalt kliendilt teenime 240$ aastas, Käive 3,12 miljardit aastas. 3. Müü, pärast testi - Toode või teenus kiiresti turule. Müük korrigeerimine müük korrigeerimine müük korrigeerimine. Mitte: korrigeeri paranda täiusta testi müü. Eelised: kohene rahavoog + tagasiside klientidelt. Puudus: maine kahjustamine, kui on kvaliteediprob-leeme. 4. Unusta "kogenud meeskond" - Edukate ettevõtete kogenud töötajatel on teine elustiil, mis antud juhul ei sobi.
-Intressimäärarisk, mis koosneb kahest osast: -Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajalised võlakirjad on rohkem sõltuvad üldisest intressitaseme muutusest. Oluline kui soov võlakirja müüa! Kupongintress, mida võlakiri maksab, ei pruugi olla see tulusus, mille võlakirja pealt teenime. Kui võlakirja hind tõuseb, siis tulusus langeb ja vastupidi. -Reinvesteerimisrisk Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kupongne või muid makseid -YTM (Yield to Maturity) on tulumäär mille investor teeniks, kui ta hoiab kupongvõlakirja kuni kustutamiseni enda käes ning reinvesteerib kõik kupongintressid kohe sama YTM alusel. YTM on teisisõnu lihtsalt
reaalsesse varasse, näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne. Finantsinvesteeringud on rahapaigutused finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. Mille järgi otsustada, kuhu oleks kõige mõistlikum investeerida? Kuna vastus sõltub mitmetest asjaoludest, ei ole sellele küsimusele ühest vastust. Küll on aga enne konkreetset investeerimisotsust otstarbekas vaagida neid erinevaid asjaolusid ja leida enda jaoks vastused järgmistele küsimustele: · kui palju me investeeringult teenime? · kui kõrge on valitud investeerimisvõimaluse riskiaste? · kui lihtne või keeruline on investeeringu tagasimuutmine rahaks? · kas investeeringult teenitav tulu on maksustatud? · kui suur on igakuine investeeringuks vajalik miinimumsumma ja kas selle tasumine on Sulle jõukohane? · mis on meie investeerimise eesmärk kas regulaarne sissetuleku lisa või suurem kogusumma tulevikus?
sätestatud eriseadusega (lisa 1). Maksu kehtestamine on ainult seadusandja kompetentsis vastavalt EV põhiseaduse paragrahvile 113, kus on fikseeritud maksuseaduse elemendid: 1) Maksu nimetus või pealkiri alati tuleb kokku leppida, et millisest maksust räägitakse ning sellest lähtuda. 2) Maksusubjekt ehk maksumaksja kohustatud osapool maksu suhtes ning reeglina võlgnik sest enamik seadustest on järelmaksu vormina N: tulumaks iga päev me teenime ja maksukohustus kasvab ja alles perioodi lõpus makstakse ära. Meil on ka selliseid makse kus maksame ette näiteks raskeveokimaks (üks osa on ettemaks ja teine järelmaks). Erinevatest maksuseadustest lähtudes võib maksusubjekt olla erinev näiteks: maksukorraldusseadusest lähtudes ei ole maksuhaldur maksukohuslane. Tema kontrollib õigsust. Kuid tulumaksuseadusest lähtudes on maksuhaldur kohustatud subjekt
Sularaha säilitamise motiivid: ülekannete tegemiseks, reservvaru ettenägematuks otstarbeks (umb. 0,01%), laekum ja väljamaksed peab ajaliselt kokku viima. Aktivatest umb. 0,5 % on sularahalises vormis; 1 20% KRVP-des; 6 7% mood. riigikassa võlatähed (90 päeva kuni 1 aasta); kommertspaber on kuni 270 päevane. Risk seisneb selles, et kui me viime kassaseisu liiga väikeseks, tekib oht, et me ei saa maksta tarnijatele. Väärtpaberitesse paigutatud raha eest teenime suuremat tulu kui arveldusarvel. Riski-tulu kompromiss: ettevõttel peab olema küllaldaselt raha, et sooritada ülekandeid vastavalt maksekorraldustele. Miller-Orri sularaha juhtimise mudel Stohhastilise (s.t. ettearvamatu) kontroll-limiidi mudeli arendasid välja Merton Miller ja Daniel Orr, mille järgi oletatakse, et rahanõudlus on juhuslik. Pandi paika kaks kontroll-limiiti: kui jõutakse ülemise limiidini, siis sularaha
osalevad. Kuid rääkides summast, siis ma ei pea seminari hinda kalliks. Kuid ma pean seda kalliks võttes arvesse Eesti keskmist palgataset. 38 Ma olen isegi esitanud inimesele, kes peab mu seminari kalliks, küsimuse, et kui keegi, keda te usaldate, teeb teile pakkumise, et tal on firma ja kui sa investeeriks tema firmasse 220 eurot, siis tema garanteerib talle, et ta teenib selle raha maksimaalselt kolme kuuga tagasi ja alates sellest hetkest hakkab ta tänu sellele investeeringule teenime igal aastal minimaalselt tuhat eurot enam kui seni. Põhimõtteliselt iga aasta lõpus potsatab tema arvele vähemalt tuhat eurot, lihtsalt selle eest, et ta täna investeerib sellesse 220 eurot. Ja kui mingil põhjusel see investeering ei hakka kohe kasvama, siis ma maksan selle raha vastuvaidlemata tagasi. Seega tal ei kaasne mingit riski. Kas see oleks hea pakkumine ja kas sa võtaks selle pakkumise vastu? Loomulikult võtaks. Aga kui seda raha kohe ei oleks
aastast. Kaitstakse nt rootsikeelseid nimesid seal, kus rootslased on asunud. Kaitstakse eesti nimesid Ida-Virumaal, kus eestlased on vähemuses. Võimalik panna rööpnimesid. Antud ka soovitusi kohanimede väljatöötamiseks. Eelkõige eelistada ajaloolisi nimesid. Eelistada lühikesi, mitte sidekriipsuga nimesid. Probleemid: - loodusnimede puhul kirjaviisis kirevus. Kui eestikeelsed kaarte polnud, tuletati neid võõrkeelsete allikate najal. Tehti vigu. - Teenime korrastamine. - Üksikud külanimed, põhjendamatud võõrapärasused (Pihkva Pickwa) - Kinnistunimede vana kirjaviis Ajaloolised vähemused. - Lätlased (lõunapiiril Kaagjärve, Laatre jt) - Rootslased (Noarootsi, Osmussaar) - Venelased Endonüüm kohalik nimi Eksonüüm väljaspoolt pandud nimi. Isikunimed. Isikunimed esinevad põhiliselt kahel kujul. Üksiknimedena ja mitmeosaliste nimedena. Üksiknimede süsteem: inimesel üks nimi, algne nimesüsteem
Samas võib tekitada segadust VangS § 90 lõikes 5 sätestatu, mille kohaselt on vanglateenistus kohustatud võtma kasutusele kõik meetmed, et välistada eri kambritesse paigutatud vahistatute omavaheline sidepidamine. Sõnapaar ,,kõik meetmed" vihjaks justkui sellele, et vanglateenistusele on antud absoluutne vabadus meetmete valikult. Siinkohal tuleb siiski mainida, et nimetatud regulatsiooni rakendamisel peab valitud meede teenime legaalset eesmärki ning tegema seda proportsionaalselt piiratavate põhiõiguste suhtes. Parlamendireservatsiooni põhimõtte sätestab PS § 3 mille kohaselt riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Parlamendireservatsiooni põhimõte konkretiseerib võimude jaotumist seadusandja ja täitevvõimu vahel. Seda, mida põhiseaduse järgi on kohustatud tegema seadusandja, ei saa edasi delegeerida täitevvõimule165
annaabi.ee 
