Maailm on valla - minna või mitte? (0)

Maailm on valla – minna või mitte?
Maailm annab meile nii palju valikuvõimalusi, kes olla, mida tunda, kuidas elada. Meie oleme loojad oma elus ja teeme valikuid , kas liikuda edasi või jääda sinna, kus oleme olnud. Ka millestki või kellestki saab olla vaba, aga meil on sageli hirm või teadmatus selle ees, mis võib juhtuda. Maailm on valla – minna või mitte?
Paljud inimesed ei tea, mis tunne on olla vaba. Minu jaoks tähendab see vabas looduses elamist, kus ei pea alluma seadustele ega nimetama maismaad riigiks. Väga vähestel on julgust pakkida kohvrid ja lihtsalt kaduda kuskile kaugele, et olla kellestki või millestki sõltumatu. Inimene on ju tegelikult loodud elama üksi, keset loodust ja võitlema selle eest, et nälg ei näpistaks ning hundid teda nahka ei pistaks. Praegu võitleme selle eest, et saada koolis häid hindeid ja tööl läheks hästi. Ühiskonnas on inimesed harjunud sellega, kuna nad ei oska elu teisiti ette kujutada. Enamuses tahavad nii meeletult head haridust saada, kuid see pole elus oluline. Inimesed vaid arvavad nii, kuna nad pole hetkekski mõelnud - milline oleks elu ilma seaduste ja riigita? See oleks paradiis. Me õpime koolis peaaegu poole oma elust, mõtlemata, mida oleks jõudnud kogu selle ajaga teha. Töö asemel saaksime rännata mööda maailmat koos perekonnaga tasuta - hääletades või lihtsalt jalutades. Ilma rahata saame nautida loodust ja kõike sellist, mis teeb silmale pai.
Järjest rohkem inimesi saab iga päev aru, et raha on üks kõige väärtusetumaid asju, mille teenimiseks oma aega ja energiat kulutada, sest mingi hetk avastame, et see ei kõlba süüa. Ainult vähesed teavad, mis tunne on loobuda sellest ja olla vaba. Olenemata kõigest me siiski teenime ja arvame, et vajame seda. Inimesed on väga rumalalt jaotatud vaeseteks ja rikasteks. Minu arvates paberihunnik raha ei näita iialgi inimese väärtust, vaid ilma selleta elamine ja hakkama saamine teeb ta imeliseks. Seda ei saa nimetada imeks, kuna tuhandeid aastaid tagasi saadi väga hästi elada ilma rahata. Kui maailmas puuduks kapitalism ja inimesed teeksid heast südamest tasuta riideid , süüa, maju, siis saaksime nimetada ennast rikasteks, kuna me ei vaja enam kasumit, vaid oleme õnnelikud, et saime teha kellelegi midagi. Andmisrõõm on alati suurem saamisrõõmust. Maailm võiks olla rahast valla, sest ka inglise keeles on sõnal „free” kaks tähendust – vaba ja tasuta. Ma kulgeksin seda teed, kus oleks vaid tänulikkus tehtud töö eest ja ei midagi muud, aga inimesed on muutunud vastupidiselt ahneks, uhkeks.
Kas elus peaks ilmtingimata ajaga kaasa minema või mitte? Seda küsis naine, kes jutustas maailmast ja selle muutustest kontserdil „Vaata valgusesse!”. Minu arvates ei pea, sest inimesed on need, kes täiendavad ja muudavad seda oma tarkusega, maailm ise aga pole muutunud – linnud lendavad sügisel lõunasse, kevadel hakkavad lilled õitsema, talvel katab lumi maapinda. Pole vaja kasutada uut tehnikat kui vana võib olla sama hea, sellest on saanud alguse ja uus on vaid selle täiendus. Me ei pea olema kaasaegsed, võime kuulata ka klassikalist muusikat nii palju kui soovime ja vaadata vanaaegseid õudusfilme ning ikkagi karta öösel magama minna. Tehnoloogia on arenenud kõige rohkem, aga mul on kahju vaadata inimesi, kes selle kõigega kaasa läheb, teadmata, et vanemad telefonid on isegi palju vastupidavamad ja tugevamad. Maailm jääb alati selliseks nagu ta on, inimesed vaid tahavad seda muuta ja täiendada, aga see ei tähenda, et me peaksime selle vooluga kaasa minema.
Mõnel inimesel on ainult üks suund, mida mööda ta liigub. Ta töötab ja arendab ennast sellega terve oma elu. Ta ei kahetse ja on endas kindel, sest see on tema kireks. Mis saab aga nendest , kes ei tea veel, mida eluga peale hakata ja milles on ta kõige parem? Kõige lihtsam – ei tohiks karta, et koolis, kus on mitu aastat juba õpitud, jääb lõpetamata ja peab alustama millegi muuga . Kui inimene tunneb, et see, millega ta on tegelenud, pole tema jaoks, ei peaks elu raiskama, vaid hakkama otsima midagi uut. Mu sõber on vahetanud kooli nüüdsest juba kolm korda ja viimasega leidis ta lõpuks, et inseneriks tahab saada. Inimene peaks kindlasti lahkuma töölt, kui ta ei tunne ennast õnnelikult, sest see film , mis praegu mängib, on tema elu. Muidu me kahetseme seda, et ei teinud iseennast õnnelikuks, vaid jäime oma igavasse või raskesse eluviisi edasi. Ilma valede valikuteta ei jõuaks me sinna, kuhu oleme määratud. Seljuhul tulekski kindlasti minna ja jätta seljataha need otsused ning seeläbi saada endast aimu, kes me oleme.
Inimene ise teab, mis on talle kõige vajalikum ning mis suunas liikuda . Igal juhul ei tohiks olla hirmu tuleviku ees, sest see ei vii meid kuhugi. Inimene ei tohiks seisma jääda, vaid peaks minema elu vooluga kaasa – sinna, kuhu jumal juhatab. Maailm saab olla vaba ainult siis, kui kaovad igasugused seadused ja asjad, mis ei lase meil edasi liikuda ja takistavad olla ääretult õnnelik.