mõttes. Sellest tuleneb, et tegemist on üksikregulatsiooniga. Vahekokkuvõte: X vallavalitsuse poolt tehtud korralduse puhul on tegemist haldusaktiga. B. HALDUSTEGEVUSE ÕIGUSPÄRASUS I. Formaalne õiguspärasus 1. Pädevus X vallavalitsusel on pädevus olemas HMS § 8 lg-st 1 tulenevalt. 2. Menetlusnõuded Käesoleval juhul Martin Tamm on adressaadiks HMS § 11 lg 1 p 2 mõttes, kuna X vallavalitsuse poolt tehtud haldusakt on suunatud talle. Teavitamiskohustus on üks hea halduse põhimõtetest, mis peab kindlasti olema täidetud. HMS §-st 35 lg 1 p-st 2 tuleneb, et haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluse peetakse algatuks juhul, kui menetlusosaline on menetluse algatamisest teavitatud. HMS § 35 lg 1 p 3 sätestab, et haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluse peetakse algatuks juhul, kui menetlusosaline sai teada sellest tema suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega.
KAPO kaasamine 2. telefoni uurimine (ta on huvitatud islamistlikust tegevusest ehk IMT huvi) + pildid + helifail 3. asukohamaa ÕR 4. Facebooki kontaktid 5. Huvi Süüria sõja suhtes (tundis huvi Süüria uudiste vastu) 6. seletuste hindamine Ärakuulamispõhimõte: on täidetud, kuna haldusmenetlus oli läbi viidud (HMS § 40 lg 1 ) ning A andis ütlusi. Teavitamiskohustus: HMS § 40 lg 3 - praegusel juhul ei saanud haldusorgan seda kohustust rikkuda, kuna A on haldumenetluse taotleja. Selgitamiskohustus:on täidetud, sellega ei esine probleeme. 3. Vorminõuded Õiguslik alus: on olemas (VRKS paragrahvid) Põhjenduskohustus (HMS § 56 lg 1): täidetud. On aru saada, mis põhjuste alusel on PPA resolutsioon tehtud Selgus ( HMS § 55 lg 1): PPA resolutsioon on ka selge ja üheselt mõsitetav
shtlemisvormi, kui menetlusosaline suudab sel viisil edastatud teavet vastu võtta. Uurimispõhimõte kohustab haldusorg ise väla selgitama ja koguda tõendeid Avalikkus ja andmekaitse aitavad isikutel aru saada mida ta peab tegema, et saada nt kooli sisse vms. Teave peab olema kättesaadav ja avaldatud.Teave ei tohi liikuda kolmandatele isikutele Hea halduse põhimõte- kontrollib õiguskansler. õigus olla ära kuulatud. ei kehti otsene oht, tehake positiivne otsus. Teavitamiskohustus- õigus teada mis menetlusi haldusorg. läbi viib. kohustus isikule teada anda teda puudutavatest õigusaktidest ja toimingutest ning menetlustest, kus isikut puudutavaid otsuseid võidakse langetada. Motiveerimiskohustus- on vajalik selleks, et adressaat mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud(riigihangete menetluses selgitatakse miks eelistati üht hankijat teisele) Selgitamiskohustus- tuleb tagada nendel inimestel kellel pole vilumust või teadmisi millegi kohta
ning tööturule tekib palju vabu töötajaid. Tööandja peamine kohustus on teavitamise ja informeerimise kohustus. TLS on viidud direktiiviga kooskõlla, mille kohaselt loetakse töötajate arvu ettevõtte, mitte aga tööandja kui juriidilise või füüsilise isiku kaudu. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu tööandja tegutseb. Keelatud on lõpetada koondamise tõttu raseda või äsja sünnitanuga va siis kui ettevõtte tegevus lõpeb. Tööandja põhikohustused 1.informeerimis ja teavitamiskohustus 2.pädeva asutuse (töötukassa) samuti töötajate esindajate teavitamine. Erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja direktiivi 98/59 ette teatama vähemalt 30 päeva, 90 päeva kui koondatakse 20 töötajat olenemata töötajate arvust, Eestis 30 päeva, minimaalne koondatavate arv eestis 5 euroopa liidus 10 (siis on see kollektiivne koondamine) 15.Teavitamiskohustuse tähendus EL ja Eesti õiguse järgi See on üks Euroopa Õiguse põhimõttest, et töötajal on õigus olla teavitatud
keeldutakse lepingu sõlmimisest pärast pikki läbirääkimisi, mille käigus teine pool on teinud olulisi kulutusi, uskudes mõistlikult, et leping sõlmitakse, või kui pool keeldub läbirääkimistest ilma mõjuva põhuseta, olles enne käitunud selliselt, et teisel poolel oli alust uskuda, et leping sõlmitakse temaga sellistel tingimustel, nagu läbirääkimistel oli lubatud.” RKTKo nr 3-2-1-136-12, p-d 24-26 teavitamiskohustus krediidilepingus (VÕS § 14) Asjaolud: AS-i SEB Pank (hageja) hagi Jüri Aigro (kostja), Enn Sarna (kostja II) ja Olle Reinholmi (kostja III) vastu igaühelt neist 2 370 000 krooni (151 470 euro 61 sendi) saamiseks Kostjad olid võla käendajateks, laenuleping õeldi võlgnevuse tõttu üles, kostjatele esitati teated laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta ning nõuded võla tasumiseks. Kostjad ei ole võlga tasunud.
•Sisekontroll •Riskianalüüs •Tegevuskava •Töötajate teavitus •Tervisekahjustuste vältimiseks abinõude rakendamine •Tervisekontrollid •Isikukaitsevahendite andmine •Juhendamine ja väljaõpe •Ohutusjuhendite koostamine 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; -Kohustused sarnased eelmise seadusega, lisatud kohustus osaleda koolitusel, koostöö kohustus, teavitamiskohustus asjaolude suhtes, mille kohta on tööandjal õigustatud huvi; -Oluline täitmata jätmine võib kaasa tuua töölepingu erakorralise ülesütlemise; -Lojaalsuskohustus; -Hoolsuse määr; ??? 5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused; •(1) Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat.
Käendaja vastutus jääb edasi kestma, kuigi 50% kohustusest on lõppenud. 10 Riigikohtu praktika: Käendus: 1) RKRKo 3-2-1-24-10, p 13, 14 (kaaskäendajate vastutus, VÕS § 150- vanem seisukoht); Oluline teada: RKRKo 3-2-1-136-12, p 13-18; RKRKo 3-2-1-119-16, p 22 – uuem seisukoht; 2) RKRKo 2-14-21710/105 – käenduslepingu tühisus heade kommete vastasuse tõttu; 3) RKRKo 3-2-1-160-16, p 14 – võlausaldaja teavitamiskohustus käendaja suhtes; RKRKo 3-2-1-156-15 p 14, 15 – teavitamiskohustus, tühistamine eksimuse tõttu; 4) RKRKo 2-14-21710/105 p 49, 50 – käenduse vastuolu heade kommetega 5) RKRKo 3-2-1-119-16, p 14, 16 – käendaja vastutus; 6) RKRKo 3-2-1-168-15, pp 14-17 - käendajale kuuluvad võlgniku vastuväited; õiguste kuritarvitamine käendaja suhtes (vastuoluline käitumine); 7) RKRKo 3-2-1-69-14, p 11 - kompromissi jm kokkulepete mõju käendaja vastutusele;
ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada; kui seda nõuab isik, kellel on selleks põhjendatud huvi; (sellisel juhul kannab haldusakti avalikult teatavaks tegemise kulud see isik); kui haldusakti avalik teatavakstegemine on ette nähtud seaduse või määrusega. Teatavakstegemise vormi valimise põhimõtted: 1. kas eriseadus või määrus sätestab? Võib olla erandeid, s.t seaduses sätestatust intensiivsem teavitamiskohustus (nt planeerimismenetluses intensiivsem teavitamiskohustus, kui on ette näha, et üksnes seaduses ettenähtud kanalid ei pruugi olla piisavad selleks, et teave ka tegelikult jõuaks huvitatud isikuteni ja täiendav teavitamine ei too kaasa ebamõistlikke kulusid4); 2. kas HMS näeb ette (vt eriti § 62 lg 2)? 3. kui õigusaktid ei näe ette kohustuslikku teatavakstegemise vormi, valib selle haldusorgan
Mis saab Eesti kroonist pärast seda, kui me võtame kasutusele euro? Ringlusest kõrvaldatavad Eesti kroonid hävitatakse, paberraha purustatakse ja mündid sulatatakse. Kas pärast euro tulekut ikka kehtivad kroonimargid, kroonipiletid jt ettemaksmist tõendavad maksedokumendid? Tähtajatute, ettemakse sooritamist tõendavate dokumentide kohta kehtestatakse eriregulatsioon: 1. Vähemalt kolm kuud enne eurole üleminekut kehtestatakse kõikidele avaliku sektori asutustele teavitamiskohustus selle kohta, millised on asutuse poolt varem välja antud piletite jt dokumentide kehtivusaeg ja kasutustingimused eurole üleminekul. 2. Minimaalseks kehtivusajaks postmarkide puhul sätestatakse vähemalt kolm aastat euro käibeletulekust. 3. Kroonides olevatele kohaliku ühistranspordi piletitele kehtestatakse minimaalseks kehtivusajaks kolm kuud pärast -päeva. Ettemakse tasumist tõendavad dokumendid, millele on märgitud kehtivusaeg, kehtivad
HMS § 13: õigus omada esindajat = haldusorgani kohustus tagada seaduslik esindus (§ 12 lg 2) 42 Selgituskohustus Nõustamiskohustus, hoolitsuskohustus, abistamiskohustus Põhieesmärgiks tagada menetluse läbipaistvus, menetluses osalevate isikute õiguste piisav ning ulatuslik kaitse ning menetluses osalevate poolte teabealane võrdsus menetlust puudutavates küsimustes. Haldusorgani teavitamiskohustus seisneb lühidalt väljendatuna haldusorgani kohustuses anda menetlusosalisele tema nõudmisel (mõnikord ka haldusorgani omal algatusel) menetlusosalise õiguste efektiivseks kasutamiseks vajalikku suulist ning kirjalikku teavet haldusmenetluse kohta. “Kui ei saa aru, võta advokaat!” 43 § 36. Haldusorgani selgitamiskohustus
Keskkonnainfo mõiste (§30 lg 2, direktiivi art 2(1)) on vajalik eelkõige teabeõiguse teise osa riigi kohustus teavet koguda ja levitada piiritlemiseks. Õigused (õigus saada) · Ohu ilmnemisel teavitatakse viitamata igaühte, keda ohu realiseerumisest tekkinud oluline ebasoodne mõju võib puudutada, edastades teabe, mis võimaldab võtta mõju vältivaid või vähendavaid meetmeid (§31 lg 1). · Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti on teavitamiskohustus Keskkonnaametil (§31 lg 1). · Tuleb tagada teabe jõudmine potentsiaalselt mõjutatud isikuteni, kuid pole kohustust teavitada viisil, mis toob kaasa ebamõistlikke kulusid (§31 lg 2). · Kui seda tingib avalik või erahuvi tuleb teavitada ka ohu kõrvaldamisest või esialgse info ekslikkusest (§31 lg 4) Õigused Juriidiliselt tagatud õigused. Igaühel on õigus osaleda olulise keskkonnamõjuga otsuse tegemisel, sh olulise keskkonnamõjuga planeerimises
6. Töölepingu kohustuslikud andmed ning nende otstarbekas sõnastamine töölepingus. Tööleping peab sisaldama tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikoodi, elu- või asukoha. Viidatud andmete esitamine võimaldab vajadusel lepingu osapooli hiljem tuvastada. Samuti on töötajal õigus oma tööga seotud ettepanekud ja kaebused saata lepingus nimetatud aadressile. Tööandja peab teavitama töötajat töölepingu sõlmimise ja tööle asumise ajast. Teavitamiskohustus on vajalik, kuna töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg võivad erineda. Töötaja peab teadma, millal ta reaalselt tööülesandeid lepingu alusel täitma asub ehk millal algab faktiline töösuhe. Näiteks võivad pooled kokku leppida, et töötaja asub tööülesandeid täitma lepingu sõlmimisest kahe kuu möödumisel. Tööleasumise aja kindlaksmääramine on oluline, sest sellest hetkest tekivad töötajal kõik seaduses ettenähtud õigused ja kohustused.
enesetäiendamise kohustus, tööandja teavitamise kohustus, tööandja maine kahjustamise ja partnerite usaldamatuse põhjustamise keeld. Tööandjal on: kohustus tagada töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja huvidest lähtuv koolitus, tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused, austada töötaja privaatsust, kontrollida töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Lisaks on tööandjal teavitamiskohustus: teavitada tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping, ning täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi. Õigused. Töötajal on õigus:
pahauskselt. Kolleegium märgib lisaks, et lepingueelsete läbirääkimiste käigus tekkivate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisel tuleb muu hulgas arvestada ka rikutud kohustuse kaitse- eesmärki (VÕS § 127 lg 2), põhjuslikku seost kohustuse rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4) ning kannatanu enda võimalikku osa kahju tekkimises (vt 12. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-07, p 13). 3-2-1-136-12 teavitamiskohustus krediidilepingus (VÕS § 14) p 24-26 Kolleegium peab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides siiski vajalikuks märkida, et iseenesest võib professionaalsel krediidiandjal sõltuvalt krediidi ulatusest ja tingimustest ning krediiditaotleja isikust olla VÕS § 14 lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine kohustus viia läbi krediiditaotleja n-ö krediidivõimekuse analüüs. Viidatud sätte järgi peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või
omaduste kohta. Pärast seda, kui komisjon on ettepaneku ära tõlkinud, edastatakse see kõikidele liikmesriikidele, kellel on arvamuste esitamiseks aega kolm kuud. Ettepanekut ei tohi vastu võtta enne selle kolmekuulise ajavahemiku möödumist. Kui komisjonil või liikmesriigil on olulisi märkusi konkreetse normi kohta, pikendatakse ajavahemikku kuue kuuni. Teavitav riik peab teavitama komisjoni meetmetest, mida ta märkuste tulemusena kavatseb võtta. See teavitamiskohustus sisaldab siiski mitmeid erandeid. Kõige olulisem neist on see, et teavitada ei tule siseriiklikest meetmetest, millega ainult võetakse üle siduv ELi õigusakt. 1983. aastal loodud konsultatsioonimenetluse tulemusel on mitmeid siseriiklikke eeskirju enne vastuvõtmist kohandatud. Seda seepärast, et teised liikmesriigid või komisjon on juhtinud tähelepanu asjaolule, et nende eeskirjade tulemusena tekkis oht, et luuakse ELi õigusega vastuolus olevaid kaubandustõkkeid.
kohaldata selle riigi õigust, siis tuleb enne ärasõitu teavitada töötamise ajast, töötasu maksmise vääringust, hüvedest ja tagasipöördumise tingimustest. TLS § 6 lg 9 järgi kui lõigetes 1-5 nimetatud andmeid ei ole tööandja kirjalikult teatanud, eeldatakse, et kokkuleppeid sõlmitud või kohustust ei ole määratud. Töötaja kohustused ( TLS § 15-27) ■ lojaalsuskohustus ( TLS § 15 lg 1); ■ teavitamiskohustus ( TLS § 27); ■ hea usus käitumine ( VÕS § 6 ); ■ seaduse ja töölepingu nõuete järgimine ( TLS § 17); ■ hoolsuskohustuse nõude täitmine ( TLS § 16); ■ tööandja seaduslike korralduste täitmine ( TLS § 17); ■ konkurentsipiirangu ja ärisaladuse kokkuleppe puhul kokkuleppe järgimine ( TLS §-d 22 ja 23); TLS § 15 lg 2 (2) Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja
põhjal on konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivus pärast töölepingu lõpetamist tühine, sest seda tohib sõlmida kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest, kuid antud lepingus oli see sõlmitud kaheks aastaks. III LOENG Töötaja kohustused Lojaalsuskohustus TLS §15 lg1- Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Teavitamiskohustus- § 27- Tööandja nõudel on töötaja kohustatud töölepingu kehtivuse ajal ja pärast selle lõppemist andma teavet oma tööalase ja majandus- või kutsetegevuse kohta ulatuses, milles see omab tähtsust käesoleva seaduse §-des 2325 nimetatud kokkuleppest kinnipidamise kontrollimiseks. Heas usus käitumine- VÕS §6-Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Seaduse ja töölepingu nõuete järgimine- TLS §17
Müüja OÜ puhas õhk Katrin ? Tuleb tuvastada, kes Katrin on. Katrin võib olla majandustegevuses osalev isik, seega §46-51 kohaldamisele ei kuulu. (Kui iga päev müün ntks pastaka, siis ma muutun ettevõtjaks, olenemata sellest, et ma äriregistrisse kantud pole) KOHTULAHEND:3-2-1-66-14 II. Lepingupoolte õigused ja kohustused. Müüja kohustused: anda üle õhupuhasti(asi) §208 lg 1, §217 lg-d 1-asi peab vastama lepingutingimustele, 2; §48-teavitamiskohustus Kui müüja ei teavita õigeaegselt, siis §49 (1 4) lõpeb taganemistähtaeg 12 kuu möödumisel- saab aasta jooksul asja tagastada Ostja kohustused: Võtta asi vastu ja maksa asja eest raha. Ostja õigus: õigus saada informatsiooni, õigus lepingust taganeda-tahteavaldus lepingu lõpetamiseks ehk avaldus lepingu lõpetamiseks Kas Katrinil on õigus lepingust taganeda? Jah on, sest poolte vahel on sõlmitud
Mõistliku aja määramisel tuleb hinnata ka vastava teenuse kättesaadavust. Üürnik võib puuduse või takistuse ka ise kõrvaldada ja üürileandjalt selleks tehtud vajalikud kulutused sisse nõuda. Üürileandja on kohustuse täitmisega viivituses, siis kui ta mõistliku aja jooksul ei ole suutnud midagi ette võtta. Kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes vajalike kulutuste osas. Üürnikul lasub teavitamiskohustus. Selle kohaselt peab üürnik üürileandjat teavitama asjal asuvatest puudustest v.a juhul kui üürnik peab selle ise kõrvaldama. Üürnik peab üürileandjat teavitama viivitamata ehk esimesel võimalusel. Üürnik on teavitanud õigeaegselt kui ta tõendab, et varasem teavitamine ei olnud võimalik. Üürnikupoolse teavitamise kohustuse järgimata jätmise korral peab üürnik hüvitama üürileandjale viivitamisega tekkinud kahju.
KKA kolm võimalikku lahendust: keelata, teatud tingimustel lubada, lubada. 3. Liigid: I kategooria (rangeim); II kategoori; III kategooria. Kaitse: kaitseala, hoiuala, püsielupaik. 4. Püsielupaik: Väljaspool kaitseala asuv, LKSi kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik. Püsielupaik võib olla määratletud ka pesapuu ja raadiusega. Teavitamiskohustus; Uus püsielupaik - sihtkaitsevööndi kaitsekord; Ajalised liikumispiirangud; Inimesel on keelatud viibida kalju- ja merikotka püsielupaigas 15. veebruarist 31. juulini, madukotka, kalakotka, suur- ja väike-konnakotka ning must-toonekure püsielupaigas 15. märtsist 31. augustini. Karu püsielupaik on ühekordne, kuni 15. aprillini. I ja II kategooria liigi elupaika ei avalikusta. Metsise ( II kat) püsielupaigas on keelatud metssea lisasöötmine. 5
või muul seadusest tuleneval alusel. (võlgnik võib kaebuse esitada otsuse peale). *Kui menetlust on algatatud nimetab kohus võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik peab tegema makseid, kes need jaotusettepaneku kohaselt võlausaldajatele välja maksab. *Võlgniku kohustused menetluse kestel on:Tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima,mitte varjata vara, tulusid ja anda nõudmisel teavet nende kohta-Teavitamiskohustus-teavitada usaldusisikut ka elu-,tegevuskoha vahetusest ja anda üle pool pärimise teel saadud vara väärtusest. Ei pea andma tulu, millest ei saa pöörata sissenõuet. Ei tohi oma pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. *Kui 5 aastat on menetluse algatamisest möödunud (erandjuhtudel vähemalt 3 või kuni 7 aastat)
- kui andmeedastus on registreeritud Isikuandmete avalikustamine Krediidivõimelisuse hindamiseks kolmandale isikule ei või edastada: - delikaatseid isikuandmeid - kui kahjustatakse ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huvi - kui rikkumisest on möödunud vähem kui 30p - kui rikkumise lõppemisest on möödunud 3a Isikuandmete avalikustamine Avalikus kohas jäädvustamiseks piisab teavitamisest ja võimalusest vältida jäädvustamist. Teavitamiskohustus ei kehti avalike ürituste puhul, mille avalikustamise eesmärgil jäädvustamist võib mõistlikult eeldada. 91 5.05.2016 Isikuandmete avalikustamine Andmesubjekti nõusolek on selge ja teadlik tahteavaldus, millega ta lubab oma isikuandmeid töödelda. - tahteavalduseks võimeline teovõimeline isik; - piiratud teovõimega isikute puhul (TsÜS
kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Tööandja peab maksma töötasu, kui töötaja kasutab õigust tööst keelduda Töötasu maksmine töötamise takistuse korral. pead tööandja maksma töötajale töötasu Teavitamiskohustus-teavitama vabdest töökohtadest tähtajalise töölepinguga inimesi, et sõlmida tähajatu leping 3. Töölepingu erisus teistest võlaõiguslikest lepingutest? Töölepingut iseloomustab eelkõige töö tegemise alluvussuhe. Tööandja juhib ja korraldab tööprotsessi ning töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Tööd tehakse isiklikult teise kasuks ning selle eest makstakse iga kuu tasu, sõltumata sellest,
Tööandja andmed sõltuvad sellest, kas tegemist on juriidilisest või füüsilisest isikust tööand- jaga. Viidatud andmete esitamine võimaldab vajadusel lepingu osapooli hiljem tuvastada. Samuti on töötajal õigus oma tööga seotud ettepanekud ja kaebused saata lepingus nime- tatud aadressile. 3.2. Tööandja peab teavitama töötajat töölepingu sõlmimise ja tööle asumise ajast (TLS § 5 lõike 1 punkt 2). Teavitamiskohustus on vajalik, kuna töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg võivad erineda. Töötaja peab teadma, millal ta reaalselt tööülesandeid lepingu alusel täitma asub ehk millal algab faktiline töösuhe. Näiteks võivad pooled kokku leppida, et töötaja asub tööülesandeid täitma lepingu sõlmimisest kahe kuu möödumisel. Tööleasu- mise aja kindlaksmääramine on oluline, sest sellest hetkest tekivad töötajal kõik seaduses ettenähtud õigused ja kohustused. 3.3
Hea halduse põhimõte ei ole absoluutse tähendusega; hea halduse põhimõttest tulenevad õigused ei ole piiramatud. Lubatud on lihtsustatud menetlusnõuete kehtestamine selliste otsuste tegemisel, kus otsuste arv on massiline nin gpõhjalik menetlus igas asjas nõuaks riigilt palju ressursse. Ärakuulamisõigus Igaühel on õigus enne tema suhtes tehtava otsuse tegemist esitada oma seisukohad ning haldusorgan on kohustatud igaühe , keda otsus võib puudutada, ära kuulama. Teavitamiskohustus Põhisisuks on avaliku võimu kohustus isikul eteada anda teda puudutavatest õigusaktidest ja toimingutest ning menetlusest, kus isikuid puudutavaid otsuseid vidakse langetada. Motiveerimiskohustus Haldusotsuse motiveerimine on vajalik efektiivse kohtukaitseõiguse teostamiseks.Haldusakti motiveerimine on abinõu, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult, ja vajadusel oma õigusi kaitsta.
välislähetusse saatmisel. 7 8. Töölepingu kohustuslikud andmed ning nende otstarbekas sõnastamine töölepingus § 5. Töötaja teavitamine töötingimustest (1) Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) tööandja ja kontaktandmed; 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; Teavitamiskohustus on vajalik, kuna töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg võivad erineda. Töötaja peab teadma, millal ta reaalselt tööülesandeid lepingu alusel täitma asub ehk millal algab faktiline töösuhe. 3) tööülesannete kirjeldus; Tööülesannete kirjeldus peab olema piisavalt selge ja arusaadav, tagamaks, et töötaja tööle tulles teab, milliste ülesannete tegemist temalt oodatakse. 4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg;
hooletuse ja tahtluse korral. 47. Mis tähend. õigustamatu asjaajamise pahausksus, mis nõuded võivad tekkida soodustatul asjaajaja vastu, kes ajas tema asja õigustamatult ja pahauskselt? MÕKAA S -> AA 8 Selline asjaajaja, kes teadis või pidi teadma, et ühtegi ÕKAA alternatiivset eeldust ei esine. Kohtupraktika järgi on pahausksed veel sellised, kes rikkusid §-s 1020 arvamuse väljaselgitamise kohustust + § 1024 lg 3 teavitamiskohustus. Keskne säte § 1024 lg 1, kus 2 võimalikku tj-e. 1) AA- ja peab kõrvaldama AA-mise tagajärje 2) hüvitama AA-st tekkinud kahju. Tj-de kõrvaldamine alati kõne alla ei tule, kui AA-ja on maha raiunud õunapuud, siis tuleb uued istutada. Kahjud jagunevad kahjuks, mis tekkis asjaajamisest kui sellisest ja teiseks kahju, mille AA-ja AA-mise käigus oma hooletusest põhjustas. Nt A arvab, et B ei taha oma aeda õunapuid. A saeb need maha, kuid üks puu
2) see kahjustaks ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve; 3) lepingu rikkumisest on möödunud vähem kui 30 päeva; 4) kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui kolm aastat. Avalikus kohas toimuva heli- või pildimaterjalina jäädvustamise puhul avalikustamise eesmärgil asendab andmesubjekti nõusolekut tema teavitamine sellises vormis, mis võimaldab tal heli- või pildimaterjali jäädvustamise faktist aru saada ja enda jäädvustamist soovi korral vältida. Teavitamiskohustus ei kehti avalike ürituste puhul, mille avalikustamise eesmärgil jäädvustamist võib mõistlikult eeldada. Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamine toimub seaduse alusel ning andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Isikuandmete avalikustajalt ei saa nõuda avalikustamise lõpetamist selliste andmekandjate suhtes,
kaitseeesmärki. Vastutus eeldab õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise koosseisu täitmist (VÕS § 1043). Kaitsenormiks on nt pankrotiavalduse esitamise kohustus (TsÜS § 36; ÄS § 306.1 lg 3.1). Vt RKTKo nr. 3-2-1-45-03; 3-2-1-79-05; 3-2-1-30-07. 44 Lisaks võib kaitsenormina tulla kõne alla nt võlausaldajate teavitamiskohustus aktsiaseltsi likvideerimisel, jagunemisel, ümberkujundamisel, kapitali vähendamisel jms. Rakendub 3-aastane üldine aegumistähtaeg. Juhtorgani liikmete otsevastutus võib tuleneda eriseadustest. Nt maksukorralduse seaduse § 8 lg 1.- juhatus on kohustatud tagama esindatava poolt MKS-st tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste nõuetekohase täitmise. Tahtliku või raskest
kasutanud. Tulenevalt VÕS § 276 lg 3 peab üürnik asja kasutamisel arvestama ka maja elanike ja naabrite huvidega. Näiteks peab üürnik kinni pidama maja sisekorraeeskirjadest ja oma käitumisega ei tohi üürnik kahjustada naabrite huve. Kui üürnik kahjustab kasutusse antud asja võib üürileandja nõuda üürnikult tekitatud kahju hüvitamist või puuduste kõrvaldamist. Üürnikul lisaks asja kasutamisele ka VÕS § 282 kohaselt teavitamiskohustus. VÕS § 282 lg 1 kohaselt peab üürnik peab üürileandjale viivitamata teatama: 1) asja lepingutingimustele mittevastavusest, kui üürnik ise ei pea seda kõrvaldama; 2) ohust asjale, kui ohu tõrjumiseks tuleb abinõud tarvitusele võtta; 3) üürnikule teatavaks saanud kolmanda isiku õigusest asjale. Teavitamiskohustusega on seotud mitmed õiguslikud tagajärjed. Ühelt poolt hakkab üürniku teavitamisest kulgema tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks
XIII kaasus 1. §24 punkt 4 põhjal on konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivus pärast töölepingu lõpetamist tühine, sest seda tohib sõlmida kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest, kuid antud lepingus oli see sõlmitud kaheks aastaks. III LOENG Töötaja kohustused Lojaalsuskohustus –TLS §15 lg1- Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Teavitamiskohustus- § 27- Tööandja nõudel on töötaja kohustatud töölepingu kehtivuse ajal ja pärast selle lõppemist andma teavet oma tööalase ja majandus- või kutsetegevuse kohta ulatuses, milles see omab tähtsust käesoleva seaduse §-des 23–25 nimetatud kokkuleppest kinnipidamise kontrollimiseks. Heas usus käitumine- VÕS §6-Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.
juhatust. Hierarhiline valimine. Nõusolekut on ka vaja. Lõppemine juhatuse liikme surm. Tagasikutsumine võib alati tagasi kutsuda, ei pea olema põhjendatud, § 309 lg 3. Tähtaja möödumine 3 aastat (põhikirjaga pikendatakse kuni 5 aastat). Juhatuse liige võib suhte üles öelda ehk tagasi astuda. See on problemaatiline, sest siin on vaja mõjuvat põhjust. Kataloog on puudu. Ülesütlemisõiguse teostamine tagasiastumisest on vaja teatada nõukogule. Kuna on täidetud teavitamiskohustus. § 320. § 309 lg 5 kui pole võimalik üle anda nõukogule, võib esitada avalduse äriregistri pidajale. § 309 lg 2 ls 3 reguleeritud ametiaja pikendamist. On keelav norm. Juhatuse tegitsemisvorm otsuste tegemise kohta puuduvad reeglid, puhtalt phingu korraldada. NÕUKOGU Peab kord kolme kuu jooksul kogunema koosolekuks. nõukogu liikme valimine võib olla määratud ka teistmoodi kui on seaduses. Tagasikutsumiseks on vaja 2/3 kohalolijatest. § 319. JUHATUSE LIIKMETE TASU
tuleneb VÕS § 14 ja hea usu põhimõttest. Lepingueelseid läbirääkismisi pidavad pooled peavad arvestama erinevate õiguste ja kohustustega, mis tekivad, kas pooltevahelistest kokkulepetest või mis tulenevad seadusest. Näiteks peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav pool teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi, ehk siis läbirääkimisi pidavatel pooltele lasub teavitamiskohustus. Nt pank peab kliendile teatama võimalikest riskidest investeerimislepingu sõlmimisel, tutvustama soodsamaid võimalusi. Müügilepingutes võib lepingupoole jaoks olla oluline teave teeninduse kohta, hoiatamine võimalikest ohtudest toote kasutamisel. Kui näiteks teatamiskohustus puudutab lepingu eseme kvaliteeti, siis kohaldatakse VÕS müügilepingu sätteid, mis reguleerivad asja vastavust lepingutingimustele (VÕS § 217) ja müüja vastutust asja
tuleneb VÕS § 14 ja hea usu põhimõttest. Lepingueelseid läbirääkismisi pidavad pooled peavad arvestama erinevate õiguste ja kohustustega, mis tekivad, kas pooltevahelistest kokkulepetest või mis tulenevad seadusest. Näiteks peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav pool teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi, ehk siis läbirääkimisi pidavatel pooltele lasub teavitamiskohustus. Nt pank peab kliendile teatama võimalikest riskidest investeerimislepingu sõlmimisel, tutvustama soodsamaid võimalusi. Müügilepingutes võib lepingupoole jaoks olla oluline teave teeninduse kohta, hoiatamine võimalikest ohtudest toote kasutamisel. Kui näiteks teatamiskohustus puudutab lepingu eseme kvaliteeti, siis kohaldatakse VÕS müügilepingu sätteid, mis reguleerivad asja vastavust lepingutingimustele (VÕS § 217) ja müüja vastutust asja
tööandja maksab pärast lepingu lõppemist igakuist mõistlikku huvitist (3-2-1-14-05; 3-2-1-14-56) (TLS § 24) Konkurentsipiirangu kokkuleppe ülesütlemine tööandja võib piirangu ules öelda 30-päevase etteteatamisega (3-2-1-150-10) öötaja võib piirangu ules öelda 15-päevase etteteatamisega, kui: tööandja huvi ei ole enam mõistlik ta utleb töölepingu ules tööandjapoolse lepingurikkumise tõttu (TLS § 25) Vastutus ja teavitamiskohustus Pooled võivad kokku leppida leppetrahvis, mis ei välista kahju huvitamise nõuet osas, mida leppetrahv ei kata (3-2-1-106-03, 3-2-1-14-05, 3-2-1-6-13). Töötaja peab andma tööandjale teavet oma tööalase ja majandus- või kutsetegevuse kohta piirangust kinnipidamise kontrollimiseks. (TLS §§ 26 ja 27) 20 Vastutus töötaja tööle mittelubamise ning töötaja tööle mitteasumise eest
dokumendi võlgnikule. Sellega kaitstakse õigusnäivust võlgniku suhtes ja uus võlausaldaja omandab algselt mitteeksisteerinud nõude. Antud juhul OÜ Y väidab, et ta polnud isegi nõude loovutamisest teadlik ja juhul, kui ta sellest teadlik oleks, poleks ta sellega kindlasti nõus. VÕS § 164 lg 1 lause 1 sätestab, et nõuet saab loovutada ilma võlgniku nõusolekuta ehk teavitamiskohustus pole OÜ X jaoks kohustuslik. 3. Vastavalt VÕS § 165 on piisava määratletuse nõue kehtestatud tulevikus tekkivate ja tingimuslike nõuete suhtes. Nõue peab olema määratletav loovutamise hetkel. Õiguskäibe jaoks on oluline, et kolmandate isikute jaoks oleks üheselt selge, millised nõuded on üle antud ja kellele on need üle antud. Antud juhul on OÜ InkassoEkspert on piisavalt temale üle antud nõuetest teadlik. 4
nõuetekohasuse kontrollimiseks võetud proovide arvestust, milles on järgmised andmed: 1) väetise nimetus; 2) proovivõtu kuupäev; 3) proovivõtja nimi ja allkiri; 4) analüüsi teinud laboratooriumi nimi; [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] 5) proovi analüüsi tulemused. (3) Tootja ja pakendaja peavad säilitama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arvestust proovide võtmisest arvates seitsme aasta jooksul. § 10. Teavitamiskohustus (1) Kui enesekontrollitoimingute käigus võetud proovide analüüsi tulemuste alusel tuvastatakse, et väetise koostis ei ole nõuetekohane, peab tootja või pakendaja viivitamata: 1) teavitama sellest kirjalikult Põllumajandusameti (edaspidi järelevalveasutus) ja saatma talle akrediteeritud laboratooriumi katseprotokolli proovi analüüsi tulemuste kohta; [RT I 2009, 34, 224 - jõust. 01.01.2010] 2) peatama mittenõuetekohase koostisega väetise turustamise.
poolt. Seondub eelkõige juhatuse liikmete poolt nendele seadusest tulenevate nende kohustuste rikkumisega, mis on teenivad võlausaldajate kaitseeesmärki. Vastutus eeldab õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise koosseisu täitmist (VÕS § 1043). Kaitsenormiks on nt pankrotiavalduse esitamise kohustus (TsÜS § 36; ÄS § 306.1 lg 3.1). Vt RKTKo nr. 3-2-1-45-03; 3-2-1-79-05; 3- 2-1-30-07. · Lisaks võib kaitsenormina tulla kõne alla nt võlausaldajate teavitamiskohustus aktsiaseltsi likvideerimisel, jagunemisel, ümberkujundamisel, kapitali vähendamisel jms. Rakendub 3-aastane üldine aegumistähtaeg. · Juhtorgani liikmete otsevastutus võib tuleneda eriseadustest. Nt maksukorralduse seaduse § 8 lg 1.- juhatus on kohustatud tagama esindatava poolt MKS-st tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste nõuetekohase täitmise. Tahtliku või raskest hooletusest tuleneva rikkumise korral vastutavad seaduslikud
Kaasuses ei ole selgelt kirjas, mis koormusega töötajad töötavad, kuid täistööaeg eeldatakse ning seega tööandja ehk ettevõtja X võib vähendada töötasu vaid kuni 584 euroni (mitte 450.-). 2) TLS § 37 lg 4 järgi tööandja peab teatama töötasu vähendamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette. -> Kaasuse asjaoludest on teada, et ettevõtja X teavitas töötajaid töötasu vahendamisest alates järgmisest päevast ehk teavitamiskohustus TLS § 37 lg 4 mõttes on tööandja poolt rikkunud. Antud rikkumisega tööandja ei andnud töötajatele mõistliku aja mõtlemiseks ning oma arvamuse väljendada, millega rikkus töötajate õigusi (töötajatel on õigus oma arvamust väljendada seitsme päeva jooksul alates info saamisest sama paragrahvi lg 4 alusel ning on õigus lepingut üles öelda, teatades viie päeva jooksul - lg 5)
Kui hüvitis ei oleks mõistlik, siis kokkulepe ei kehti. 3.12.3 Piirangu ülesütlemine - tööandja võib piirangu üles öelda vähemalt 30-päevase etteteatamisega - töötaja võib piirangu üles öelda vähemalt 15- päevase etteteatamisega, kui: o tööandja huvi ei ole enam mõistlik o ta ütleb töölepingu üles tööandjapoolse lepingurikkumise tõttu - (TLS § 25) 3.12.4 Vastutus ja teavitamiskohustus - pooled võivad kokku leppida leppetrahvis, mis ei välista kahju hüvitamise nõuet osas, mida leppetrahv ei kata - tööandja ei saa töötajale makstud hüvitist (kui kahjuhüvitist) tagasi nõuda; hüvitist saab tagasi nõuda siis, kui see moodustab osa leppetrahvi suurusest (3-2- 1-106-03, 3-2-1-14-05) (TLS § 26) o 106-03: vanad lahendid, kuna vana seadus. Eritasu jooksvalt TL kehtivuse
annaabi.ee 
