Kvalitatiivsete meetodite uuringu eesmärk on välja selgitada inimeste motiive, arvamusi, hinnanguid, suhtumist, reaktsiooni, hoiakuid, eelistusi. Empiiriline andmestik hõlmab erandeid ja detaile. Uuringu läbiviimisel kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad pikemaid isikupäraseid kirjeldusi (nt vestlus, vaatlus) 3 Uurimisstrateegiad Vaatame nüd erinevaid uurimisstrateegiaid ning toome välja nende plussid ja miinused. Käsitletavad uurimisstrateegiad on järgmised: · Juhtumianalüüs (Case Study) · Võrdlev analüüs (Comparative Research Method) · Eksperiment (Experiment) · Teoreetiline uurimus (Theoretical Research Method) · Meta analüüs (Meta-analysis) · Ajalooline uurimus (Historical Research Method) · Tuleviku uuringud (Future Research) · Hindav uuring (Evaluation Research) · Tegevusuuring (Action Research) · Rakendust loov uuring ehk arendusuuring (Design Research) 3.1 Juhtumianalüüs
ümbritsevas sotsiaalses reaalsuses Laiem kui lihtsalt definitsioon ja mõiste Kontseptid on teooria ehituskivid Kontseptualiseerima: uurimistöös kasutatud mõisteid selgelt määratlema, avama kontseptide sisu ja seoseid Näiteid seostest kontseptide vahel Sotsiaalne kapital Demokraatia kvaliteet Proportsionaalne valimissüsteem Mitmeparteisüsteem Industriaalrevolutsioon Klassilõhe Muutujad Muutuja näitaja, millel võib olla erinevaid väärtusi ja mis on mõõdetav Sotsiaalteadustes eristatakse kahte liiki muutujaid: Sõltumatu muutuja (independent variable) muutuja, mis põhjustab muutuse Sõltuv muutuja (dependent variable) muutuja, millega muutus toimub, mis on mõjustatud Sõltumatu muutuja varieerumine põhjustab sõltuva muutuja varieeruvuse, mitte kunagi vastupidi Sõltuvaid harilikult üks, sõltumatuid rohkem!
· teoreetiline tähtsus · kui palju -> küsimustik · praktiline tähtsus · kes -> küsimustik · küsimuse uuritavus · mis -> küsimustik · uue info leidmine · kus -> küsimustik · selgitamise võimalikkus · kuidas -> eksperiment, case study · isiklik huvi · miks -> eksperiment, case study KVANTITATIIVNE UURING Kvantitatiivne uuring sobib eelnevate teooriate testimiseks olukordades, kus fenomeni on varasemalt uuritud, kuid empiirikat ei ole piisavalt. Uurija kogub andmeid peamiselt küsimustike abil. Küsimuste liigid: · Vabavastusega küsimused · Valikvastusega küsimused · Skaala küsimused
Eeldus: Audi on auto Eeldus: Kõikidel autodel on mootor Järeldus: Audil on mootor Ei anna/loo uusi teadmisi Abduktsioon – järeldustest parima selgituseni. Ootamatust leiust usutava ja tähendusrikka algteooria leidmine. /parima valimine Viib harva lõpliku tõeni! Ühelt faktikogumilt teise järeldamine, mitte sarnaselt sarnasele Milline meetod valida andmete kogumiseks? • Fenomeni olemus Hästi mõõdetav – kvantitatiivne Mittemõõdetav ega jälgitav - kvalitatiivne • Uurimisküsimus Kuidas? – kvalitatiivne Kui palju? – kvantitatiivne • Eesmärk Testida teooriat – kvantitatiivne Luua uut teooriat – kvalitatiivne (Vafidis, 2007) Sügavutiminev detailne kirjeldus – kvalitatiivne Fenomeni kirjeldamine – kvantitatiivne/kvalitatiivne • Valim Suur (üle 100) – kvantitatiivne Väike (n. 4-10) – kvalitatiivne Kvalitatiivne vs kvantitatiivne Kvalitatiivne – uurib sügavalt ja detailselt.
– Teooriad koosnevad kontseptidest ning näitavad nendevahelisi seoseid ja mõjusid ja seletavad, miks need seosed eksisteerivad. • Kontseptualiseerima: uurimistöös kasutatud mõisteid selgelt määratlema, avama kontseptide sisu ja seoseid Näiteid seostest kontseptide vahel Sotsiaalne kapital Demokraatia kvaliteet Proportsionaalne valimissüsteem Mitmeparteisüsteem Industriaalrevolutsioon Klassilõhe Ülesanne: Tunne ära, milliste teooriatega on tegemist! Muutujad • Muutuja – näitaja, millel võib olla erinevaid väärtusi ja mis on mõõdetav (valimisaktiivsus, majanduskasv, organisatsiooni bürokratiseerumise aste, jne) • Võib olla kontsepti arvuline väljendus, kuid ühte kontsepti mõõdab harilikult mitu muutujat Sotsiaalteadustes eristatakse kahte liiki muutujaid: - Sõltumatu muutuja (independent variable) – muutuja, mis põhjustab muutuse. “Sõltumatu” seetõttu, et ta ise ei ole mõjustatud, vaid mõjutab teisi.
• Positivistlik paradigma ja kvalitatiivne alternatiiv SOTSIAALTEADUSTE RAKENDUSED • Alus- ja rakendusuuringud sotsiaalteadustes • Uurimistulemuse praktilise kasutamise viisid: publitseerimine, ettepanekud, avalik arutelu, • Levinud rakendusvaldkonnad: turu-uuringud, personalivalik, juhtimisotsused, strateegiakujundus, haridustehnoloogiad … • Üliõpilastööde rakendused UURIMISPROBLEEM JA UURIMISKÜSIMUS • Uurimisprobleem ja uurimisküsimus: mure + küsimused, mis seda lahendada aitaks • Probleemipüstitus – uuringu lähtekoht • Tunnused: mittetriviaalne küsimus, laiem tähendus, seos teadaolevaga, haaratavus, uudsus • Liigid: kirjeldavad, seoseid/põhjusi selgitavad, praktilisi lahendeid otsivad UURIMISKÜSIMUSE PÜSTITAMINE • Deduktiivne ja induktiivne tee: lähtumine laiemast huvivaldkonnast või empiirilistest tähelepanekutest
20.09.2011 Uurija · Uurimisprotsess kui sotsiaalne protsess sõltub palju uurija poolt teostavatest otsustest Uurimisküsimus · Uurijat nähakse kvalifitseeritud käsitöömeistrina, kes peab olema suuteline ümbrusega vastastikku kontaktis olema (Cassel and Symon 1995) Milleks uurida Uurimisküsimuse leidmine · Uued teadmised looduse, inimese ja · Probleem ettevõttes
Kasutusel on üks strateegia, näiteks juhtumiuuring. 1 · Teisendavad protseduurid - üheosalised disainid, kus kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid aspekte kasutatakse erinevatel uuringu metodoloogilistel etappidel. Uurija kasutab teatud teoreetilist vaatenurka, et kavandada nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid andmeid sisaldav uurimus. Näiteks eksperiment, kus andmed tulevad struktureerimata kujul, valikmeetod kvalitatiivne. Kombineeritud uuringumeetodeid kasutatakse, et saada ülevaatlik pilt kusjuures ei eeldata, et tulemused on sarnased. Teine eesmärk on saavutada objektiivsus erinevalt kogutud andmed peaksid kinnitama üksteist. 3. Teooria tähtsus uurimuse kavandamises Uurimuse kontekst e uurija abinõud enne andmete kogumist. Probleemiseade · Kui täpselt määratlen probleemi · Kuidas liigendan probleemi
kohta · Ei tohi olla kallutatud Hüpoteesid uurimusküsimuste eri/alaliigid Hüpoteed on väide uurimisprobleemi oletatava lahenduse kohta Tõestamisele võetavad väited, teesid (MIDA ASUN TÕESTAMA?) Uuringu tulemusena kinnitatakse või lükatakse ümber · Hüpoteeside allikad: Teooria Teied uurgud Vaatlus/kogemus Loogiline arutluskäik Töös esitatakse hüpotees koos põhjendusega Hüpotees on faktidel/seadustel rajatav aga tõestamata! Hüpoteesi näitel on tegemist tõepärase, mitte aga tõsikindla teadmisega, oletusega , aga mitte tõega · Tüübid: Võrdlushüpotees Seosehüpotees · Hüpotees: Ei ole liiga kitsas ega lai Ei tohi olla liiga ilmne Koosneb kahest poolest On sisukas On sõnastatud konkreetselt
Konkreetse uurimuse konkreetne eesmärk on kas leida vastus teaduslikule küsimusele või lahendada teaduslik probleem. Uurimisteema on oliliselt laiem mõiste kui uurimisprobleem. Uurimisteema on nähtus või teema, mida uuritakse. Liikudes uurismisprobleemi juurde, esitatakse spetsiifilisem küsimus. Uurimisteema Uuritav probleem 9. Hüpoteesi olemus, püstitamine, näited. Hüpotees kujutab endast probleemi üht oletatavat võimalikku lahendust. Hüpotees ont eaduse teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev teaduslik oletus. Hüpotees on teadaolevatele faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse või muu kohta. Hüpotees võib olla ka väide, mida ei ole tõestatud. Igat hüpoteesi on vaja kontrollida. Hüpoteesi püstitamine on uurimustöö loov faas, mõtlemise resultaat, mille puhul uurija kujutab endale ette
* tagasiside saamiseks andmete arutamine osalejate / koostööpartneritega. (lk 123-124) 5 Kaardi tõlgendamine: hindamis- ja analüüsimeetodid 5.1 Hindamine, analüüs ja tõlgendamine Kasutatavat metodoloogiat ja meetodeid tuleks hinnata, kas nad on efektiivsed uurimuse struktureerimisel ning hea kvaliteediga andmete loomisel / kogumisel. See on uurimuse ranguse demonstreerimise oluline osa. Teaduslike metodoloogiate puhul on objektiivsus, kehtivus, usaldusväärsus ja jäljendatavus uurimuse kvaliteedi nurgakivid. Terminite ,,kehtivus" ja ,,usaldusväärsus" teadusliku tähenduse asemel soovitatakse naturalistlikus uurimuses kasutada väljendit ,,trustworthiness". Kehtivus tunneb huvi selle vastu, kas uuringuleiud on loogilised ning uurimise konteksti suhtes usaldatavad."Trustworthiness" hõlmab samuti üldistatavust ulatust, milleni uurimuse leiud on üldisemalt rakendatavad teistes kontekstides
Kvantitatiivne paradigma - Üritus mõista sotsiaalset või inimlikku probleemi kontrollides olemasolevat mõõdetavatest ja numbriliselt väljendatavatest muutujatest koosnevat teooriat ning statistiliselt analüüsides kas teooriast tulenevad üldistused on tõesed. Traditsiooniline, positivistlik, eksperimentaalne empiiriku maailm 4) Mida pead tegema enne uurimistöö juurde asumist? Tuleb selgeks teha mida ja kuidas uurida! Uurimustöö algab teemavalikuga! 5) Miks peab hüpotees olema ümberlükatav? Hüpotees on oletus ning „tõde“ ei saa oletada. Tõendite olemasolul peab olema võimalik hüpoteesist loobuda. Hüpoteesi tõestamine oleks pikk ja keeruline protsess, selle ümberlükkamine on kergem. Toetub kogemusele (ajaloole), tulevikus paikapidamise suhtes puudub garantii. Hüpoteesi ümberlükkamine on igavene, hüpoteesi tõestada tuleks pidevalt. Sellepärast saab hüpotees olla ümberlükatud või mitte ümberlükatud (mitte kunagi tõestatud).
Teaduslike uurimuste liigid: - empiiriline uurimus: selle käigus kogutakse uurimisobjekti kohta uusi andmeid ja analüüsitakse neid; mõnikord ei koguta andmeid ise, vaid analüüsitakse kellegi teise poolt varem kogutud andmeid, ka sellisel juhul on tegemist empiirilise uurimusega; - teoreetiline uurimus: selle käigus luuakse uusi ideid ja analüüsitakse olemasolevaid ideid; - ülevaateuurimus: vaheaste empiirilise ja teoreetilise uurimuse vahel, varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemuste analüüsimine. Metaanalüüs (meta-analysis) ülevaateuurimuse kõige rangem vorm, varasemate empiiriliste uurimuste statistiline analüüs. Kuna teoreetiline ja ülevaateuurimus on vähem standardiseeritud ja raskemini etappidesse jaotatavad, siis käib järgnev jutt eelkõige empiirilise uurimise kohta. Empiirilise uurimise etapid
jõutud mis jääb ütlemata? Kuivõrd hästi on andmete kogumine dokumenteeritud? Kuivõrd uurija on üritanud ise selgusele jõuda selles, kui palju ta neid andmeid on mõjutanud. Kui palju on uurijal olnud erinevaid hüpoteese ja kuidas ta on teinud valiku nende erinevate hüpoteeside vahel. Kas need hüpoteesid olid võrdväärsed? Kuivõrd ja kuidas on esitatud teooriaga kokkusobimatud juhtumid (laused, põhjendused)? Uurija enda mõju. Maailm läbi sotsiaalteadlase vaatevinkli on tunduvalt erinevam kui tavainimese pilgu läbi. Ennekõike muudab selle erinevamaks distants, mis annab uurimustes võimaluse teatud objektiivsuseks. Seda Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 6 objektiivsuse püüet rikub peamiselt üks tegur, milleks on uurija kogemuste mõju uurimusele. *VALIIDSUS (seesmine usutavus)
Kõige üldisemalt on teooria väidete süsteem, mille abil kirjeldatakse ja selgitatakse mingi nähtust või tegelikkuse valdkonda. Võiks öelda, et teooria kaudu luuakse empiirilise tegelikkuse mõttemudel. Teooria on vorm, millesse teadmine mingi valdkonna kohta talletub. Teooria aitab ümbritsevate nähtuste mitmekesisuses korda luua, siduda nad teatud raamistikuga, selgitada nende omavahelisi seoseid. Teoreetilise perspektiivi roll uurimuses on eelkõige selles, et ta annab uurimusele suuna, teatud mõistelise baasi ja teatud lähteküsimused, uurimuse käigus kõik täpsustub ning võib ka muutuda. Kvantitatiivsed uurimused on tugevalt standardiseeritud, enneandmekogumist peavad teoreetilised mõisted olema üksikasjalikultoperatsionaliseeritud, täpselt peab olema määratletud, milliseidtunnuseid uuritakse, millised väärtused on oluliste omaduste indikaatoriteks jne
(dependent variable). teatud suurusi v. tingimusi hoitakse muutumatutena - neid nimetatakse kontrollitavateks muutujateks (control variable). Uurimisprojekti läbiviimine koosneb enamasti järgmistest etappidest: a) idee tekkimine (aluseks vaatlused ja tähelepanekud elust; ekspertide hinnangud ja soovitused; ajakirjad); b) testitatava hüpoteesi sõnastamine - see sisaldab kahe v. enama muutuja vahelise teoreetilise suhte lühikirjelduse, samuti muutujate mõõtmisviisi kirjelduse (nimetamise). (näit. Kas õppimine on efektiivsem üksinda v. väikeses grupis? Tuleks lisada, kuidas me õppimise efektiivsust mõõdame!) c) kirjanduse ülevaate koostamine; d) piloot-uuring (pilot study), et leida ja täpsustada sobivad uurimisprotseduurid; samuti sobivad sõltumatu muutuja tasemed; e) lõplik uurimiskava koostamine; f) andmete kogumine; g) andmete statistiline töötlemine; h) tulemuste interpreteerimine;
Charmaz, K. (2006) – konstruktivistliku PT Uurimus – analüüs on tundmaõppimise protsess, mille käigus teoreetilist teadmisi uuritavast objektist Avastatakse (Glaser ja Strauss, 1967) Genereeritakse (Strauss ja Corbin 1990) Konstrueeritakse (Charmaz, K. 2006) PT kui uurimismetodoloogia iseärasused Uurimisobjekt kui juhtum - analüüsitakse üksikjuhtumit, millel on oma arengulugu ja loogika, mis peab analüüsimise käigus olema rekonstrueeritud teatud teoreetilise eesmärgiga Sotsioloogiline interpretatsioon – teooria genereerimise protsess sarnaneb kunstniku loominguga, kus peavad olema ühendatud kaks konfliktset lähenemist - üks on erapooletu/objektiivne vaade, teine reaalsuse teaduslik kujundamine Jätkuvus (continuity) – objekti tundmaõppimise protsess on pidev samm- sammuline tegevus. Järgmised sammud selles protsessis põhinevad eelmistel avastustel
1.1 Teadustöö põhimõisted MEETOD. Filosoofilises tähenduses on meetod kindlapiiriline praktilise tegevuse või tunnetuse organiseerimise viis. Teaduslik meetod on teadusliku tunnetuse menetlus, sihikindlalt teostatav uurimisviis. Ehk teaduslik meetod on teadusliku uurimuse abinõu saamaks objektiivset faktilist materjali. Teaduslikku meetodit iseloomustab selgus, determineeritus, suunitletus, tulemuslikkus, usaldusväärsus ja ökonoomsus. Eristatakse faktilise kogumise ja läbitöötamise meetodeid. Faktilise materjali kogumise meetodeid tavatsetakse nimetada empiirilisteks, tähendab see kogemuste talletamist (teaduslikult) ja vaatlust loomulikes tingimustes (vastandina eksperimendile). Uurimismaterjali töötluse meetodid jagunevad statistilisteks ja teoreetilisteks (näiteks analüüs ja süntees, faktide diskrimineeriv selektsioon, klassifitseerimine jm.). METOODIKA
Strauss, A. ja Corbin, J. (1990) interaktsionistlik PT Charmaz, K. (2006) konstruktivistlik PT · Objektivistlik PT käsitleb uuritavat objekti kui sõltumata fenomeni, sisemiste omadustega ning analüüsi eesmärk on avastada varjatud omadusi. · Konstruktivistlik PT pöörab erilist tähelepanu uurimise ja analüüsimise protsessile, mille käigus uuritavat objekti konstrueeritakse. PT kui uurimismetodoloogia iseärasused. · Uurimisobjektid kui juhtumid uurimise aluseks. Eesmärgiks hüpoteesi genereerida. Uurija ei pea objektist midagi teadma õpib tundma nii nagu on, eelarvamustevabalt. Praktiliselt aga võimatu. Analüüsitakse üksikjuhtumite kogumit, millel on oma arengulugu ja loogika, mis peab analüüsimise käigus olema rekonstrueeritud teatud teoreetilise eesmärgiga. · Sotsioloogiline interpretatsioon teooria genereerimise protsess, mis sarnaneb
milline on tõde? milles on asi? Milles on nähtuste põhjus? Teadusliku uurimuse eesmärk on nendele küsimustele vastuse leidmine. Teadustöö 3. etapp.Eesmärk. · Probleemist lähtudes püstitatakse eesmärk. uurimiseesmärk on põhjendatud ettekujutus uurimistöö üldistest lõpp või vahetulemustest; eesmärk formuleerib uurimuse mõtte. Selle sõnastus peab olema lühike, lakooniline ja sisuliselt täpne. Teadustöö 3. etapp. Hüpotees. · Probleemi sõnastusele järgneb võimalike vastuste või lahenduste otsiminehüpoteeside püstitamine. · Hüpotees on teada olevaile faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vm. kohta (ENE 3. köide, lk. 535). Teadustöö 3. etapp. Hüpotees. hüpotees on teaduslik oletus; hüpotees peab olema kontrollitav; hüpotees sõnastatakse ühemõttelise väitena; hüpotees peab omama tagapõhja, lähtuma probleemist. Teadustöö 4
Teine ülesanne on sageli ka praktiliste probleemide lahendamine. Uurimisprojekti läbiviimine koosneb järgmistest etappidest: 1. idee tekkimine 2. uurimuse eesmärkide, uurimisküsimuste, kontrollitavate hüpoteeside sõnastamine 3. kirjanduse uurimine ja ülevaate koostamine 4. metoodika väljatöötamine ja piloot-uuring (pilot study), et leida ja täpsustada sobivad uurimisprotseduurid; samuti sobivad sõltumatu muutuja tasemed; 5. lõplik uurimiskava koostamine; 6. andmete kogumine; 7. andmete statistiline töötlemine; 8. tulemuste interpreteerimine; 9. uurimisaruande (artikli) koostamine. Uuringu kõigis etappides tuleb järgida eetikanõudeid! 12. Uurimistöö erinevad allikad. (loeng, õpik) Üldiselt saab jagada kolmeks 1. Käsiraamatutud, kogumikud 2. Teaduslik perioodika ehk ajakirjad Ülevaate artiklid Empiirilised artiklid 3
jõutakse Hüpotees teaduslik oletus, kui üks probleemi võimalik lahendus Meetod pakuvad meile juhise, kuidas esitada küsimusi ja kuidas leida neile vastuseid Uurimistöö meetodid: · Kvantitatiivsed uurimused püstitatakse eesmärgid ja hüpoteesid kogutakse arvulised ja mõõdetavad andmed järeldused esitatakse statistilise andmeanalüüsi põhjal näiteks loodusteaduslikud uurimused või sotsiaalsed nähtused eksperiment, vaatlus, võrdlemine Näide · Teema: Lihtsustatud õppetekstist arusaamine 9.klassi bioloogiaõpiku näitel · Eesmärk välja selgitada ja võrrelda õpilaste arusaamist õpiku tekstist (tõlge) ja parandatud tekstist, kasutades selleks 9.kl bioloogiaõpikut · Ülesanne lihtsustada õppeteksti ning viia läbi võrdlevad uurimused mõlema teksti osas · Hüpotees lihtsustatud tekst aitab õpilastel teksti sisust
ideaalne ja parim igas olukorras, igal meetodil on oma tugevad ja nõrgad küljed. Positivistlikel seisukohtadel olevad teadurid kipuvad üldjuhul eelistama eksperimentaalseid ja nendega sarnaseid uurimismeetodeid, mille korral uurimuse läbiviijal (eriti laboritingimustes) on kontroll katsetingimuste üle. See võimaldab tõsta uurimuse objektiivsust ja usaldusväärsust, samas vajab valiidsuse tagamine uurimuse hoolikat kavandamist ja pole eksperimendi korral sugugi lihtne. Üldjuhul algab eksperiment konkreetse hüpoteesi sõnastamisest, mis lõpuks uurimuse tulemusel kas ümber lükatakse või kinnitust leiab. Teatud reservatsioonidega võib selliseid meetodeid nimetada kvantitatiivseteks. Anti-positivistid ei usu inimloomuse allumist üldistele loodusseadustele ja kahtlevad ka kunstliku eksperimendi mõttekuses uurimismeetodina. Pigem huvitab neid arusaamine indiviidi või rühma käitumisest täiesti loomulikes tingimustes ja sellest, kuidas inimesed
1. Probleemi püstitamine 2. Hüpoteesi püstitamine 3. Andmete kogumine 4. Andmete analüüs 5. Järelduste tegemine Vahet aga pole mis järjekorras neid teha, peamine, et andmed on õiged ning kõik sobib. Teaduslik probleem uurijapoolne idee selle kohta, mida tasub uurida, mida pole veel piisavalt uuritud, mida pole adekvaatselt uuritud, mille kohta on saadud vastukäivaid tulemusi jne. Muutujad - nähtused, mida uurida kavatseb mõõta. a) Sõltumatu muutuja muutuja mis omab uurija arvates mingile teisele muutujale mõju (põhjus) b) Sõltuv muutuja muutuja, mis on uurija arvates mingi teise muutuja poolt mõjutatud (tagajärg) Konstandid nähtused, mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Nad on alati samasugused. Hüpotees uurijapoolne väide selle kohta, kuidas asjad maailmas tema arvates on. Hüpotees vöäljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist. Nt inimese haridus (sõltumatu
sisalduvad andmed (arvud, protsendid jms) tuleb kindlasti tekstis lahti kirjutada. Töö tulemusi võrreldakse varasemate sarnaste uurimuste tulemustega. Järeldusi tehes võib saadud tulemuste põhjal välja pakkuda ka võimalusi teema edasiseks uurimiseks. Töö tulemused esitatakse nii, et need kasvavad loogiliselt välja eelnevast tööst ning need pannakse kirja sel kujul, et lugeja neist aru saaks. 9. Teoreetilise materjali ning uurimistöö tulemuste sidumine loogiliseks tervikuks. Uurimistöö kokkukirjutamist hõlbustab laiendatud kava koostamine. See aitab läbi mõelda, millistest osadest töö koosneb, kas kõik osad vastavad teemale ja kuidas eri osad (teooria, tulemused) tervikuks siduda. Kui töö kirjutamise jooksul teema muutub või tundub, et teatud materjalid ei ole teemakohased, võib liigse rahumeeli kõrvale jätta. 10
Järeldusteni ei jõuta statistika põhjal, vaid leitakse n-ö mustreid. Kui uurija soovib probleemi lahendada kvantitatiivselt, st keskenduda nähtuste praktilisele mõõdetavusele ja tulemuste esitamisele arvkujul, siis domineerib statistiliste faktide analüüs, mille aluseks on andmed, mida kogutakse vaatluste, mõõtmiste, eksperimentide ja varasemate uurimuste abil. 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine Valides kvantitatiivse uurimuse, tuleks eelnevalt püstitada hüpotees. Hüpoteesi püstitamiseks tuleb õpilasel endale ette kujutada võimalikke seoseid uuritavate objektide vahel ja nendele tuginedes sõnastada oma hüpotees. Hüpotees peab arvestama varem avastatud seaduspärasusi, st see ei tohi olla vastuolus varem teaduslikul teel saadud tulemustega. Sellepärast on soovitatav enne hüpoteesi sõnastamist tutvuda erialase kirjandusega. Lisaks peab hüpotees olema kontrollitav ja põhjendatav. Vastasel juhul ei ole
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KÕ II MT Triinu Tomson KVALITATIIVNE VS KVANTITATIIVNE METOODIKA Referaat Juhendaja: Airi Mitendorf Mõdriku 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Uurimismeetodite alases kirjanduses arutatakse selle üle, missugused meetodid või tehnikad on sobivamad või ,,teaduslikumad". Mõnikord kinnitatakse, et struktueeritud ja kvantitatiivsed meetodid on ,,teaduslikumad" ja seetõttu paremad. Kuid tehnikaid või meetmeid ei saa nimetada paremateks ainult sellepärast, et nad on kvantitatiivsed. Meetodite ja tehnikate sobivus uurimuse jaoks sõltub uurimisprobleemist ja uurimuse eesmärgist. Uurimismeetodid viitavad süstemaatilisele, fookustatud ja korrapärasele andmekogumisele eesmärgiga saada informatsiooni, lahendada
Tunnetus- intervjuud, eelnevalt koost. tradit.mõtlemisest, rikastab ja a)riigi võim.d ja funkt.d protsess puudustest, mis oma- ankeedi alusel. Küsimustik võib mitmekesistab argi mõtlemist, teaduslik-tehnilises valdkonnas sed kaemuslikule ja emp.le olla nii avatud, kui valikvastus- uued ideed töö arendam., huvi b)riigi poolt finants. uuringute tunnetusele. Põhineb faktide tega. Eksperiment on katse, kus uute valdkondade vastu,süst.lt prioriteetide hinnang ja valikute kogum.l (sihipäraselt) süstem.l uurija sekkub aktiivselt nähtuse tungid uutesse asjadesse, uued süst. Fundametaal-teaduse ja üldistam.l. Tunnetus, sihipära- loomulikku olemusse mõjutades mõisted, mille abil uued osas d)riigi kaudne sus, aktiivsus, näht.te olem.e seda uute tingimustega. Siin on
Alternatiivid on kõigi otsustaja käsutuses olevate vahendite (ressursside) ja tema mõju all kujunevate tegurite kõik otsustajast olenevad seisundid. Väliskeskkonna ja tema mõju alternatiivsetele tegevustele analüüs x väliskeskkonna oluliste tegurite leidmine ja nende mõju intensiivsuse määramine; x määramatuse astme ja selle mõju otsusele uurimine; x väliskeskkonna seisundi prognoosimine; x tegutsemisalternatiivide kasulikkuse võrdlev hindamine väliskeskkonna määramatuse tingimustes; x PEST(G): poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, tehnoloogiline, globaalne; x PESTLE: poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, tehnoloogiline, juriidiline, keskkond. 1.4. Analüütilise modelleerimise etapid 1. Probleemi püstitamine ja analüüs. Avab probleemi struktuuri ja tegurid. 2. Mudeli konstrueerimine. Võib olla esialgne ja abstraktne; esitus, lihtsustamine, suhted tegurite vahel. 3. Mudeli matemaatiline analüüs
tööplaanide koostamine ning uurimismeetodi(te) valik, mis jaguneb konsultant- ehk paneeluuringuks ja väliuuringuks ehk küsitlusuuringuks. b. Meetodite järgi jagunevad uuringud : 1.Konsultant- ehk paneeluuringud, mis tegelevad sekundaarse info kogumise ja töötlemisega. Konsultantuuringu tugevad küljed: odav, väikese töömahukusega, ei nua eriettevalmistust läbiviijatelt. Ning nrgad küljed: usaldusväärsus nrk järgmiste faktorite osas: objektiivsus, usaldusväärsus, täpsus, katvus, kaootilisus. 2.Küsitlusuuringud. Küsitlusuuringu korraldamisel on vaja teadvustada alljärgnevaid uuringuetappe: valimi määratlemine, ksimusvaldkondade määratlus, ankeetide koostamine, andmetöötlus ning tulemuste väljatoomine ning nende edastamine. Küsitlusuuringu läbiviimise viisid: vahetu küsitlus, rühmaintervjuu, postiküsitlus (ankeet varustada alati adresseeritud tagasisaatmise ümbrikuga), telefoniküsitlus,
Reklaamipsühholoogia(taju teema) Spordipsühholoogia(kuidas motiveerida sportlast, rahustada sportlast) Koolipsühholoogia (õpilase või õpetaja nõustamine) Militaarpsühholoogia(piisav rünnakuvalmidus väikse une mahuga, sõjajärgne stress, taju) ... UURIMISMEETODID Reliaabus-kas meetod on korratav,kas uurimuse tulemused peavad paika Valiidsus-kui usaldusväärsed tulemused on uurimisküsimus või hüpotees: Falsifitseeritavus Operatiivne definitsioon Näiteks: Kiirus tähendab seda, millise ajaga lahendab laps ülesande Andmete kogumine peab olema süstemaatiline Muidu:valivus, isiklikud kogemused, kinnituse otsimine ehk usaldusväärsus kannatab Anektdootlikud tõendid ehk ebatüüpilised juhtumid Valim: Populatsioon Valim Tõenäosuslik või mittetõenäosuslik valim Mis võivad tulemusi mõjutada`? Ootuste vihjed Topeltpime uuring Põhjalikkus: Kirjeldav ja järeldav statistika
analüüsidega).Veebilehtedel igapäevased küsitlused. 2. TURUNDUSUURINGU PROTSESS 2.1. Turundusuuring, kui teaduslik meetod. Turundusuuringut, kui teaduslikku meetodit iseloomustavad järgmised momendid : - teadlikkus probleemi situatsioonist, - alternatiivsete lahenduste leidmine probleemile (hüpoteesid), - alternatiivide põhjalik uurimine, - tulemuste analüüs, - ideede kontroll uurimistulemuste põhjal. Teadusliku meetodi rakendamisega on seotud kolm põhimõistet: kehtivus, usaldusväärsus ja objektiivsus: Kehtivus, valiidsus. Valiidsus tähendab seda, kui hästi turundusuuring mõõdab tulemust, mille mõõtmisele ta pretendeerib, kusjuures teisi näitajaid kontrollitakse. Näiteks huvitab turundajat reklaamikampaania mõju uurimine müügitulemustele. Valiidsus selles näites – kas ta ikka mõõdab seda, mis oli kavas – reklaamikampaania mõju müügitulemustele. Uuringute valiidsus on kriitiline probleem. Usaldusväärsus
...................................................................... 4 Uurimuse olemus.................................................................................................................... 5 Andmete kogumine ................................................................................................................ 6 Andmete analüüs .................................................................................................................... 6 Uurimuse usaldusväärsus ....................................................................................................... 9 KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 10 ALLIKAD ................................................................................................................................ 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
