tegelikkuse fenomen? 2) Kas saab üldse midagi teada või saab kinnitada, et olen midagi teada saanud? 3) tuleb võtta seisukoht inimese olemise mõttekusest. Õiguse mitmetasandiline tundmaõppimine: 1. õiguslik tegelikkus 2. õigusdogmaatika 3. juriidiline meetodiõpetus 4. üldine õpetus õigusest 5. jne ehk ikka „sügavamale” Teadustööle esitatavad nõuded: 1. uudsus 2. objektiivsus 3. tõestatavus 4. süsteemsus 5. täpsus 6. kriitilisus 7. sallivus 8. ausus 19.02 Näpunäited uurimuse planeerijale: 1. korralik töö ettenähtud aja jooksul 2. see pole eluaegne projekt 3. teema pole „eluaegne” 4. midagi jääb ikka puudu 5. saan alati jätkata 6. võivad tulla uued teemad 7. minu käsitlus- üks võimalikest 26.02
erinevate teabeallikate abil kogutud teabe abil (teaduslikud allikad). 9. Uurimistöö käigus kogutakse materjali töö uurimisküsimuste ja hüpoteeside kontrollimiseks. Teoreetilise materjali allikaks on kirjandus. 10. Uurimistööle esitatavad kriteeriumid: uudsus ja aktuaalsus süsteemsus objektiivsus selgus tõestatavus kriitilisus tulemuste kontrollitavus selektiivsus täpsus õpilastöö maht 11. Uurimistulemuste tõlgendamise käigus peaks saama vastused järgmistele küsimustele: Mida saadud tulemused tegelikult näitavad? Kas tulemusi võib pidada usaldusväärseteks?
teoreetiline) analüüs ja interpreteerimine. Töö 7. Etapp · Seitmes etapp on töö kirjalik vormistamine. Rühmatöö 2 · Teie uurimistöö teemaks on: · Klienditeeninduse arendamine OÜ Heateenindus näitel. · Määratlege probleem, uurimiseesmärk. · Sõnastage 24 uurimisküsimust. Teaduslikkuse kriteeriumid · Originaalsus · Selgus · Objektiivsus · Kriitilisus · (tõelevastavus) · Tõestatavus · Selektiivsus · (verifitseeritavus) · Kontrollitavus · Täpsus · Süsteemsus Originaalsuse, uudsuse nõue · Uurimistöö peaks pakkuma uut spetsialistidele sellest tsunftist, mille liikmeks tahetakse saada st bakalaureuse, magistri või doktorikraadi omanikud. Selleks peaks lõputöö olema originaalne, omapärane, isikupärane kirjatöö st uudne. Samuti on reeglina uudne ka uuritav objekt (ettevõte, situatsioon, populatsioon).
Turvaosaklass on andmete tähtsusest tulenev infoturbe eesmärgi saavutamise nõutav tase väljendatuna neljaastmelisel skaalal.1 Eesti turvaklassidele on ette nähtud võimatus muuda andmeid selleks volitamata inimeste poolt, lisaks on tähtis ka see, et oleks võimalik leida andmete allikaid ning et andmed oleks tõestatavad. Terviklusnõudetele on kindlaks määratud erinevad nõuete tasemed, mis on paika pandud arvestades olulisuse järjekorda. Nendeks on: andmeallika tõestatavus andmeallika tuvastatavus volitamatu muutmise tuvastatavus Eesti turvaklasside süsteemi klassifikatsioon tervikluse põhjal: Klass T3. Andmed, mille allikat peab saama tõestada kolmandale osapoolele. (Siia alla kuuluvad andmed on niivõrd olulised, et võib olla vajalik tõestada kohtus nende sisestajat või andmete juures viimaste muudatuste tegijat.) Klass T2. Andmed, mille allikas peab olema tuvastatav. (Siia alla kuuluvad andmed on piisavalt
Eksamiküsimused 1. Millised on uurimistöö kvaliteedikriteeriumid? Tähtsus ehk olulisus, uudsus ehk aktuaalsus, eetilisus, asjatundlik meetodite kasutus, sisukos ja kompelksus, esitluse ja vormistuse korrektsus, objektiivsus, tõestatavus ehk usaldusväärsus, selgus ehk arusaadavus, kriitilisus. 2. Millised on uurimistöö koostamise etapid? Teema valimine Info, teabe kogumine, tutvumine varasemate uuringutega Uurimisprobleemi, eesmärgi piiritlemine Uurimismeetodi valik Uurimiseks vajaliku andmestiku kogumine Uurimismaterjali analüüs Uurimuse koostamine ja vormistamine 3. Milline on uuringutüüpide üldine klassifikatsioon?
informatsiooni iseloom). Kvantitatiivuuringu põhieesmärgiks on saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid järelduste tegemiseks. Uuringu tulemus on vähe sõltuv uurija tõlgendusest ja näitajad arvulised. Kvaliteedi määrab valimi suurus, küsimused (tüüp, järjestus, ühemõttelisus, asjakohasus). Milline kriteerium on kõige tähtsam teooria valimise käigus? Teaduslikkuse kriteeriumid originaalsus, objektiivsus, tolerantsus, tõestatavus, kontrollitavus, täpsus. Mida tähendab reliaablus ja valiidsus kvantitatiivses uuringus? Personali valiku valiidsust (ingl. k. validity) võimaldavad kindlaks määrata valiku kriteeriumide ja prediktorite vahelised seosed. Personali valiku kriteeriumide abil hinnatakse töötajate töösooritust, milleks võib kasutada erinevaid näitajaid, nagu töömaht, käive, tegevus (käitumine), töökvaliteet, täpsus, ideekus, meeskonnasobivus jt.
– kas valimi suurus on piisav ja esinduslik • VII Objektiivsus – töö autor peab teema käsitlemisel jääma objektiivseks ja ei tohi juhinduda oma kogemusest, praktikast, eelarvamustest, suhtumisest, hinnangutest jne. – töö autori tegevus peab olema suunatud nähtusega seotud kõikide asjakohaste ja tõeliste põhjuste, omaduste ja seaduspärasuste avastamisele, kirjeldamisele ja analüüsimisele. • VIII Tõestatavus ja kontrollitavus – kõik esitatud faktid, väited, järeldused ja ettepanekud jne peavad olema kontrollitavad ja viidatud: • töös esitatud teoreetilised seisukohad, väited, kontseptsioonid jne peavad olema viidatud. • töö praktilise osa läbiviimine, andmete kogumisviisid ja tulemid peavad olema kontrollitavad • analüütilised ja üldistavad arutlused peavad olema esitatud võimalikult
mõõtme juurdepääsuga. Samamoodi nagu juurdepääs määrab kättesaadavus selle, mida T2 tajub. Kättesaadavusest võib kõnelda ka kui valikust, kuid siin ei ole valija mitte retsepient vaid kommunikaator. Gerbneri mudeli vundament on kolmiksuhe: sündmus (S), selle peegeldus (S 1) ja seda käsitleva sõnumi tajumus (VS1). Tähendust tuleb otsida sellest kolmnurgast. Ühes oma mudeli hilisemas variandis ühendas Gerbner S-i ja VS1 noolega, lisades sellele sildi tõestatavus. Newcomb'i mudel Kõik mudelid ei ole sirgjoonelised. Theodore Newcomb'i mall on rajatud pisut teistsugusele alusele kolmnurgale. Tema mudel on tähtis selle pärast, kuna ta võttis esimesena arvesse kommunikatsiooni rolli ühiskonnas ning sotsiaalsetes suhetes. Newcomb'i järgi on see roll lihtne: suhtlus peab üleval sotsiaalse süsteemi tasakaalu. Minimaalse ABX-süsteemi skeem Mudeli kohaselt toimub kommunikatsioon järgmiselt
originaalsus (tulemuste algupärasus, uudsus, esmakordsus) 2. objektiivsus (kõike uuritavat tuleb käsitleda nii, nagu see tegelikkuses esineb ja teha sellest niisuguseid järeldusi nagu kogutud andmestik eeldab ja võimaldab, hoolimata sellest, kas need järeldused on kooskõlas üldlevinud arusaamade, tavade, moraali või hea tooniga) 3. tolerantsus (teadlase võime suhtuda eelarvamusteta võõrastesse arvamustesse, teooriatesse ja hüpoteesidesse) 4. tõestatavus (mistahes väide peab olema küllaldaselt tõestatud) 5. kontrollitavus (igasugused andmed, mida teadustöös kasutatakse tuleb täpselt viidata, et saaks vajadusel nende õigsust kontrollida) 6. täpsus (kvalitatiivne-kõiki mõisted tuleb kasutada täpselt ja võimalikult ühemõtteliselt piiritletuna, kvantitatiivne arvude ja arvutuste täpsus) 7. süsteemsus (eri väited ja argumendid on ühendatud üheks vastuoludeta tervikuks) 8. kriitilisus (autor
.........13 II TÖÖ KOOSTAMINE...............................................................................................16 1.1. Töödele esitatavad sisulised nõuded............................................................. 16 Uudsus ja aktuaalsus.................................................................................... 16 Objektiivsus..................................................................................................16 Tõestatavus...................................................................................................16 Süsteemsus................................................................................................... 16 Selgus........................................................................................................... 16 Kriitilisus......................................................................................................16
konflikt n Poliitika uurimine on midagi muud kui igapäe-vane poliitikategemine. Püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel Argi- ja teaduslik teadmine Argi- e tavamõtlemine: n Mitteusaldatavad vaatlustulemused n Valikulised tähelepanekud n Liialdatud üldistamine n Põhjendamata otsustused n Pinnapealsed järeldused n Olulise ja ebaolulise eristamatus Teaduslik teadmine: n Algupärasus n Objektiivsus n Sallivus n Tõestatavus n Kontrollitavus n Täpsus n Süsteemsus n Kumulatiivsus n (Empiirilisus) n Otsitakse seaduspärasid Politoloogia teadusalana n Tänapäeval jagatakse teadus tavaliselt nelja väga laia valdkonda: n Sotsiaal- ja käitumisteadused n Humanitaaria ja kunstid n Loodusteadused ja meditsiin n Täppisteadused ja tehnika n Politoloogia ja haldus on osa sotsiaal- ja käi-tumisteadustest, täpsemalt ühiskonda
Teadustöödele, sealhulgas ka õpilastöödele kehtivad üldtunnustatud kriteeriumid: · uudsus ja aktuaalsus (kõige tähtsam kriteerium, mis nõuab seda, et uurimistöö sisaldaks midagi uut ja esmakordset, mida varasemates töödes pole esitatud); · objektiivsus (autor on erapooletu; esitab kõik uuringust tulenevad andmed ka siis, kui need on hüpoteesile vasturääkivad; isiklikke tundeid uurimistöös ei kajastata); · tõestatavus (kõik töös esitatavad väited peavad olema argumenteeritud ja toetuma faktidele) · tulemuste kontrollitavus (arvutus- ja arutluskäigud tuleb esitada nii, et töö lugejal on võimalus saadud tulemusi kontrollida. Teiste autorite esitatud seisukohad peavad olema viidatud nii täpselt, et neid leiab vajaduse korral algallikast); · täpsus (kõik töös kasutatavad terminid, mõisted tuleb korrektselt ja täpselt määratleda;
defineerimine , eristatakse järgmisi eesmärke kirjeldavad, otsingulised, eksperimentaalsed b)teiseste andmete kogumine ja uurimine c) esmaandmete kogumine d)kogutud informatsiooni analüüs f)soovituste väljatöötamine g)ettepanekute rakendamine. Esmaandmete kogumine a) lähtumine faktilistest materjalidest b)faktide konkreetsus ja täpsus c)metoodika analüüsiv orientatsioon d) käsitluse põhjalikkus e) tulemuste tõestatavus I)tulemuste kommunikatiivsus g) tulemuste üldistatavus 47. Turundusuuringute meetodid: 1 )Konsultantuuringud( statistika analüüs, andmebaaside analüüs, ajakirjanduse analüüs, eksperthinnangud, teiste uuringute analüüs) kas. +:vajab vähe tööjõududu pole tarvis eri ettevalmistust; kas.-: eeldab vastavate töötajate olemasolu 2)Kvantitatiivsed küsitlused. Primaarse info kogumine ja töötlemine
· Emotsioonid! Sügav roll. Neidki uuritakse, aga see on teine tase. Varem kiputi ütlema/arvama, et kvalitatiivne = subjektiivne = vähem teaduslik, ,,ilukirjandus" Teaduslik käsitlus: · Teaduslik tunnetamine toimub teatud teaduslikus kontekstis ja on dialoogiline · Teaduslik tunnetamine toimub selleks spetsiaalselt väljaarendatud meetodite alusel · T-liku tunnetamisprotsessi tulemuseks on teadmine uuritavast objektist, mis on tõestatav olgugi, et tõestatavus, seda nii kvalitatiivses kui kvantitatiivses uurimuses, on suhteline. · Teaduslik teadmine on objektiivne. Samas objektiivsus on kokkuleppe küsimus: vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele. · Teadusliku uurimuse eesmärgiks saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta. Mõista, kirjeldada uuritavat objekti. Selgitada, seletada uuritava fenomeni seotust teiste fenomenidega + põhjuseid!
- kiired ja põhjendamata otsustused, - olulise ja ebaolulise segamine, - mitte asjakohane rakendamine jmt. · Teaduslik mõtlemine - võimalik iseloomustada järgmiste omadustega: - kasutatavate teadmiste algupärasus ja täpsus, - objektiivne ja salliv suhtumine uuritavatesse nähtustesse ja objektidesse, - olulise eristamine ebaolulisest, - süsteemsus, - järelduste täpsus, - otsustuste argumenteeritus, - tulemuste tõestatavus ja kontrollitavus, - adekvaatne rakendamine jmt. · Filosoofiline mõtlemine jaguneb - metafüüsiline mõtlemine (kuskil on tõde), - sokraatiline / sokrateslik mõtlemine (tean, et ma midagi ei tea) (Õppida mõtlema 2005). 2.4 Loovmõtlemine Loovmõtlemine e loovus väljendub eelkõige võimes luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Enamasti on see ühendatud võimega leida tavatuid, originaalseid
annaabi.ee 
