Mis on minu jaoks logistika? Logistika on tarneahela protsessi osa, kus tegevuste efektiivne planeerimine, elluviimine ja kontroll hõlmab toodete liikumist ja ladustamist ning sellega seotud teenuste ja teabevoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani täimaks klientide nõudmisi. See on üks paljudest definitsioonidest, sest logistika puutub kokku erinevate tegevusaladega ja on üha arenev teadusala. Kuid mis on logistika minu jaoks? Minu jaoks on logistika kaupade organiseerimine punktist A B ni kõige soodsamal viisil nii kliendile kui ka transpordipakkujale ning selle tähtsamad kriteeriumid on aeg, kiirus, hind. Lisaks tegeleb see minu arvates veel ka erinevate toodete ja teenuste voogude suunamisega, laonduse ja tarnete planeerimisega võimalikult mugavalt ja efektiivselt. Olen avastanud ka uusi kohti, kus logistika on minu ümber, millele varem pole tähelepanu pööranudki
käsitlused, mis puudutavad just inimese kasvu ja arengu üldisi seaduspärasid ning õpetavad lapsele kõige põhilisemaid ja tähtsamaid väärtusi ja olemuslikke inimlikkust kirjeldavaid jooni. Üks oluline osa kasvatusteaduses on ka kasvatusteaduslikud paradigmad. Väga tihti kui tuleb kõneleda kasvatusteaduslikkust uuringust tuleb tegemist teha ka erinevate paradigmadega. Näiteks, algajal teadusuurijal võib olla raske teadvustada endale oma teadusala kõige üldisemaid lähtekohti, n-ö teadust juhtivaid paradigmasid. Kokkuvõtteks võib öelda,et tegelikult koosnev kasvatusteadus paljudest erinevatest meetotidest ning valdkondadest. Kindlasti oleks igal lapsevanemal huvitav nendest natuke lähemalt teada saada. Iga lapsevanem, kes tahab enda last hästi kasvatada võiks uurida valdkondi, kuidas ta oma last tahab kasvatada, kas siis rohkem enda maailmavaadete ning filosoofiate järgi või üldiste väärtuste ning seaduspärasuste abil.
kogukonna) ja ka ühiskonna liiget. · Sotsioloogia on inimeste sotsiaalsete suhete mudelite ja protsesside teaduslik uurimine (R. Stark). · Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. · Neil J. Semper on kinnitanud, et sotsioloogia on ,,inimeste uurimise viis" ja täpsustab, et ,,sotsioloogiat võib määratleda ühiskonna ja ühiskondlike suhete teadusliku uurimisena". Sotsioloogia kui teadusala sai alguse XIX sajandi esimesel poolel. Sotsioloogia tekkele andsid tõuke industriaalühiskonnas tekkinud probleemid, loodus- ja tehnikateaduste kiire areng ja ühiskonda uurivate teaduste ,,mahajäämus". 200 aasta jooksul on nägemused inimesest ja ühiskonnast oluliselt muutunud. Uue teaduse tähenduses kasutas sõna sotsioloogia esimesena prantsuse filosoof Auguste Comte (1798-1857) oma viieköitelises teoses ,,Positiivse filosoofia kursus". Uut ühiskonda käsitlevat
kasutatakse Eestis kahjuks liiga vähe. Sellegi probleemi lahenduseks on teavitustöö, millega hetkel ka hoogsalt tegeletakse. Eesti energeetika tulevik on mitmekesine, kui seda toetab alternatiividest teadlik rahvas. Hetkel pean kõige praktilisemaks lahenduseks tuumaenergia rakendamist ja taastuvenergia arendamist. Tulevikus võib Eestit toitvaks energiaallikas olla aga hoopis midagi muud. Energeetika on hoogsalt arenev teadusala, mille tulevikku on raske ette näha. Reaalkool 2010
jaoks kindlasti need, mis jälgivad erakondadele jagatavat toetust. Sellest tulenevalt ütleksin, et sotsioloogia on uuriv teadus, mille üheks väljundiks ongi uuringute läbi viimine. Kui vaadata, mida selle kohta arvavad autoriteedid, siis Võõrsõnastiku järgi on sotsioloogia ühiskonnaõppetus, ühiskonna talitlemist, selle liikmete sotsiaalse käitumise seaduspärasusi uuriv teadus. Vikipeedia järgi on sotsioloogia on nii metodoloogiliselt kui temaatiliselt väga lai teadusala. Traditsiooniliselt on keskendutud sotsiaalse kihistumise, klasside, mobiilsuse ja religiooni, ilmalikustamise, õiguse ja kõrvalekallete uurimisele. Kuna kogu inimtegevus sõltub sotsiaalselt struktuurist ja indiviididest, siis on sotsioloogia fookus laienenud ka tervise-, militaarsete ja karistusasustuste, interneti ja isegi sotsiaalse aktiivsuse teaduslikule uurimisele. Seega on sotsioloogia teadus, mis on keskendunud uurimisele. Siiski peetakse eri
tegevused ja mälestused liidavad, sundolukord oli, et pidi suhtlema ja tegema koos plaani (meeskonnaülesannet ei saa üksi sooritada), füüsiliselt pidime olema suures kontaktis, aga ise me ei tajunud seda, tavaolukorras selliseid poose ja asendeid me ei võtaks. 35. Selgita oma sõnadega Hämäläineni "Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse" olulisemaid aspekte. Raamatus analüüsitakse sotsiaalpedagoogika eripära maailma kujutamisel ja teaduse moodustamisel, esitletakse teadusala põhimõisteid, visandatakse sotsiaalpedagoogika asend teaduste süsteemis, vaadeldakse sotsiaalpedagoogika kui teaduse rakendusvõimalusi ning teadusala suhet praktilise tegevusega. Sotsiaalpedagoogika koosneb teooriast ja praktikast. Probleemidele otsitakse praktilisi lahendusi diskussioonis (tasand: mina-sina, mitte mina-tema). Seletab väga põhjalikult sotsiaalpedagoogika olemusest
Saab rääkida veel ilukirjanduslikust ja teaduslikust kirjandist. Ilukirjand - pearõhk on kirjutaja mõtetel ja tundmustel. Autor toetub kirjutades kas kogetule või oma fantaasiale. Publitsistlik kirjand - esitab autori seisukohti ja arutleb mingi(te) probleemi(de) üle. Eesmärgiks on lugeja suunamine ja veenmine. Stiil peab olema asjalik e publitsistlik, ei tohi olla ülearu emotsionaalne, tundev. Ei maksa kujunditega liialdada. Teaduslik kirjand - sarnaneb referaadiga, esitab mingi teadusala andmeid, mis on leitud kas õpikutest, erialalisest kirjandusest või teatmeteostest. Teaduskirjandi ainestik peab olema objektiivne, stiil teaduslik. Tavaliselt on kirjand esitatud kirjutaja vaatepunktist. Vahelduseks võiks vaatepunkti muuta. Vaatepunkti valik oleneb kirjutajast. Kirjeldamine Kirjeldamise abil tuuakse oluliste või iseloomulike tunnuste vahendusel esile esemete, olendite, tegevuste ja mitmesuguste muude nähtuste olemus. Kirjeldus sisaldab: Osa, mis annab edasi üldmulje.
Kordamiseks: 1. Logistika olemus Logistika (inglise keeles logistics) on ressursside ajaline positsioonimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäitlust koos nendega kaasneva transpordi, ladustamise ja infotehnoloogiaga. See on üks paljudest definitsioonidest, sest logistika on mitmesse erialasse puutuv ja arenev teadusala, mille arenguperioodide kohta kehtivad erinevad määratlused. 2. Logistika arenguetapid Tootmiskeskne peroppd 50-60 aastatel, see tähendab müüja keskne turg, tootmise efektiivsusele ja jaotamisele pöörati vähem tähelepanu. Turunduskeskne periood 60-80 aastad, müüja turu muutmine ostja turuks, toodete ja teenuste valiku suurendamine. Logistikakeskuse periood, tarneahela juhtimise konseptsiooni loomine ja varude kasutamise arvutamine tarnimisel, tootmisel ja jaotamisel.
toetada suutva paradigma olemasolu. Paradigma annab teadlasele teatud probleemid koos meetoditega, mis on adekvaatsed lahenduse leidmiseks. Teaduse arengut seostab ta revolutsioonidega, mida võivad põhjustada anomaaliad, mille vastu teadlased ei suuda astuda, või paradigmade mittevastavus tegelikkusele. Need tekitavad kriisi, mis viib revolutsioonini ning see omakorda uue teooria tekkeni. Teaduse arengut võib takistada see, kui mingi teadusala takerdub ühesse paradigmasse ega jõua sealt kaugemale. Kuhni ja Lakatosi võrreldakse omavahel läbi relativismi ja ratsionalismi. Ratsionalistide silmis on olemas üks ja ainus ajatu kriteerium, mille suhtes võistlevaid teooriaid hinnata. Relativism seisneb aga kõikehaarava mitteajaloolise ratsionalistliku olemasolu, mille alusel ühte teooriat teisest paremaks pidada, eitamises. Kuhn kui relativist arvab, et paradigmasid saab valida suhteliselt
ainekäsitlusega. Selleks peab ta otsustama, mis liiki tekstiga on tegemist ning keda autor on näinud selle võimaliku lugejana. Traditsiooniliselt jagatakse tekstid nelja suurde rühma. 1) Ilukirjanduslikud tekstid on mõeldud paljudele lugejatele. Neis võidakse käsitleda mitmesuguseid probleeme ning need võivad olla kirjutatud rohkem või vähem nõudlikule lugejale. 2) Teadustekstide adressaat on kitsalt piiritletud. Iga teadusala toob kaasa spetsiifilised teadmised ja sõnavara. Teadustekstid nõuavad lugejatelt eelteadmisi. 3) Publitsistika on mõeldud laiale lugejate ringile. Ajalehetekstid on üldmõistetavad. Need eeldavad, et lugeja tunneb publitsistika põhieesmärke. 4) Tarbetekstid on määratud suurele kasutajaskonnale. Need on seotud kindlate eluvaldkondade ja eesmärkidega ning nende sõnastuses taotletakse üldarusaadavust. Ennustamine Ennustamisel on oluline koht lugemiseks häälestumisel
meetodi rajaja. 1909. aastal pidas Freud USAs rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Sigmund Freud ja psühhoanalüütiline naljauurimine: Naljauurimine jääb mitme teadusala piirimaile. Käsitlusi naljadest avaldavad nii folkloristid, sotsioloogid, psühholoogid, kirjandusteadlased kui teisedki. Käesolevalt mõningaist probleemidest alal, kus puutuvad kokku psühholoogiline ja folkloristlik naljavaatlus. Psühholoogilistes ja folkloristlikes uurimustes lähtutakse erinevatelt alustelt. Esimeses huvitutakse mitte niivõrd naljatekstist, kuivõrd funktsioonist ja kohast, mis ta hõivab inimese juures, kes seda nalja loeb, kuulab, edasi annab
Foto 1. Olümpiamängud Kreeklasi eristav tunnus oli nende lõputu uudishimu- neid huvitas loodusteadus, eetika, ajalugu, geograafia, filosoofia ja matemaatika. Selle tulemusena märkisid kreeklased maha peaaegu kõik suured teaduslikud ülesanded ning võtsid kasutusele õiged teaduslikud meetodid. Kreeklased on teaduste rajamisel teinud ära väga suure töö, et me saame sellele toetuda veel tänapäevalgi. Nad on nii ühe kui ka teise teaduse vundamendi rajajad, vahel isegi mingi teadusala terve esimese korruse või hoone tiiva loojad. Matemaatikas Pythagorasest Archimedeseni; astronoomias Phalesest ja Pythagorasest Hippharhosese ja Ptolemaioseni; loodusteadustes Hippokratesest Aristotelese ja aleksandria anatoomideni; ajaloos Herodotosest Thukydidese ja Polybioseni; loogikas, poliitikas, moraalis, eetikas, esteetikas Platonist, Xenophontosest, Aristotelesest stoikute ja neoplatoonikuteni. Need inimesed
Teine etapp. Andmestiku jagamine tähendusüksusteks, mis väljendavad mingeid uuritava nähtuse seisukohast olulisi tähendusi. Tähendusüksused säilitavad alati sideme kirjelduse terviklikkusega. Uurijal ei ole õigus otsustada, milline tähendus on oluline ja milline mitte. Uuritavate keelekasutus säilitatakse selles etapis algsel kujul. Kolmas etapp. Uuritavate keelekasutuse tõlkimine teaduskeelede. Igale tähendusele liidetakse tõlge teadusala keelde, seos tõlke ja algupärase keelekasutuse vahel peab jääma nähtav. Fenomenoloogilisele tasandile jõudmiseks tuleb kasutada reflektsiooni ja kujutluslikku varieerimist, mis aitab uurijal tabada uuritava kogemust sellisena nagu see on. Refelekstiooni ja kujutusliku varieerimise abil püütakse valgustada juhtunu tegelikku püshholoogilist olemust, kuna uuritavate kogemused on tavaliselt esitatud mitmetähenduslikuna ja mitme tegelikkuse võrgustikuna
5. Nimeta Otto von Kotzebue ja Adam Johann von Krusensterni �mbermaailmareiside �ks eesm�rk. Otto von Kotzebue ja Adam Johann von Krusensterni �mbermaailmareiside eesm�rk oli t�iendada Tartu �likooli looduskabineti kogusid. �ige vastus 2 punkti, vale vastus 0 punkti. 6. Kirjuta iga nime j�rele, millise teadusalaga teadlane tegeles. Hermann Asmuss � paleontoloogia/geoloogia Karl Ernst von Baer � embr�oloogia Wilhelm Struve � astronoomia Iga �ige teadusala nimetamine annab 1 punkti, vigane v�i vale vastus 0 punkti. Kokku on v�imalik saada 3 punkti. 7. Kes oli eesti rahvaluule kogumise algataja? Eesti rahvaluule kogumise algataja oli Jakob Hurt / Hurt. �ige vastus 2 punkti, vigane v�i vale vastus 0 punkti. 8. Mis teadusharu on muutnud arusaamu rahvaste ja keelte ajaloolistest r�nnuteedest? Arusaamu rahvaste ja keelte r�nnuteedest on muutnud arheogeneetika. �ige vastus 2 punkti, vale v�i poolik v�i vigane vastus 0 punkti. 1
tegevust. Kasvatusteaduse ülesanded. - kasvatusteadus selgitab kasvatus- ja koolitustegevuse teoreetilisi aluseid. - kasvatusteaduse ülesanne on kirjeldada kasvatuse, õpetuse ja koolituse ning vastavalt ka kasvu ja õppimise olemust, eeldusi ja tagajärgi. - kasvatusteadusliku töö eesmärk on koolitada tööjõudu. Mõistete määratlemine Kasvatusteaduse põhimõisted on võimalik seletada. 1. Igal teadusel on uurimisobjekt, mis on omane just sellele teadusele. 2. Teadusala moodustavast tervikust on võimalik leida teatud olulisi jooni, mida saab väljendada mõisteliselt ehk keele abil. Mõisteanalüüs. Põhimõistete avamiseks sobib empiirilisest uurimusest paremini mõisteanalüüs. Põhimõisteid ei tohiks olla liiga palju nii võiks kaduda arusaam kõige olulisemast. Ühine keel. Millal vajame uusi mõisteid? Paljudes teadustes on püstitatud teaduse terminoloogilise täpsuse ja ühtsuse ideaal
struktuuri ja tulutoovuse seisukohalt (portfolio analysis) ärianalüüs 1.uute äriideede hindamine toodete või teenuste eeldatava müügi, nende turuosa, saadava kasumi ja investeeringute seisukohalt (business analysis); 2.laiemas mõttes ettevõtte majandustegevuse analüüsi kompleks otsuste vastuvõtmiseks (business intelligence) ökonomeetria Norra majandusteadlase Ragnar Frischi poolt kasutuselevõetud nimetus 1930.aastail tekkinud teadusala kohta, mis ühendab endas majandusteooria, statistika ja matemaatika algeid (econometrics). Ökonomeetrilisi mudeleid kasutatakse majanduse prognoosimisel, alternatiivide ja hüpoteeside kontrollimisel. ökonoomika 1.tegelik majandus, majapidamine ehk majandamine; 2.majandusteaduse haru vertikaalanalüüs, püstanalüüs aruande analüüs, mille puhul arvutustega liigutakse tabeli veerge pidi alla või üles nagu nt kasumiaruande kulukirjete
mõistaksime asjaomaste inimeste hingeelu. Psühholoogia abi kasutatakse tänapäeval elukutse valikul, sportlaste treenimisel, kohtuekspertiisis, inimeste töölevõtmisel ja sobivale töökohale paigutamisel, ettevõtete juhtimisel, tööstusseadmete ja masinate konstrueerimisel, kosmosemeeskondade koostamisel jne. 6 3. Psühholoogia kui teadus Psühholoogiast sai iseseisev teadusala XX sajandi keskpaigas. Enne seda oli mõningaid psühholoogia küsimusi käsitletud filosoofia osana. Oluline oli eksperimentaalse meetodi rekendamine öaenatuna loodusteaduselt inimese vaimsete funktsioonide, nagu taju ja õppimise, uurimiseks. Psühholoogilised uuringud said alguse Saksamaal ja märkimisväärseks peetakse esimese eksperimentaaluuringute laboratooriumi asutamist Leipzigis 1879. aastal, mille rajas filosoofiaprofessor wilhelm Wundt. Leipzigis oli küll juba 1860
samuti aspekt, millest seda objekti vaadeldakse. Liigituse problemaatilisus. Kasvatusteaduse valdkond on väga lai ning selle teaduse objektiks olevad nähtused kuuluvad ühtlasi ka teiste teaduste uurimisalasse. Teaduste integratsioon Diferentsiatsioon. Teaduste eristamine ehk diferentseerumine on toimunud pika ajaloo vältel nii sisuliselt kui ka institutsionaalselt Koos uurimisvaldkondade eristumisega on tekkinud ka vastavaid asutusi ülikoole ja uurimisasutusi. Kasvatusteaduse kui teadusala staatust saab proovile panna, uurides, kui meelsasti võtavad teised teadusalad kuulda selle sõnumit. Integratsioon. Uued uurimisvaldkonnad. On hakanud tekkima ka nähtus, millest räägitakse kui teaduste integreerumisest, ühinemisest. Selleni on viinud maailma vaevavad rasked probleemid, mille lahendamiseks ei piisa enam üksikute, omaette tegutsevate teadusvaldkondade jõuvarudest ja oskustest. Eesmärgid ja teadustöö ideoloogia Koolituse laiahaardelisus
Selle tegemiseks peavad nad muutma paljusid tänapäeval laialt tunnustatud teooriaid ja loodusseadusi. Siin tuleks mõelda kumb on loogilisem, et kas enamus tänapäeva teooriatest on valed või on Kreatsionismi õpetus vale. Palju lihtsam varjant tundub, et Kreatsionism on vale ja sellel põhjusel liigitab autor selle pseudoteaduste alla. 2.4 Analüüside kokkuvõte 20 Autor uuris kolme erinevat väidedavat teadusala, mida võis kahtlustada pseudoteadusena. Need olid Astroloogia, Homöopaatia ja Kreatsionism, mis on tänapäeval küllaltki laialt levinud. Kõigi eelnevate puhul jõudis autor järeldusele, et tegemist on pseudoteadustega. Autor võrdles neid teadusi eelnevalt paika pandud pseudoteaduste omadustega, mis olid ähmane või ümberlükkamatu väide, vähene areng, vastuolu loodusseadustega, ainult sobivate füüsika seaduste kasutamine, valelike erialaterminite kasutamine ja kooskõla uurimustega
aastatist, kuid hajusalt 1920-30ndaist) kõneldakse ka rahvaluule kirjalikest vormidest (kettkirjad, salmialbumid, kirjalikud teemajutustused jms).20. sajandi lõpust alates on põhjust kõnelda ka interneti teel levivast folkloorist. Need rahvaluule kirjeldamisviisid seostub rahvaluule leviku tehnikatega. Nii nagu muutuvad tehnilised võimalused, nii muutuvad ka rahvaluule ja selle kirjeldamisviis. Teadusharu iseseisvumisel Eestis (19. sajandi lõpul) sai alguse rahvakultuuri jaotamine kahe teadusala vahel: vaimne kultuur rahvaluule aineline kultuur etnograafia Selline kultuurivaldkondade jaotamine erinevate teadusalade vahel mõjutas Eesti rahvaluuleteadust ja etnograafiat kogu 20. sajandi vältel, kuid nende teadusalade omavahelised seosed on olnud periooditi siiski erinevad. Rahvusevaheliselt on olukord mõneti teine. 20. sajandi lõpul kasutati Kesk- ja Põhja-Euroopas (v.a Soome) rahvakultuuri uuriva teadusena enamasti üldmõistet etnoloogia
5) artikli, essee, ettekande, uurimuse kirjutamine, kus iga põhietapp sisaldab rea mitmesuguseid tegevusi ja uurija poolt tehtud valikuid. (2004: 57) Uurimistöö algab teema valimisest, mis võib osutuda raskeks tegevuseks, sest uurimise käigus võib selguda, et on vaja teemat muuta. Teema leidmiseks on mitut erinevat viisi: 1) teema või valik teemasid on ette antud, kust saab teema valida, 2) teema on seotud kursuseprogrammi alusel läbitavate teoste teemade või laiemalt teadusala institutsioonide kesksete uurimustega, kus õpilane saab ise valida täpse teema, kuid kirjutis peab seostuma antud teemade või laiema teemaringiga, 3) vaba teemavalik, kus saab oma teema üle otsustada täiesti iseseisvalt. Teemat saab ka valida vesteldes teiste inimestega, asjatundjatega, kirjanduse lugemise abil. (2004: 6566) Selleks et valida hea teema, tuleks: 1) kindlaks teha, kas teema on huvipakkuv, sest uurimuse läbiviimine võtab kaua aega,
1.Millised tegevusvaldkonnad kuuluvad logistika huviorbiiti? 1. laotegevus 2. laovarud 3. veondus 4. info, tellimisprotsess, administreerimine 5. pakkimine 6. tagastused 2.Miks on logistika sisu raske lahti mõistatada? 1. Logistika on interdistsiplinaarne ja arenev teadusala ning tema arenguperioodide kohta kehtivad eri definitsioonid. 2. Sisu määramine sõltub ka sellest, kas rõhk asetatakse tootmisele, äritegevusele, üksikfirmale, mingile majandusharule või globaalsele optimeerimisele. 3. Määratlus erineb ka riigiti peamiselt riikide majandusliku ja tehnoloogilise arengutaseme tõttu. 3.Joonistada lihtne logistiline kett. Tarnija -> Ressursid -> Tootmine -> Kaubad -> Tarbija või Hankimine -> Tootmine -> Jaotus 4.Nimetage logistika arengufaasid.
n Valitsemise uuringud (Dye, Offe, Sorensen) n Uus süsteemiteooria (Luhmann, Jessop) Halduse teaduspõlvkonnad n Eelpõlvkond antiik/keskaeg valitsemiskunst, vürstipeeglid; 16.-19. saj sõjandus, Polizeiwissenschaft, Kameralism: Justi n Esimene põlvkond 1850-1920 moodne valitsemine eraldi poliitikategemisest: Lorenz von Stein Saksamaal, Woodrow Wilson USAs. Juhtimine: Fayol, Taylor, Mooney, Urwick n Teine põlvkond 1920-45 teadusala kujunemine, struktuursed haldusmudelid (POSDCORB): Gulick, Urwick n Kolmas põlvkond 1945-75 neutraalne bürokraatia ja konsultatsioonid: Brownlow n Neljas põlvkond 1975-1995 uus avalik haldus, tõhusus, erasektori matkimine: Osborne, Gaebler n Viies põlvkond alates 1995 kodanikukeskne haldus: Denhardt; governance/mitmetasandiline valitsemine: Marks, Hooghe Eesti haldus ja politoloogia n Nõukogude ajal polnud ülikoolides, alustati väga vähesega
Aga tõstatab küsimuse, mis on siis kunst. Kas kunst ei sisalda teadmisi? Kuidas seda uurida? Kuidas seda õpetada? Võimekus demonstreerida selle kunsti tulemusi ja tõestada õenduse panuse olulisust tervishoius on eriti tähtis majanduslikust aspektist ja õenduse eriala arengu ja kasvu seisukohalt. Filosoofia roll :õendusalaste teadmiste mõistmine Filosoofiat on õdedele vaja selleks, et mõista teadmiste kujunemist, arenemist ja seda, mis on aluseks õendusala teadmistele teadusala arendamiseks. Tähtis, et see mõistmine lubab õdedel seada oma suunad, mis järgivad akadeemilist distsipliini. Teadmiste iseloom on aluseks teatud filosoofia harule, mida nimetatakse epistemoloogiaks (õpetuseks teadmistest). Teadmisi võib defineerida kui kontrollitud, kindlat veendumust. Teadmised hõlmavad hulgaliselt tahke, näiteks: Millistel tingimustel võime me otsustada, et miski on ”teadmine”? Millal me võime öelda: ”Ma tean….”?
terminite abil, mis muudab kirjandusliku teksti kirjanduslikuks. Selle lähenemisega vastandusid nad biografistidele, sotsiaalsele ja mõtteloolisele kriitikale, mis otsis teksti seost autori eluloo ja teiste väliste asjaoludega. Formalistid eeldasid, et kõik teksti mõistmiseks vajalik sisaldub tekstis endas, ja just nimelt teksti vormis, mitte sisus, millele nad tähelepanu ei pööranud. Formalistid toetavad palju lingvistikale, mis on neil lähim teadusala. Lingvistika kaasamine ristab neid uuskriitikutest. Nad ei välista ajaloolist perspektiivi, kirjanduse enda ajaugu; kirjanduslike tehnikate ja võtete evolutsioon. 7. Strukturalism ja poststrukuralism (21. sajandi mõttevoolude põhjal) 1950.–70. aastatel tekivad objektiivsust taotlevad keelekesksed strukturalistlikud suunad, mis kasvavad välja saussure’ilikust lingvistikast: strukturalism, semiootika, narratoloogia, lingvostilistika, hiljem
abistamisega. Nüüdisaja probleemid: ebavõrdsuse uued vormid, üksildus, kohanemisraskused; globaalsed probleemid, põgenikud, kriisid; ennetada inimeste eemaldumist ühiskonnast; aidata “triivima läinud” inimesed tagasi ühiskonda. 2 vastandlikku suunda hakkavad kokku sulama! Sotsiaaltöö professiooni ülemaailmne definitsioon: Sotsiaaltöö on praktikal põhinev professioon ja akadeemiline teadusala, mis aitab kaasa sotsiaalsetele muutustele ja arengule, inimeste võimustumisele ja vabanemisele ning edendab sotsiaalset ühtekuuluvust. Õiglus, inimõigused, kollektiivne vastutus, erinevuste austamine! Probleem ei ole mitte see, et inimesed ei saa hakkama, et nad on haavatavad, vaid kuidas meie (perekond, klass, tänav, institutsioonid, kogukond, ühiskond) teeme nad haavatavaks ja kuidas saame teha, et nad seda ei oleks!
ise tegelikult kunagi identifitseerinud, vaid on pigem võtnud kriitika positisooni (nt. et vene vormikoolkond ei pööra tähelepanu dünaamilistele protsessidele, vaid on pigem staatikat armastav) Semiootika (Lotman, Greimas) (ja/või semioloogia(Pierce, Barthes) - märk, märgisüsteem Omaette küsimus on mõisted ning ka strukturalismi ja semiootika käsitlusviiside suhe, mis omavahel sageli põimivad. Semiootika on teadusala, mis uurib märgisüsteeme, strukturalismi puhul Charles Sanders Peirce - Saussure kaasaegne, tegeles loogika-matemaatikaga; mingil moel mat. lähtuv märgisüsteemide kirjeldus, loogika (kui teadusharu) suur järgija; aluste rajaja! Juri Lotman (19221993): - Tartu-Moskva koolkonnale alusepanija; kultuurisemiootika (semiootika allsuuna) parimaid esindajad; kultuurisem - kultuuril on põhirõhk (poliitiline / soo etc); Lotman on rõhutanud kirjanduse ja kultuuri uurimist (18. saj
J.Dewey (1859-1952). Ameerika filosoof ja pedagoog. Progressiivse pedagoogika esindaja omane on tegutsemine. Inimene on tegutsev olend. Õppimine on kollektiivne protsess. Tõi välja sotsiaalseid probleeme et need ei sõltu inimesest, vaid on ühiskondlikud probleemid, mitte inimeste endi nõrkused, pahed ja puudused. Tema järgi: sisaldas kasvatusteooria sotsiaalseid ja pedagoogilisi ühendavaid elemente, kuid sellest ei arenenud sotsiaalpedagoogilist teadusala ega tegevussüsteemi. Rudolf Steiner (1861-1925). Waldorfteooria looja. Austria kasvatusteadlane. Vaimuteaduse esindaja vaimne ja hingeline mõõde. Hakkas juba seitsmeaastaselt saama üleloomulikke kogemusi. Otsis lahendusi, alternatiive ühiskonnakorrale, lähtus demokraatia põhimõtetest. 7 Tegi ettepaneku luua ühiskonnakord, mis suudaks rahuldada inimeste vajadusi: esmased
Strukturalism kujunes välja 1920.1930. aastail, toetudes paljus Ferdinand de Saussure'i lähenemisele üldises lingvistikas. Strukturalismi nimetuse võttis kasutusele Roman Jakobson. 38. Semiootika ja strukturalism (Juri Lotman jt). Semiootika (Lotman, Greimas) (ja/või semioloogia(Pierce, Barthes) - märk, märgisüsteem. Omaette küsimus on mõisted ning ka strukturalismi ja semiootika käsitlusviiside suhe, mis omavahel sageli põimivad. Semiootika on teadusala, mis uurib märgisüsteeme, strukturalismi puhul Charles Sanders Peirce - Saussure kaasaegne, tegeles loogika-matemaatikaga; mingil moel mat. lähtuv märgisüsteemide kirjeldus, loogika (kui teadusharu) suur järgija; aluste rajaja! Juri Lotman (19221993): - Tartu-Moskva koolkonnale alusepanija; kultuurisemiootika (semiootika allsuuna) parimaid esindajad; kultuurisem - kultuuril on põhirõhk (poliitiline / soo etc); Lotman on rõhutanud kirjanduse ja kultuuri uurimist (18. saj. vene
Seega sisaldvad nad võrdsel hulgal mõlemat tüüpi rakke, olles seetõttu X kromosoomi suhtes geneetilised mosaiigid. See avaldub nt kassidel ja hiirtel karva pigmentatsioonis. 21. Mitoosi- ja meioosikromosoomide uurimise tsütoloogilised meetodid. Kromosoomide arvu ja struktuuri on võimalik uurida, värvides jagunevaid rakke teatavate värvidega ning vaadeldes värvunud kromosoome mikroskoobis. Vastavat teadusala nimetatakse tsütogeneetikaks. Enamus uuringuid teostatakse mitoosi metafaasi kromosoomidega. Rakud isoleeritakse verest – eraldatakse rakud – tsentrifuugitakse ning vajuvad põhja – rakud pannakse koekultuuri, kus nad kasvavad ja jagunevad – protsess peatatakse metafaasis – rakkudele lisatakse hüpotoonilist lahust, mille tagajärjel rakud paisuvad ja lõhkevad – vaadeldakse iga raku kromosoomi eraldi (värvitakse) Feulgen’i reagendiga
Inimene on tegutsev olend Õppimine on kollektiivne protsess Sotsiaalsed probleemid (nt alkoholism, prostitutsioon) on ühiskondlikud probleemid, mitte inimeste endi nõrkused, pahed ja puudused Inimesel, lapsel 4 põhivajadust: kuulumise vajadus, lapse soov ise asju uurida ja välja mõelda, soov midagi ise luua, soov tegeleda kunstiga Kasvatusteooria sisaldas sotsiaalset ja pedagoogilist ühendavaid elemente, kuid sellest ei arenenud sotsiaalpedagoogilist teadusala ega tegevussüsteemi (Hämaläinen, 2001) Rudolf Steiner kasvatusteadlane küsimärgiga, 1861-1925 Austria kasvatusteadlane (?) Vaimuteaduse esindaja, androsoofia? riskantne, teised teadusinimesed hakkasid teda teadusmaailmast välja tõrjuma. Aga uuris seda, uskus seda, rääkis avalikult. Tegi ettepaneku luua ühiskond, mis suudaks rahuldada inimeste vajadusi: - Esmased materiaalsed eluvajadused - Võimalus elada kõrvuti kaasinimestega
1930. aastail, toetudes paljus Ferdinand de Saussure'i lähenemisele üldises lingvistikas, strukturalismi nimetuse võttis kasutusele Roman Jakobson 38. Semiootika ja strukturalism (Juri Lotman jt). Semiootika (Lotman, Greimas) (ja/või semioloogia(Pierce, Barthes) - märk, märgisüsteem, omaette küsimus on mõisted ning ka strukturalismi ja semiootika käsitlusviiside suhe, mis omavahel sageli põimivad, semiootika on teadusala, mis uurib märgisüsteeme, strukturalismi puhul Charles Sanders Peirce - Saussure kaasaegne, tegeles loogika-matemaatikaga; mingil moel mat. lähtuv märgisüsteemide kirjeldus, loogika (kui teadusharu) suur järgija; aluste rajaja! Juri Lotman (19221993): - Tartu-Moskva koolkonnale alusepanija; kultuurisemiootika (semiootika allsuuna) parimaid esindajad; kultuurisem - kultuuril on põhirõhk (poliitiline/ soo etc); Lotman on rõhutanud kirjanduse ja kultuuri uurimist (18. saj
Sellel osales 1000 delegaati 25st riigist. Konverentsil oli suur mõju järgnevate aastate uurimissuundade kujunemisele ja professionaalsele tegevusele. Rahvusvahelistumine. Ingwersen. 1966a Annual Review of Information Science and Technology raamatu väljaandmine 1970a Tefko Sarasevici ülevaade infoteadusest. 1977a määratles G.Ford oma kirjanduse ülevaates infoteadusest rohkem kui 200 uuringut. Infoteadus oli arenenud faasi, mil tekkis vajadus kokku kutsuda foorumeid teadusala probleemide arutamiseks ning anda välja kogumikke ja monograafiaid valdkonna arengust. Vannavar Bushi kirjutatud artikli ,,As we may think" (1945) ilmumine. Bush juhtis tähelepanu infouputusele ning soovitas sellega toimetulekuks arvuti ja tehnoloogia kasutamist. Idee masinast nimega Memex, mis põhines nn ideede seostel. Ideed tutuvustati riiklikul tasandil. Bush osales ka Ameerika Teadusfondi rajamisel 1950a. Fond toetas teadusuuringuid infoteaduse vallas
täpset piiritlemist, kuna teisel juhul jätab mõtte puudulikult sõnastatuks. Samas rõhutab Worfi teooria ka vastupidist väitele, et kultuur mõjutab keelt: teatav kultuuritüüp on tingitud teatavast keeletüübist, mis mõjustab kogu teamiste omandamise protsessi. 57. Psühholingvistika teooriad Psühholingvistika tegeleb inimesega suhtelmisprotsessidega. Seega kuulvad selle teadusala vahetusse huviringi kõnelemisega ja kõne tajumisega seotud psüühilised ja füsioloogilised sähtused, intellektuaalne ja emotsionaalne suhtumine antud kommunikatsioonisse ning isiksuse psühholoogia kujunemise kultuuriline ja sotsioloogiline taust. James Mill, John Stuart Mill. Psühholingvistid tunnevad huvi inimese närvisüsteemi vastu: milline närvikava vastab keeleehituse
valmistamist, mille mõõtmise täpsus on väiksem kui 100 nanomeetrit.5 Eelnevast tulenevalt tekivadki selles valdkonnas mitmed probleemid. Esiteks nanotehnoloogia puudutab teadaolevalt väikseimaid osakesi või objekte, nagu eelpool nimetatud nanomeeter on üks miljardik meetrit, 100 nm on üks kümnele tuhandikule millimeetrile, seega ligi 500 korda õhem kui inimjuus. Aine manipulatsioon sellisel tasandil ei ole üksnes ühe tehnoloogilise teadusala prerogatiiv - nanotehnoloogia on igakülgselt interdistsiplinaarne ning selle rakendused on sageli juba olemasolevate tehnoloogiate tulem.6 Seega on nanotehnoloogia kompleksne erialadevaheline teadus, sisaldades endas nanokeemiat, nanofüüsikat, nanomaterjalide teadust, nanoelektroonikat (optoelektroonika ja 2 V. Pokropivny, R. Lohmus, I. Hussainova, A. Pokropivny, S. Vlassov et al. Introduction to nanomaterials and nanotechnology
Bioloogiline uurib lisaks inimestele ka teisi inimlasi, näiteks ahve ja pärdikuid. Lingvistiline antropoloogia – pühendub peaasjalikult keele muutumisele ajas ja erinevustele ruumis. Sotsiaalantropoloogia ja kultuurantropoloogia erinevus: Briti sotsiaalantropoloogia kujunemisele avaldas suurt mõju valgustusaeg ja koloniaalimpeerium. Selle põhjal tekkis sotsiaalset struktuuri ja muid sotsiaalseid aspekte uuriv teadusala. Ameerikas, mida mõjutas saksa romantism, mille fookuses oli kultuur. Samal ajal, erialaga kujunemisega samal ajal jõuti tõdemuseni, et Ameerika indiaanlased surevad kultuurina välja. Etnoloogia ja antropoloogia erinevused: etnoloogia on ida-Euroopas seotud oma ühiskonna uurimisega. Mis on antropoloogia aine? Ühiskondade võrdlev uurimine? - Ühiskond organiseeritud, grupiviisiline elu, mida me jagame paljude teiste sotsiaalsete gruppidega. Aga ühiskonnad ei ole selgepiirilised
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus).
saanud bioloogiamagistriks. Nüüd, tosin aastat hiljem, on ta Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudi teadur. Koos Erkki Truve ja Merike Meieriga kuulus ta teadlaste rühma, kelle töö «Taimeviiruste ja taimede kaitsemehhanismide uurimine» esitati talvel Eesti riikliku teaduspreemia saamiseks. Paraku jäi auhind seekord saamata. Kevadel kaitses Sarmiento doktorikraadi, teema «RNA vaigistamise supressorid taimedes». Suure tulevikuga teadusala Geenitehnoloogia on tavainimese jaoks keeruline nagu hiina keel, milles igal hieroglüüfil oma tähendus. Vanasti oli lihtne. Koolitarkus ütles, et igal rakul on kest, plasma ja tuum. Aegade jooksul on leitud DNA ja RNA, igasugused kromosoomid, geenid ja genoomid. Ja geene olevat igaühes meist mitukümmend tuhat, kui mitte rohkem. Geenitehnoloogia instituudi laborid on täis klaasanumaid ja seadmeid. Kuskil eraldatakse DNAst RNAd, kuskil kloonitakse taimerakke.
kromosoomidega sünkroonne. Sugurakke tootvates kudedes on ta reaktiveeritud, sest oogeneesis on vajalik, et mõnede X-liiteliste geenide mõlemad geenikoopiad oleksid aktiivsed. 5. Eerinevused kromosoomide arvus ja struktuuris 5.1. Kromosoomide uurimise tsütoloogilised meetodid Kromosoomide arvu ja struktuuri on võimalik uurida, värvides jagunevaid rakke teatavate värvidega ning vaadeldes värvunud kromosoome mikroskoobis. Vastavat teadusala, mis sellega tegeleb, nimetatakse tsütogeneetikaks. Kaasajal on tsütogeneetikal oluline rakenduslik väärtus meditsiinis. Tänu tsütogeneetikas kasutatavatele meetoditele on võimalik diagnoosida haigusi, mis on seotud kromosoomianomaaliatega. Mitoosikromosoomide analüüs Inimese karüotüüp Meioosikromosoomide analüüs Tsütogeneetiline varieeruvus 5.2. Inimese karüotüüp Inimesel on 46 kromosoomi: 44 autosoomi ja 2 sugukromosoomi. Autosoome
tõendab kraadi omaja ettevalmistust iseseisvaks uurimistööks; c) meditsiinidoktor (MD) mis omistatakse arstiteaduskondade lõpetajatele väitekirja kaitsmiseta, tõendamaks õigust iseseisvaks arstitööks. Teaduse õpetamine Kutsenimetus- Professor Dotsent või kaasprofessor Vanemassistent Lektor Assistent Vanemteadur on kõrge kvalifikatsiooniga teadlane, kes täidab töörühmas professori teadusala asetäitja funktsiooni või realiseerib iseseisvat uurimisprojekti. Kvalifikatsiooninõuded ühtivad dotsendile esitatavatega. Teadur on professori, dotsendi või vanemteaduri juhtimisel töötav uurimisrühma liige, kes iseseisvalt uurimisülesannet ei täida. Aunimetused Akadeemilise tava kohaselt omistavad ülikoolid audoktori nimetuse eriti suurte saavutustega teadlastele või kultuuriinimestele. Audoktori tiitli omistab ülikooli nõukogu.
replikatsioon ei ole teiste kromosoomidega sünkroonne. Sugurakke tootvates kudedes on ta reaktiveeritud, sest oogeneesis on vajalik, et mõnede X-liiteliste geenide mõlemad geenikoopiad oleksid aktiivsed. Erinevused kromosoomide arvus ja struktuuris Kromosoomide uurimise tsütoloogilised meetodid Kromosoomide arvu ja struktuuri on võimalik uurida, värvides jagunevaid rakke teatavate värvidega ning vaadeldes värvunud kromosoome mikroskoobis. Vastavat teadusala, mis sellega tegeleb, nimetatakse tsütogeneetikaks. Kaasajal on tsütogeneetikal oluline rakenduslik väärtus meditsiinis. Tänu tsütogeneetikas kasutatavatele meetoditele on võimalik diagnoosida haigusi, mis on seotud kromosoomianomaaliatega. Mitoosikromosoomide analüüs Enamus tsütoloogilisi uuringuid teostatakse mitoosi metafaasi kromosoomidega, sest siis on need kõige paremini jälgitavad
kromosoomidega sünkroonne. Sugurakke tootvates kudedes on ta reaktiveeritud, sest oogeneesis on vajalik, et mõnede X-liiteliste geenide mõlemad geenikoopiad oleksid aktiivsed. 32 7. Erinevused kromosoomide arvus ja struktuuris Kromosoomide uurimise tsütoloogilised meetodid Kromosoomide arvu ja struktuuri on võimalik uurida, värvides jagunevaid rakke teatavate värvidega ning vaadeldes värvunud kromosoome mikroskoobis. Vastavat teadusala, mis sellega tegeleb, nimetatakse tsütogeneetikaks. Kaasajal on tsütogeneetikal oluline rakenduslik väärtus meditsiinis. Tänu tsütogeneetikas kasutatavatele meetoditele on võimalik diagnoosida haigusi, mis on seotud kromosoomianomaaliatega. Mitoosikromosoomide analüüs Enamus tsütoloogilisi uuringuid teostatakse mitoosi metafaasi kromosoomidega, sest siis on need kõige paremini jälgitavad. Näiteks eraldatakse inimese verest valged vererakud ning kasvatatakse neid kultuuris,
kromosoomidega sünkroonne. Sugurakke tootvates kudedes on ta reaktiveeritud, sest oogeneesis on vajalik, et mõnede X-liiteliste geenide mõlemad geenikoopiad oleksid aktiivsed. 7. Erinevused kromosoomide arvus ja struktuuris Kromosoomide uurimise tsütoloogilised meetodid Kromosoomide arvu ja struktuuri on võimalik uurida, värvides jagunevaid rakke teatavate värvidega ning vaadeldes värvunud kromosoome mikroskoobis. Vastavat teadusala, mis sellega tegeleb, nimetatakse tsütogeneetikaks. Kaasajal on tsütogeneetikal oluline rakenduslik väärtus meditsiinis. Tänu tsütogeneetikas kasutatavatele meetoditele on võimalik diagnoosida haigusi, mis on seotud kromosoomianomaaliatega. Mitoosikromosoomide analüüs Enamus tsütoloogilisi uuringuid teostatakse mitoosi metafaasi kromosoomidega, sest siis on need kõige paremini jälgitavad. Näiteks eraldatakse inimese verest valged vererakud ning kasvatatakse neid kultuuris,
ebaõige ettekujutuse loomise teel. (KarS § 209.) Teose autoriks on füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose loonud. (Autoriõiguse seadus § 28 lg 2.) Legaaldefinitsioon võib kehtida kas kogu õigussüsteemi ulatuses või ainult selles õigusaktis, kus seda seletatakse. Selline kitsendus eristab legaaldefinitsiooni teaduses kasutatavatest definitsioonidest, kus enamasti taotletakse üldkehtivust või kehtivust mingi teadusala ulatuses. 2) Leksikaalne ehk sõnavaraline definitsioon ehk sõnaseletus teavitab, mis viisil on mingit terminit kombeks kasutada üldkeeles. See definitsioon ei sätesta termini tähendust, vaid annab teada, mil viisil üldkeelt kasutav isik seda terminit kasutab. Seletavates sõnaraamatutes defineeritakse termineid erinevatel viisidel, nt leksikaalse seose (sünonüümia-antonüümia) abil: peni – koer; piin – mõnu vastand; või termini sisu kaudu: kirves – tööriist puude
märgatavam. Vaatluse alla on võetud nii järellainetusega esile kerkinud tipud kui ka ulatus. Selle unikaalse, Eestis siiani tundmatu materjali kättesaadavaks tegemine käesolevas töös annab hea lähtepunkti järgnevatele uurimustele. 17 2. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD 2.1. AKULTURATSIOON: KULTUURILAENUD JA KULTUURILIITED. ÜHINEMISED Muusika muutuste uurimisest hakati etnomusikoloogias huvituma 1950. aastail, kui teadusala “antropologiseerudes” ilmnes vajadus kirjeldada ja põhjendada stiilipiiride muutusi laiema kultuurikoosluse raames. Bruno Nettl väidab, viidates siin ka Klaus P. Wachsmanni ja Alan P. Merriami töödele, et akulturatsioonialased uurimused, mis on naaberkultuuride vahelise lähema kontakti tulemus, on alguse saanud just muusika uurimustest (Nettl 1964: 4). Nagu viitab Pekka Jalkanen, ilmnesid antropoloogia probleemid teoorialoome alal; nii on etno-
ettekujutuse loomise teel. (KarS § 209.) Teose autoriks on füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose loonud. (Autoriõiguse seadus § 28 lg 2.) Legaaldefinitsioon võib kehtida kas kogu õigussüsteemi ulatuses või ainult selles õigusaktis, kus seda seletatakse. Selline kitsendus eristab legaaldefinitsiooni teaduses kasutatavatest definitsioonidest, kus enamasti taotletakse üldkehtivust või kehtivust mingi teadusala ulatuses. 2) Leksikaalne ehk sõnavaraline definitsioon ehk sõnaseletus teavitab, mis viisil on mingit terminit kombeks kasutada üldkeeles. See definitsioon ei sätesta termini tähendust, vaid annab teada, mil viisil üldkeelt kasutav isik seda terminit kasutab. Seletavates sõnaraamatutes defineeritakse termineid erinevatel viisidel, nt leksikaalse seose (sünonüümia-antonüümia) abil: peni koer; piin mõnu vastand; või termini sisu kaudu: kirves tööriist puude
annaabi.ee 
