Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Turu tasakaal (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis juhtub kauba hinnaga kui turul on a ülejääk b puudujääk?
  • Mis juhtub hinnaga kui turul on a ülejääk b puudujääk?
Vasakule Paremale
Turu tasakaal #1 Turu tasakaal #2 Turu tasakaal #3 Turu tasakaal #4 Turu tasakaal #5 Turu tasakaal #6 Turu tasakaal #7 Turu tasakaal #8 Turu tasakaal #9 Turu tasakaal #10 Turu tasakaal #11 Turu tasakaal #12 Turu tasakaal #13 Turu tasakaal #14
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 223197 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Turutasakaal- ja hind

TURU TASAKLAAL JA -HIND 1.Kuidas pakkumine ja nõudlus tasakaalustavad turgu? Pakkumine ja nõudlus iseenesest mitte ei tasakaalusta turgu vaid määravad hinna tõusu või languse. Turu tasakaalustab tarbija, kuna hind kujuneb vastavalt tarbija subjektiivsele hinnangule toote/teenuse tarbimisväärtuse suhtes. Mida nõutum on toode/teenus, seda rohkem tarbija on nõus tema eest maksma eeldades, et tema esmatarbe vajadused on rahuldatud. 2.Mis on defitsiit ja ülejääk ning kuidas saab turukonkurents neid kõrvaldada? Defitsiit on mingi toote/teenuse nappus ­ ülejääk on mingi toote/kauba ületootmine. Turukonkurents sunnib ettevõtjaid turustama oma kauoa tarbijale vastuvõetava hinnaga või lisama tootele/teenusele lisa hüvesid, et meelitada tarbijat oma pakutavat kaupa ostma. 3.Kuidas tekitavad nõudluse ja pakkumise muutused muutusi ka turuhindades? Nõudluse kasvades tõuseb (reeglina) toote/teenuse hind ­ kasvades kahaneb ka hind: seega võib järeldada, et toote/teenuse

Majandus
thumbnail
89
docx

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

soodustada tasakaalustatud majanduslikku ja sotsiaalset arengut; lahendada globaliseerumise probleemid ja säilitada Euroopa rahvaste mitmekesisus; toetada eurooplaste ühiseid väärtusi, nagu säästev areng, rikkumata keskkond, inimõiguste austamine ja sotsiaalne turumajandus. o Maastrichi kriteeriumid: Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKP-st. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5

Mikro- ja makroökonoomika
thumbnail
63
pdf

Mikroökonoomika. Konspekt 2010.

INDREK SAAR MIKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS................................................................4 1.1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA ..............................................................................................4 1.2. MAJANDUSE KESKNE PROBLEEM ...............................................................................................5 1.3. TOOTMISRESSURSID .................................................................................................................5 1.4. MAJANDUSES OSALEJAD EHK MAJANDUSAGENDID .....................................................................5 1.5. MAJANDUSSÜSTEEMID .......

Micro_macro ökonoomika
thumbnail
80
pdf

Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse

EESTI MAAÜLIKOOL Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse Loengukonspekt (I osa) Raul Omel Mikroökonoomika loengukonspekt varustab üliõpilase teadmiste pagasiga mikroökonoomika probleemistiku mõistmiseks. Mikroökonoomika raames omandatavad teadmised ja loodavad pädevused on oluliseks baasiks individuaalsete tootmis- ja tarbimisotsuste tegemisel ning kitsama suunitlusega majandusliku sisuga ainete edukaks läbimiseks. Mikroökonoomika baasteadmised omandanud üliõpilane omab süsteemset arusaamist tarbijate ja tootjate käitumisest turul, hindade ja koguste kujunemisest turul ning piiratud ressursside optimaalsest kasutamisest. 1. SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 2 2. TOOTMINE, SPETSIALISEERUMINE JA VAHETUS

Majandus (mikro ja...
thumbnail
85
docx

Mikroökonoomika

Pakkumisseadus kajastab samasuunalist positiivset seost hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Turupakkumine kujutab endast kõigi individuaalsete pakkujate poolt igal konkreetsel hinnatasemel pakutavate koguste üldsummat. Turupakkumiskõver on joon, mis saadakse individuaalsete pakkumiskõverate horisontaalsummana, kus ühel või teisel hinnatasemel liidetakse müüjate pakutavad kogused. Turu tasakaal on kui turu tasakaaluhind ja tasakaalukogus on võrdsed. Turu puudujääk e defitsiit on olukord, kui nõutav kogus turul antud hinna korral ületab pakutava koguse Turu ülejääk e sufitsiit on olukord, kui turul pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Tasakaalupunkt on nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikumispunkt. Maksimum hind on seadusega kehtestatud maksimaalne hinnatase. Miinimumhind e hinnapõrand on seadusega kehtestatud minimaalne hinnatase. Loeng 3: Nõudluse ja pakkumise elastsus

Majandus (mikro ja...
thumbnail
33
doc

Mikro & marko ökonoomika

LOENGUID MIKRO(EHITUS)ÖKONOOMIKAST SISUKORD: EESSÕNA : AINE KOHT ÕPPEKAVAS JA SOOVITAV KIRJANDUS 1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP

Micro_macro ökonoomika
thumbnail
196
pdf

Makroökonoomika

Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah

Makroökonoomika
thumbnail
5
doc

Mikro makro töö spikker

TKT-l ei tooda kõik firmad diferentseeritud toodangut. TKT-l on firmad hinnavõtjad ja maksimeerivad oma kasumi toodangu mahu muutmise teel. Tootmisvõimaluste kõver (TVK) näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemaslolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. (näitab hüviste erinevaid kombinatsioone, mida ühiskond võiks toota) Tootmisvõimaluste kõver ei kajasta kahe kauba parimat kombinatsiooni antud majanduses. Turu ülejääk "surub" hinnad alla, turu puudujääk "surub" hinnad üles. TVK nihkumist väljapoole ei too kaasa töötuse vähendamine. TVK nihutab paremale näiteks tehnoloogiline täiustus, mis võimaldab antud ressurssidega toota rohkem liha. TVK väljendab tõsiasja, et kui ühiskond kasutab kõiki oma ressursse, siis saab ühe kauba tootmist suurendada ainult tänu teise kauba tootmise vähendamisele. TVK-t ei nihuta näiteks vahendite otstarbekam ärakasutamine teeninduses.

Mikro ja makroökonoomika



Lisainfo

Mikro ja makro Alar Pukk

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun