osa selle tegevusest. Kõrgkoolid, mis ei pööra piisavalt tähelepanu turundusele, võivad ühel hetkel avastada, et nad on võrreldes teistega ebasoodsas seisus ja ei suuda enam haridusteenuste turul endisel tasemel konkureerida. [2] 3.Tallinna Ülikooli Balti Filmi ja Meediakooli turundamine Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli turunduskommunikatsiooni analüüs 3.1 Teadlikkuse / tuntuse tekitamine Tallinna Ülikooli Balti Filmi ja Meediakool (edaspidi BFM) levitab ennast erinevate allikate kaudu. Näiteks kasutab ta enda reklaamimiseks televisiooni, raadiot, internetti, välireklaame ning ajalehti, ajakirju. Oma reklaamimise valiku teeb ta sõltuvalt vaatajaskonna hulgast. Efektiivsemad on alati sellised kanalid, millel on suur vaatajaskond. Tuntuse tekitamise põhieesmärk on võimalikult palju õpilasi nii Eestist kui välismaalt BFM-i õppima meelitada. Mida rohkem ja erinevaid õpilasi, seda populaarsem kool ning seda ka
Sass Henno Elulugu ❖ sündis 13.10.1982 ❖ 1989-2001 Miina Härma Gümnaasium ❖ 2001-2003 Tartu Kõrgem Kunstikool ❖ 2003-2005 Tallinna Ülikool ❖ Eesti Televisioon ❖ 2007 Balti filmi- ja meediakool ❖ Al. 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige Looming ❖ ‘‘Elu algab täna’’-(2002) ❖ ‘‘Mina olin siin. Esimene arest’’ -(2004) ❖ ‘‘Mereröövlimäng’’ - (2005) ❖ Lühimängufilm ‘‘Südameasjad’’ -(2007) ‘‘Mina olin siin. Esimene arest’’ ❖ Romaanivõistluse võitja (2004) ❖ Hoogne stiil, selged karakterid, jõuline sõnakasutus ❖ noored, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi ❖ vaesus, vägivald, vangistus Kasutatud allikad
......................................................2 SITUATSIOONIANALÜÜS....................................................................4 TURUNDUSE EESMÄRGID JA STRATEEGIAD..........................................5 TURUNDUSMEETMESTIK....................................................................6 1 1 Turundusplaani kokkuvõte Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool (BFM) on Tallinna Ülikooli koosseisus olev õppeasutus, kus saab omandada televisiooni-, filmi- ja meedia- alast kõrgharidust. Õpetamine toimub inglise keeles. BFM’i õppekavad annavad erialase ettevalmistuse selleks, et töötada erinevates ametites, mis on seotud meedia, televisiooni või filmi tootmisega. Tudengitel on võimalus saavutada bakalauruse- ja magistritasemel haridust. BFM’is on 5 õppekava: audiovisuaalne media, ristmeedia produktsioon, filmikunst, teatri- ja
Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool Milos Forman Referaat Tallinn 2012 Sisukord Lapsepõlv 3 Haridus 3 Filmidest 3 ,,Lendas üle käopesa" 4 ,,Juuksed" 4 Järelsõna 5 Lapsepõlv Forman sündis 1932. aastal Tsehhoslovakkias Cáslavi linnas. Tema ema Anna Forman (sündinud Svábová) pidas suvehotelli, tema isa Rudolf Forman oli professor. Tema vanemad olid protestandid. Natsiokupatsiooni ajal mainis üks põrandaaluse antifasistliku liikumise liikmeid Gestapos ülekuulamisel Rudolf Formani kui põrandaaluses liikumises osalejat. Ta arreteeriti süüdistatuna keelatud raamatute levitamises ning suri 1944. aastal Buchenwaldis. Formani ema suri 1943. aastal Auschwitzis. Forman on öelnud, et ta ei mõistnud täielikult oma vanematega juhtunut enne kui ta nägi 16-aastaselt filmikaadreid koonduslaagritest. Forman elas Teise ma...
TALLINNA ÜLIKOOL Digitehnoloogiate Instituut Piret Gilden Arhiivihaldus FILMIARHIIV Referaat Õppejõud: Liivi Aarma Tallinn 2015 1 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................3 Filmiarhiivi ajalugu............................................................................................................................3 Fotode ja filmide kogumine Eesti Riigiarhiivi perioodil................................................................4 Iseseisva arhiivi asutamine.............................................................................................................4 Filmiarhiiv................................................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Balti Filmi- ja Meediakool Filmikunsti osakond Dresson NOUVELLE VAGUE: MURRANGU SAABUMINE PRANTSUSE FILMIKUNSTIS Referaat-essee Tallinn 2014 Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1 Eelmäng uue laine kerkimisele .................................................................................. 4 1.1 Caméra-stylo ...................................................................................................... 4 1.2 Cahiers du Cinéma ja Cinémathèque ................................................................. 5 1.3 Autoriteooria ............................................................................................
peale lugeda, st ta töötas uudistetoimetajana. Kukus töötades sai ta kutse minna tööle Eesti Ekspressi, mille ta ka vastu võttis. Muttika läks selle töökoha tõttu ka ajakirjanduse magistrikraadi omandama, sest režissööriharidusest tema meelest ei piisanud selle töö põhjalikuks tegemiseks. Siiski jäi tal magistrikraad omandamata, sest eelistas koolitöödele päevatööd. Uue võimaluse pakkus talle Balti Filmi- ja Meediakool, mille avamisest läks Muttika esialgu lugu kirjutama, kuid seal olles tundis, et tahab siiski filmikoolis õppida. (Engelbrecht 2009) 2001. aastal töötas Muttika Kanal 2 saate „Üle mõistuse“ juhina. Ajakirjas Sirp on teda kirjeldatud kui stiilipuhast postmodernset saatejuhti. „Jüri Muttika ujub järelnüüdises mängulaadis nagu kala vees, pidamata kuskil pingutama, lastes kaameral mõnuga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
