50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2021-10-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
414202
Õppematerjali autor
...................................................... 3 3.2 Areng............................................................................................................................3 4.Sarvekandja ehk isasloom....................................................................................................4 5.Metskitsed talvel.................................................................................................................. 5 METSKITS Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline. Metskits on Eestis üks tavalisimaid ulukeid, kes on Eesti aladel elutsenud juba ligi 10 000 aastat. 2008. aasta loenduse järgi elab Eestis 63 000 metskitse, tegemist on väga paigatruu liigiga. Metskits on levinud peaaegu kogu Euroopas. 1. Välimus Metskits on meie metsade üks ilusaimaid ja graatsilisemaid loomi. Tal on sihvakas keha ning
(Eestimaa fauna. Metssiga) Et Läänemaal on piirkonniti väga kõrge metssigade arvukus, siis ei ole mõtekas ka jahihooaega piirata. Küll aga suhtuvad jahimehed täie tõsidusega olukorda, kus lastud täiskasvanud siga võib osutuda emiseks ja küttimise tulemusena võib jääda pesakond põrsaid ilma emata. Täiskasvanud metssigade küttimist praegusel aastaajal juba välditakse jahimeeste poolt. (Läänemaa portaal metssead juba poegivad) Metskits (metskits google pildi otsing) Metskits on meie metsade üks ilusamaid ja graatsilisemaid loomi. Ta on sihvaka keha, peente jalgade ja saleda kehaga. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. (Eesti imetajad) Metskits on levinud peaaegu kogu Euroopas. Elupaigana eelistab
Metskits Süstemaatiline kuuluvus • Riik: loomariik • hõimkond: keelikloom • klass: imetaja • selts: sõraline • sugukond: hirvlased • perekond: hirvlased • liik: metskits Välisehitus ja elukeskkond Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. See on tal kaitsevärvus, selliste värvidega on teda raskem märgata erinevatel aastaaegadel. Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Need omadused annavad neile kiiruse ja kiire suunamuutmise võime. Tihe karvastik annab võimaluse meie ilmastikus elada, eelkõige talvel hakkama saada. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukkasid ja
emased on väiksemad. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Jooksuaeg saabub juunis-juulis. Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle. Metskits on taimtoiduline, toitudes rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloomadele võib ohtlikuks osutuda ka rebane. Eestis on metskits suhteliselt arvukas jahiloom. Metssiga - Sus Kiiljas kehakuju: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud (kaovad neljandal elukuul). Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud
Referaat METSKITS Bibi-Sharleen Seling Kadrioru Saksa Gümnaasium 6.B Klass 2013/14 Sisukord: Sissejuhatus ........................................................................... ........3 Välimus.................................................................. ...........................4 Elukoht ja eluviis, toitumine ......................................................5 Pojad........................
Välimus - Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Sokud kannavad enamuse aasta jooksul kahe harulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. Metskits on levinud peaaegu kogu Euroopas. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Seetõttu on ka nende arvukus näiteks Alutaguse põlistes metsades olnud alati madal, samas kui see mujal Eestis on enamasti üsna kõrge olnud. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt kitsed. Toitumine - Suvel toitub metskits enamasti rohttaimedest, talvel okstest ja võrsetest.Metskits on taimtoiduline,
KÕRVADE OTSAS ON TAL MUSTA OTSAGA KARVATUTID. ILVES KAALUB KUNI 25 KILO. LIIGUB PEAMISELT VIDEVIKUS JA ÖÖSEL. APRILLIS VÕI MAIS SÜNNIB 2..3, HARVA 5 POEGA. POJAD ON SÜNDIDES PIMEDAD. ILVESED SÖÖVAD KÕIKE, MIS LIIGUB JA MILLEST ILVESE POJAD JÕUD ÜLE KÄIB. METSKITS METSKITS ON SIHVAKA KEHA, PEENTE JALGADE JA SALEDA KEHAGA. SABA ÜMBRITSEB VALGE ALA, MIDA NIMETATAKSE SABAPEEGLIKS. ISASLOOMAD KANNAVAD SUURE OSA AASTAST SARVI. ELAB METSASERVADES JA METSATUKKADES. METSKITS METSKITS ON TAIMETOIDULINE, TOITUB ROHTTAIMEDEST NING PUUDE JA PÕÕSASTE OKSTEST JA VÕRSETEST. MAI LÕPUS SÜNNIVAD KITSEL 1..
KÕRVADE OTSAS ON TAL MUSTA OTSAGA KARVATUTID. ILVES KAALUB KUNI 25 KILO. LIIGUB PEAMISELT VIDEVIKUS JA ÖÖSEL. APRILLIS VÕI MAIS SÜNNIB 2..3, HARVA 5 POEGA. POJAD ON SÜNDIDES PIMEDAD. ILVESED SÖÖVAD KÕIKE, MIS LIIGUB JA MILLEST ILVESE POJAD JÕUD ÜLE KÄIB. METSKITS METSKITS ON SIHVAKA KEHA, PEENTE JALGADE JA SALEDA KEHAGA. SABA ÜMBRITSEB VALGE ALA, MIDA NIMETATAKSE SABAPEEGLIKS. ISASLOOMAD KANNAVAD SUURE OSA AASTAST SARVI. ELAB METSASERVADES JA METSATUKKADES. METSKITS METSKITS ON TAIMETOIDULINE, TOITUB ROHTTAIMEDEST NING PUUDE JA PÕÕSASTE OKSTEST JA VÕRSETEST. MAI LÕPUS SÜNNIVAD KITSEL 1..
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid