Bioloogia referaat (0)

Metssiga
(metssiga MARGUS ANSU/ POSTIMEES /SCANPIX)
Metssiga on Euroopas laialt levinud, puududes Inglismaal ja enamikus Skandinaavias. Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17.-19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa . Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest. Kaaluvad metssead paarsada kilogrammi. (Eesti Imetajad )
Metssiga on üks tore ja asjalik loom, kes elab väga mitmesugustes elupaikades. Eestis on ta levinud alates 1930. aastatest . Harukordselt hea haistmise ja kuulmisega loom, kes sööb kõike: taimsest toidust ja vihmaussist kuni põdura liigikaaslaseni. Peamine toiduhankimise viis on tugeva lihaselise kärsaga maa tuhnimine. Söödikutest vabanemiseks ja kere jahutamiseks armastavad võtta mudavanne. Metssead elavad ja tegutsevad vana emise juhitud karjana. Kuldid elavad üksi, ühinedes karjaga sügisesel jooksuajal. Põrsad (4-12) sünnivad kevadel. Eluiga 9-25 aastat. Metssiga on väga hinnatud jahiloom. (Eestimaa fauna. Metssiga)
Et Läänemaal on piirkonniti väga kõrge metssigade arvukus, siis ei ole mõtekas ka jahihooaega piirata. Küll aga suhtuvad jahimehed täie tõsidusega olukorda, kus lastud täiskasvanud siga võib osutuda emiseks ja küttimise tulemusena võib jääda pesakond põrsaid ilma emata. Täiskasvanud metssigade küttimist praegusel aastaajal juba välditakse jahimeeste poolt. (Läänemaa portaal – metssead juba poegivad)
Metskits
(metskits google pildi otsing)
Metskits on meie metsade üks ilusamaid ja graatsilisemaid loomi. Ta on sihvaka keha, peente jalgade ja saleda kehaga . Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. (Eesti imetajad)
Metskits on levinud peaaegu kogu Euroopas. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Seetõttu on ka nende arvukus näiteks Alutaguse põlistes metsades olnud alati madal, samas kui see mujal Eestis on enamasti üsna kõrge olnud. Metskits on paigatruu loom. Harilikult jääb tema tegutsemisraadius viie kilomeetri piiresse.
Ohtu märganud metskitsel tõusevad sabapeegli karvad turri. Põgenedes võib kits teha kõrgeid ja kuni kuue meetri pikkuseid hüppeid. (Eesti imetajad)
Jooksuaja saabudes juunis-juulis muutuvad sokud rahutuks ja kaotavad kitsi jälitades oma tavalise ettevaatlikkuse. Sel ajal võib metsas kuulda sokkude koera haugatusele sarnanevaid möiratusi ja kitsede piiksuvat häälitsust. Sokkude vahel toimuvad ka ägedad võitlused, mis võivad mõnikord lõppeda ühe või mõlema soku haavamise või isegi surmaga, kuid enamasti piirdutakse siiski vaid jõudemonstratsiooniga. Võitluseks läheb vaid võrdsete vastaste vahel. Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub. Tugevam sokk saab õiguse emasega paarituda. (Eesti imetajad)
Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle. Vastsündinud talled jäävad oma sünnipaika nädalaks ajaks lamama. Kui neile metsas käies peale sattuda ei püüagi nad põgeneda, sest põgenemisinstinkt pole neil veel arenenud. Nädala aja pärast hakkavad talled juba koos emaga ringi liikuma. (Eesti imetajad)
Kuni paarinädalased talled suruvad hääle või puudutuse peale ennast vastu maad ja ei mõtlegi põgeneda. Selline komme saab paljudele saatuslikuks heinaniitmise aegu. ( Kuu loom – metskits Rainer Kerge )
Metskits on taimtoiduline , toitudes rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Talvel söövad metskitsed janu kustutamiseks kuuse-ja männiokkaid.
Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad . Noorloomadele võib ohtlikuks osutuda ka rebane . Palju metskitsetallesid hukub ka heinakoristustööde ajal vikatite ees. Metskits on ka väga vastuvõtlik mitmetele haigustele.
Eestis on metskits suhteliselt arvukas jahiloom. Eestis on umbes 30 000 metskitse. (Eesti imetajad)
Põder
(põder eesti imetajad)
Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190 cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. (Eesti imetajad)
Emast põtra nimetatakse põdralehmaks, isast põdrapulliks. Põdrapullil on uhked sarved, mida iga sügis vaja läheb, sest ees ootavad lahingud teiste pullidega. Põdralehmal sarvi ei ole. Põdravasikad on sündides kaetud pruunika titekarvaga.(Vikipeedia põder)
Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest , süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu , lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape , lubi, parkaine ), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. (Eesti imetajad)
Põdraema kannab vasikat 8 kuud ja toob aprilli lõpul või mai alguses ilmale ühe, harva kaks vasikat. Vastsündinult kaaluvad vasikad 6...15 kg ja on kaetud heleda titekarvaga. Kuid nad kasvavad ruttu, võttes ööpäevaga kaalus juurde kuni 2 kg. Metsast leitud ja koju viidud põdravasika saatus on tavaliselt kurb. Nad harjuvad inimese hoolitsusega ega ole võimelised vabas looduses elama. Vangistuses aga kipuvad täiskasvanud loomad sarvede või sõralöögi abil inimesega suhteid selgitada. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Eluiga ületab looduses harva 15 aastat. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil: talvel moodustunud lubisoolarõngad on kitsamad kui suvised . Põder on ilus loom. Kohtumine võimsa põdraga metsaserval on elamus igaühele. (Eesti imetajad)
Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Vanasti ütlesid jahimehed, et kui lähed karujahile, pane säng valmis, aga kui põdrajahile, siis puusärk. Tõsi, üks jalahoop võib olla juba surmav . Kuid enne rünnakut lingutab põder kõrvu ning põtkib jalaga pinnast üles. See on kindel signaal , et tuleb jooksu panna. Võib olla kindel, et põder ei viitsi vaenlast jälitama hakata. Ohtlikud võivad põdrad olla pulmade ajal augusti lõpul, septembri alguses. Sel ajal kostub metsast põdrapulli mörisev soig. (Eesti imetajad)
Kokkuvõte
Metssiga on Euroopas laialt levinud, puududes Inglismaal ja enamikus Skandinaavias metsloom. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Metssiga on üks tore ja asjalik loom, kes elab väga mitmesugustes elupaikades. Kuldid elavad üksi, ühinedes karjaga sügisesel jooksuajal. Põrsad (4-12) sünnivad kevadel. Eluiga 9-25 aastat.
Metskits on meie metsade üks ilusamaid ja graatsilisemaid loomi. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Ohtu märganud metskitsel tõusevad sabapeegli karvad turri. Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle. Eestis on metskits suhteliselt arvukas jahiloom. Eestis on umbes 30 000 metskitse.
Põder on eesti metsade kõige suurim loom. Põder võib kasvada kuni 2 meetri kõrguseks ja tema lõua all olev habe võib kasvada ligi 40 cm-i pikkuseks . Põdrapulli kaal ulatub 600kg ligi 10 meest kaaluvad kokku. Põdrad söövad suvel 30…40 kg ja talvel 15…20 kg rohtu. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Ohtlikud võivad põdrad olla pulmade ajal augusti lõpul, septembri alguses.
Kasutatud kirjandus:
Eesti imetaja metssiga: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.ht m
Eesti imetaja metskits: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.ht m
Eesti imetaja põder: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.ht m
Eestimaa fauna. Metssiga: http://www.hot.ee/elmo/2002/m/m256.html
Vikipeedia põder: http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5der
7