(seda meetodit kasutades võib värv drastiliselt muutuda aga materjal on tugevam.) · Konserveerimine kuiva liiva, maarjajää, pesupulbri, booraksi või silikageeli sees. Väga hästi sobib nii kuivatada lõhnavaid taimi. Võtta kaanega nõu asetada põhja kiht silikageeli asetada peale lilled ja puistata vahele jälle puru nii , et lill saaks kaetud. Sobivaid lilli kuivatamiseks: Õlelill, Ümar kera- rebashein, kääruline parkjuur, paberlill, longus rebashein, harilik lina, jumikas, mätashari, kipslill. Haljastuses Vahetevahel peab florist ka nõu andma peenra või lillenõu kujundamisel. Väga lihtne on teha lilleampel või mõni kena pott suvelilledest. Tuleb lihtsalt teada, mis lilled võib kokku panna ja mis taim kuhugi sobib. Taimi istutades peab järgima reeglit et kõrgused oleksid paigas: suured lilled keskele kui on ümmargune nõu ja madalamad äärde
Taim on valguse ja soojuse armastaja, õitseb ja kasvab hästi valges, soojas kohas, hästi väetatud ja kobestatud pinnases. Olenemata eelnevast, on taim siiski vähenõudlik, küllaltki põuakindel, kannatab ka väiksemat külmaperioodi ( -2-3 kraadi). Kasvab üldiselt igal pinnasel. Sobib peenrale, rõdukasti, konteineritesse-anumatesse. Kontenerhaljastusse, aktsenttaimeks. Joonis 38. Aed-raudürt (http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_878_big.jpg) Rebashein (Amaranthus) -longus rebashein (A. caudatus) Eelistab keskmise viljakusega huumusrikast niisket mulda ja tuulevaikset päikeselist kasvukohta. Longus rebashein talub ka toitainetevaest pinnast. Põuaperioodil on soovitav kasta, et pikendada õitsemisaega. Aktsenttaim. Joonis 39. Longus rebashein 'Crimson Tassels' (http://www.plantpost.eu/images/preview3/Lilleseemned/K120212.jpg)
TERAVILJAD JA TOOTED Teravili on peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuuritaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade - saamiseks. TERAVILJADE LIIGID Kõrrelised, sealhulgas rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis, hirss, sorgo, tritikale (nisu ja rukki hübriid) ja metsik riis (tuskaroora vesiriis). Mittekõrrelised, näiteks tatar (taralised), rebashein (rebasheinalised) ja kinoa ehk tšiili hanemalts (hanemaltsalised) TERAVILJADE AJALUGU • Alates põllumajanduse tekkimisest 10. aastatuhandel enne meie aega • Teraviljakasvandus näitas riigi majandustaset • Esimesed teraviljad, mis kodustati, olid nisu ja oder • Antiikaja tähtsaim leivavili oli nisu, oder ja rukis • Kõige lihtsam teraviljaliik on spelta nisu VILJATERA EHITUS TOITAINETE SISALDUS • Valku tavaliselt 8-15%
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Nimi Teraviljad Referaat Olustvere 2014 Sissejuhatus Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade teriste ehk terises olevate terade saamiseks. Teraviljade hulka kuulub ka mittekõrrelisi, näiteks tatar (sugukonnast tatralised), rebashein (sugukonnast rebasheinalised) ja kinoa ehk tsiili hanemalts (sugukonnast hanemaltsalised). Teraviljade saaki tarvitatakse toidu valmistamiseks (harilikult jahu, kruupide, tangude või helvestena), tärklise-, piirituse- ja õlletööstuses ningloomasöödaks. Teravili on inimkonna põhitoidus; terade saamiseks kasvatatakse teravilja rohkem kui 50%-l kogu maakera külvipinnast. Terades on kõiki inimesele ja loomadele vajalikke toitaineid: valke, rasvu, sahhariide, mineraalaineid, vitamiine jms
2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. Avamaa Üheidulehelised käpalised Orchidaceae loalised Juncaceae amarüllilised Amaryllidaceae lõikheinalised Cyperaceae tarn Carex liilialised Liliaceae laugulised Alliaceae bambus Bambuseae stepirohi Stipa L. sebralill e. juudihabe Tradescantia hosta Hosta kannad Canna spargel e. asparaagus Asparagus officinalis Kaheidulehelised kermesmari Phytolacca kanep Cannabis rebashein Amaranthus sinine käoking Aconitum napellus himaalaja jalgleht Podophyllum hexandrum Royle bergeenia Bergenia harilik füüsal Physalis alkekengi vilt-ristirohi Senecio cineraria üheksavägine Verbascum thapsus raudosi Equisetum hyemale laanesõnajalg Matteuccia salu-siumari Actaea spicata liiv-vareskaer Leymus arenarius linaliilia Phormium jasmiin Jasminum kaisel Schoenoplectus pilliroog Phragmites Püsikud, puud ja põõsad hõlmikpuu Ginkgo biloba küdoonia Cydonia tulbipuu Liriodendron
Värvuselt on õied enamasti sinised, kuid võivad olla ka sinivioletsed, harvem purpurpunased, lillakasroosad kuni valged. Õitseb juunist septembrini OHTENE MÕRSJALILL Gaillardia aristata OHTENE MÕRSJALILL Gaillardia aristata Kõrgus umbes 40-50 cm Õitseb juuli-september Kollaseid, punase südamikuga õisi kandvad taimed. Sobilik lõikelilleks. Seemned külvata otse päikeselisele kasvukohale. Kuiva toitainevaese mullaga päikeseline kasvukoht, LONGUS REBASHEIN Amaranthus caudatus LONGUS REBASHEIN Amaranthus caudatus Kõrgus 100-120 cm. Väikesed õied moodustavad maani rippuvaid bordoovärvi 'sabasid'. Õitseb juuli september Muld toitainerikas ja vett läbilaskev. Kasvukoht päikseline või õige pisut varjuline. Õied veripunased, sortidel ka rohelised. õied koondunud pikkadesse sabalaadsetesse rippuvatesse õisikutesse, mille pikkus võib olla 50 cm või rohkem
Nisujahu SISSEJUHATUS TERAVILJAD Teraviljad on enamasti kõrreliste sugukonda kuuluvad kultuurtaimed, mida kasvatatakse tärkliserikaste söödavate terade saamiseks. Teraviljade hulka kuuluvad kõrrelised, sealhulgas nisu, rukis, kaer, mais, riis ja hirss. Teraviljade hulka kuuluvad ka mittekõrrelisi, näiteks tatar, rebashein ja kinoa. Valdava osa kõrreliste juurestikust moodustavad lisajuured, mis omakorda moodustavad narmasjuurestiku. Juurte põhimass paikneb huumushorisondis. Teraviljade hulgas on tugevaima juurestikuga mais, rukis ja talinisu. Vars koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast ja õõnsast torujast sõlmevahest. Kõrred kasvavad nii tipust kui sõlmede pealt. Iga sõlmevahe on pikem temast allpool olevast. Kõrre pikkust sõltub sordist ja kasvutingimustest.
Ent ei maksa unustada, et ta on hingelt jahimees. Seetõttu erutavad tema meeli ka hirved. Selle tulemärgi värvid on lilla ja punakaspruun, kontrastiks koobaltsinine. Amburi metall on tina. Inspiratsioonireisid viigu teda Hispaaniasse, Ungarisse, Lõuna-Aafrikasse, Saudi Araabiasse või Austraaliasse. Kaljukits sobib sõralisi pidama Kaljukits kepsutaks meelsasti aaskannikeste või võõrasemade vahel, taamal luuderohuga kaetud iidne müür. Ent lillede seast võluvad teda ka rebashein, jumikas, kanep, harilik luudpõõsas, kolmiklill, kipslill, kameelia ja magnoolia. Puudest meeldivad Kaljukitsele mänd, jalakas, jugapuu, paju, haab ja pappel, loomadest muidugi mõista kitsed ja teised sõralised. Kaljukitse värvipalett on tume: tumehall, sokolaadipruun, must, indigo. Mõni ime maa märk. Ent metallidest sobivad Kaljukitsele hõbe ja plii. Kaljukits võiks koduaia kujundamisel malli võtta Leedust, Bulgaariast või Makedooniast. Ent teda kisub ka Indiasse, Afganistani,
Raskesti tõrjutav.) 2. Paljunemisviis enamus paljuneb seemnetega (e. generatiivselt), pikaealised on aga võimelised paljunema peale seemnete veel ka juure- ja varretükkidega või lehtedega (e. vegetatiivselt); 3. Eluea pikkuse järgi - lühiealised ja pikaealised umbrohud Lühiealised: Siia kuuluvad 1-2 aastased umbrohud. 1-aastased: valge hanemalts, konnatatar, kirju kõrvik, raudnõges, harilik nälghein, harilik piimalill, harilik punand, tähkjas rebashein, põldrõigas, põldsinep, verev iminõges · Suviumbrohud hakkavad kevadel seemnest kasvama, võivad anda suve jooksul mitu põlvkonda, aga talve saabudes surevad; · Talvituvad umbrohud on suviumbrohud, mis hakkavad samuti kevadel seemnest kasvama, võivad anda suvel mitu põlvkonda, ületalve aga talvituvad lehekodarikuga või puhmana. Kevadel hakkab talvitunud taimik varakult kasvama, õitsema ja uut seemet andma; · Taliumbrohud 2-aastased
peavad lugu ka kogu maailma vegetaarlased. 20 3.6 Kinoa Kinoa, kunagine inkade püha vili, ilmus meie mahetoodete riiulitele mõni aeg tagasi ja need, kes selle "sabaga" seemne kasutamise ära on õppinud, vaimustuvad selle heast maitsest. Igapäevaelus ei tea me, et paljud maltsad (Atriplex), sh ka hanemalts (Chenopodium) või rebashein (Amaranthus), on kõik ühe suure, 2000-liigilise rebasheinaliste (Amaranthaceae) sugukonna taimed. Tänapäeval kasvatatakse tšiili hanemaltsa ehk siis selle seemneid, kinoad, Colombiast Tšiili ja Argentinani, aga ka Põhja-Ameerikas. Tšiili hanemaltsa õisikud on tihedad ja püstised, arenedes varre tipmiste lehtede kaenlas. Toiduks kõlbavad süüa ka lehed, kuid rohkem hinnatakse seemneid, kuna nende plussiks on vähene gluteenisisaldus ja rohkesti aminohappeid.
?? Kastan on pöögiline, tamme sugulane. Võib süüa kastanit paetult. Hobukastan ja kastan ei ole sugulased. Hobukastan on mingi seebipuu. Väiksemad seemned Hanemalts (näljaleib vene keeles) sisadavad saponiine. Vits hanemalts müüdi seemneid maasika spinati nime all.Vähese saponiini kogusega. Üheaastane taim. Linnurohud täiest söödavad nagu tatraterad. Probleem on nende kokku korjamisel. Hapuoblikas seemned söödavad Rebasehein aialilled (rebaseseaba) ka tähtjas rebashein. Seemned täiesti söödavad umbrohuks ei kasva, sest linnud söövad äa. Parthein kasvab seal kuus riis. 100a tagasi olla nedi soomes kogutud, nii, et müüdi poes mannana. Timut meeutab hirssi. Ei tohiks mürgised olla. Jalakas tooed seemned. Söödavad Künnapuu toored seemned söödavad. Õlirikkad seemned Õli ja palju kaoreid aga inimese jaoks otseselt söödavad tavaliset ei ole. Omane korvõielistele.
lehtede kohal asetsevatesse, kuni 10 cm läbimõõduga kännasjaisse liitõisikutesse. Sordist olenevalt võib õisikute värv olla nii valge, lavendlikarva, roosa, punane kui helesinine. Kuigi tegu pole väga kapriisse taimega, oleks eelistatuimaks päikseline kasvukoht, liiga varjus võib taime õitsemine olla kasin. Mullastiku suhtes pole taimel samuti erilisi nõudmisi, kuid ei talu liigset kuivust ega liiga märga ja rasket mulda. AMARANTHUS CAUDATUS - LONGUS REBASHEIN • Taime kõrgus 60–100 cm. Püstisel varrel on väikestest õitest moodustunud rippuvad kobarad, mis on enamasti lillakaspunased, olenevalt sordist võivad õied olla ka rohekasvalged ja punastes toonides. Rippõisikute pikkus võib ulatuda 50–60 cm. Lehed on ovaalsed, helerohelised, teravaotsalised ja kõlbavad süüa. ANTIRRHINUM MAJUS - SUUR LÕVILÕUG • Külmakindel ja valgustarmastav taim kõrgusega kuni 90 cm. Leekpunased õied on koondunud pikkadesse õisikutesse
annaabi.ee 
