Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"taimena" - 44 õppematerjali

Maitsetaimed - LÜHIKOKKUVÕTE
2
pdf

Maitsetaimed - LÜHIKOKKUVÕTE

sugukonnast. Ehkki enamik basiilikuid on üheaastased, on mõni ka pikema elueaga. Basiilik kasvab looduslikult Lõuna-Aasias, Lähis-Idas, Iraanis, Pakistanis, Afganistanis ja Indias. Harilik Rosmariin Harilik rosmariin​ (Ladina keelse nimega ​Rosmarinus officinalis​) on huulõieliste sugukonda rosmariini perekonda kuuluv mitmeaastane poolpõõsaliik.Eestis kasvatatakse rosmariini peamiselt üheaastase taimena, sest tihti ei ela ta talve üle.Harilik rosmariin pärineb tõenäoliselt Vahemere maadest. Tänapäeval kasvatatakse taime Prantsusmaal, Hispaanias, Venemaal, Itaalias, Portugalis, Kreekas, Marokos, Tuneesias ja Suurbritannias. Harilik iisop Harilik iisop​ ​(Hyssopus officinalis)​ ehk üldkeeles ​iisop​ on huulõieliste sugukonna iisopi perekonda kuuluv mitmeaastane igihaljaste poolpõõsaste liik.Kasvab looduslikult

Varia → Kategoriseerimata
1 allalaadimist
Iluaiandus
1
txt

Iluaiandus

Paljundamine vrsikutega *emataime kljes juurduma pandud vrsed vi oksad *saab paljundada lisajuuri moodustatavaid taimi. VRSIKUTEGA PALJUNDAMISE EELIS *Kogy aeg toimub orgaaniline ja mineraalne toitumine *Vrse kasvab ja kogunevad toitained *See soodustab lisajuurte tekkimist Tekivad vrsikud looduslikult *saab paljundada mningaid okaspuid *unapuude kloonalused KUHJEVRSIKUD *Mulla kuhjamisega emataime mber *juurdunud vrsikud eraldatatkse emataimedest ja kasutatakse iseseisva taimena (vajab vheksitd) RENNVRSIKUD *emataime 1aastane oks painutatakse maapinnale vi emataimed istutatakse juba viltuses asendis kraavi 1meetriste vahedega.*Emataime oksad kinnitatakse konksudega vi meaetakse ladvaosa mulla alla. PISTIKUD: *on emataimedest eraldatud osad,millel pole mnd vegetatiivelundit (juurt vi pungi) *puuduvad elundid taastuvad arenevatest lisajuurtest vi lisapungadest. *tuntakse erisuguseid pistikutpe. Pistoks:

Põllumajandus → Aiandus
49 allalaadimist
Leesikas e-seapohl
4
docx

Leesikas e. seapohl

teed kasutatakse põie- ja neerupõletiku, neeruliiva ja -kivide korral. Tööstuses on lehti kasutatud pehmete nahkade parkimisel ja värvimisel, kuna need sisaldavad parkaineid. Tubakavaestel aegadel on leesikat kasutatud ka tubaka aseainena. Haljastajad peavad leesika dekoratiivvormidest lugu tema vähenõudlikkuse tõttu, teda on hea kasutada kuivades parkides, teetammide ja jäätmaade elustamiseks. Metsakasvatajad hindavad leesikat tema võime tõttu metsatulekahjusid tõkestada. Igihalja taimena ei võta leesikas tuld ja aitab põhjarajoonides vältida hävitavaid metsapõlemisi.

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
Oder Kodune töö
10
pptx

Oder Kodune töö

 Kasvunõuete poolest on oder lähedane nisule, vajab paraniisket neutraalse reaktsiooniga liivsavimulda ning head eelvilja (sobiv on näiteks kartul)  Otra eristatakse selle järgi, mitu tera on odrapeas ridamisi. Vastavalt sellele eristatakse kahe-, nelja- ja kuuetahulist otra. Odrast  Otra on nii tali- kui ka suviodra sorte.  Taliotra kasvatatakse eelkõige Lääne- ja Kesk Euroopas, Ukrainas ja Venemaa lõunaosas. Külmakartliku taimena pole taliodra kasvatamine Eestis kuigi hästi õnnestunud.  Eestis kasvatatakse põhiliselt suviotra.  Eestis on odrakasvatuse vanimad andmed Asva linnusasulast esimese aastatuhande algusest eKr. Odra kasutamine Odrateradest valmistatakse tavaliselt tangusi, kruupe ja jahu. Jahust valmistatakse omakorda pagaritooteid ning tangust ja kruupidest enamasti putru. Odrajahust saab valmistada Eesti rahvustoiduks peetavat odrakaraskit.

Loodus → Eesti taimestik ja loomastik
3 allalaadimist
Perekond elupuu aedvormid
22
odp

Perekond elupuu aedvormid

● Nooremaid taimi soovitav varakevadel varjutada päikese eest. Harilik elupuu 'Little Gem' Thuja occidentalis Poolkerajas vorm ● Kasvukuju: tihe, kerajas, kääbus. ● Kõrgus: kuni 0,6m. ● Laius: kuni 0,6m. ● Okkad: tumerohelised. ● Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline, kasvab paremini parasniisketel muldadel. ● Kasutamine: igal pool haljastuses, hinnatud kääbusheki taimena. ● Märkus: talub hästi pügamist ja saastatud õhku.

Metsandus → Metsandus
9 allalaadimist
Tomat ehk Pomme da amore
20
pptx

Tomat ehk Pomme da amore

sajandil hakkati tomatid kasutama toiduks. • Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania kasutasid tomatid toiduks esimesena ning nende riikide rahvusköögis mängib tomat siiani väga olulist rolli. • Itaalia, Prantsusmaal ja Hispaania on ka Euroopa suurimad tomatikasvatajad • Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe. Tomat tänapäeval • Tänapäeval kasvatatakse tomatit kogu maailmas • Põhja-Euroopa kliimas kasvatatakse  peamiselt üheaastase kasvuhoone taimena • Euroopas kasvatatakse tomatit kokku umbes 400 000 hektaril • Tomatid kasvatakse Euroopas kõige rohkem Itaalias (110 000 ha) • USA-s viljeldakse tomatit kuni 190 000 hektaril ja Türgis kuni 175 000 hektaril. • 2012. aastal toodeti maailmas kokku 161,8 miljonit tonni tomateid, tomatikasvatuse all oleva maa pindala Tomati kasvatamine Eestis • Tomat on väga valgusnõudlik. • Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi lühike kestus.

Toit → Toitumise alused
14 allalaadimist
Lollo rosso
11
pptx

Lollo rosso

Lollo rosso Päritolu Lollo rosso on vahemere päritolu Tõelised selle kultuuri kummardajad on hollandlased ja prantslased kellede toiduratsioonis on ta esikohal. Käesoleval ajal on ta laialt levinud köögiviljakultuur eri maades, kus on pehme jahe ja niiske kliima. Vitamiinide sisaldus Toiteväärtus: Kiudainerikas, sisaldab K- ja C-vitamiini Ta sisaldab karotiini, vitamiine B1,B2,B6,C,PP,P,E,K, Retseptid Fetasalat 200 g Grüne Fee Lollo Rosso salatit 1 karp kirsstomateid või 4 väiksemat tomatit 0,5 tk Grüne Fee kurki 1 dl musti kivideta oliive 1 purk õlis säilitatud fetajuustu 1 pisike sibul KASTE: 1 sl õunaäädikat või 1,5 sl sidrunimahla näputäis purustatud musta pipart 3 sl fetajuustu säilitusõli 1 noaga peenestatud küüslauguküüs Rebi kätega salat tükkideks ja puista vaagnale. Lõika kurk juustuhöövliga õhukesteks laastudeks ja keera need rullideks. Lõika kirsstomatid pooleks, suuremad tomatid sektoriteks. Nõruta juus...

Toit → Toiduaine õpetus
2 allalaadimist
Toataimed
25
doc

Toataimed

temperatuuri . Peale juurte vajavad niiskust ka lehed . Pehme , lubjavaba , liege vihmavesi sobib kastmiseks ja piserdamiseks kõige paremini . Kasvusubstraadiks sobib savikas muld , kuhu on segatud kõdusõnnikut ja lehemulda . Kasvuperioodil väetatatkse iga kahe nädala tagant . Puhkeperioodiks väetamine lõpetatakse . Kevadelvõib allamanda suuremasse potti istutada . Pistikutega paljundamine on lihtne . Pärit on see taim Lõuna- Ameerikast . Kasutatakse õisdekoratiivse taimena siseruumides , talveaedades või verandadel . Suveks võib viia aeda päikesepaistelisele , kaitstud kasvukohale . Kahjuriteks ja haigusteks on lehetäid , villtäid , karilased , kilptäid ja kedriklestad . [1][2][5] Aaloe ( Aloe ) Aaloedei tunta mitte ainult toa - , vaid ka ravimtaimena . Taimemahl on osutunud heaks põletushaavade ravimiks . Aaloe küll õitseb , kuid teda ei armastata vaid selle tõttu . Oma kaheksajalga meenutava välimuse ja kaunite

Bioloogia → Bioloogia
36 allalaadimist
Läänemeri ja sellega seonduv
25
ppt

Läänemeri ja sellega seonduv

vähenevad koos soolsuse vähenemisega ida ja põhja suunas. Taimestik Taimestik on Läänemeres liigivaene. Selle põhiosa moodustavad vetikad. Väheseid õistaimeliike (meri- särjesilm, sõõr-särjesilm, räni-kardhein, tähk- vesikuusk, kamm-penikeel jt) loetakse teisesteks mereasukateks. Räni-kardheina vars kasvab 1­3 m pikkuseks. Räni-kardhein Tähk-vesikuusk Kamm-penikeel Meri-särjesilm talvitub terve taimena, talub jäässe külmumist. Meri-särjesilm Loomastik Läänemere loomastiku moodustavad eri ajajärkudel sisserännanud organismid: · riimveelised ja merelised glatsiaalreliktid (Joldiamerre rännanud liikide järglased) · merelised boreaalsed (põhjamaised) liigid · mandriveekogudest pärit mageveeliigid Lühikese eksisteerimisaja tõttu ei ole Läänemeres

Geograafia → Geograafia
24 allalaadimist
Võõrliigid
4
docx

Võõrliigid

21) Kurdleheline kibuvits- küllaltki külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes; Eestis väga levinud ilupõõsas; 22) Kartulimardikas- kodumaa on Põhja-Ameerikas, omab väga suurt rännuinstinkti, massilisi väljarändeid teevad nad tavaliselt kevadel mai- ja juunikuus; 23) Ondatra- looduslik levila on Põhja-Ameerikas; Eestisse on introdutseeritud 1947. ja 1952. aastal, olles nüüd naturaliseerunud liik; 24) Hobuoblikas- suurekasvulise taimena muudab rohumaid liigivaesemaks; 25) Tulipart- Eestis on üliharuldane eksikülaline; tuliparte on kerge kodustada; 26) Kühmnokk-luik- pesitseb Põhja-, Lääne-, Kaspia ja Musta mee ärsetel aladel; soodsatel talvedel talvtub Eestis; 27) Kaunis teleekia- Eestis kasvatatakse ilutaimena, kuid metsistub kergesti; paljuneb hästi nii vegetatiivselt kui ka seemnetega; 28) Valgeamuur- peetakse üheks kõige tähtsamaks akvakultuuri objektiks maailmas ja kultiveeritakse

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - ODER-
40
ppt

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - ODER

60 ­ 115 päeva. · Oder on edukalt kohanenud erisuguste ilmastikutingimustega. · Kasvab seetõttu kaugel põhjas (70. laiuskraadini), lõunapiir ulatub Aafrikas Sahara kõrbest lõuna poole. 9 · Odratera võib olla: olla - kestaga, - ilma kestata. · Tuntakse tali- ja suviotra. · Taliotra kasvatatakse: - Lääne- ja Kesk-Euroopas, - Ukrainas, - Venemaa lõunaosas. · Külmakartliku taimena pole taliodra kasvatamine Eestis kuigi hästi õnnestunud (2010. a 1600 ha). 10 Päritolu ja levik · Oder nagu nisugi on üks vanemaid teraviljakultuure. · Tunti ja kasvatati 7000 ­ 9000 aastat tagasi Ees-Aasias, Egiptuses jm. · Harilik oder (Hordeum vulgare) arenes välja metsikust odrast (Hordeum spontaneum), mis kasvab looduslikult Lähis-Idas. 11 · Metsiku odra teriseid on leitud 10­12

Toit → Toitumise alused
18 allalaadimist
Jõhvikas
4
doc

Jõhvikas

Tootmispõlluna võib kasutada ka ammendatud freesturbavälja. Freesturbaväljale on taimede istutamine lihtne, sest pinnast ei ole vaja ette valmistada Jõhvikataimed istutatakse peenrasse tavaliselt mai esimesel poolel. Taimede vahekaugus võiks olla 20×20 cm kuni 20×30 cm. Jõhvikaid saab külvata ka seemnetega. Taimede hooldus 2 Jõhvikapeenar tuleks rajada päikeselisele kohale. Jõhvikaid igihalja taimena ohustab kõige rohkem talvine päike ja külm, kui parasjagu ei ole lund, mis jõhvikataimi kataks. Koduaias tuleks jõhvikapeenrale talveks peale panna varjutuskangas, kuuseoksad ja/või katteloor. Jõhvikas on üleväetamise suhtes väga tundlik ja võib liigse väetamise korral oma lehed maha visata. Väetamisel tuleb jälgida, et pigem väetada vähem kui rohkem. Väetada tuleb happelise täisväetisega enne jaanipäeva, muidu võrsed kasvavad jõudsalt edasi ja ei jõua

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
Maitsetaim Salvei
6
docx

Maitsetaim Salvei

kutsuda kordusõitsemist. Paljundada saab seemnetega või jagamisega kevadel ning rohtsete pistikutega suvel. Annab hästi ka isekülvi. Meeldib putukatele. Sordidvalik: Blauhügel ­ puhassiniste õitega Caradonna -omapäraks on peaaegu mustadele õisikuvartele kinnitunud tumelillad õied; Mainacht­ õied tumedad, lillakassinised Marcus ­ sinised õied püstistel õisikuvartel, kõrgus 25 cm Rosakönig ­ õied punakasroosad. Muskaatsalvei (Salvia sclarea) sobib kasvatamiseks kaheaastase taimena. Esimesel kasvuaastal kasvab suur lehekodarik, teisel aastal arenevad õisikud. Soodsate kasvutingimuste korral kõrgub kuni 120 cm. Vajab kasvuruumiks 90 cm ala ja päikeselist kasvukohta. Lehed on südajad, kibralised, karvased, tugeva lõhnaga, keskmiselt rohelised, 22...30 cm läbimõõdus. Muskaatsalvei lehtedest valmistatud ambralõhnalist eeterlikku õli lisatakse muskaatveinile, vermutile ja mitmele liköörile

Toit → Kokandus
10 allalaadimist
Viinapuu
2
doc

Viinapuu

Enamik maailma viinamarjatoodangust kulub veini valmistamiseks, kuid neid kasutatakse ka lauapuuviljana ning toodetakse ka mahla, valmistatakse rosinaid. Eestis on viinamarju kasvatatud sajandeid. Algul kasvatati viinapuid mõisate triiphoonetes. 1887.aastast pärineb kirjalik teade väljaspool kasvuhoonet valmivatest viinamarjadest Viljandis. 20.sajandi teisel poolel hakkas viinamarjakasvatus Eesti koduaedades jõudsalt levima. Välistingimustega kergesti kohaneva taimena laieneb viinapuu kasvupiirkond jõudsasti. Euroopa viinapuu ristamisel teiste viinapuuliikidega on saadud sorte, mis lepivad jahedama suvega ja taluvad talvel üsna tõsist pakast. Liikidevahelisi sorte saab kasvatada meist põhja poolgi: Soomes, Rootsis ja Norras. Siiski on Eesti ilmselt maailma põhjapoolseim riik, kus kogu territooriumil on võimalik kasvukohta valides viinamarju kasvatada väljaspool kasvuhoonet.

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
Suitsetamine
9
odt

Suitsetamine

16. sajandi keskel prooviti Portugalis, Lissaboni parkides, tubakat kasvatada. Kui 1559. aastal tuli prantsuse kuninga saadik, Jean Nicot, Portugali printsessi kätt paluma, tutvus ta Lissabonis "kõiki tõbesid raviva imerohu" ehk tubakaga. Nicot tutvustas tubakat ka prantsuse kuninganna Katariina de Medicile. Viimane leidis tubakast abi oma krooniliste peavalude vastu. Prantsuse õukonnas saigi tubakas tuntuks "kuninganna 4 taimena". Ka euroopa teistesse õukondadesse levis tubakas kõigepealt arstirohu ja nuusktubakana. Rootsi loodusteadlane K. von Linne andis tubakataimele Nicot auks nime "Nicotiana tabacum", kuigi tegelikult oli Nicot ainult üks paljudest tubakataime levitajatest. Algul suitsetati mitmesuguseid eeterlikke õlisid sisaldavaid taimi: lavendlit, paiselehte jt. Tubakas oli Ameerika mandri asukas ja teda Vanas Maailmas ei tuntud. 1492. avastati Ameerika ja õige

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
Meetaimed
11
doc

Meetaimed

Meetaimede külviga saab korjet rikastada, pikendada, täita korjevaheaegu ja täiendada korjevaeseid perioode. Spetsiaalsed meetaimed on keerispea, moldaavia tondipea, kurgirohi, veiste-südamerohi, mesiohakas, meliss, iisop, ussikeel ja naistenõges. [2] Ussikeel kasvab looduslikult teede servades. Põuakindel, eritab nektarit kestva põua korral. Meeproduktiivsus on 400-500 kg/ha. Õietolm on sinakas. Eestis kasvatatakse aedades üheaastase taimena teelehtjat ussikeelt ja temast aretatud sorte. Kevadise külvi korral õitseb juunist septembrini. Pinnase suhtes vähenõudlik, kuid eelistab liivasemat ja päikeselist kasvukohta. [3] Keerispea on lillakate õitega ühe aastane taim. Looduslikult Eestis ei esine. Külvatakse alates aprillist. Hea meetaimena külvata 3-4 korda vegetatsiooniperioodi jooksul! Ühtlaseks tärkamiseks soovitatakse segada seemned liivaga vahekorras 1:3

Põllumajandus → Mesindus
20 allalaadimist
Heintaimed
9
odt

Heintaimed

Ristikud on kõik liblikõielised. See tähendab, et nende üksikud õied on samasugused, kui näiteks herne õis. Seega on valge ristikul väikeses õies olemas nii laevuke, puri kui ka tiivad. Õitest aga arenevad pisikesed kaunakesed, milles on tavaliselt kaks seemet. Ristiku õitest on palju kasu. Eelkõige on taim need loonud muidugi seemnete kasvatamiseks. Selleks tuleb neid aga tolmeldada. Selle töö võtavad enda peale mitmesugused putukad, näiteks mesilased. Korraliku taimena ei jäta ristik neid aga ilma vastuteenest. Ristikuõied on küllaltki meerikkad ja nii on ristik hinnatud meetaim ka mesinike poolt. Inimene võib meelõhna enamasti vaid aimata, rohkem meenutab valge ristiku lõhn õuna lõhna. Viimasest on tal muide kohati tekkinud ka nimi upinhain: ubin on ju õun. Eelkõige on aga ristikud hea loomasööt. Kõige maitsvamad ja toitvamad osad on just õied ja lehed. Need sisaldavad palju loomadele kasvuks vajalikke aineid, värskelt ka vitamiine

Põllumajandus → Põllumajandus
15 allalaadimist
Narkootikumid
8
odt

Narkootikumid

alkoholi mõned kasutajad tunnevad kanepit suitsetades paanikat ja hirmuhooge kanepi mõju all liigeldes on suur võimalus õnnetustesse sattuda, näiteks ülekäiguradadel ning ratast või autot juhtides enamikul kanepisuitsetajatel tekivad mäluhäired ja keskendumisraskused, mõnikord ka unehäired (Narko: 2008). 2.3.2 Hashish Ajalugu Kanep (Cannabis Sativa) on kiud-, õli- ja psühhotroopse taimena üks vanemaid kultuurtaimi, mida inimkond tunneb. Vanimad Hashishipiipudeks peetavad arheoloogilised leiud pärinevad 15 000 a sügavuselt Taist Ehkki kanep on tuntud ka Euroopas juba antiikajast saadik (Narkoinfo: 2008). Välimus Hashish on tavaliselt väikeste pruunide kangikeste kujul, aga võib olla ka mustjas või tumeroheline kamakas (Narko: 2008).Värvus varieerub helepruunist, rohekaspruuni, pruuni ja mustani, spetsiifilise imalmagusa lõhnaga (Hot: 2008). Tarvitamine

Kategooriata → Uurimistöö
120 allalaadimist
Taimekasvatus
15
doc

Taimekasvatus

Kanep Üheaastane rohttaim, mis võib kasvada kuni 4-5 m kõrguseks. Kahekojaline taim. Emastaime õis annab ainult eakastaime ja vastupidi. Isesõites paikneb õietolm ja emastaime emakas ja sigimik. Isetaim areneb kiiremini. Nad on tuule abil risttolmlevad. Puuvill Kasvab troopikamaades looduslikult kuni 6 m kõrguseks ja on mitmeaastane taim. Kultuuris kasvatatakse puuvilla 1,5 m taimena ja on üheaastane kultuur. Õis on korrapärane riietine. Pärast viljastumist moodustub sigimiskast kupar. Valmides kupar pokatab. Ühes kupras võib olla 10-12 seemet. Seemned sisaldavad õli. Mugulviljad Kartul Solanum tuberosum, ta kuulub maavitsaliste sugukonda ja teda on võimalik paljundada kahel viisil: 1. generatiivselt e. Seemnetega 2. vegetatiivselt e. Mugulatega

Põllumajandus → Teraviljakasvatus
38 allalaadimist
Porgandi ja mustika silmanägemist parandavad omadused
32
docx

Porgandi ja mustika silmanägemist parandavad omadused

beeta-karoteeni ja A vitamiini tarbimisega. Hoopis vähem räägitakse nende võimalikust kahjulikust mõjust. Arvan, et tänapäeval võetakse vitamiine liiga kergekäeliselt ning ei teadvustata piisavalt, et need pole suurtes kogustes ohutud. Ka karotenoidide, pro-vitamiin A ning A vitamiini toidulisanditena manustamisel tuleks olla ettevaatlik. Teine üllatav aspekt oli see, et kuigi mustikas on niivõrd tuntud silmanägemisele hästi mõjuva taimena, pole see piisavalt tõestatud, ning annab ruumi kahtlusele. Antud teemal annaks mustika koht veel informatsiooni leida. Näiteks kuidas antotsüaanid silmale kui organile mõju avaldab biokeemilisel tasemel. Porgandil ning mustikal on ka teisi tervistavaid omadusi, nii et kasulik on neid toiduna tarbida ka siis kui silmanägemisele nad otsest mõju ei avalda. Müügil olevaid preparaate niisama lisaks tarvitada ei soovita. Kokkuvõte

Meditsiin → Farmakoloogia
19 allalaadimist
Postmodernne maastikuplaneerimine
11
docx

Postmodernne maastikuplaneerimine

ö kinnise roheala tähtsus. Seega kasutati üldiselt modernistlikku ideed ­ sulandada loodus loomulikult linnaga. Kuid muutusena suunata põhirõhk just kinnistele parkidele, tehes neist niinimetatud teemapargid, kus inimesel oleks tegevust. Samas leidis uus, postmodernistlik liikumine, et ka avalikud rohealad peaksid säilima, kuid vähesemal määral kui neid kahekümnendel sajandil planeeriti. Avalikke rohealasid kujutati nüüd ette pigem mõne murulapina tee ääres või taimena majaküljel, mis ei nõua hooldamist. Selline lähenemine viib roheluse töökoha taha, elukoha juurde ­ luues nii mõnusa linnaruumi. Piirid ja nende funktsionaalsus Vaadates näiteks Ida-Manchesteri kanti, avaneb meile küllaltki häiriv vaade. Kasutatakse definitsiooni ,,land going to waste". Osa sellest raisatud maast moodustavad vanad tööstushooned, kuid enamjaolt on see lihtsalt vaba ruum, mis on planeerimise käigus lihtsalt ,,üle jäänud". Paljude 20

Muusika → Maastikuplaneerimine
10 allalaadimist
Globaalsed keskkonnaprobleemid
14
odt

Globaalsed keskkonnaprobleemid

hakata kohalikke liike välja tõrjuma. Tänu globaalsele transpordivõrgustikule võivad mõned inimesega seotud liigid levida väga kiiresti tuhandete kilomeetrite kaugusele ökosüsteemidesse. Inimene võib võõrliikide levikule aidata kaasa teadlikult. Näiteks Sosnovski karuputk toodi Eestisse tahtlikult ilu- ja meetaimeks. Alates 1960ndatest kasvatati seda hiiglaslikku sarikalist väärtusliku silotaimena. Plahvatuslikult hakkas karuputk levima alates 1980ndatest. Suurekasvulise taimena mõjub ta kooslustele vaesestavalt. Inimese nahaga kokkupuutudes põhjustab selle taime mahl raskestiparanevaid põletusarme. 2008. aastal kulutas riik karuputke tõrjumiseks 6,8 miljonit krooni. Ka tahtmatult levitatud võõrliigid põhjustavad tõsist pahandust, näiteks mitme Okeaania saare linnustik on rängalt kannatanud invasiivse mao, pruuni boiga ohjeldamatu tegevuse tõttu. Ainuüksi Guami saartel suri pruuni boiga tõttu välja 8

Geograafia → Geograafia
68 allalaadimist
PÜSILILLED
150
pdf

PÜSILILLED

· Kasutamine: kiviktaimlas, püsilillepeenra eesäärele, surnuaiale. · Kevadel päikese eest varjutada. Bergeenia Bergenia Bergeenia Bergenia · Mõned sordid: `Bressingham White` (valgeõieline sort). · Maapinda kattev. Kõrgus 30-40cm. · Punakasroosad õied. Õitseb aprillist maini. · Sobib kasvatamiseks nii varjus kui ka päikeselisel kasvukohal. Tihti kasutataksegi varjupeenardel. · Tihti kasutatakse lehtdekoratiivse taimena. · Parasniiske muld. · Väga vähenõudlik ja vastupidav. Bougarti ogaputk Eryngium bougartii Bougarti ogaputk Eryngium bougartii · Kõrgus 30-60 cm · Õitseb juuli-august · Õied hallikassinised · Sobib kergem lubjarikas muld · Hea meetaim · Õisikud säilivad kuivatades kaua Douglasi leeklil Phlox douglasii Douglasi leeklil Phlox douglasii · Mõned sordid: 'Crackerjack`, 'Daniel´s Cushion' · Kõrgus 10cm.

Botaanika → Rohttaimed
32 allalaadimist
Suvelillede ülesanne
34
doc

Suvelillede ülesanne

(http://www.ceres.ee/files/ceresplant/1515.jpg) Kilbik (Lobularia) -kivikilbik (L.maritima sün. Alyssum minimum) Eelistab kasvukohana avatud, päikesepaistelist kohta. Ei kannata liigset niiskust ja pikaajalist kuivust. Külma- ja põuakindel. Mulla suhtes pole eriti valiv ega nõudlik. Meelitab ligi putukaid. Sobib kohevaks ääristaimeks, konteinerisse, rippkorvi, potti. Võimalik kasutada pinnakattetaimena, täitva taimena teiste suvelillede ning püsilillede vahele. 7 f f 2011 Joonis 11

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
99 allalaadimist
Rahvuslik toidukultuur
48
pptx

Rahvuslik toidukultuur

Sordist ja kasvukoha kliimast sõltvalt on odra kasvuperiood 60­115 ööpäeva. Neljatahuline oder kasvab Eestis ligi 80 ööpäeva. Otra eristatakse selle järgi, mitu tera on odrapeas ridamisi. Vastavalt sellele eristatakse kahe-, nelja- ja kuuetahulist otra. Odratera võib olla kas kestaga või ilma. On nii tali- kui ka suviodra sorte. Taliotra kasvatatakse eelkõige Lääne- ja Kesk-Euroopas, Ukrainas ja Venemaa lõunaosas. Külmakartliku taimena pole taliodra kasvatamine Eestis kuigi hästi õnnestunud. · Eksport ja import Kuigi suurem osa kasvatatud odrast tarbitakse tootjariigis, läheb ligi 20% kogutoodangust ekspordiks. Suurimad odra eksportijad olid 2008. aastal Ukraina (5,74 miljonit tonni), Prantsusmaa (5,02), Austraalia (3,49), Kanada (2,35) ja Saksamaa (1,66). Suurimad importijad olid aga Saudi Araabia(7,85 miljonit tonni), Belgia (1,78), Süüria (1,53), Iraan (1,42) ja Holland (1,33). · Kasvatamine Eestis

Toit → Rahvuslik toidukultuur
20 allalaadimist
Kultuurilugu tekstides
17
docx

Kultuurilugu tekstides

omavad teadvust ja üleloomulikke omadusi. Loomadekultus- palju jumalaid kujutati looma- ja inimkujul (Ra, Horos) Teispoolsus- elu peale surma. Lisaks oluline ka keha, millega tuli hoolikalt ringi käia, muidu ei pääse surnu teispoolsusesse. Vaarod- pooljumal, poolinimene. Jumala kehastus maa peal Tolerantsus- võõramaiseid jumalaid võisid kummardada ka egiptlased ise Totemism- omaniku patroon, kaitsja, kujutatakse tihti loomana või taimena Tähtsamad jumalad- Anubis- surnute jumal; Ra- päiksejumal; Ptah- peajumal, kõikide käsitööliikide jumal; Amon- loomis- ja viljakusjumal; Isis- emaduse ja viljakusejumalanna; Osiris- surnute kuningas; Geb- maajumal, taevajumalanna; Nut- taevajumalanna; Heros- ,,Kauge" taevajumal; Atum- maailma looja ja isand; Maat- tõe ja õiguse kehastus; Thot- tarkuse, seaduste ja tekstide jumal; Seth- kõrbe, võitluse ja segaduse jumal 4

Informaatika → Infoteadus- ja...
95 allalaadimist
Püsikute õppematerjal
44
pdf

Püsikute õppematerjal

Kasvab Euroopas (v.a Briti saared, Holland, Skandinaavia), Lääne-Siber levinud metsas ja metsastepis Kasvukoht poolvari kuni täisvari, taim on mürgine Muld niiske, lubjarikas, kohev Õitseb õied purpur-punased, väikesed, ühekaupa varre tipu, sõitseb mai-juuni, lehed talvehaljad, keskmise suurusega, tumerohelised, neerjad, nahkjad, läikivad Paljundamine seemnetega, juurekasvudega ja juurdunud varreosadega. Parim paljundusviis on puhma jagamine Kasutustatakse pinnakatte taimena, muru asemel puude all Sordid https://www.google.com/imgres?imgurl=http://www.calmia .ee/Pildid/Pysilill/metspipar.jpg&imgrefurl=http://www.cal mia.ee/Taimed/Pysilill/metspipar.html&h=525&w=7 Hiina astilbe (Astilbe chinensis) Kõrgus 80-100 cm, kõrge,, taim on püstjas põõsas,

Botaanika → Lillekasvatus
27 allalaadimist
Marjad - referaat
23
doc

Marjad - referaat

Mesimurakat tunnevad ilmselt vähesed. Kes on nime kuulnud, need peavad teda ilmselt rabamuraka teiseks nimeks. See oht on seda suurem, et mesimuraka laialt levinud nimi ongi soomurakas. Mesimurakat pole inimesed näinud seetõttu, et Eestis on tal väga üksikud leiukohad. Peamiselt kasvab see liik meist põhja pool 9 külmades tundrates. Haruldase taimena kuulub ta looduskaitse alla. Marjade tugeva meeldiva aroomi pärast peetakse mesimurakat Põhjamaades kõige paremaks liköörivalmistamise marjaks, kuid temast võib taha loomulikult ka moosi, keedist, mahla, siirupit ja muudki head. Mesimurakat on võimalik kasvatada ka peenral, ent istutusmaterjali tuleb otsida lilleäridest, mitte loodusest. (Köök, juuli-august 2005) 2.5.1 Põldmurakas (Rubus caesius) Põldmurakas sarnaneb mõnevõrra vaarikale

Bioloogia → Bioloogia
68 allalaadimist
Soode taimed
24
doc

Soode taimed

Taime mürgisus on aga mõnel juhul ka kasulik, näiteks kahjurite vastu võitlemiseks. Nii on sookail laialt tuntud hiirte, koide, kirpude ja lutikate peletamise vahendina. Teda on kasutatud isegi taimekaitses. 7.3 Küüvits Küüvits on tavaline niiskete kasvukohtade, eriti aga rabade kääbuspõõsas. See tähendab, et tema vars on puitunud nagu suurtel põõsastel, ent ta on väga väikesekasvuline. Küüvitsa kõrgus on harilikult viiest kuni neljakümne sentimeetrini. Ilusa taimena on ta alatine soiste alade kaunistaja. Alatine seepärast, et küüvits on igihaljas taim. Tema lehed on kauni sinakasrohelise läikiva pinnaga, nahkjad. Kuid eriti huvitav on vaadata nende lehtede alumist külge. Küüvitsal on see paksu vahakihiga kaetud ning seetõttu üleni valge. Viimane tunnus teeb ta kergesti eristatavaks teistest sootaimedest. Muidu aetakse teda sageli segamini hanevitsaga, keda rahvasuus tuntaksegi tihti küüvitsana. Hanevitsal

Loodus → Loodusõpetus
28 allalaadimist
Mälu-mälutüübid ja õpistrateegiad
21
docx

Mälu, mälutüübid ja õpistrateegiad

funktsioone ja mälu. · Kookosõli.- Kookosõli on võimas ajukütus, kus on rohkelt aju energiaallikaks sobilikke rasvhappeid. · Munad.- Munad on ühed parimad koliini allikad. Koliin on oluline aine, mida kasutatakse ajule ja mälule vajaliku närvivahendusaine tootmiseks. Bostoni Ülikooli teadustöös selgus, et koliin parandab verbaalset ja visuaalset mälu · Rosmariin- Rosmariin on traditsiooniliselt tuntud mäluparandava taimena. Rosmariini eeterlikke õlisid on aroomiteraapias kasutatud mentaalse võimekuse ja aju turgutamiseks. Rosmariin võib parandada mälu ka seeläbi, et alandab stressihormooni taset ja vähendab seega ärevust. · Lõhe, sardiinid, heeringas ja teised rasvased kalad.- on rikkad DHA allikad, mis on aju optimaalseks tööks ja mälufunktsioonideks asendamatud. See oluline rasv hoiab ajurakkude membraanid paindlikud, võimaldades rakkude vahelistel

Psühholoogia → Psühholoogia
46 allalaadimist
Maitse- ja ravimtaimed
26
doc

Maitse- ja ravimtaimed

ja kalatoitude maitsestamiseks. Rasvased toidud seeduvad iisopi toimel kergemini. Ta sobib ka kohupiima sisse. Iisopist valmistatakse aromaatset õli; ta on asendamatu koostisosa ürdiliköörides Kasutamine ravimtaimena desinfitseerivate omadustega, köha korral röga lahtistav, soodustab seedimist. Muud kasutusalad Iisopit kasutatakse meelsasti parfüümide ja lõhna- popurriide valmistamiseks. Kasutamine haljastuses ilutaimena sobib iisop igihalja ja rohkeõielise taimena püsilillepeenrasse ja väga hästi madalaks piirdeks. Hea meetaim. Muu oluline informatsioon sisaldab eeterlikke õlisid, park- ja mõruaineid, mis teevad taime väärtuslikuks 5 HIID-ANIISIISOP Agastache foeniculum Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus püstine rohttaim

Põllumajandus → Aiandus
155 allalaadimist
Eesti Maaülikool Ilutaimede õpimapp
116
docx

Eesti Maaülikool Ilutaimede õpimapp

Taime kõrgus ja läbimõõt: kasvab 50 cm kõrguseks ja puhma läbimõõt küündib 20 cm piirimaile Taime välislaadi kirjeldus: Lehed: Lehed on nahkjad, rohelised, veidi tekstuursed, kuni 15 cm pikad, äärtel heledam kitsas rant Õied või õisikud: Õied on helelillad, vahel ka peaaegu valged Liigi eritunnused: Lehtede äärtel on kitsas valge rant Kasvukoha nõuded: Kasvab suurepäraselt varjulistel istutusaladel Kasutamine haljastuses: lehtdekoratiivse taimena, sobib nii üksikult kui ka täitetaimeks lillekompositsioonidesse Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/36 http://tagatalu.blogspot.com/2014_02_01_archive.html 1.17 Liatris (Liatris) Konkreetne liik: tähkjas liatris (Liatris spicata) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 25-60 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge püstine puhmik. Lehed: meenutavad kõrreliste lehti. Õied või õisikud: Püstiste lillakaspunaste õisikutena, alustab õitsemist õisiku tipust

Geograafia → maailma loodusgeograafia ja...
35 allalaadimist
Ütlusfolkloor-vanasõnad ja kõnekäänud
13
pdf

Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]

troopide põhitüübid on metafoor ja metonüümia. Metafoor on tunnust omistava (predikatiivse) funktsiooniga troop, mis seob kahelt eri mõistealalt pärit mõisteid, esitades tavaliselt midagi vaimset millegi füüsilisena ja/või midagi inimlikku millegi mitteinimlikuna, või ka vastupidi -- midagi abstraktset või mitteinimlikku millegi inimlikuna (viimase troobi nimetuseks on personifikatsioon). Näiteks: Jaan on eesel (inimest esitatakse loomana); närtsinud eideke (inimest esitatakse taimena); elutormid (inimlikku esitatakse meteoroloogilisena); tuul nutab (meteoroloogilist esitatakse inimlikuna); puu kondised sõrmed (botaanilist esitatakse inimlikuna); surm röövis ta omaksed (abstraktset esitatakse inimlikuna). Tavatsetakse öelda, et metafoor seob mõisteid sarnasuse alusel, kuid see pole alati päris täpne. Vahel metafoor lausa struktureerib ühtesid mõistealasid teiste terminites -- nt. sotsiaalsetel

Kultuur-Kunst → Kultuur
14 allalaadimist
Popkultuur ja popmuusika
10
docx

Popkultuur ja popmuusika

Kunst ei tohi olla kunstlik. Hollandi filosoof Spinoza ,,Inimese keha ja hing pärit ühest ja samast". Jumala loodud maailm ja inimese loodud on ühtsed. Inimkultuur ei sündinud mitte sellest, et ta ütles loodusest lahti, vaid vastupidi, kogu inimkultuuri/kunsti teke on loodusesse sisse programmeeritud. Geenius. Algselt tähendas seda, kes mõistab oma kuulumist loodusesse. Edward Young (inglise luuletaja) temal oli öelnud, et geeniuse mõistet tuleb võrrelda taimena. Geeniuse loomejõud pole inimese loodud, vaid jõud mis ise kasvab temas. Kunstiteose autor võrdle jumalaga. Midagi, mis pole valmistatud, mis on Sündinud. Valmimine vs sündimine. Vastandus kunsti ja käsitöö vahel! Käsitöö on miski mis kasutab valmis võtteid, loomult imitatsioon. Kunsti aluseks ei saa olla mingi skeem, mudel, vaid individuaalsus. Geeniuse mõiste. Otseselt kasvas välja staarikujutis. Esimen asi, et oli alati mees. Naine oli universumi osa, mees kes

Kultuur-Kunst → Kultuuriteadus
133 allalaadimist
Metsabotaanika
80
doc

Metsabotaanika

sisaldavad parkaineid. Tubakavaestel aegadel on leesikat kasutatud ka tubaka aseainena. Haljastajad peavad leesika dekoratiivvormidest lugu tema vähenõudlikkuse tõttu, teda on hea kasutada kuivades parkides, teetammide ja jäätmaade elustamiseks. 3 Metsakasvatajad hindavad leesikat tema võime tõttu metsatulekahjusid tõkestada. Igihalja taimena ei võta leesikas tuld ja aitab põhjarajoonides vältida hävitavaid metsapõlemisi. Rohurinne: verev kurereha (K), kassikäpp (K), nõmm-liivatee (K), varretu ohakas (K), varvastarn, värv-varjulill, angerpist, hobumadar. VEREV KUREREHA - nime Geranium sanguineum tõlkimisel saame geranos - kurg (kuna viljad meenutavad kure nokka) ja sanguineum - veripunane. Sugukond kurerehalised. Verev kurereha on valgus- ja soojuslembene mitmeaastane taim, ta eelistab liivaseid,

Geograafia → Eesti loodus ja geograafia
51 allalaadimist
Kultuurilugu tekstides- vastused
13
doc

Kultuurilugu tekstides- vastused

egiptlasega. Peale jumalate valitsemisaega tulid vaaraod (pooljumal, poolinimene). Jumala kehastus maa peal, vahendaja inimese ja jumala vahel. Usuelule iseloomulik tolerantsus. Võõramaiseid jumalaid võisid kummardada ka egiptlased ise. Egiptlased austasid sadu jumalaid. Maal, taeval ning allmaailmal olid oma kindlad jumalad. Jumalad teisenesid eri ajajärkudel ning eri linnades. Totemism ­ omaniku patroon, kaitsja, kujutatakse tihti loomana või taimena. Tähtsamad jumalad: Anubis ­ surnute jumal, Ra ­ päikesejumal, Ptah ­ peajumal, kõikide käsitööliikide jumal, Amon ­ loomis- ja viljakusjumal, Isis ­ emaduse ja viljakusejumalanna, Osiris ­ surnute kuningas, Geb ­ maajumal, taevajumalanna, Nut ­ taevajumalanna, Heros ­ ,,kauge" taevajumal, Atum ­ maailma looja ning isand, Maat ­ tõe ja õigluse kehastus, Thot ­ tarkuse, seaduste ja tekstide jumal, Seth ­ kõrbe, võitluse ja segaduse jumal. 4

Kultuur-Kunst → Kultuur
12 allalaadimist
Maitse- ja ravimtaimed
44
doc

Maitse- ja ravimtaimed

sisse. Iisopist valmistatakse aromaatset õli, on asendamatu koostisosa ürdiliköörides. Ärge unustage iisopit liha marineerimisel ja grillimisel! Kasutamine ravimtaimena ­ desinfitseerivate omadustega, köha korral röga lahtistav, soodustab seedimist. Tugevdab magu, stimuleerib organismi üldist vastupanuvõimet. Muud kasutusalad ­ kasutatakse meelsasti parfüümide ja lõhnapopurriide valmistamiseks. Kasutamine haljastuses ­ ilutaimena sobib iisop igihalja ja rohkeõielise taimena püsilillepeenrasse ja väga hästi madalaks piirdeks. Õrnad õied pakuvad ilusat vaatepilti ja meelitavad ligi palju mesilasi ja kimalasi. Väga hea meetaim. Eriti dekoratiivselt mõjuvad erivärviliste õitega sortidest rühmad. Muu oluline informatsioon ­ kes pole tuttav iisopi kibeda maitsega, peaks seda esialgu ettevaatlikult manustama. Eestikeelne nimetus on Hiid-aniisiisop Ladinakeelne nimetus on Agastache foeniculum Sugukond korvõielised

Meditsiin → Terviseõpetus
97 allalaadimist
Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks-raviks-mürgiks
40
doc

Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks

on hulgi kasvanud. Eelnevatest sajanditest on teateid jugapuu väikeste koguste ettevaatliku pruukimise kohta astma, bronhiidi, luksumise, epilepsia, seedehäirete, veepeetuse, reuma, liigesepõletike, neeru- ja põiehaiguste ja südametõbede puhul. Usuti, et jugapuust tehtud vihaga vihtlemine aitab sügeliste jt. nahaparasiitide vastu. Jugapuust otsiti abi ka iseeneslike abortide esilekutsumiseks, kuid vale doseerimine saatis tihti teise ilma nii veel sündimata lapse kui ka ema. Mürgise taimena loodeti jugapuult abi vahel ka täiesti lootusetute haiguste korral, näiteks marutõve puhul. 5.3. Harilik kadakas (Juniperus communis). Loodusravis tuntud tegija. Marikäbidest saab valmistada teed või tõmmist, tinktuuri, siirupit või isegi õli, kusjuures neil kõigil on ravitoime. Organismile toimivad marikäbides leiduvad bioaktiivsed ühendid mitmel viisil. Esiteks, ammu on tuntud kadakamarjade organismist vett väljutav ehk diureetiline toime,

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
Botaanika-süstemaatika
25
doc

Botaanika (süstemaatika)

rohttaimed Vili Kogukukkurvili Koguseemnis, Õunvili Luuvili koguluuvili (maasikas, murakas), tõrsik Perekonnad ja Perek enelas Perek murakas Perek õunapuu Perek kasutamine, (kasut dekoratiiv- (kasut söömiseks, (kasut söömiseks) ploomipuu mõned taimena) näit vaarikas, Perek pirnipuu Perek kirsipuud iseloomulikumad põldmurakas, (kasut söömiseks) Perek liigid. rabamurakas) Perek pihlakas aabrikoosipuu Perek kibuvits (kasut veini, Perek (kasut hekkidena, likööri tootmisel virsikupuu

Bioloogia → Botaanika
218 allalaadimist
Dendroloogia
73
doc

Dendroloogia

kaua värske. On mükoriisamoodustaja, ei talu aluselisi muldi. Rahvameditsiinis kogutakse kanarbiku õisi koos võrsete tippudega ja nendest valmistatud teed kasutatakse sapi- ja neeruvaevuste puhul, rasvumise vastu, närvide korrastamiseks, maovaevuste puhul jne. Taimedele mõjub hästi mõõdukas tagasilõikus pärast õitsemist. Paljundatakse seemnetega ja pistikutega. Haljastuses kasutatakse ohtralt pinnakattetaimena, väheviljakate liivaalade taimena, koduaedades, nõlvade kindlustamisel jne. Sorte on palju, kuid plaanipärasest aretusest ei saa siiski tõsiselt rääkida, kuna enamik sorte on leitud loodusest või paljundatud seemikute hulgast. Perekond mustikas, pohl (Vaccinium L.) [vaktsìnium] Vaccinium oli taime nimi Pliniusel, tuletatud sõnast bacca - mari. Perekonda kuuluvad heitlehised või igihaljad lehtpõõsad, madalad puud kuni puitunud liaanid. Lehed lihtlehed, õied roosad, valged, rohekad, väikesed,

Metsandus → Dendroloogia
60 allalaadimist
Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19-sajandini
29
docx

Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini

16-17 saj suhrkurevolutsioon, suhkrust sai esimene massikaup. Suhkur vajas troopilist kliimat ja Brasiilia oli ideaalne suhkru kasvuks, teisalt suhkru tootmine vajas intensiivset mahtu, teisalt suhkru lõikuse ajal hakkab see kiiresti kuivama ja läheb kiiresti hapuks ja hakkab käärima. Suhkruroog tuleb kiiresti raiuda, see jällegi mahukas töö. Lõikusper raiumine kestiski tihti ööläbi, või alustati ala kell 5. Järgmine probleem oli see, et kui suhruroog oli raiutud, siis taimena ei kannatanud see mingit transporti, pidi kohapeal kohe ka töötlema. Suhkruveskid rajati kõikides istanduste. Vaja oli suhkruroog pressida ja jahvatada, kividga suhkruroo välja pigistamist ja pressimist. Erinevatel temp tuli seda kateldes keeta, vesi tekiks selge, vähese veega suhkrusiirup ­ melass, I korda sai hakata melassi eksportida. Tihti lasti ka melassi edasi kristalleeruda, et tekiks kristallsuhkur, selle kõrvalprodukt oli rumm

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
Ilutaimede hooldusjuhend
62
docx

Ilutaimede hooldusjuhend

lehevärv oma erksuse säilitaks. Kuna enelad on kiirekasvulised ja seetõttu vananevad kiiresti, tuleb neid aeg-ajalt noorendada vanemate okste välja lõikamise teel või kogu põõsa maani maha lõikamisega. Enelaid saab aias kasutada kõigil mõeldavail viisidel, mis madalatele põõsastele omane. Nad sobivad efektse üksikpõõsana, väiksema või suurema rühmana, lausistandustena, vabakujuliste põõsasridadena või pügatavate hekkidena! Vastupidava ja kauni taimena on enelatele kindel koht ka massilises suurhaljastuses. Põuakindlad enelaliigid kasvavad edukalt ka terrassimoodustistel ja suuremates aiavaasides katus- või rõduhaljastuses (Hansaplant 2013). Joonis 18. Enelas ,,Aurea". (Foto M.Prihodko) 4.18.2. Tagasilõikamine Enelate põhiliseks mureks ongi põõsaste tagasilõikamine nende noorendamiseks. Madalamatel enelatel tuleb pärast õitsemist pruunistunud õiepöörised koos 1/3 oksaga ära lõigata

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
68 allalaadimist
Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

Õied: kahesugulised, valkjad 3-6 kaupa lehtede hõlmades, õitseb mais. Viljad: punakad, valminult mustad, kahe luuseemnega, mürgised. Annab juurevõsu. Haljastuses võib kasutada kui vähenõudlikku, külmakindlat, linnatingimusi taluvat ja tallamiskindlat kiirekasvulist põõsast. Meil erilist dekoratiivset tähtsust ei oma. Küll oli h. paakspuu tuntud meie esivanemate seas rahvameditsiinis ja talumajanduses laialdaselt kasutatud taimena. Sitkest puidust valmistati rehapulki ja väiksemaid tarbeesemeid, võrseid kasutati väiksemate puunõude vitsutamiseks. Paakspuuvitstega kinnitati ka vikatid varre külge. 57. Harilik metsviinapuu ja perekond tamm Harilik metsviinapuu (Parthenocissus quinquefolia ( L.) Planch. emend. Rehder) [kvinkvefólia] Köitraagude abil kuni 20 m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Võrsed algul punakad, hiljem rohelised

Metsandus → Dendroloogia
274 allalaadimist
Vana-Egiptus
76
rtf

Vana-Egiptus

Paljud amuletid esindavad jumalusi. Näiteks sümboliseerib "pandla" märk (pannal ­ prjazhka) Isise kaitset; Horost esindab püha silma kujutis. Fetis on teatud määral selle omaniku teener ­ vaim, mis on meelitatud materiaalsesse objekti, kus ta peab täitma kas üksikisiku või kogukonna käske. Isiklik või hõimule kuuluv tootem (tootem < inglise totem < indiaanlaste sõnad "tema suguhõim/sugukond") on aga omaniku patroon ja kaitsja; teda kujutatakse tihti kas looma või taimena. Totemismi võib defineerida kui üksikisiku- või hõimupoolset äratundmist, et neil on müstiline side ümbritsevate üleloomulike jõudude või vaimudega, kellega alguses kohanetakse ja keda seejärel oma huvides ära kasutatakse. Üksikud ühiskonnarühmad loevad oma päritolu totemistlikust esivanemast ­ mõnest loomast, taimest, mäest jne. ­ ja kannavad selle nimetust, mis on hiljem kandub üle patriarhaalseile sugukondadele. Paljude egiptuse

Ajalugu → Ajalugu
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun