Suitsetamine (0)

Tallinna Õismäe Gümnaasium
Suitsetamine
Juhendaja : Inga Ehrpas
Koostas: Helena Krabi
Klass: 11A
Tallinn 2011
SISUKORD
SISUKORD............................................................................................................................................lk.2
SISSEJUHATUS....................................................................................................................................lk.3
1.TEOREETILINE KÄSITLUS............................................................................................................lk.4

Suitsetamise ajalugu.............................................................................................................lk.4

Tubakas ............................................................................................................................... lk.5
1.2. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE...........................................................................lk.6
KOKKUVÕTE......................................................................................................................................lk.8
KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................................lk.9
2
SISSEJUHATUS
Iga päev, ka täna, proovivad kümned ja kümned kooliõpilased esimest korda suitsetamist. Esimene sigarett süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa.
Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Paljudes arenguriikides on see tänaseks hukka mõistetud ja populaarsust kaotamas. Nimelt muudab suitsetamine jäädavalt olulisete geenide aktiivsust, vaatamata sellele, et suurem osa sigarettide põhjustatud kahjustustest paraneb aja jooksul. Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit, neist paljud on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid.
Inimesele on tubakasuits ohtlik ka ainuüksi seetõttu, et ta on happeline ja kuum. Happeline reaktsioon kahjustab eriti kopsukudet. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis - krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Vingugaas ehk süsinikmonooksiid on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas . Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Olenevalt sigaretimargist on ühe sigaretiga saadav tõrvakogus 3-20 mg. Esmapilgul ei tundugi see võib-olla nii suur, kuid aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse siiski ligi kohvitassitäis pigi. Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. Tõrvas leidub nii radioaktiivseid, vähki tekitavaid kui ka mitmesuguseid teisi kahjulikke aineid.
3
TEOREETILINE KÄSITLUS
Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest . Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust .
Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas.
Öeldakse, et religioon , uudishimu, raha ja sõjad on neli olulist liikumapanevat jõudu. Kõik nad on otseselt või kaudselt kaasa aidanud ka tubaka võidukäigule saamaks popu-laarseimaks inimesetapjaks maailmas. On teada, et maailma elanikkonna täiskasvanud meestest suitsetab 47% ja naistest 12%. Eestis suitsetas 1997.a. 42,3% meestest ja 19,6% naistest (Statistika 2001,Tln).

1.1 Suitsetamise ajalugu

Tubakataime ehk Nicotiana tabacumi ajalugu suitsetamisvahendina ulatub maajade kultuuri aega, mil teda kasutati eelkõige religioossetel eesmärkidel. Esimesed suitsetajad on piipu tõmbavad Maia preestrid . 1492.a. avastas Columbus piipu suitsetavad indiaanlased . Suitsetamine on ilmselt peaaegu sama vana kui tule kasutamine. Seega umbes 150 000 aastat. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule imelisi kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju.
Esialgu sai tubakas Euroopas tuntuks kui ilu-ja ravimtaim . 16. sajandi keskel prooviti Portugalis, Lissaboni parkides, tubakat kasvatada. Kui 1559 . aastal tuli prantsuse kuninga saadik, Jean Nicot, Portugali printsessi kätt paluma, tutvus ta Lissabonis "kõiki tõbesid raviva imerohu" ehk tubakaga. Nicot tutvustas tubakat ka prantsuse kuninganna Katariina de Medicile. Viimane leidis tubakast abi oma krooniliste peavalude vastu. Prantsuse õukonnas saigi tubakas tuntuks "kuninganna
4
taimena". Ka euroopa teistesse õukondadesse levis tubakas kõigepealt arstirohu ja nuusktubakana. Rootsi loodusteadlane K. von Linne andis tubakataimele Nicot auks nime "Nicotiana tabacum", kuigi tegelikult oli Nicot ainult üks paljudest tubakataime levitajatest.
Algul suitsetati mitmesuguseid eeterlikke õlisid sisaldavaid taimi: lavendlit, paiselehte jt. Tubakas oli Ameerika mandri asukas ja teda Vanas Maailmas ei tuntud. 1492. avastati Ameerika ja õige pea jõudsid Euroopasse kaks taime, mis määrasid Vana Maailma ajaloos ettearvamatult palju: tubakas ja kartul . Tubakas toodi Euroopasse muide juba Kolumbuse enda laevadega. Alates 16. sajandist, pärast tubaka toomist Ameerikast Euroopasse, on piibuga enim suitsetatud tubakat. Kartulist sai inimkonna õnnistus, tema kasutuselevõtuga põllumajanduses kadusid sagedased näljahädad. Tubakast sai aga inimkonna nuhtlus, mis on hävitanud mõnede autorite arvates rohkem inimelusid kui kõik maailma sõjad kokku. Maailmas sureb tubaka poolt põhjustatud haigustesse igal aastal 2,3...3 miljonit inimest. Eestis sureb suitsetamise tõttu igal aastal umbes 2000 inimest, see on keskmiselt enam kui viis inimest päevas.
1.2 Tubakas
Tubakas on taim, kes kuulub maavitsaliste sugukoda, nii nagu ka näiteks kartul ja tomat , mille peamine kasvuala on Kesk- ja Lõuna Ameerikas. Tubakataime sorte on tänapäeval rohkem kui 100. Tubakataime lehed on terved või kergelt lainja servaga. Putkjad või kellukesekujulised õied paiknevad tipmises kobaras . Vili on rohkesti väikeseid seemneid sisaldav kahe poolmega kupar . Tubakaseemned on hästi väiksed, ühte grammi mahub u. 10 000 seemet .Taim ise kasvab 1,6 – 1,8 meetri kõrguseks ja ei talu temperatuuri langust alla 0 °C. Tubakataimel on kuni u 50 lehte. Kuue kuu jooksul kasvab seemnest 2 kg kaaluv taim.
Tubakasuitsu koostis
Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt:

• vähki tekitavad ained
  
• sõltuvust tekitavad ained
  
• valgeveresust tekitavad ained
  
• Pärilikke muutuseid põhjustavad ained
  
• Loote vääraarenguid põhjustavad ained
  
• Radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv
  

5
1.2. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE
Süda ja vereringeelundid
Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres väheneb, see põhjustab naha kahvatust ja peavalu. Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu.
Hingamisteed ja kopsud
Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamin põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki. Suitsetamine on peamine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tekitaja. Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks.
Seedeorganid
Põhjustab mao talitushäireid, kõhulahtisust. Meestel esineb tavalisest sagedamini maohaavu. Põhjustab suu ja söögitoru vähki. Kahjustab suu limaskesta ja tavaliselt on suitsetajal seetõttu halb hingeõhk.
Toitumine
Vähendab söögiisu
Kesknärvisüsteem
Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad kogevad lõdvestumise toimet suitsetamise ajal
Suguelundid
Põhjustab impotentsust, 80% liigsuitsetajate impotentsuse probleemidest johtub suitsetamisest
Viljakus
Arvatavalt vähendab viljastumisvõimet
Mõjud lootele
Suitsetajatel esineb tavaliselt rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi, ja alakaalulisena sündinud lapsi. Samuti on suurem oht, et laps sünnib surnuna. Suitsetajate lastel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega
Psüühiline sõltuvus
Regulaarsetel suitsetajatel kujuneb välja tugev tegevussõltuvus
Füüsiline sõltuvus
Suitsetamisest loobumine on raske, sest kogu organism satub nikotiinist sõltuvusse
Mõjutused psühhosotsiaalsele käitumisele
Suitsetajatel satub tubakasuitsu kahjulikest ainetest 80-90% ümbritsevasse keskkonda. Need on ohuks mittesuitsetajatele, nn passiivsetele suitsetajatele
Surmajuhtumid aastas
Miljoneid aastas. Põhjuseks südame ja veresoonkonna haigused, kopsuvähk, muud kopsuhaigused, ka hukkumised hooletust suitsetamisest süttinud tulekahjudes
8
KOKKUVÕTE
Suitsetamine pole suitsetaja eralõbu, vaid probleem, mis puudutab kõiki inimesi. Probleem algab tubakareklaamidest, mis lasevad suitsetamist ekslikult paista ahvatleva ja positiivsena, probleem algab riigist, mis lubab selliseid tubakareklaame, ja lõpeb naabrimehega, kes “ heast südamest” koolipoisile paki suitsu ostab.
9
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.kopsuliit.ee/
http://koolielu.edu.ee/
http://tubakavaba.ee/
http://www.hot.ee/suitsetamine/
10