Narkootikumid (4)

2. Narkootikumide jagunemine

2.1 Psühhostimulaatorid

2.1.1 Ecstasy

Ajalugu
Avastati 1912. aastal ja seda kasutati söögiisu alandajana. 1980. keskel ta keelustati (Ganeri 2000: 42).
Välimus
Harilikult esineb ecstasy pruunikate või valgete tabletide või värviliste kapslite kujul. Tablette on eri suuruse ja kujuga. Tihtipeale on neid solgid ja sinna teisi narkootikume (nt. heroiini ) lisatud (Ganeri 2000: 42).
Tarvitamine
Tablett või kapsel neelatakse alla. Mõju algab umbes 20 minuti kuni tunni pärast ja kestab mitmeid tunde ( Narko : 2008).
Mõju
Peletab une ja teravdab meeli.
Ecstasy mõjul kaovad piirid ja liigne enesekontroll. Tunded teiste inimeste vastu muutuvad siirasteks ja soojadeks (Ganeri 2000: 43).
Tekib rahulolu- ja ühisusetunne teistega (Narko: 2008).
Miks on kahjulik?

• ecstasy tekitab sõltuvust: tarvitaja tahab seda üha uuesti ja ei suuda selle kasutamisest loobuda;
  
• sageli müüakse ecstasy tablette, mis ei ole puhtad ja milles on mürgiseid lisaaineid. Selliseid tablette süües võib saada ränga mürgituse
  
• tarvitajatega juhtub õnnetusi, sest nad ei taju õigesti oma ümbrust ega tegude tagajärgi
  
• ecstasy viib kehast vee välja ja see on ohtlik. Enamikul inimestel, kes on surnud ecstasy kasutamise tagajärjel, on surma põhjuseks veekaotus, ülekuumenemine ning südameatakk
  
• põhjustab tahtest sõltumatuid liigutusi ja krampe
  
• peale kasutamist tekib masendus ja väsimus
  
• pikaajalised kasutajad võivad jääda vaimuhaigeks, saada südame-, maksa- või ajukahjustusi, mõned teevad depressiooni tõttu enesetapu (Narko: 2008).
  

2.1.2 Amfetamiin

Ajalugu
Amfetamiinid on tehislikud stimulandid, mida kunagi kirjutati välja kui kõhnumist soodustavaid ja depressiooni vastaseid ravimeid (Ganeri 2000: 25).Teise maailmasõja ajal kasutasid kõik sõdivad riigid amfetamiini sõdurite vastupidavuse ajutiseks suurendamiseks. Amfetamiini kasutamine sõjanduses on oluline taust nüüdisühiskonnas selle uimastiga seotud asjaolude mõistmiseks. Sõjajärgsel ajal oli amfetamiini tarvitamisega suuri probleeme mitmes riigis. Aastal 1939 hakati amfetamiini müüma ainult retseptiga. Kuritarvitamine siiski levis ning seetõttu kehtestati 1944. aastal amfetamiinipreparaatide kohta samasugused nõuded nagu narkootikumide kohta, st neid hakati väljastama üksnes retsepti alusel. 1958. aastal kanti preparaadid ametlikult narkootikumide nimekirja ning ÜRO psühhotroopsete ainete konventisooni (1971) kohaselt kuuluvad nad rahvusvahelise narkootikumi alla (Hot: 2008).
Välimus
Hallikasvalge või oranžikas- kollakas pulber või tabletid (Narko: 2008).Kõige levinum on amfetamiinsulfaat- tuhm valge pulber, mida müüake paberist pakikestes või väikestes kilekottides (Ganeri 2000: 25).
Tarvitamine
Tablette neelatakse. Pulbrit suitsetatakse, tõmmatakse ninna või juuakse jookide hulka segatuna. Lahustatud pulbrit süstitakse (Narko: 2008).
Mõju

Mõju algab umbes 20 minuti pärast ja kestab mitu tundi (Narko: 2008). Aine hoiab une ja nälja tundideks eemal. Ta kiirendab närvisüsteemi tööd, südamerütmi ning hingamist. Kasutaja muutub eriti erksas, energiliseks ja erutunuks (Ganeri 2000: 25).

Miks on kahjulik?

• amfetamiin tekitab tugevat sõltuvust. Sõltlane ei suuda ilma aineta elada ja vajab enda hästi tundmiseks üha uusi koguseid
  
• palju müüakse ebapuhast amfetamiini, see võib põhjustada tugevat mürgitust
  
• pikaajalised kasutajad jäävad enamasti impotendiks või frigiidseks
  
• need kasutajad, kes amfetamiini ninna tõmbavad, kahjustavad tõsiselt oma nina ja lõhnataju
  
• kasutaja võib olla väga halvas tujus, rahutu ja segaduses. Samuti võivad tekkida hirmuhood ning tunne, et teda jälitatakse. Lisaks esinevad palavikuhood ja tal võib minna süda pahaks
  
• kui uimasti toime hakkab lõppema, ollakse sageli väga väsinud ja masenduses, samas on väga raske magama jääda
  
• kasutamiskorrast toibumine võib võtta mitu päeva, sel ajal on inimene sageli närviline ja ärritunud
  
• pikaajaline kasutamine on ajule ja südamele kahjulik ning võib tappa (Narko: 2008).
  

2.1.3 Kokaiin

Ajalugu
Kokaiini valmistatakse Lõuna-Ameerika mägedes metsikult kasvava kokapõõsa lehtedest. 1855.aastal avastati moodus lehtedest kokaiini eraldamiseks. Euroopas sai kokaiinist kiiresti populaarne erguti ja toonusetõstja. Meditsiinis kasutati kokaiini kohaliku tuimestina. 1970.aastal sai kokaiin kuulsaks kui „rikka mehe narkootikum “, kuna see oli niivõrd kallis (Ganeri 2000: 35).
Välimus
Valge pulber, mis koosneb tillukestest sätendavatest kristallidest. Tavaliselt pisikestes paberümbrikes või kilekotikestes (Narko: 2008).
Tarvitamine
Mõnikord, siiski harva, kokaiini süstitakse, ja mõnikord suitsetatakse või hõõrutakse igemetesse. Harilikult hingatakse seda sisse ehk siis „tõmmatakse ninna“. Väike kogus pulbrit pannakse alusele ning (näiteks žiletitera või pangakaardiga) moodustatakse sellest „ triip “. Siis tõmmatakse see läbi joogikõrre või paberirulli ninna. Läbi nina limaskesta imendub aine verre (Ganeri 2000: 36).
Mõjud
Kokaiin mõjub inimesele mitmel viisil: pupillid suurenevad, pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb, nina on kinni või tilgub, tekib püsimatus ning kujuteldavate parasiitide eemaldamiseks naha kratsimine. Psüühiliselt on inimene kõrgendatud meeleolus, mõtlemine on kaootiline, kõne on seosetu ning koordinatsioonivõime on halvenenud. Tekivad hallutsinatsioonid, meeltesegadus, jälitusmaania ja agressiivsus (Koldits: 2008).
Miks on kahjulik?

• kokaiin tekitab tugevat sõltuvust, nii vaimset kui füüsilist. Kokaiinisõltlane tahab ainet üha uuesti ja ei suuda ilma selleta end hästi tunda. Pärast toime lahtumist tekib sageli ängistus ja depressioon ning suur kiusatus võtta uus annus
  
• kokaiin vigastab tõsiselt nina limaskesta, põhjustab pidevat nina tilkumist ja verejookse
  
• pidev kasutamine põhjustab umbusku ja luulusid. Kasutaja on närviline ja erutunud, tema meeleolu on kõikuv, tal esineb mälukaotusi ja unetust
  
• mõnedel kasutajatel suureneb huvi seksi vastu, aga pidevad kasutajad jäävad tavaliselt impotendiks
  
• töövõime ja enesetunde parandamiseks hakatakse kokaiini mõnikord tarvitama väga tihti, ka tööajal. Nii süveneb sõltuvus veelgi. Lisaks tekivad tõsised rahaprobleemid , sest kokaiin maksab väga palju (Narko: 2008).
  

2.2 Hallutsinogeenid

2.2.1 LSD

Ajalugu Avastajaks oli šveitsi keemik Albert Hoffmann, kes sünteesis LSD-d esmakordeslt 1938.aastal (Narkoinfo: 2008). 1950.aastatel kasutati LSD-d meditsiinis alkohoolikute ja narkomaanide raviks ning psühhoteraapias. USA julgeolekujõud kasutasid seda aga võikas ajupesukampaanias. 1960. aastatel sai LSD-st hipiliikumise psühhedeeliline embleem (Ganeri 2000: 52).
Välimus LSD võib esineda vedelikuga immutatud trükipiltidega paberitükikestena, mille ühekordsed doosid meenutavad marke . Sellisel kujul oleva LSD hüüdnimed. LSD võib esineda ka väikeste erivärviliste ja eri kujuga tablettidena (Narkoinfo: 2008).
Tarvitamine Paberitükki imetakse ja neelatakse alla. Mõju algab umbes poole kuni pooleteise tunni pärast ja kestab vähemalt 8 tundi (Narko: 2008).
Mõju
LSD mõjub otse ajule nii, et tarvitajad näevad, kuulevad ja tunnetavad asju normaalsest erinevalt (Ganeri 2000: 54).
Miks on kahjulik?

• võib tekitada vaimset sõltuvust: kasutaja tahab LSD mõju üha uuesti tunda
  
• tarvitamise tagajärgi ei ole võimalik ette ennustada: mõnigi kord nähakse huvitavate
  
• elamuste asemel õudusnägemusi. Kuna LSD mõju kestab kaua, tunnevad need inimesed
  tundide viisi paanikat ja kohutavat hirmu
  
• kasutaja võib hakata vägivallatsema, tal võib tekkida tunne, et keegi jälitab teda
  
• on juhtunud tõsiseid õnnetusi, sest kasutaja ei suuda enam vahet teha tegelikkusel ja oma meelepetetel
  
• pikaajalised kasutajad võivad jääda vaimuhaigeks
  
• päevi, nädalaid või isegi aastaid peale LSD kasutamist võib ootamatult tekkida meelepetete kordumine.
  

2.3 Kanepi preparaadid

2.3.1 Marihuaana

Ajalugu
Marihuaana on taimse päritoluga mõnuaine ( Cannabis sativa ), lääne meditsiinis tuntud 1839.aastast kui kosutusvahend (Järvelaid: 2008).
Välimus
Marihuaana sarnaneb rohekaspruuni tubakaga (Narko: 2008). Harvem esineb pressitud tükkide ja plaatidena (Koldits: 2008). Värvus kollakasrohelisest pruunikani, meeldiva magusa heina lõhnaga (Hot: 2008).
Tarvitamine
Suitsetatakse puhtalt või tubakaga segatuna (Hot: 2008). Marihuaana suitsetamisel algab mõju umbes 10-30 minuti pärast ja kestab tavaliselt 2-6 tundi. Süües algab mõju umbes tunni aja pärast, selle kestvus võib olla väga erinev (Narko: 2008).
Mõju
Olenevalt aju tundlikkusest reageerib inimese organism sellele, kas iivelduse, külmavärinate, mõnu- või eufooriatundega. Suitsetamise vaheaegades halveneb narkomaani meeleolu kiiresti. Inimene muutub närviliseks, algavad unehäired, depressioon, apaatia. Marihuaana mõju on individuaalne (Hot: 2008). Miks on kahjulik?

• võib tekitada vaimset sõltuvust, kasutaja tahab kanepit üha uuesti suitsetada
  
• kanepisuits võib sisaldada kordi rohkem vähkitekitavaid aineid kui tubakasuits , see põhjustab kopsuvähki, südamehaigusi ja muid tõbesid
  
• mõnikord põhjustab kanep peapööritust ja ajab oksele, eriti siis, kui samal ajal juuakse alkoholi
  
• mõned kasutajad tunnevad kanepit suitsetades paanikat ja hirmuhooge
  
• kanepi mõju all liigeldes on suur võimalus õnnetustesse sattuda, näiteks ülekäiguradadel ning ratast või autot juhtides
  
• enamikul kanepisuitsetajatel tekivad mäluhäired ja keskendumisraskused, mõnikord ka unehäired (Narko: 2008).
  

2.3.2 Hashish

Ajalugu
Kanep (Cannabis Sativa) on kiud-, õli- ja psühhotroopse taimena üks vanemaid kultuurtaimi , mida inimkond tunneb. Vanimad Hashishipiipudeks peetavad arheoloogilised leiud pärinevad 15 000 a sügavuselt Taist Ehkki kanep on tuntud ka Euroopas juba antiikajast saadik (Narkoinfo: 2008).
Välimus
Hashish on tavaliselt väikeste pruunide kangikeste kujul, aga võib olla ka mustjas või tumeroheline kamakas (Narko: 2008).Värvus varieerub helepruunist, rohekaspruuni, pruuni ja mustani, spetsiifilise imalmagusa lõhnaga (Hot: 2008).
Tarvitamine
Hashishi toime ja kasutamise tagajärjed on samasugused nagu marihuaanal aga kuna hašiš on tunduvalt kangem, on tema mõju tugevam ja kasutatavad kogused palju väiksemad (Narko: 2008).
Mõju
Pidevad kasutajad võivad tunda rahutust ja depressiooni. Areneb välja psüühiline sõltuvus ja pikaajaline kasutamine võib tekitada hingamisega seotud probleeme (Hot: 2008).Muudab inimesed rahulikuks ja sõbralikuks. Tarvitajat ajab naerma ja ta tahab palju rääkida. Värve ja muusikat tajutakse erksamana (Narko: 2008).
Miks on kahjulik?

võib tekitada vaimset sõltuvust, kasutaja tahab kanepit üha uuesti suitsetada

• kanepisuits võib sisaldada kordi rohkem vähkitekitavaid aineid kui tubakasuits, see põhjustab kopsuvähki, südamehaigusi ja muid tõbesid
  
• mõnikord põhjustab kanep peapööritust ja ajab oksele, eriti siis, kui samal ajal juuakse alkoholi
  
• mõned kasutajad tunnevad kanepit suitsetades paanikat ja hirmuhooge
  

2.4 Opiaadid

2.4.1 Heroiin

Ajalugu
Võeti kõigepealt kasutusele kui morfiumi asendaja, sest kuigi morfium oli suurepärane valuvaigisti , tekkitas see kiiresti sõltuvuse. Heroiin osutus veel paremaks valuvaigistiks, aga tekitas ka enam sõltuvust. Siiani kasutatakse seda vahel surmaga lõppevate haiguste, nt vähi ravis (Ganeri 2000: 47).
Välimus
Hallikasvalge või pruunikas pulber, tavaliselt pisikestes paberümbrikes või kilekotikestes (Narko: 2008).
Tarvitamine
Süstitakse, suitsetatakse või tõmmatakse ninna (Narko: 2008). Kõige levinum, tõhusam ning ohtlikum manustamise viis on süstimine.
Mõju
Heroiini manustamisel valdab kasutajat soe, unine tunne, koos narkootikumi mõjuga kaasneva tugeva õnnelainega. Inimesed tunnevad end rahulikena, eemal ja vabad igasugustest muredest ja probleemidest. Esmakordsetel kasutajatel võib süda pahaks minna, eriti kui nad süstivad (Ganeri 2000: 48).
Miks on kahjulik?

• heroiin tekitab kiiresti väga tugevat vaimset ja füüsilist sõltuvust. Heroiinisõltlane ei suuda uimasti tarvitamisest loobuda ning vajab ainet mitu korda päevas, et end normaalselt tunda. Sellisest sõltuvusest on üliraske vabaneda
  
• et saada samasugust mõju, läheb vaja järjest suuremaid heroiinikoguseid
  
• kui pidev kasutaja ei saa mõne tunni pärast järgmist annust, tekivad tal tugevad võõrutusnähud: valud liigestes, sülje- ja pisaratevool, unehäired, krambid ja külmahood
  
• kaob huvi varasemate tegevuste ja sõprade vastu, kogu elu keskendub ainult järgmise annuse hankimisele
  
• pikaajaline kasutamine põhjustab impotentsust
  
• pidev heroiini tarvitamine nõuab palju raha, paljudest sõltlastest saavad nii pahatihti kurjategijad
  
• heroiini süstimisel kellegagi süstalt jagades on väga suur võimalus nakatuda HI viirusesse. Süstalde jagamisel levivad ka muud nakkushaigused nagu näiteks hepatiit .
  
• oskamatult süstides võib ennast tõsiselt vigastada ja isegi tappa
  
• et ostetud uimasti puhtust ei ole võimalik kindlaks teha, sureb Eestis igal aastal kümneid inimesi, kes on kogemata süstinud liiga palju heroiini (Narko: 2008).