Põllumajandus taimed-Konspekt (0)

Protistid  Päristuumsed organismid, kes ei kuulu loomade, taimede ega ka seente riiki Kunstlik rühm, kuhu on arvatud:  - Algloomad (amööbid, kingloomad, eosloomad, ripsloomad)  - Vetikad (pruun-, puna-, rohevetikad)  - Algelised seened (limaseened, munaseened) Valdavalt üherakulised või lihtsa ehitusega hulkraksed organismid  Protistide roll eluslooduses  Moodustavad eukarüootide biomassist suurima osa  Atmosfääri ühed peamised hapnikuga varustajad  Elavad kõikjal, kus on vett  Paljud on parasiitse toitumisega: - Malaariatekitaja (plasmoodium) - Unitõve tekitaja - Taimehaiguste tekitajad: kartuli lehemädanik, kapsanuuter, ebajahukaste 
jm. Seened  Klorofüllita heterotroofsed organismid, mis paljunevad eoste abil ja mille 
tavaliselt niitja kujuga rakkudes on tuumad. Rakukest sisaldab kitiini. Nad ei ole suutelised fotosünteesima, olles paljude tunnuste poolest sarnasemad 
loomadega kui taimedega. Toitumistüübilt jagaks seened: - Sapotroofid: toituvad surnud orgaanilisest ainest - Biotroofid: toituvad elusast orgaanilisest ainest  parasiidid  Sümbiondid  Seente liigitamine Viburseened -  saprotroofid või taimede, seente ja loomade parasiidid, kes elavad 
vees või niisketes tingimustes. Elutsükklis esinevad 1-2 viburigavees levivad 
mittesugulised rändeosed (zoospoorid). Liikide arv alla 1000. Kartulivähk 2. Ikkesseened – tugevalt arenenud rakuvaheseinteta või väheste vaheseintega 
seeneniidistikuga (mütseeliga) organismid, millel puudub viburitega staadium. 


Ohtlike seenhaiguste tekitajad loomadel ja inimesel, paljud liigid on tuntud 
kääritajad. Liikide arv ca´1000. Nutthallitus. 3. Kottseened -  valdavalt hästiarenenud hulkrakse seeneniidistikuga seened; 
seeneniidid suurema osa elutsüklist haploidsed.  Liikide arv üle 32000. Tuntumad 
liigid: fusaariumid, pagaripärm, lubihaudme tekitaja, jahukasted, samblikud, 
kevadkogrits, kuhikmürkel 4. Kandseened -tallus valdavalt hästiarenenud hulkrakse seeneniidistikuna; 
seeneniidid suurema osa elutsüklist kaksiktuumalised (dikarüootsed). Saproobid, mükoriisaseened või parasiidid. Kolm klassi:  Tüsiskandseened: viljakehad puuduvad või on algelised. Õistaimede 
parasiidid - roostehaigused  Pungkandseened: viljakehad puuduvad, tallus hästiarenenud 
seeneniidistikuna või pungrakkudena; pärmistaadium tavaline. Nõgiseened.  Eoslavaseened: viljakehad ja seeneniidistik hästi arenenud.  Kokku liike ca´22000 Seente roll eluslooduses Surnud orgaanilise aine lagundajad, toiduahela alustajad, aineringluse tagajad Samblikud  Süstemaatiliselt lähedased seentega, kuid välimuselt ja ehituslikult pigem 
sammaldega  Puuduvad taimele iseloomulikud organid (vars, leht, juur) või on need 
eristumatud  Sambliku vegetatiivne keha – tallus  Ehituse alusel tuuakse välja kolm rühma  samblikke: kooriksamblikud  (pisisamblikud), lehtsamblikud, põõsassamblikud. Samblike paljunemine ja tähtsus  Paljunemine: eoseline ja vegetatiivne   Liikide arv: ca´180000, Eestis ca´10000  Tähtsus: - liigirikkuse hoidjad - toit ja sööt (põdrasamblik) - Ravimid ja värvained (islandi käokõrv) - Õhusaaste indikaatorid (habesamblikud)


Sammaltaimed  Taimede hulka kuuluvad organismid, mille vegetatiivne keha on 
jagunenud organiteks (leht, vars) või on tegu tallustaimedega.  Sammaldel puudub juur, selle asemel on ühe- või mitmerakulised 
väljakasvud – risoidid  Puuduvad õied ja seemned (eostaimed)  Omastavad toitu ja vett kogu taime pinnaga  Paljunemine: suguliselt (protsessi lõpptulemus on eoskuparde 
moodustumine) või mittesuguliselt (vegetatiivselt ja eostega). 
Sporofaas (diploidne periood) on lühiajaline, gametofaas (haploidne) 
pikaealine jagatakse samblad 3 hõimkonda:  1. Helviksamblad  –väikesed, alla 10 cm pikkusega fotosünteesivad, 
sageli tallusjad taimed. Toodavad lima. Risoidid üherakulised. Liikide 
arv ca´10000, Eestis 128.  2. Kõdersamblad - tallused rosetjad, kudedeks diferentseerumata. 
Seega ei ole neil pealispinnal näha võrgustikku. Eoskupar on pikk ja 
jalata. Eestis teada 2 liiki, millest üks on väga haruldane.   3. Lehtsamblad – keha koosneb varrest, lehtedest ja harilikult 
hulkraksetest risoididest. Sporofüüt (taime diploidne staadium) 
koosneb jalast ja kaanega varustatud kuprast, kus arenevad eosed. 
Liikide arv ca´11500 Tähtsus  Liigirikkuse hoidjad ja elukeskkond  Pioneerid, esmased kohatäitjad (harilik helvik)  Vee ja süsiniku sidujad (turbasammal)  Inimühiskonna jaoks: - Küte: turvas - Ehitusmaterjal: metsakäharik ja laanik soojustusmatejalina - Kasutusel rahvameditsiinis - Keemiatööstuse tooraine - Õhu ja vee reostuse indikaatorid


- Erosiooni takistajad Sõnajalgtaimed  Ürgse päritoluga soontaimed, millel vegetatiivne keha on jagunenud 
juureks, varreks ja lehtedeks, puudub õis.  Liikide arv: ca´20000, Eestis 47.  Paljunemine: vegetatiivselt risoomidega ja eostega.  Elutsüklis domineerib diploidne sporofaas jagatakse sõnajalgtaimed 3 võsundirühma:  1. Sõnajalatüüp - sageli suurte lehtedega taimed, mille alumisel küljel 
paiknevad eoslad eoskuhjades  2. Osjatüüp -  lehed on taandarenenud, niitjad. Maapealsed võsud on 
hästi eristunud sõlmekohtade ja sõlmevahedega, seest õõnsad. Eoslad 
on varretippudes eospeadena.  3. Kollatüüp - hulgaliselt spiraalselt varrel paiknevaid pisikesi lehti, 
eoslad on koondunud varre tippudesse eospeadesse või asetsevad 
lehekaenaldes. Tähtsus tänapäeval väike  Liigirikkuse hoidjad ja elukeskkond  Pinnase puhastajad (akumuleerivad raskemetalle ja mürkaineid) Paljasseemnetaimed Ehitus  Seemnealgmed ei arene kaetult sigimikus (kokku kasvanud 
viljalehtedest moodustis), vaid avatud seemnelehtedel (viljalehtedel)  Tuultolmlejad puud ja põõsad  Vilja tüübiks on ühesuguline käbi: kuiv, lihakas  Puit lihtsama ehitusega kui katteseemnetaimedel: puuduvad trahheed 
ja sõeltorude saaterakud  Vaigukäigud 1. Okaspuutaimed – 11 sugukonda, millest 4 on välja surnud. Lehed kitsad nõeljad, kaetud vahakihiga. Valdavalt vaigukäikudega. 
Vilja tüübiks käbi (lihakad või kuivad). Puud ja põõsad.


2. Palmlehiktaimed – kahekojalised limakäikudega puiduga ja  tugevalt arenenud säsiga troopilised või subtroopilised 
puittaimed. Lehed lihtsulgjad, varre tipus, tüvi lehejäänustega 
Rahupalmlehik 3. Hõlmikpuutaimed – ainsaks esindajaks harilik hõlmikpuu.  Suvehaljas lehvikjate lehtedega kahekojaline taim, seemnealgme
ehitus sarnane palmlehikulistega. 4. Vastaklehiktaimed – noorim paljasseemnetaimede rühm. Taimed  on kahekojalised. Vaigukäigud puuduvad. Mitmed tunnused 
lähendavad vastaklehikulaadseid katteseemnetaimedega: 
seemnealgmeid ümbritseb kate, lehed on vastakud, teispuidus 
esinevad trahheed jm.  Okaspuud Sugukonnad: 1. Männilised – lehis, mänd, kuusk, nulg 2. Küpressilised – ebaküpressid, küpressid, hiibapuu, kadakas, elupuu 3. Sirmokkalised 4. Araukaarialised - 5. Kiviujugapuulised  6. Peajugapuulised  7. Jugapuulised – harilik jugapuu Katteseemnetaimed:õistaimed Taimedel on: 1. Õis 2. Emakas ja sigimik: seemnealgmed arenevad sigimikus kaetuna ja 
kaitstuna 3. Trahheed: vedelike transportimise sooned (soontaimed) 4. Lehed roodudega   Enamik liike on heitlehised või suvehaljad – lehed varisevad igal aastal.  Puud, põõsad ja rohttaimed.   Kaks klassi: ühe- (25%) ja kaheidulehelised (75%)   Väga lai kasvuareaal


Liikide arv: 250 000 (meil 1450 Taimed koosnevad funktsionaalselt ja ehituslikult erinevatest osadest - 
organitest:  Juur  Vars  Leht  Õis  Vili Juuri võib liigitada nende tekkimise ja paiknemise järgi:  Peajuur – kujuneb idanemisel  Külgjuur – kasvab välja peajuurest  Lisajuur – vartest, lehtedest välja kasvavad Juuresüsteemid:  1. Narmasjuureline juuresüsteem: üheidulehelistel  2. Sammasjuureline juuresüsteem: kaheidulehelistel Vars on Valdavalt taime maapealne organ, millel on negatiivne 
geotaksis ja positiivne fototaksis Varre funktsioonid:  ühendab taime organid omavahel ühtseks tervikuks   kannab lehti, õisi ja vilju  varre kaudu toimub ainete liikumine taime ühest osast teise  vee ja varuainete kogunemis- ja säilitusorganiks  tugiorgan puittaimedel  paljunemisorgan  Varre liigid Asendi järgi jagatakse varred: 1. Püstised: puud 2. Tõusvad: sirplutsern 3. Lamavad: sea- ja kassitapp


4. Väänduvad: liaanid 5. Roomavad: valge ristik 6. Maa-alused: orashein, naat Läbilõikelt võivad varred olla: 1. Ümmargused 2. Nelinurksed 3. Kolmnurksed 4. Lamedad Taime leht Valdavalt taime maapealne organ Lehe funktsioonid:  Fotosüntees  transpiratsioon ja gaasivahetus  vee ja varuainete kogunemis- ja säilitusorganiks  püünisorgan  paljunemisorgan Õis Taimeorgan, mille funktsioon on seotud paljunemisega Õis koosneb: 1. Õieraag: kinnitub varrele 2. Õiepõhi 3. Õiekate: 3.1. Lihtne ehk perigoon - ülane 3.2. Kaheli: tupplehtede ja kroonlehtedega 4. Generatiivsed organid: 4.1. Tolmukad 4.2. Emakas Taimede liigitamine generatiivsete organite paiknemise alusel 1. Kahekojalised taimed: eri suguorganid eri taimedel: astelpaju 2. Ühekojalised taimed: ühel taimel nii tolmukad kui emakad:


2.1. Ühesuguliste õitega: õies kas emakad (emasõied) või tolmukad  (isasõied): kõrvits 2.2. Mõlemasuguliste õitega: õies nii tolmukad kui emakad Taimede liigitamine tolmlemise alusel Tuultomlejad: õied tagasihoidlikult värvunud, väikesed ja avatud, 
nektaariumid puuduvad: lepp, sarapuu,  2. Putuktolmlejad: õied suured, värvilised, nektaariumitega 3. Isetolmlejad: võrreldes risttolmlejatega on õied väiksemad ja 
tagasihoidlikuma õiekattega ning tolmukapead painduvad emakasuudmete 
kohale: liblikõielised taimed[  Vili Taimeorgan, mille funktsioon on seotud paljunemisega ja mis kannavad 
seemneid Vilja tüübid: 1. Koguvili (mitmest lihtviljast moodustunud) 2. Lihtvili 2.1. Lihakas: õiepõhi või vilja osad muutuvad lihakateks: 2.1.1. Õunvili 2.1.2. Luuvili 2.1.3. Kõrvitsvili 2.1.4. Mari 2.1.5. Pomerants 2.2. Kuivvili 2.2.1. Sulgviljad (pähkel, pähklike, seemis, teris,  kukkur) 2.2.2. Avaviljad (kaun, kõder, kõdrake, tõru) Õistaimed paljunevad: Suguliselt: haploidsete sugurakkude faas on lühiajaline Mittesuguliselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil Kaheidulehelised Eestis Sugukondade arv: 88 Suuremad sugukonnad: - Tulikalised (12 perekonda)


- Roosõielised (23 perekonda) - Liblikõielised (24 perekonda) - Sarikalised (34 perekonda) - Huulõielised (20 perekonda) - Mailaselised (15 perekonda) - Ristõielised (41 perekonda) - Korvõielised (60 perekonda) - Nelgilised (18 perekonda) Üheidulehelised Eestis Sugukondade arv: 21 Suuremad sugukonnad: - Käpalised (19 perekonda) - Lõikheinalised (12 perekonda) - Kõrrelised (47 perekonda) - Liilialised (14 perekonda) Kasulikud taimed, taimede põlvnemine Kultuurtaimede rühmad lähtudes kasvukohast Põllukultuurid – kasvatatakse põllukülvikorras Aiakultuurid – kasvatatakse aedades ja istandikes Rohumaakultuurid – kasvatatakse rohumaadel  Metsakultuurid – metsa- ja rabataimede kasvatus Muud: vesikultuurid, meekultuurid jm  Põllukultuurid: 1. Teraviljad 2. Liblikõielised kultuurid (üheaastased) 3. Õlikultuurid 4. Rühvelkultuurid


5. Kiukultuurid 6. Energiakultuurid  Aiakultuurid: 1. Köögiviljad 2. Marjakultuurid 3. Puuviljad 4. Maitsetaimed 5. Ornamenttaimed Metsakultuurid: 1. Rabataimed 2. Metsataimed  Muud: 1. Vesikultuurid 2. Meetaimed Metsikud taimed, mida saab kasutada inimese heaks . Mitmed rohumaadel kasvavad taimed on hästi söödavad loomade poolt 
(harilik võilill) 2. Looduslikud meetaimed 3. Marjad ja puuviljad 4. Maitse- ja ravimtaimed 5. Puit ehitusmaterjaliks ja kütteks 6. Ornamenttaimed 7. Salatitaimed Neutraalsed taimed Pole veel välja mõeldud, mida nendega teha, milleks kasutada: Näiteks paljud tarnad ja lõikheinalised, hiireherned, seaherned jpt . Kahjulikud taimed 1. Mürgised (ajutiselt või püsivalt)


2. Toodete väärtust vähendavad (takjad, koirohi) 3. Umbrohud (kultuurtaimede konkurendid