Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tai (1)

3 HALB
Punktid

RÕNGU KESKKOOL
HELEN PATSULA
10 klass
TAI
referaat
Juhendaja : Mare Tina
Rõngu 2007
Sisukord
Sissejuhatus
Teemaks on Taimaa , selle pealinn rahvaarv, religioon jne. Riigi valisin just sellepärast, et varem on tekkinud huvi riigi vastu ja alati on hea teada veelgi põhjalikumalt. Tai kui soe riik pakub palju huvi.
Tai üldiseloomustus
1.Üldandmed Lipp :
Pealinn : Bangkok (7 miljonit elanikku)
Rahvaarv : 61 miljonit
Religioon: 95% budiste, 4% moslemeid
Riigikeel : tai keel
Rahaühikuks: Tai baht (THB) (2,8 bahti = 1 eek.)
Pindala: 514 000 km²
Ajavöönd: maailmaaeg +7
Suurim kõrgus: 2,576 m Asukoht: Doi Inthanon
( http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/tai.php#viisa )
Vapp :
2. Geograafiline asend
Tai asub Kagu- Aasia mandriosa keskel. Ta ulatub põhjast lõunasse 1585 kilomeetri ulatuses ning idast läände 821 kilomeetri ulatuses. Tai piirneb põhjast ja läänest piki Salweeni jõge Myanmariga, põhjast ja idast piki Mekongi jõge Laosega, kagust Kambodžaga ning lõunast Kra maakitsuse kaudu Malaisiaga. 1900 kilomeetri ulatuses on Tail rannajoont Tai lahe (Lõuna-Hiina mere osa) ääres. Malai poolsaare läänekülg on Andamani mere ääres.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Ta i)
Kaart:
( http://www.phrasebase.com/estonian/countries/index.php?&cat=125&newpage=Maps )
3.Looduslikud tingimused
  • Loodusvarad : tina, maagaas, volfram, tantaal , puit, plii, kala, kips, pruusüsi, fluoriit .
  • Pinnamood : kesk- tasandik , Khorat platoo, mäestik.
  • Üldine kliima: troopiline , vihmane, soe, pilvine , edela tuuled, kuiv.
  • Loodusohud: põud, maa vajumine .
    ( http://www.phrasebase.com/estonian/countries/index.php?&cat=125&newpage=Geography )
    Pinnamoodu kaart:
    ( http://images.nationmaster.com/images/motw/middle_east_and_asia/thailand_veg_1974.jpg )
    Riigi globaliseeruv infoühiskond
    1Riigi arengutase
    Põllumajanduse osakaal SKPs : 9.90 %
    Tööstuse osakaal SKPs: 44.10 %
    Teeninduse osakaal SKPs: 46.00 %
    Thailand Inflatsiooni tase: 4.50 %
    Turism : 8,651,000.00 külastajat aastas    
    Energiatootmine: 114,700,000,000 kWh
    Energia väljavedu: 0 kWh
    Energiatarbimine: 107,300,000,000 kWh
    Energia sissevedu: 980,000,000 kWh
    Fossiilenergia tootmine: 92.26 %
    Tuumaenergia tootmine: 0.00 %
    Hüdroenergia tootmine : 6.33 %
    Teised energialiigid: 1.41 %
    Naftatootmine: 230,000 barrelit päevas
    Maagaasi tootmine: 22,280,000,000 cu m
    Nafta tarbimine: 851,000 barrelit päevas
    Maagaasi tarbimine: 29,150,000,000 cu m
    Nafta sissevedu: 0 barrelit päevas
    Maagaasi sissevedu: 5,200,000,000 cu m
    Naftavarud : 583,000,000 barrelit
    Maagaasi varud: 377,700,000,000 cu m    
    Välisvõlg: $52,460,000,000 USD
    Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid
    1 Rahvusvaheline organisatsioon
    Tai kuulub ASEANi majandusorganisatsiooni.
    2 Rahvusvahelised firmad:
    International Civil Aviation Organization Asia and Pacific Office; Family Health International.( http://www.kompass.com/kinl/index_norobot.php?Page=/guide/L_2_I_et_Z_TH_F_32 )
    Rahvaarv ja selle muutumine
    1 Rahvaarv
    Rahvastiku tihedus: 118 inimest/km2. Tai asub ülemaailmses rivistuses populatsioonis 19-ndal kohal. Seega võib väita, et Tai on suure rahvastiku tihedusega maa.
    2 Naaberriigid
    Lõuna naabriks on Malaisia , põhja naabriks on Laos, idast ühine piir on Kambodžaga ja lääne naabriks on siis Myanmar .
    1Malaisia:
    Rahvaarv: 23 092 940
    Rahvastiku tihedus: 70 in/km²
    2Laos:
    Rahvaarv : 25 924 000
    Rahvastiku tihedus: 25 in/km²
    3 Kambodža
    Rahvaarv: 13 124 800
    Rahvastiku tihedus: 72,5 in/km²
    4Myanmar
    Rahvaarv: 42 510 537
    Rahvastiku tihedus: 62,7 in/km²
    Naaberriikide võrdlus
    Võrreldes naaberriikidega on Tai rahvastiku tihenud peaaegu, et 2 korda suurem. Kõige väiksema tihedusega naaberriik on Laos kus on tihedus ainult 25 in/ km². Seega Laos on sühteliselt väike riik. Kui võrrelda Eestiga siis Eestis on rahvastiku tihedus natukene suurem kuigi riik pindalalt on väiksem. Malaisia, Kambodža ja Myanmar on enam vähem sama suure tihedusega. Ent Taiga ei saa neid võrreldagi.
    Rahvastiku soolis -vanuline koosseis
    1 Soolis-vanuline koosseis
    Rahvaarv: 64,631,595
    Sündimus: 13.87 Sündimus 1000 inimese kohta
    Asustustihedus: 122.00 Inimest km² kohta
    Suremus : 7.04 Suremus 1000 inimese kohta
    Rahvastiku juurdekasv: 0.68% aastas
    Viljakuse näitaja: 1.64 last ühe naise kohta  
    Alaealisi mehi (vanuses 0 – 14): 7,284,068
    Alaealisi naisi (vanuses 0 – 14): 6,958,632
    Tööealisi mehi (vanuses 15 – 64): 22,331,312
    Tööealisi naisi (vanuses 15 - 64): 22,880,588
    Pensioniealisi mehi (65 ja vanemad): 2,355,190
    Pensioniealisi naisi (65 ja vanemad): 821,805
    Meeste osakaal rahvastikust: 49.00%
    Naiste osakaal rahvastikust: 51.00%
    Keskmine eeldatav eluea pikkus aastates: 72.25 aastad
    Imikusuremus – laste suremus 1000 sünni kohta: 19.49 last sureb iga 1000 sünni kohta Meeste keskmine eeldatav eluea pikkus: 69.95 aastat
    Naiste keskmine eeldatav eluea pikkus: 74.68 aastat
    ( http://www.phrasebase.com/estonian/countries/index.php?&cat=125&newpage=People )
    2 Rahvastiku püramiid
    ( http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/idbsum.pl?cty=TH )
    Rahvastikupüramiid
    2005 aasta prognoosiga on Tais sündimus suur. Kuni 15 aastaste osakaas peaaegu pool rahvastikust. Suremus on u +80, võrreldes Eestiga on see kõrge. Kuid 2025 aastaks prognoositakse sündimuse vähenemist, mis tagab ka 15-40 aastaste inimeste osakaalu kahanemise ning inimese eluea pikenemise. Võib väita, et aastate jooksul paraneb Tai rahvuslik olukord. Poiste ja tüdrukute osakaal jääb endiselt võrdseks.
    Linnastumine
    1 Suuremad linnad
  • Bangkok 6355 144 mil.
  • Samut Prakan 378 741 mil.
  • Nothanburi 291 555 mil.
  • Udor Thani 222 425 mil.
  • Nakhon Ratchasima 204 641 mil.
  • Hat Yai 187 920 mil.
  • Chon Buri 183 317 mil.
  • Chiang Mai 174 438 mil.
  • Phra Pradaeng 171 544 mil.
  • Lampang 148 199 mil.
    ( http://www.citypopulation.de/Thailand.html )
    Kaart: Suuremad linnad
    Kõige suurem asustatus on Bangkokis kuna sealne turismindus on kõrgelt arenenud. Olulist rolli mängib ka see, et Bangkok on ühtlasi ka Tai pealinnaks. Linna suureks plussiks on mere äärne asukoht. Peale selle on linn jõudsasti arenenud võrreldes Põhja-Taiga. Palju väidetakse ka seda, et Bangkokis ei näe tõelist Tai rahvale omaseid kultuure ja eluolusid. Kuid sellegi poolest on Bangkok tuntud kui turismi linn.
    Energiamajandus
    Energiatootmine: 114,700,000,000 kWh
    Energia väljavedu: 0 kWh
    Energiatarbimine: 107,300,000,000 kWh
    Energia sissevedu: 980,000,000 kWh
    Fossiilenergia tootmine: 92.26 %
    Tuumaenergia tootmine: 0.00 %
    Hüdroenergia tootmine : 6.33 %
    Teised energialiigid: 1.41 %
    Naftatootmine: 230,000 barrelit päevas
    Maagaasi tootmine: 22,280,000,000 cu m
    Nafta tarbimine: 851,000 barrelit päevas
    Maagaasi tarbimine: 29,150,000,000 cu m
    Nafta sissevedu: 0 barrelit päevas
    Maagaasi sissevedu: 5,200,000,000 cu m
    Naftavarud: 583,000,000 barrelit
    Maagaasi varud: 377,700,000,000 cu m    
    ( http://www.phrasebase.com/estonian/countries/index.php?&cat=125&newpage=People )
    Kokkuvõte
    Tai on väike riik suure asustatusega. Riigi asukoht on hea, ühest küljest piirab maad meri, mis tagab aktiivse meretee . See toob sisse turiste, kellel on Taimaal paljutki vaadata. Tais on ilus loodus: vihmametsad kristall selge vesi ja kuum päike. Tais elab palju ka välismaalasi.
    Kasutatud materjalid
    1. http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/tai.php#viisa )
    2. http://www.phrasebase.com/estonian/countries/index.php?&cat=125&newpage=Maps
    3. http://images.nationmaster.com/images/motw/middle_east_and_asia/thailand_veg_1974.jpg
    4. http://www.kompass.com/kinl/index_norobot.php?Page=/guide/L_2_I_et_Z_TH_F_32
    5. http://www.phrasebase.com/estonian/countries/index.php?&cat=125&newpage=People
    6. http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/idbsum.pl?cty=TH
    7. http://www.citypopulation.de/Thailand.html
    8. http://www.phrasebase.com/estonian/countries/index.php?&cat=125&newpage=People
  • Vasakule Paremale
    Tai #1 Tai #2 Tai #3 Tai #4 Tai #5 Tai #6 Tai #7 Tai #8 Tai #9 Tai #10 Tai #11 Tai #12 Tai #13 Tai #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Helen Patsula Õppematerjali autor
    referaat

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Tai riigi iseloomustus ja rahvastik
    16
    doc

    Tai riigi iseloomustus ja rahvastik.

    Tai riigi iseloomustus ÜLDANDMED: Pindala: 514 000 km2 Rahvaarv: 66 405 000 (2010) Pealinn: Bangkok Pealinna elanike arv: 66,404,688 (01.07.2010 seisuga) Rahaühik: baht (THB) Tai kuningriigi lipp ja vapp. GEOGRAAFILINE ASEND: Tai asub Kagu-Aasia mandriosa keskel. Ulatus põhjast lõunasse on 1585 kilomeetrit ning idast läände 821 kilomeetrit. Põhjast ja läänest piirneb Tai Birmaga, põhjast ja idast Laosega. Kagust piirab Taid Kambodza, lõunast Malaisiaga. Tail on 1900 kilomeetrit rannajoont Tai lahe ääres. LOODUSLIKUD TINGIMUSED: Tai on troopilise kliimaga riik. Põuaperioodil on tänu asjaolule, et päike paistab peaaegu seniidist, raske ilmakaari määrata. Aastas on keskeltläbi +31 kraadi sooja. Talviti +25 ning suvekuudel +40. Vesi meres on enamasti +28. Mussooni ajal, juuni- oktoobri kuus sajab rohkelt vihma, suvel enam. Õhuniiskus on kõrge

    Geograafia
    Itaalia referaat
    15
    doc

    Itaalia referaat

    Itaalia Vabariik Referaat Erik Salm Paide Ühisgümnaasium 2007 Itaalia Vabariik ISO 2-täheline kood: IT ISO 3-täheline kood: ITA Lipp: Vapp: Kaart: Geograafiline asend Itaalia Vabariik on riik Lõuna-Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjapoolne piirkond on mägine. Loodusliku piiri moodustavad Alpid. Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Itaaliale kuuluvad kaks Vahemere suurimat saart ­ Sitsiilia ja Sardiinia - ning hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Satelliitfoto Itaaliast Faktid: Pealinn: Rooma Suuremad linnad: Rooma

    Geograafia
    Dominikaani Vabariik
    18
    doc

    Dominikaani Vabariik

    RANNU KESKKOOL X KLASS TAAVI TÄKKER Dominikaani Vabariik UURIMUSLIK REFERAAT GEOGRAAFIAS JUHENDAJA: VAIKE ROOTSMAA RANNU 2007 Sisukord Üldandmed 3 Üldiseloomustus 3-4 Geograafiline asukoht 3-4 Kliima 4 Taimestik 4 Loomastik 4 Koloniaalminevik 4-5 Riikide võrdlus 5 Majandusorganisatsioonid 4-5 Rahvastik ja asustus 6-7 Linnastumine 7 Pealinn Santo Domingo 8 Energia majandus 8 Elektrienergia tootmine 9 Esmasektor 9-10 Põllumajandus 9 Kalandus 10 Metsamajandus 10 Tööstus 11 Eksport ja Import 11-12 Transport 12-13 Turism 13 Kokkuvõte 14 Su

    Geograafia
    Argentina riigi andmed
    22
    doc

    Argentina riigi andmed

    Rannu Keskkool 10.Klass Argentina Uurimuslik referaat geograafias Koostaja: Kusti Muri Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid...........................................................................

    Geograafia
    Hiina rahvavabariik
    38
    doc

    Hiina rahvavabariik

    Kanepi Gümnaasium 10.a Grete Põdder HIINA RAHVAVABARIIK Kanepi 2009-05-18 2 SISUKORD HIINA RAHVAVABARIIK..........................................................................................4 Riiklikud pühad..........................................................................................................7 Poliitika......................................................................................................................8 LOODUSLIKUD TINGIMUSED.................................................................................8 Geograafiline asend....................................................................................................8 Pinnamood..................................................................................................................9 Mullastik.....................................................................................................................9 H

    Geograafia
    Portugali põhjalik referaat
    226
    doc

    Portugali põhjalik referaat

    Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

    Geograafia
    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
    193
    docx

    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

    huvitavast arhitektuurist. Suur looduslik mitmekesisus Sahara liivaja kivikõrbetest lõunas kuni lumiste mäetippude ja korgitammesaludeni põhjas teeb sellest huvipakkuva koha paljudele turistidele. Marrakech (Marrakesh) oma vanalinna ja keskse asendiga on suurepärane lähtekoht lõunapoolse Marokoga tutvumiseks. 23 38. Ülevaade Aasia looduse iseärasusest ja turismivõimalustest Aasias asuvad riigid : India, Hiina, Tai, Bangladesh, Nepal, Bhutan, Pakistan, Mianmar, Sri Lanka, Jaapan, Lõuna ja PõhjaKorea, Taiwan, Malaisia, Filipiinid Indoneesia : UNESCO maailmapärandisse kuulub Indoneesiast Borobuduari buda pühamu, Komodo RP, Ujung Kuloni RP, Prambanani hinduistlik templistik, Sangirani esiaajalooline leiukoht, Lorentzi RP ning Sumatra vihmametsad. Turism hakkas hoogustuma 1980. aastate keskel tänu turismirajatistesse tehtavatele suurtele investeeringutele. iseseisvusvõitlus

    Turismiettevõtlus
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    528
    doc

    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

    KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

    Keskkonnakaitse ja säästev areng




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    sikikas profiilipilt
    sikikas: pole väga sisukas
    00:02 26-05-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun