Ettevõtte teeninduskorralduse paranemisvõimalused Kliendi teadlik kuulamine ehk tagasiside Kertu Mölder Üks teeninduskorralduse paranemisvõimalusi on teeninduskeele arendamine. Teeninduskeel on suhtlemise viis, kus inimene väljendab end kehakeelega. Olulisel kohal suhtluses on tagasiside. Tagasiside aitab meil mitte ainult õppida, mis ettevõttes toimib, vaid ka see, mida saaks firma paremini teha. Tagasiside saab olla positiivne või negatiivne. Tagasisidet saab hinnata mitut moodi. Näiteks on olemas soovitusindeks. Soovitusindeks on juhtimistööriist, mis aitab parandada ettevõtte teenuse- ja tootekvaliteeti ning ühtlasi mõõdab klientide lojaalsust ettevõttele ja tema poolt pakutavale tootele/teenusele (ALLIKAS). Selle põhimõte on selles, et ettevõtte kliendid, kes soovitavad ettevõtet enda sõbrale või tuttavale võtavad vastutuse rahulolu eest. Soovitusinde...
Meeldimine kui poolehoiu võitmine D. Carnegie (1936) alusel K.Kullasepp enda suhtumise muutmine teise inimesse teise inimese käitumise muutus Osata tunda ära enda käitumises ilmnevaid signaale, mis vähendavad mõju teisele inimesele Carnegie (1936) Meeldimist suurendavad: teistest huvitatud olemine naeratamine nime mäletamine inimese olulisusele, tähtsusele viitamine teise inimese kuulamine, julgustada teisi rääkima Carnegie (1936) Vältida vaidlemist Lugupidamise väljendamine teise arvamuste suhtes Enda eksimuse tunnistamine Vestluse alustamine teemadega, mis toovad välja sarnasuse, nõustumine (“jah” ütlemine) Lase teisel rääkida (palju) Teise seisukohast asjade nägemine (“Mida sa teeksid?”) Teise isiku soovidesse ja arvamustesse heatahtlikult suhtumine Enne positiivne info, siis negatiivne Suhtumine avaldub käitumises Julgustamine (vi...
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus Tarmo Dulinets MINA KUI KLIENDITEENIDAJA Juhendaja: Riina Tomast Pärnu 2013 Eelmisel suvel puutusin oma töökohal klienditeenindajana kokku paljude erinevate inimestega. Nii võin öelda, et klienditeenindaja töö ei ole sugugi lihtne ning on täis palju erinevaid nüansse. Kõige tähtsam on esmamulje. Sageli määrab esmamulje ära kliendi edasise hoiaku nii klienditeenindajasse kui firmasse tervikuna. Kui klient märkab midagi ebameeldivat, võib ta lihtsalt lahkuda või esitada lausa kaebuse. Väga hea esmamulje on aga suureks eelduseks müümaks oma kaupa või teenust. Seega peab nii klienditeenindaja ise, kui ka töökoht tema ümber korras ning hoolitsetud olema. Seepärast jälgin ma alati oma riietust ning töökoha korrasolekut. Teine oluline osa esmamulje juures on kontakti asumine. Muidug...
Punutud sõbrapaelte töötuba lastekaitsepäeval Nimi 1: Nimi 2: Nimi 3: Juhendaja: Miks just see teema? · Teema pakkus välja käsitööõpetaja · Meil kõigil on ühine huvi käsitöö vastu seega tundus väljakutsuv õpetada teistele midagi, mis endale huvi pakub. Töö eesmärk ·Viia läbi lastekaitsepäeval töötuba ·Soov saada õpetamiskogemust ·Tõsta lastes huvi käsitöö vastu Töö käik · Konsulteerisime juhendajaga · Otsisime sõbrapaelte erinevaid punumise · Töötoa läbi viimine viise · Proovisime tehnika läbi ja valisime kolm parimat Sõbrapaelad 1.Kalasaba tehnika 2.Köie tehnika 3. Chevron tehnika Kokkuvõte ·Loovtöö eesmärk sai täidetud ·Töötuba külastas üle 30 inimese ·Tagasiside oli positiivne ·Koostöö sujus hästi ·Raskusi valmistas vähene vene keele oskus Täname kuulamast! ...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Triin Kelder Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport Teadustöö metodoloogia aines Juhendaja: Lea Sudakova Tartu 2013 1 Contents Table of Contents Piirkonna ülevaade............................................................................................................................... 3 Uuringu eesmärgid............................................................................................................................... 5 Andmete kogumine.............................................................................................................................. 5 Tul...
Artur Kaupmees SUHTLEMISPSÜHOLOOGIA ARVESTUSTÖÖ ARVESTUS Õppeaines: Kommunikatsioon, loovus ja koostöö Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 11/21 Õppejõud: Ellen Trell Tallinn 2015 Sisukord 1Mis mõjutab inimese enesehinnangut?...............................................................................................3 2Juhi roll koostöö kujundamisel...........................................................................................................5 1 MIS MÕJUTAB INIMESE ENESEHINNANGUT? Inimese enesehinnangut mõjutab põhiliselt lapsepõlvest saadud tagasiside oma vanematelt ja teistelt lähikondlastelt oma käitumisele. Kas last armastati piisavalt, lubati teha vigu jne. Enesehinnangut mõjutavad ka erinevad sündmused elus ja see, kuidas nende sündmuste/probleemide lahendamisega hakkama saadi. ...
Kersti Õim 2008 Allikad: S.Rekkor, H.Tooman ,,Klienditeeninduse alused" 2006 8 TAGASISIDE SAAMINE, ANDMINE JA KASUTAMINE 8.1 Juhised paremaks tagasiside saamiseks Paljud ettevõtted on mõistnud, et tagasiside annab juhised paremaks saamiseks ja seetõttu on vajalik seda koguda. Paraku piirdutakse vaid kliendi küsitluslehtede väljatöötamisega, kasutamisega ning tulemustest regulaarse kokkuvõtte tegemisega. Pahatihti jäävad needki tulemused vaid juhtide enda teada. Edukamad teenindusettevõtted on kasutusele võtnud hulga teisi tagasiside hankimise viise. Tagasisidet kogutakse nii klientidelt kui ka töötajatelt, töötajaid julgustatakse nii tagasisidet andma kui ka küsima. Väga oluline on see, et töötajaile endile antakse tagasisidet nende töö õnnestumisest ja kitsaskohtadest. Kõik kasutatavad taga...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ11 Mai Kuum TAGASISIDE ANDMINE Iseseisev töö õppimine kõrgkoolis Tallinn 201 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................................3 1.MIS ON TAGASISIDE?................................................................................................................4 1.1 Õpetamise ja õppeainete tagasiside.............................................................................................4 2.Millal ja kus toimub tagasiside andmine?.......................................................................................5 2.1mis juhtub kui õppeained jätta hindamata?...................................................................................6 2.2ÕISi ankeedi täitmine.............................................................
Motivatsioon ja motiveerimine Olulised komponendid õppimisel: ·Mõtlemisoskus ·Teadmised ·Õpioskused ·Metakognitiivsed oskused ·Motivatsioon Aktiivsus passiivsus Teadlik teadvustamata Üks mitu Robert J. Sternberg: motivatsioon neist kõige asendamatum, ilma selleta õppimist ei toimu. Motivatsioon õppimises seostuvad mõisted · Huvi, uudishimu · Vajadused · Väärtused · Uskumused, hoiakud · Akadeemilised, sotsiaalsed eesmärgid · Impulsiivsus · Püsivus Motivatsioon õppimises · Biheivioristid: oluline on väline motiveerimine · Kognitivistid: kuidas inimese mõtted selle kohta, miks midagi juhtus, mõjutavad selle inimese tulevikukäitumist · Humanistid: rõhutavad inimeste valikuid ja isiksuse arendamise vajadust · Kognitivistid + humanistid: mõtted, uskumused, valikud ja strateegiad Motivatsioon õppimises Mida inimesed mõtlevad oma tegevustest- ül...
Spordipedagoogika kordamisküsimused 1. Spordipedagoogika kui teadus, uurimisvaldkonnad. Õpetamiseks vajalikud teadmised (Shulman). SPedagoogika uurib kuidas õpetatakse ja treenitakse, õppeprotsessidega seotud kehaliste võimete arendamist, keh kasvatuse ja spordiõpetuse programme. Spordi all mõistame me tippsporti, võistlussporti, rahva-ja tervisesporti. Seega vajatakse spetsialiste nii kooli, terviseklubidesse kui tippsportlaste treenimiseks spordioskuste õpetajaid. Spordipedagoogid võib jagada tinglikult kaheks: 1) pedagoogid, kes uurivad õpetamismeetodeid, õppeprogrammide/treeningplaanide sisu, tuginedes teistele sporditeaduste alamdistsipliinidele nagu spordipsühholoogia, -füsioloogia, -sotsioloogia, -biomehaanika jt., aga ka pedagoogikale üldiselt. 2) teised kasutavad teiste poolt tehtud/korraldatud uuringute tulemusi praktilises töös. Õpetamise ja treenimisega seotud uu...
Retsensioon Tagasiside “Probleemi lahendamine” Antud retsensiooni eesmärgiks on anda tagasisidet esitatud töö “Probleemi lahendamine” kohta. Antud töö käsitleb väga põnevat teemat: kuidas lahendatakse probleeme ettevõttes. Juba sissejuhatuses seati oma tööle eesmärk, mis on üdini positiivne, sest nii suudetakse hoida sihti silme ees. Esimeses peateemas lahati juhi ja tema meeskonnavahelisi suhteid. Kõik välja toodud faktid olid argumenteeritud ning olulised. Lisaks on välja toodud maailma ühe edukama ning populaarsema tippliidri ja motivatsioonikõneleja John C. Maxwelli seaduspärasusi ning mõtteviise, mis seab antud tööle tugeva põhja. Lisaks lahati töise õhkkonna ja isikliku elu ning osakonna aja planeerimist. Töös on välja toodud palju fakte ning nendele järgneb seletav arutelu. On loodud kuvandit ideaalse toimiva ettevõtte olemusest. Töö sisu on vägagi informat...
Mikolaj Kopernik Mikolaj Kopernik Poola astronoom, matemaatik, arst ja kanoonik. Alusepanija heliotsentrilisele maailmasüsteemile Elulugu 19. veebruar 1473 Poola Toru 24.mai 1543 Frombork sündis rikka vasekaupmehe perekonnas Mikolaj kasvas üles oma ema poolse onu Lukasz Watzenrode leibkonnas. 14911495 õppis ta Krakówi ülikoolis õigusteadust, usuteadust, astronoomiat 15011503 õppis Kopernik Padova ülikoolis meditsiini ja matemaatikat. 1503 sai ta Ferrara ülikoolist kirikuõiguse doktori kraadi. Elas aastast 1506 Warmia piiskopiriigis kus oli kõrgetel riiklikel ja kiriklikel ametikohtadel. Muuhulgas tegeles rahareformiga ja oli ka sõja ajal kindluse komandant. Usutakse, et Kopernik ei abiellunud kunagi, sest oli liiga pühendunud oma tööle. Kopernik suri 1543.a. Tema surmahetkel anti talle kätte esimene koopia tema raamatust. Ta on maetud Frauenb...
Jaan Reigo, Kristjan Ööpik EA06 Rakenduselektroonika Uudo Usai Võimendid 10.02.09 Võimendi on seade, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine sel määral, et signaalist piisaks võimendi väljundisse ühendatud tarbijale. See juures võimendamise käigus ei tohi signaal moonutuda. Võimendusprotsess toimub alati toiteallikate energia arvel, nii et võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendi sisendsignaaliks võib olla ükskõik milline elektriline signaal, milline on kasutamiseks liiga väikse amplituudiga. Näiteks mikrofon (1- 3mV), maki helip...
Eksamitest Katse 1 ülevaade Alustatud reede, 23 märts 2012, 08:45 Lõpetatud reede, 23 märts 2012, 09:11 Aega kulus 25 minutit 19 sekundit Esialgne skoor 29.17/40 (73%) Hinne 29.17 maksimumist 40 Tagasiside Hea Leht: 1 2 (Järgmine) Näita kõiki küsimusi ühel lehel Question 1 Punktid: 3 Järgmine sagedustabel näitab 90 fänni rockkontserdi piletiostu järjekorras ootamisaegade jaotust (tunni täpsusega): Ootamisaeg 0 kuni 6 tundi 7 kuni 13 tundi 14 kuni 20 21 kuni 27 28 kuni 34 tundi tundi tundi Sagedus 5 27 30 20 8 Leidke järgmiste variantide seast õiged paarid. Valimi maht: Teise intervalli alumine piir: Teise intervalli osakaal: Kolmanda intervalli keskväärtus: Intervallide arv tabelis: Intervallide pikkus: Õige Selle esituse hinded 3/3. Question 2 Punktid: 1 Määra ...
Rakenduselektroonika Sisukord Sisukord ....................................................................................................................... 1 1. Võimendid ................................................................................................................ 3 ...
MOTIVATSIOON Töömotivatsioon on teatud sisemiste ja väliste jõudude mõju tulemus, mis põhjustab inimese tegutsemise ja käitumise teatud kindlal viisil. Ideaaljuhul on see käitumine suunatud organisatsiooni eesmärkide saavutamisele. Töömotivatsiooni 3 elementi: Käitumise suund ja fookus. Positiivsed tegurid on töökus, loovus, abivalmidus, täpsus. Disfunktsionaalsed tegurid on hilinemine, puudumine, eemaletõmbumine, kehvad töötulemused. Pingutuse tase. Täielik pühendumine versus tegemine just niipalju kui vaja. Käitumise järjekindlus. Korduvalt pingutamine versus enneaegne loobumine või üksnes juhuslik pingutus. Töötajad on rohkem motiveeritud, kui neil on selged eesmärgid. Sama oluline on ka teadvustada tööga seotud tegurid, mis vähendavad motivatsiooni ja nende entusiasmi heade töötulemuste saavutamiseks. Juhtimiskäitumine, mis kahandab motivatsiooni: Sallivus kehva töötulemuse suht...
MAINORI KÕRGKOOL Hipoteraapia turu- ja konkurentide uuring Uurimustöö õppeaines turunduse alused Koostajad: Kristina Kalinina Katri Kauniste Õpperühm: PS-1-S-E-Tln Õppejõud: Aet Kull 2009Sissejuhatus Hipoteraapia ehk ratsutamisteraapia on kogu maailmas tuntud ravimeetod, mis aitab suhtlemisraskustega lastel ja täiskasvanutel ühiskonnas paremini kohaneda. Ratsutamine haarab kõiki ratsaniku meeli, mõjutab tema sõnalist väljendust, liikumist ja mõtlemist. Ratsutamine aitab puudega inimesel oma liigutusi ja rühti kontrollida, samuti arenevad hobust juhtima õppinud patsiendi minateadvus ja iseseisvus. Ratsutamisteraapia on täiend...
Kui mina oleksin juht Kuna ma ise ei ole varem juhtimise valdkonnaga kokku puutunud siis oli minu üllatus suur, et välja on mõeldud niipalju erinevaid strateegiaid, kuidas ühte firmat/meeskonda/kollektiivi edukalt juhtida. Minu unistuseks pole kunagi olnud saada juhiks, kuid nagu vanasõna ütleb "ära iial, ütle iial!". Ja juba peaksingi ma hakkama endale vastu vaidlema, sest mida rohkem ma seda valdkonda uurinud olen seda enam see mulle huvi pakkuma on hakanud. Sõna "juht" on väga tähtis sõna ja tundub väga kõrge ametikohana ja kindlasti on see ihaldusväärne ametikoht kõigile. Kõik me tahame elus juhtida. Kuid kahjuks kõik inimesed ei sobi juhiks. Me kõik oleme erinevad ja on olemas inimtüüpe, kes sobivad töötama erialal, kus nad täidavad käske mitte ei käsi ise. Mulle meeldiks töötada alal, kus mina ei käsiks kedagi. Hea on teha tööd, kus su vastutus ei ole nii suur ja sul on kindlad ülesanded, mida pea...
Mikolaj Kopernik Mikolaj Kopernik ehk Nicolaus Copernicus sündis 19. veebruar 1473 Poolas Torunis ja suri 24. mail 1543 Fromborkis. Ta oli saksa päritolu Poola astronoom, matemaatik, arst ja kanoonik ning alusepanija heliotsentrilisele maailmasüsteemile. Saksa allikad nimetavad Kopernikut sakslaseks, kogu muu maailm aga üksmeelselt poolakaks. Mikolaj Kopernik sündis rikka vasekaupmehe perekonnas. Ta ema põlvnes Toruni kodaniku- ja patriisiperekonnast. Kui Koperniku isa suri, kasvas Mikolaj üles oma oma emapoolse onu Lukasz Watzenrode leibkonnas. Onu oli kanoonik ja sai hiljem piiskopiks. Alghariduse sai Kopernik oma kodulinna koolides. Torunis oli kiriku- ja kloostrikoolide kõrval juba XIV sajandil asutatud ka linnakool. Onu finantseeris õepoja õpinguid ja organiseeris noore Koperniku kanoonikuks valimise. Kanooniku sissetuleks võimaldas Kopernikul rahulikult oma õpingud lõpetada ja kindlustad materia...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. Ökoloogia jaguneb veel: Inimese ökoloogia - uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskkond ja selle muutumine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on ühte liiki kuuluvate isendite (organismide) rühm, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. Populatsiooni moodustavad kogred tiigis, oravad pargis, hiired aidas jne. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. ...
Miks peaksid noored suvel tööle minema? Lugupeetud õpetaja, klassikaaslased. Täna kõnelen teemal miks noored peaksid suvel tööl käima. Suvevaheaeg on tulekul ja noored hakkavad mõtlema, kuidas seda sisustada. Statistikaameti andmetel käis 2013. Aasta III kvartalis tööl 34% 15-24 aastastest noortest. Rääkides numbritest, 160 000st noorest käis tööl 50 000 noort. 2012. aastal oli tööhõive protent 33,8. Trend on tõusev, kuid protsent võiks olla kõrgem. Kindlasti on selle vähese arvu taga noorte kiire elutempo ja ajapuudus, kartus töökohal ebaõnnestuda ja sageli ei ole piisavalt tööpakkujaid. Mis oleks põhjused, miks iga noor võiks vähemalt ühegi suve enne gümnaasium lõppu tööd teha? Peamiseks põhjuseks on kogemused, mida annab suvel töötamine, mis osutuvad tulevikus väga väärtuslikud. Need näitavad, et raha ei tule lihtsalt kätte, samuti tekib harjumus tööd teha. Tunduvalt arenevad ka sotsiaalsed oskused ja vastutusvõime. Müües terve s...
Eneseväljendus ( 08.10.09)Psühholoogia ,,See kes tahab muuta maailma, muudku kõigepealt iseennast!" / Sokrates Suhtlemisoskus ·kuulamise oskus ·kehtestamise oskus ·konfliktidega toimetuleku oskus ·koostööle orienteeritud probleemide lahendamise oskus ·oskuste valimine ja paindlikud rollid Nõusoleku märgid ·...kogu keha pööramine rääkija poole. ·sirge või veidi ettepoole kallutatud kehaasend. ·silmsideme olemasolu ·heakskiitev hääletoon ·aval näoilme ·naeratus ·sõrmed ja jalad pole ristis Kahtluse märgid ·tahapoole kallutatud kehaasend ( taandumispoos) ·küsiv või hämmeldunud näoilme ·silmside ketkendlikkus- kõrvale vaatamised ·keskustelust nõrk osavõtt jne. Need signaalid viitavad ummikusse jooksvatele läbirääkimistele, täpsustada vajadusi, panna klient arvamust avaldama. Vastasseisu märgid ..viitavad, et pakutu ei huvita klienti. ·ülestõstetud õlad ·ärapööratud kehaasend ·pingul näoilme ·silmside puudumine ·kõrgendatud hääletoon ·k...
· MA EI TAHA SÜÜA · Austatud kuulajad, · et paremini teile selgitada , millest ma täna räägin, loeksin alustuseks teile ühe teismelise päevamenüü: · Hommikusöök: kaerahelbepuder õunatükkidega ja klaas rasvavaba piima. · Lõunasöök: tatrapuder ja klaas vett · Õhtusöök: suhkruta marjatoormoos ja tükk leiba. · Selline toitumine on iseloomulik vaid inimesele, kes kannatab toitumishäirete all. Seda tihti surmavat haigust iseloomustab kõige paremini niinimetatud kehataju häire, mille tõttu on haigel hirm paksuks minna ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid,ühesõnaga EI TAHA SÜÜA. Iga aasta sureb vähemalt 50 000 inimest söömishäire tagajärjel. · Toitumishäired on juba tõsine probleem ka Eestis, üha enam toitumishälvete all kannatavaid noori eriti teismelisi tüdrukuid pöördub spetsialistide poole, et leida probleemile lahendus. · Tavaliselt on toitumishäirete tekkimispõhjused vai...
1 Arutle, miks on strateegilist juhtimist vaja ja milline on strateegilise juhtimise eesmärk. Millised on ettevõtte strateegia koostamise alused? Strateegiline juhtimine ehk pikemalt ettevaatav planeerimine. Kunagi ajaloos oli sõjategevusega seotud. Põhiliselt kasutatakse suuremates ettevõtetes, kuid on võimalik edukalt rakendada ka väikeettevõtluses. Strateegilise juhtimise protsessi 4 põhietappi - strateegiline analüüs ehk positsioneerimine; analüüsitakse EV sise- ja väliskeskkonda, et panna paika enda positsioon keskkonnas ning strateegilised tegurid, mis võivad tulevikus EV positsiooni mõjutada. Analüüsi abiga enda positsioneerimine peab andma vastuse, kuidas väliskeskkond kõigi oma muutujatega võib ettevõtet mõjutada, millised on ettevõtte enda võimekused ja võimalikud piirangud ning kuidas mõjutab EV tegevus erinevaid huvigruppe. Enne analüüsi juurde asumist sõnastada äriidee, ettevõtte visioon ning osaliselt ka missio...
Van Schendelen, Rinus. Ch 8 'Lobbying and EU democracy', Machiavelli in Brussels (Amsterdam, 2005) pp. 311-350. LOBITÖÖ JA EUROOPA LIIDU DEMOKRAATIA Demokraatia kriteeriumid Lobitööd Euroopa Liidus (edaspidi EL) on sagedasti ja avalikult kritiseeritud selle nn kahjustavate mõjude üle EL demokraatlikule funktsioneerimisele. Erinevate riikide massimeedia on teinud avastusi, et eu lobitöö fenomen tekitab inimeste seas kriitikameelsust ning hirmu, nagu juhtus Suur-Britannias kaheksakümnendatel, Skandinaavial üheksakümnendatel ja Saksamaal varastel kahetuhandendatel, millele järgnevad veel teisedki lõuna- ja idapoolsed riigid. Eriline kriitika oli mainitud 1992. aastal Euroopa Parlamendi (edaspidi EP) istungil, kus arutati lobitöö kohta ning istungi vastaspoolel oli kolm suuremat süüdistust. Esiteks, teevad kõige rohkem lobitööd multirahvustega industr...
VII TÖÖTAJATE KOOLITUS JA ARENDUS ORGANISATSIOONI TÖÖTAJATE ARENDAMINE JA KOOLITAMINE Pikka aega oldi Eestis arvamusel, et töötaja arendamine ja koolitamine on kulutus organisatsioonile. Tänaseks on jõutud arusaamisele, et töötaja pidev arendamine ja koolitamine on investeering ja tuleb ainult kasuks konkurentsi- võimelisena püsida soovivale organisatsioonile. Personali koolitamisel ette tulevad mõisted: · Haridus baasteadmiste ja oskuste omandamine koolis ja ülikoolis. · Treening konkreetse töö tegemiseks vajalike oskuste omandamine koolitusfirmades saavutatakse treeningute kaudu. · Arendamine organisatsiooni arenguvajadustest tulenevalt personali kompetentsuse tõstmine töökohal · Personali arendamise eesmärk töötajate ametialase kompetentsuse pideva tõusu tagamine vastavalt organisatsiooni vajadustele. · Personali arendamise ja koolituse etapid - arendus- ja koolitusvajaduste väljaselg...
Minu sotsiaalsed identiteedid Essee Tallinn, 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.....3 2. Minu personaalsed identiteedid.....3 3. Minu haridusalased kogemused.....4 4. Minu tööalased kogemused.....4 5. Minu kogemused ülikoolis.....5 6. Kokkuvõte.....5 7. Viited.....6 Sissejuhatus Selle esseega peaks saama ülevaatliku ja iseenese peegelpildi kirjas. Püüan lahata oma isklikke identiteete ja sotsiaalset käitumist, ülikoolis, igapäevaelus ja jõuda arusaamisele kuidas kujunevad igapäevased suhted ning tekib sotsiaalne võrgustik. Kasutan sellekes õppematerjale, soovitatud kirjandust, õppetööl ajal läbi viidud testide tulemusi. Minu personaalsed identiteedid. Personaalse identiteedi kujunemine saab alguse juba lapsepõlvest. Kasvatus annab baasaluse meie hakkamasaamisele ja suhtlemisoskusele edasises elus. Minu arvates ongi suhtlemine ja emotsionaalne intelligentsus peamised...
TÕRVA GÜMNAASIUM Kristin Laas, Birgit Pinka, Eneli Uusmets 11.B klass AJALOOÕHTU 6. KLASSILE Praktiline töö Juhendaja: Eve Tilk Tõrva 2016 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.TÖÖ KÄIK..................................................................................................... 4 1.1 Materjalide kogumine............................................................................5 1.2 Ettevalmistused ajalooõhtuks...............................................................5 1.3 Mängude ettevalmistamine...................................................................5 2.AJALOOÕHTU..........................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ,,TÖÖTAJA MOTIVATSIOONI TOETAMINE" Iseseisev töö Õppejõud: M 2017 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 2 JUHTUMI ANALÜÜS...............................................................................................4 3 MASLOW JA HERZBERGI TEOORIAD.................................................................7 4 SKINNERI TEOORIA..............................................................................................11 5 V.VROOMI VALENTS.............................................................................................13 6 MCCLELLANDI TEOORIA...............................................................
Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Kodutöö nr 1 aines „Äri planeerimine“ KLIENTIDE JA KONKURENTIDE UURING Üliõpilased: Tallinn 2014 Klientide ja konkurentide uuring Klientide uuring Sihtturg Meie potentsiaalseteks klientideks on väikelastega vanemad, kes ei soovi või ei saa mingil põhjusel enda last riiklikku lasteaeda panna. Samuti moodustavad meie sihtgrupi pered, kelle lapsed on dibeedikud või allergikud. Info turukeskkonna ja klientide kohta Turul on lastehoidudega tegelevad ettevõtteid palju, kuid keskkond on pigem vahetuv. Tekib tihedalt uusi sarnaseid ettevõtteid, kuid samuti on palju tegevuse lõpetajaid. Kliente on pigem suuremate asulate läheduses ning peamiseks sihtgrupiks on pered, kus mõlemad vanemad käivad tööl. Sihtturu suurus Eestis elab hetkel umbes 76 4...
Juhtimise alused Kontrolltöö kordamisküsimused TEEMA: Sissejuhatus juhtimisse 1) Millisest tegevusest saavad juhid suurema osa oma teadmistest? Tööülesandeid täites ja oma eksimustest õppides. Vähemal määral kaastöötajate ja juhendajagha suheldes ning erialastest teadmistest ja täiendkoolitustest. 2) Kes on juht? Juht on inimene, kellel on vähemalt 1 alluv 3) Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. 4) Nimeta neli sagedamini välja toodud juhtimise ülesannet · Planeerimine ( eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede määratlemine) · organiseerimine (kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine); · eestvedamine (inimeste motiveerimine vajalike tööde tegemiseks); · kontrollimine (saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega). 5) Kirjelda H. Mintzbergi juhi rolle kirjeldavat mudelit. Suhtlusrollid ...
ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD 1. POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõl...
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Alushariduse osakond Ülevaade kasvatusteadusse Esse Kool kui areneva inimese kogemusruum.Õpilase asend koolis.Kool ja sugupool. Õppejõud:Tiiu Kuurme. Kool kui areneva inimese kogemusruum.Õpilase asend koolis.Kool ja sugupool. Üks oluliseim etapp inimese elus on koolis käimine.Inimene peab koolis käima kohustuslik põhikoolis üheksa aastat,kuid hea hariduse saamiseks peab minema edasi gümnaasiumi või kutsekooli.Üks peamisi koolis käimise funktsioone on õpetadaõpilastele teadust ja tarkust.Lisaks annab kool ka palju erinevaid kogemusi ,mida mäletatakse väga pikka aega.Kõik võimalikud harivad ekskursioonid annavad palju juurde maailmavaate kujunemiseks.Samuti klassiees ettekannete esitamine või muu loova ülesande ettekandmine annab õpilastele enesekindlust...
ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub su...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Andragoogika osakond Terje Üürike PRAKTIKA ARUANNE Eneseanalüüs Praktika koordinaator: lektor Marin Gross Tallinn 2009 Oma seitse nädalat praktikat läbisin ma AS Eesti Post koolitusosakonnas. Kuna Eesti Postis töötab kokku 3800 inimest, siis võin julgelt öelda, et organisatsiooni suuruse tõttu oli tegevust rohkelt ja sisseelamine ja asjadest arusaamine võtsid omajagu aega. Kindlasti ei saa ma öelda, et minu tegevuses midagi totaalselt ebaõnnestus. Seega püüan käesolevas aruandes anda analüüsiva ülevaate oma positiivsematest ja negatiivsematest kogemustest praktikaajal. Alustaksingi siis positiivsetest kogemustest, mida tuli ette üsna palju. Kõige meeldejäävamaks kogemuseks oli kindlasti Teenindusseminari organiseerimise abistamine. Kuna ma ei ole oma elus veel nii suurt üritust korraldanud ega aidanud korral...
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Teadusliku artikli kokkuvõtte ,,Antecedentsof consumer animosity and the role of product involvement on purchase intentions" Tallinn 2018 See on kokkuvõtte artikli ,,Antecedents of consumer animosity and the role of product involvement on purchase intentions" , mis oli ilmunud aastal 2017 ajakirjas ,,Americal Jourmal of Business", Vol. 32 No. 1 ja autorid oli Ji Eun Park (Cleveland State University, Cleveland, Ohio, USA) ja Sung-Joon Yoon (College of Economics and Business Administration, Kyonggi University, Suwon, Republic of Korea). Käesoleva artikli eesmärk on tarbijate vaenulikkuse allikaid ja toote kaasamise mõõdukas roll ostu kavatsuste jaoks veelgi parem aru saada. Tarbija vaenulikkus on rahvusvahelises turunduses märkimisväärselt tähelepanu pööranud kirjandust välismaise toote ostukäitumise määra...
Alustatud esmaspäev, 18. jaanuar 2021, 14.00 Olek Lõpetatud Lõpetatud esmaspäev, 18. jaanuar 2021, 14.22 Aega kulus 21 min 51 sekundit Hinne 27.25, maksimaalne 30.00 ﴾91%﴿ Tagasiside Suurepärane! Küsimus 1 Millise kujuga on uuritava tunnuse jaotus juhul, kui keskväärtus on oluliselt suurem kui mediaan? Õige Hindepunkte Valige üks: 1.00/1.00 a. Paremale kallutatud jaotus Märgi küsimus lipuga b. Vasakule kallutatud jaotus c. Sümmeetriline jaotus Küsimus 2 Millises vahemikus asub lineaarse korrelatsioonikodaja r väärtus? Õige Hindepunkte Valige üks: 1.00/1.00 a. 0 kuni 1 Märgi küsimus lipuga b. ‐1 kuni 1 c. ‐1 kuni 0 Küsimus 3 Jaotus...
Justkui väejuht sammumas noorte ees Katre Pohlak 11.klass Kõik kohalikud elanikud teavad Taimi Talpas-Taltseppa, kes on olnud Rakke Noortekeskuse juhataja alates selle avamisest ehk juba pea seiste aastat. Tegu on inimesega, kes puutub igapäevaselt kokku kohalike noorte, nende murede ja rõõmudega ning oskab alati abiks olla. Noortekeskuse avamine Rakke Noortekeskus avati 2.mail 2005.aastal. Taimil on sellest kevadest ainult positiivsed mälestused. ,,Noortekeskuse avamisel oli kohal väga suur hulk noori ja tänu neile ma mõistsin, kui väga on Rakkesse sellist kohta vaja," meenutab ta, ,,lauatenniselaud oli meie peolauaks ja tort ei olnud veel otsaski, kui me pidime laua vabastama, sest poisid kibelesid mängima." Noortekeskus muutus koheselt noorte seas väga populaarseks. Huvi pakkusid nii lauatennise- ja karoonalaud, ku...
1)Miks teadlased kasutavad mudeleid? Mudeleid koostakse selleks, et selgitada võimalikke seoseid mitmesuguste informatsioonihulkade vahel. 2)Mis on ökoloogia? Teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. 3)Millega tegeleb inimese ökoloogia? Inimese ökoloogia uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskond ja selle muutmine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 4)Mis on teadus? Teadus on sihipärane tegevus eesmärgiga saada uusi teadmisi meid ümbritseva maailma kohta ning teha tõenäoseid prognoose. 5)Milliste Odum´i ,,spektri" tasemetega tegelevad ökologid? Ökoloogid tegelevad peamiselt spektri paremal äärel olevate süsteemidega: populatsioonide, koosluste ja ökosüsteemidega. 6)Mis on populatsioon? Populatsioon (ehk asurkond) on ühte liiki kuuluvat...
Pisuhänd Kadriliis Rääsk 10.a klass 1. Autoril on eitav suhtumine Sandrisse. See tuleneb sellest, et Sander jääb kõigest ilma ja lõpus veel alandatakse ka teda. Autori pooldav suhtumine on kindlasti Piibelehele, sest midagi ei saa ära anda ilma midagi vastu saamata. Piibeleht saab pea kõikide osaliste toetuse pärast pettuse väljatulekut. Autor tahtis, et puhtalt tuleks välja Piibeleht. 2. Remarkide kaudu on autor püüdnud iseloomustada tegelesi. Näiteks remargid Laurale on, kui Matilde käsib talle kalossid tuua. Remargid ütlevad ,,rahulikult pead väristades" näitab, et Laura on külma närviga ja ei allu nii kergelt korraldustele. Samas kohas on Matilde kohta selline remark, et ,,jalaga põrutades". See näit...
Turuuringu kokkuvõte Uurimustöö läbiviimiseks kasutasin surveymonkey programmi. Reklaamisin oma küsitlusi facebookis, bonsuna.com´is ja fitness.ee´s. Kokku vastas 169 tublit inimest ja sain oma küsimustele ammendavad vastused. Minu strateegia oli teha võimalikult kiirelt täidetav (1-2 min), lühike (10 küsimust) ja lihtne (valikvastused) küsitlus, et inimesed viitsiks sellele vastata. See tagas ka suhteliselt suure populaarsuse. Positiivne oli inimeste tagasiside, mis hoidis teemat aktiivsena ja motiveeris veelgi rohkem inimesi vastama. Minu jaoks üllatusena avaldati soovi küsitluse tulemuste kohta tagasisidet saada, mille ma lühendatult ka koostasin - kokku laadis turuuringu kokkuvõtet alla 39 inimest. Küsitluse peaeesmärk oli leida klientide tundlikkus asukoha ja hinna suhtes, populaarseimad treeningviisid, samuti populaarseimad külastusajad ja oluliseimad lisaväärtused spordiklubides. Kokkuvõttes olen tulemused väl...
MINA KUI SUHTLEJA Juba eelmise sajandi lõpus huvitas psühholooge, mida inimene iseenda kohta mõtleb - milline on tema mina. Tänapäevases isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogias on kõige enam levinud käsitlus minast kui teatud uskumuste süsteemist, mis inimesel enda kohta on. Need uskumused puudutavad peamiselt enese omadusi (nt. "olen optimistlik"), rolle (nt. õpilane, sõber) ja väärtusi (nt. "mulle on tähtis iseseisvus"), samuti hinnangut iseendale (nt. edukas õpilane, hea sõber). Sellised uskumused mõjutavad iseenda ja teiste kohta saadava info tõlgendamist ja mäletamist, inimese käitumist ja emotsioone. Arvan, et iga inimene on kordumatu ja erinev, kuigi neid on võimalik jaotada erinevatesse gruppidesse suhtlemistasandite ja karakteri põhitunnuste järgi. Viimati lahendatud testide järgi oli minu kui suhtleja tüübiks ,,meeskonnamängijaks". Meeskonnamängijad on abivalmid ja lojaalsed isikud, kes on tundlikud teise vajaduste suhtes. Nende ...
Töölaud / Minu kursused / Statistika - V. Retšnoi / Arvestustest / Arvestustest_KTK31 Alustatud teisipäev, 12. jaanuar 2021, 16.52 Olek Lõpetatud Lõpetatud teisipäev, 12. jaanuar 2021, 17.33 Aega kulus 41 min 14 sekundit Hinne 28.00, maksimaalne 30.00 (93%) Tagasiside Suurepärane! Küsimus 1 Andmestik on antud jaotustabelina Õige Väärtus x i 2 1 4 0 Hindepunkte 1.00/1.00 Osakaal p i 0.1 0.3 0.2 0.4 Leida keskväärtus (vastuse lahtrisse sisestage ainult arv). Vastus: 1.3 Küsimus 2 Järgmine tabel näitab üh...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. Näiteks: puud, põõsad, puhmad, rohttaimed, sammaltaimed, samblikud, seened, putukad, linnud, imetajad, mullafauna ja mikroorganismid metsad. 4) Defineeri ökosüsteem. Ökosüsteem on elukooslus ja selle e...
INIMENE 1. Inimese süstemaatiline kuuluvus Inimene kuulub loomariiki - imetajate klassi, primaatide seltsi ja inimlaste sugukonda. 2. Primaatidele iseloomulikud tunnused (8-10) - suur aju - jäsemete viis sõrme ja varvast - hea nägemine - aeglane areng - näokolju lamenemine - elavad sotsiaalsetes gruppides, milles valitsevad keerulised omavahelised suhted - kõigesööja - oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid - sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele 3. Kes on inimeste lähimad sugulased loomariikides ja mis on selle tõendiks? Meie lähimad sugulased on simpansid, kongo simpansid e. bonobod, gorillad ja orangutanid. Suguluse kindlaim tõend on mitmete valkude samasugune aminohappeline järjestus ja DNA struktuur. 4. Ühised jooned * inimahvidele- suur aju, hea nägemine, jäsemete viis sõrme ja varvast * ainult inimestele- kõnevõime 5. Kultuuriline ehk sotsiaalne evolutsioon. Mis on seda kiirendanud ja soodustanud...
PEREPSÜHHOLOOGIA Süsteemiteooriast Tekkis 20. saj. 30ndatel – 1932/1936 a kirjutati esimesed teosed („Teadmised üldisest süsteemiteooriast”), mis tulid esile 1950ndatel. Autoriks oli sakslane Ludwig von Bertalanffi. Sel ajal oli valitsevaks maailmavaateks Newtoni klassikalised füüsikaseadused (sellele põhines käsitlus maailmast / „one ring rules them all“ – kõikide teooriate puhul on aluseks üks kindel teooria/reegel, millest lähtutakse). Selle põhielemendid: mass, energia, mõju, vastasmõju (psühhoanalüüs räägib samuti sisemisest jõust ja energiast). Samuti: kui valitsevaks oli religioon, oli ka inimesekäsitlus sellest lähtuv (nt haigus – kurjast vaimust vaevatus). Klassikaline füüsikaseaduste teooria ei suutnud üks hetk enam kõike juhtuvat hõlmata - järgnes teadusrevolutsioon (otsiti midagi, millel oleks suurem seletusvõime maailma asjade kohta). Süsteem on mingisuguste objektide kogum koos ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismisosakond Teele Jänes Katriin Mats TEADLIKU KÜLASTAJANA PÄRNU JAHTKLUBIS Lühiuurimus Juhendaja: Tiina Tamm Pärnu 2010 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1. TOITLUSTUSETTEVÕTTE PÄRNU JAHTKLUBI RESTORANI KÜLASTUS.....6 2. PÄRNU JAHTKLUBI RESTORANI TEENINDUSE PUUDUJÄÄGID JA ETTEPANEKUD PARENDAMISEKS............................................................................9 3. AUTORITE ENESEANALÜÜS.................................................................................11 KOKKUVÕTE........................................................
1.Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on protsess, milles mõjutatakse ja toetatakse inimest eesmärkide saavutamise nimel töötama. Kolm olulist elementi eestvedamises on mõjutus/toetus, vabatahtlik pingutus ja eesmärgi saavutamine. Eestvedamine on tähtis osa juhtimisest, kuid see ei ole kogu juhtimine. 2.Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht on tihtipeale inimene, kes omab teistest kõrgemat positsiooni ning kes on ametisse võetud selleks, et teised teda järgiksid. Tal on kindel nägemus eesmärkidest ja nõuab ka meeskonna liikmetelt nende saavutamist. Ometi jääb paljudel juhtidel puudu liidri omadustest ning oskusest hoida oma meeskond motiveeritud ja pühendunud. Liider on seevastu meeskonnamängija. Teda järgitakse vabatahtlikult, hoolimata tema positsioonist. Ta on inimene, kellel on visioon ja nägemus paremast tulevikust, võimalustest ning mis peamine – ta ise usub nende saavutamisesse. Liider teab ka seda, et suuri eesm...
annaabi.ee 
