Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juhi roll koostöö kujundamisel (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIS MÕJUTAB INIMESE ENESEHINNANGUT?

Artur Kaupmees
Suhtlemispsüholoogia Arvestustöö
ARVESTUS
Õppeaines: Kommunikatsioon, loovus ja koostöö
Mehaanikateaduskond
Õpperühm: KMI 11/21
Õppejõud: Ellen Trell
Tallinn 2015

Sisukord

1Mis mõjutab inimese enesehinnangut? 3
2Juhi roll koostöö kujundamisel 5
  • Mis mõjutab inimese enesehinnangut?


    Inimese enesehinnangut mõjutab põhiliselt lapsepõlvest saadud tagasiside oma vanematelt ja teistelt lähikondlastelt oma käitumisele. Kas last armastati piisavalt, lubati teha vigu jne. Enesehinnangut mõjutavad ka erinevad sündmused elus ja see, kuidas nende sündmuste/probleemide lahendamisega hakkama saadi.
    Madala enesehinnanguga inimesed võivad kergemini teisi solvata ja kiusata . Nad ei ole oma tegemistes kindlad. Madala enesehinnanguga inimesed on altimad riskikäitumisele ( alkohol , narkootikumid ). Suhtlemisel võivad madala enesehinnanguga inimesed võtta kaitsepositsiooni ja rünnata esimesena süüdistades oma eksimustes teisi. Samuti võivad alavääristada teisi, et ennast paremini tunda.
    Ka liiga kõrge enesehinnanguga inimesel võib tekkida suhtlemisel probleeme teistega . Probleemid võivad tekkida liiga kõrgetes ootustes endale ja teistele, hoolimatusest, eneseimetlusest. Enda arvamuse teistele pealesurumises. Selline inimene kipub halvustama teisi, et ennast paremini tunda.
    2.
    Esmamulje põhjal inimesed otsustavad, kellega on tegu, kas inimene meeldib neile või mitte. Tuttavad annavad hinnanguid esmamulje alusel: välimuse järgi, kuidas inimene riides on, kas ta naeratab, kas inimene on avatud, kuidas suhtleb teistega, oma hoiaku järgi teistesse.
    Firma mainet mõjutab väga palju esmamulje efekt. Esmamuljest sõltub kas inimene hakkab firmat usaldama ja soovib antud firmaga koostööd teha või mitte. Esmamulje puhul mängivad rolli nii väline korrektsus ( puhtus , asukoht, logod , lõhnad jne) kui ka teeninduse kvaliteet.
    3.
    Sellepärast, et need oskused aitavad vältida erinevad suhtlemisbarjääre. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja hoidmisel vajalik. Hea kuulaja kuuleb ja mõistab teisi inimesi, saab lihtsamalt vajalikku infot, teda usaldatakse rohkem. Kehtestamisoskus soodustab häid inimsuhteid, laseb seista oma tõekspidamiste ja vajaduste eest teise inimese üle domineerimata ja teist halvustamata. Kui ei oska ennast kehtestada, siis keegi ei kuula sind ja sinu vajadused jäävad rahuldamata.
    5.
    Konfliktne olukord tekkis kaupluses , sest kassajärjekord oli pikk ja kliendi arvates, müüja ei liigutanud ennast piisavalt kiiresti. Samuti olid pooled kassad kinni. Klient jõudes müüjani sõimas müüjal näo täis ja ei olnud rahul teenindusega . Müüja vastas talle samaga, teatades, et klient ei pea üldsegi siit poest kaupa ostma.
    Lahendus: müüja oleks viisakalt vabandanud kliendi ees ja põhjendanud, miks nii vähe kassasid töötab. Suhelnud kliendiga rahulikult ja viisakalt.
    6.
    Koostööd teevad vaevaliselt sellepärast et kõigil on oma arusaamad ja seisukohad koostööst. Nad ei ole motiveeritud koostööst. Keegi ei taha lisaülesandeid teha. Kõigil on kõrge ego ja teistega ei taheta arvestada. Samuti on inimestel kadedus, et äkki teisel hakkab tänu koostööle paremini minema.
  • Juhi roll koostöö kujundamisel


  • Meeskonna koostööd mõjutab oluliselt juhi hoiak.
    Palju oleneb juhi mõttesuunast kas see on suunatud positiivsele tulemusele või negatiivsele.
    Näiteks juhi positiivne või negatiivne meelestatus või kas või juhi hommikune tuju millega ta meeskonna ette astub . Meeskond tunnetab juhipoolt vastavaid mõtte laineid mida juht sel hetkel tunneb ja see kandub meeskonnale edasi. Kui juht mõtleb palju positiivseid mõtteid hakkavad ka alluvad enese teadmata mõtlema positiivselt. Või siis vastupidi. Mõttejõud on suur jõud mis on nakkav, kui ise millessegi väga palju uskuda ja pidevalt sellest mõelda siis see ka tuleb ja teised hakkavad ka su mõtet jagama ; uskuma; mõtlema.
  • Juht räägib läbi ajakava , mille jooksul tulemus tuleb saavutada.
    Läbi ajakava on mõningaid eesmärke; tulemusi palju kergem saavutada.
    Kuna näiteks läbi ajakava alluvatele üleannete jagamine annab neile juba mingid piirid ettekujutuse millal asi; ülesanne; eesmärk peab olema saavutatud. Või siis mingid vahe pidepunktid ajaliselt paikapandult võivad rühmale mõjuda positiivse motivatsioonina kui vahe eesmärk on ajalisest piirist varem saavutatud.
  • Aitab hankida vahendeid, mis võimaldavad jõuda hea tulemuseni.
    Kui on olemas õiged vahendid on eesmärgi saavutamine palju lihtsam ja kiirem. Meeskonna motivatsioon on ka kindlasti paremini meelestatud kui nad ei pea oma kõige väärtuslikumat asja ehk aega raiskama vahendite leiutamise ega hankimise peale.
  • Juht oskab kuulata ja tõstab teiste enesekindlust.
    Alluvate kuulamine ja kuuldavõtmine võib lihtsustada ülemuse paremat töökorraldust kõvasti. See lihtsustab ja parendab alluvate tööd ning viib paremate tulemusteni.
  • Seab eesmärke.
    Võimalikult realistlikute eesmärkide seadmise oskus on üks tähtsamaid juhi oskusi.
    Mida täpsemalt on seatud ja alluvatele edasi antud eesmärgid, seda positiivsemad ja tulemuslikumad on tulemused.
    Näiteks kui ülemus on eesmärgid seadnud valesti ja tänu sellele alluvad tunnevad ülesande täitmise hetkel pinget võimatute tähtaegadega võitlemisel viib see motivatsiooni languseni ning tulemuste halvenemiseni.
  • Oskab inimesi motiveerida
    Hästi motiveeritud töötajad teevad tööd hingega, mis kindlasti väljendub ka paremates töötulemustes mitte motiveeritud töötajatega võrreldes. Juht peab tundma oma töötajaid et teada mis oleks töötaja jaoks parim motivaator. Näiteks erinevad preemiad.
  • Oskab inimeste käitumist mõjutada.
    Suudab inimeste töötahet mõjutada läbi positiivsete mõtte suunamiste.
  • Saavutab tulemused teisi tööle pannes.
    Olen näinud olukorda kus juht on ise väga hea ja osav tööline (omaala spetsialist) kõrgelt motiveeritud jne. aga tänu sellele et tal lihtsalt puudub oskus teisi tööle panna on lõpuks ainuke töötegija tema ise, kes rabeleb mitmel tandril. Ehk selline inimene on hea tööline; alluv aga juhiks ta ei sobi. Pikas perspektiivis sellise juhiga ettevõtmised üldjuhul lõppevad läbikukkumisega. Kaua üks inimene ikka suudab teiste tööd ära teha. Jällegi kui töö ilusti alluvate vahel ära jagatud, iga üks teab mida tegema peab. On motivatsioon alluvatel suurem, vähem segadusi ja töö tulemuslikum. Mitmekesi jõuab rohkem.
  • Suudab kontrollida ja korraldada koostööd.
    Koostöö kontrollimine võib eos ära summutada mõne võimaliku murelapse mis mitte kontrollimisel võiks paisuda suureks ja tähendaks meeskonnale mõtetut lisa ajakulu ja see läbi ka motivatsiooni langust meeskonnas. Näiteks ühe meeskonna liikme negatiivne suhtumine võib kiiresti kanduda üle ka teistele liikmetele kui see eos avastada on võimalik leida selle liikme jaoks mõni motivaator või lihtsalt eemaldada selline liige meeskonnast.
  • Tagasiside andmine, konfliktide lahendamise oskus.
    Tagasi side saamine on väga tähtis asi olenemata sellest kas positiivne või negatiivne. Positiivse tagasiside puhul on see meeskonnale kindlasti suureks motivaatoriks järgmiste ülesannete täitmisel.
    Negatiivse tagasiside puhul meeskonnale õpetuseks mida nad on teinud valesti ja mida saaksid järgmisel korral paremini teha. „Ka sitt kogemus on kogemus millest tuleb õppida“
    Kiire konflikti lahendamine võimaldab jätkata kiiremini ette antud eesmärkide poole püüdlemist.
  • Vasakule Paremale
    Juhi roll koostöö kujundamisel #1 Juhi roll koostöö kujundamisel #2 Juhi roll koostöö kujundamisel #3 Juhi roll koostöö kujundamisel #4 Juhi roll koostöö kujundamisel #5 Juhi roll koostöö kujundamisel #6 Juhi roll koostöö kujundamisel #7 Juhi roll koostöö kujundamisel #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Grante Õppematerjali autor
    Suhtlemispsüholoogia Arvestustöö

    Sarnased õppematerjalid

    Meeskonnatöö
    34
    doc

    Meeskonnatöö

    KUIDAS LAHENDADA MEESKONNATÖÖ KONFLIKTE? Meeskonnatöö edu või ebaedu jaoks võivad määravaks saada vead mida tehakse äripartnerite või omavaheliste konfliktide lahendamisel ning inimsuhete korraldamisel. Mõnest tülist võib tegelikult alguse saada intensiivne loovusperiood. Konflikti lahendamise tulemuseks võivad olla uued ja innovaatilised ideed. Konfliktide lahendamisel saab määravaks juhi analüüsivõime ja oskus olukorda erapooletult hinnata ning teha vahet faktide ja arvamustel. Faktid esitatud juhtumis vajaliku info hiline andmine, projekti tähtaja edasilükkamine ja sellest tekkinud tüli; arvamus; ebakvaliteetne info. Olukorra erapooletul hindamisel tuleks faktide põhjal hinnata tekkinud kahju suurust. Finantsilisest kahjust suuremaks võib osutuda inimestevahelised pingest tekkinud moraalne kahju. Seda tajub tark juht intuitiivselt. Lahendused juhile: 1

    Meeskonnatöö
    Motivatsioon ja sekretäritöö
    23
    docx

    Motivatsioon ja sekretäritöö

    asjaajamine; büroos majandusalaste tööde ja suuremahuliste koristustööde algatamine, vastavate teenuste tellimine ja nende täitmise kontrollimine; dokumentide tõlkimise korraldamine; ajakirjanduse tellimine ja jälgimine ning vajaliku informatsiooni edastamine; organisatsiooni esitlusteks vajalike dokumentide, materjalide vormistamine; majanduskaupade ja bürootarvete vajaduse väljaselgitamine, tellimine ja nende üle arvestuse pidamine; ühisürituste korraldamine; juhi korraldusel ühekordsete ülesannete täitmine. Siia hulka kuuluvad koosolekute protokollimine, paljundustööde tegemine, külaliste esmane vastuvõtt ja kohvi serveerimine, samuti juhi kohtumiste kokkuleppimine ja kooskõlastamine ning väiksemate vastuvõttude ja kohtumiste korraldamine. Tänapäeva sekretäridelt oodatakse sageli enamat kui ainult ülaltoodud ülesannete täitmist. Juhiabina tuleb sekretäril tegeleda märksa keerukamate ülesannetega. Ta peab valdama

    Meeskonnatöö
    Juhtimise alused-Eksamimaterjal
    10
    doc

    Juhtimise alused. Eksamimaterjal.

    organisatsioonis?Näited, analüüs, mõtteid loetud kirjanduse kohta(nimeta allikad ja tooge välja olulisem loetelust.Juhtimise uus ja vana paradigma. Vana paradigma industriaalajast juhtimise uus paradigma infoajastul -ühetaolisus -mitmekesisus -stabiilsus - muudatused -konkurents - koostöö -asjad - inimesed ja suhted -kontroll - võimustamine .missioon,visioon ja strateegia ­mõisted Missioon- üldine ülesanne,funktsioon, mis õigustab olemasolu ja on eristatav eesmärgist. Visioon ­ konkreetne nägemus org.-nist, mis on unikaalne. Missioon on ettevõtte peamine ülesanne, mille kaudu ta klientidele väärtust loob

    Juhtimine
    Organisatsiooni juhtimise kordamisküsimused
    40
    docx

    Organisatsiooni juhtimise kordamisküsimused

    Spetsialistide tegevuse suunamine.  Esmatasandi juhid (esmasjuhid) – juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tehniliste täitjate suunamine ja kontrollimine. 6. Juhtide jaotus juhtimisvaldkondade järgi  Finantsjuhid  Personalijuhid  Turundusjuhid  Kvaliteedijuhid  Tootmisjuhid  Haldusjuhid 7. Juhi rollid H. Minzbergi järgi 8. Otsustamisega seotud rollid  Ettevõtja roll  Ressursside jagaja roll  Arusaamatuste lahendaja roll  Läbirääkija roll 9. Suhtlemisega seotud rollid 10. Infoga seotud rollid  Tseremoniaalne (esindaja) roll  Info vastuvõtja roll  Juhtija-eesvedaja roll  Ingo jagaja roll

    Organisatsiooni juhtimine
    Organisatsiooni juhtimine I Kontrolltöö
    22
    pdf

    Organisatsiooni juhtimine I Kontrolltöö

    • Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. • Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist. • Inimene osaleb otsustamises niivõrd kuivõrd tähtis on tulemus tema jaoks. • Kõrge osalusmääraga on inimene tavaliselt otsustamisel siis, kui otsus on tema jaoks tähtis. Ja vastupidi. • Otsuste vastuvõtmine on juhi ametiülesannete lahutamatu osa Otsustamine toimub etappide kaupa: • Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. • Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks.

    Organisatsiooni juhtimine
    ORGANISATSIOONIKÄITUMISE EKSAMIKÜSIMUSED 2015
    28
    docx

    ORGANISATSIOONIKÄITUMISE EKSAMIKÜSIMUSED 2015

    töötajate rahulolematus, ärritunud õhkkond, konfliktid, võimuvõitlus, keelepeks, kaadrivoolavus jne. Tasakaalust väljasoleva süsteemi osad tegutsevad üksteise vastu kuni uue tasakaalu saavutamiseni. 5. Mc Gregor X-Y teooria. 1957.a. esitas Douglas McGregor oma seisukoha, mille põhjal tuleneb suurem osa juhtimistegevusest juhtide poolt kasutatavast inimkäitumise teooriast. Personalitöös, otsustamisel ja isegi organisatsiooni kujundamisel lähtuvad juhid nende poolt eelistatavast inimkäitumise filosoofiast. Need eeldused on pigem endastmõistetavad kui sõnaselgelt väljendatavad, kuid need on juhtide tegevuse erinevate külgede jälgimise tulemuseks. Mc Gregor eristas kaht vastandlikku filosoofiat, nimetades seda X-Y-teooriaks. X- teooria põhjal Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb kõiges turvalisuse poole

    Organisatsioonikäitumine
    Juhtimine
    18
    docx

    Juhtimine

    1.Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on protsess, milles mõjutatakse ja toetatakse inimest eesmärkide saavutamise nimel töötama. Kolm olulist elementi eestvedamises on mõjutus/toetus, vabatahtlik pingutus ja eesmärgi saavutamine. Eestvedamine on tähtis osa juhtimisest, kuid see ei ole kogu juhtimine. 2.Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht on tihtipeale inimene, kes omab teistest kõrgemat positsiooni ning kes on ametisse võetud selleks, et teised teda järgiksid. Tal on kindel nägemus eesmärkidest ja nõuab ka meeskonna liikmetelt nende saavutamist. Ometi jääb paljudel juhtidel puudu liidri omadustest ning oskusest hoida oma meeskond motiveeritud ja pühendunud. Liider on seevastu meeskonnamängija. Teda järgitakse vabatahtlikult, hoolimata tema positsioonist. Ta

    Juhtimine
    ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD
    17
    pdf

    ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD

    ,,õige" või millest lähtuvalt eelistatakse üht alternatiivi teisele. Väärtused kujunevad: omanikud, tegevusvaldkond, kultuur, töötegijad. Positiivne mõju: 1) käitumine ühtsem, tekib ,,oma nägu"; 2) kergendavad uute töötajate valikut; 3) suurem pühendumine; 4) asendavad protseduure Negatiivne mõju: 1) pidurdavad muutuste läbiviimist; 2) võivad muutuda omaette eesmärgiks; 3) võivad suurendada sallimatust 5. Milline on kaasaegse juhi roll tänapäeva organisatsioonis? Mitte nii väga ise kõike ära teha, vaid suunata ja arvestada oma alluvate oskustega. Eelkõige on juht tänapäeval korraldaja, tiimikaaslane, treener/õpetaja, partner, kes täidab organisatsioonis kindlaksmääratud ülesandeid ning vastutab põhieesmärkide täitmise eest. Samuti on ka eestvedamine H. Mintzbergi järgi üks juhi rollidest. Juht kui eestvedaja motiveerib töötajaid: julgustab uustulnukaid, tunnustab saavutusi, värbab ja vabastab töölt.

    Ühiskonnaõpetus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun