TÕRVA GÜMNAASIUM
Kristin Laas ,
Birgit Pinka,
Eneli Uusmets
11.B
klass
AJALOOÕHTU 6. KLASSILE
Praktiline
töö
Juhendaja :
Eve Tilk
Tõrva
2016
SISUKORD
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.TÖÖ KÄIK 4
1.1 Materjalide kogumine 5
1.2 Ettevalmistused ajalooõhtuks 5
1.3 Mängude ettevalmistamine 5
2.AJALOOÕHTU 7
3.MÄNGUDE TUTVUSTUS 10
4.TAGASISIDE 12
4.1 Tagasiside kooli lehelt: 13
KOKKUVÕTE 13
KASUTATUD MATERJAL 14
LISA 16
SISSEJUHATUS
Meie
loovtöö juhendajaks oli õpetaja Eve Tilk, sest tema välja
pakutud teema, korraldada ajalooõhtu kuuendale klassile, tundus väga
huvitav. Teema valikule aitas kaasa ka see, et oleme ise
ajaloohuvilised ning ei vajanud pikka mõtlemisaega, et korraldada
ajalooõhtu.
Ajalooõhtu
korraldamisega lootsime meelde tuletada oma
varasemaid teadmisi
vanaaja kohta ja soovisime teha praktilist ülesannet, millest oleks
kasu nii õpetajale kui ka õpilastele.
Ürituse
korraldamise eesmärkideks oli:
arendada rühmatöö oskusi, nii meie endi kui ka õpilaste vahel;
suurendada õpilaste huvi ajaloo vastu;
õppida aja planeerimist, mis tuleb kasuks ka edaspidises elus;
arendada teistega arvestamist, sest rühmatööd nõuavad koostööd;
õppida erinevate mängude korraldamist.
Tööga
alustasime juba sügisel, aga aktiivsemalt hakkasime sellega tegelema
detsembris - jaanuaris. Leppisime õpetajaga kokku, millal arutada
ürituse toimumise ajakava ja vahetasime omavahel mõtteid, millised
teemad võiksid kuuenda klassi õpilasi huvitada ja mis tegevusi
välja mõelda, et osavõtt oleks aktiivne. Tavaliselt saime kokku
reedeti esimese tunni ajal. Meil oli väga palju mõtteid ning nende
hulgast parimate valimine ei olnud kuigi kerge.
Kasutasime
ülesannete koostamisel internetis olevat materjali, tutvusime
kuuenda klassi õpikute ja töövihikutega. Mõtlesime hoolikalt, et
millised mängud ja ülesanded võiksid huvi pakkuda kuuendale
klassile.
Õpilased
olid juba varem informeeritud, et selline üritus toimub. Nüüd oli
vaja veel täpsustada õpilaste arv ja tutvustada ennast.
Nädal
enne ürituse toimumist, külastasime kuuenda klassi ajalootundi ja rääkisime pikemalt üritusest. Andsime neile koduse ülesande, mis
nägi ette riietada ennast vastavalt ajalooõhtu teemale .
TÖÖ KÄIK
Kõik
sai alguse õpetaja plaanidest ja mõtetest, et korraldada
ajalooõhtu. Tööd otsustasime teha kolmekesi , sest arvasime, et
mitmekesi on üritust lihtsam korraldada. Me elame väga erinevates
kohtades, seetõttu kasutasime üksteisega suhtlemiseks Skype ’i.
Skype’i vahendusel hakkasime arutama ja jagasime omavahel ülesanded
ära. Eneli tegi liikumismängu ülesanded, mille valmistamisel oli
suureks abiks internet , Birgit luges hoolikalt ajalooõpikut ja nii
valmisid kahooti küsimused. Kristin oli kursis Eneli ja Birgiti
tegemistega ning tema ülesandeks jäi järelkontroll ja vajadusel vigade parandus.
1.1 Materjalide kogumine
Enamus
materjali saime kuuenda klassi õpikust, aga tutvusime ka viienda
klassi ajaloo õpikuga. Õpikud laenutasime kooli raamatukogust.
Palju materjali saime ka internetist, leides erinevaid lehekülgi,
mis olid abiks ajalooõhtu korraldamisel. Materjalide kogumisel olid
suureks abiks ka õpetaja lennukad ideed.
1.2 Ettevalmistused ajalooõhtuks
Tööga
alustasime juba sügisel, aga aktiivsemalt hakkasime sellega tegelema
detsembris - jaanuaris. Tavaliselt saime kokku reedeti esimese tunni
ajal. Leppisime õpetajaga kokku, millal arutada ürituse toimumise
ajakava ja vahetasime omavahel mõtteid, millised teemad võiksid
kuuenda klassi õpilasi huvitada ja mis tegevusi välja mõelda, et
osavõtt oleks aktiivne.
1.3 Mängude ettevalmistamine
Mängude
ettevalmistamisega läks planeeritust rohkem aega, kuna me ei olnud
varem ühtegi üritust ise korraldanud, siis ei osanud me jagada aega
ning enamus asju jäi viimasele minutile. Arutasime õpetajaga
millised mängud võiksid üldiselt kuuendale klassile huvi pakkuda.
Otsustasime arvamismängu, kahoot ’i ning liikumismängu kasuks,
sest need on arendavad ning panevad proovile õpilaste teadmisi
nendes valdkondades.
Ristsõnad tegime valmis ühe internetilehe abil. Ristsõnade küsimused
mõtlesime välja ise, toetudes õpiku tekstile ning oma varasematele teadmistele . Ristsõnas oli kokku 7 küsimust, mis hõlmasid teemasid , mille peaks olema läbi töötanud iga 6-nda klassi
õpilane.
Kahoot’i
mängu tegime samuti valmis internetis. Sealgi koostasime ise
küsimused, milleks inspiratsiooni saime kuuenda klassi ajaloo
õpikutest, internetist, kuid väga palju tulid kasuks ka varasemad
teadmised. Küsimusi oli kokku 19. Küsimused olid koostatud Mesopotaamia , Egiptuse, Hiina, Babüloonia, India ja Vana-Kreeka
kohta.
Liikumismängu
oli kõige keerulisem koostada, sest see nõudis palju aega. Mängu
jaoks oli vaja teha palju tööd, et mäng ei tunduks ainult igava
jooksmisena, olid meil üles riputatud 9 ülesannet. Kõik ülesanded
olid erinevad ning iga ülesande ära lahendamisel, said õpilased
ühe tähe. Kui ülesanded olid lahendatud ja kõik tähed käes, sai
tähtedest kokku lõpplahenduse.
AJALOOÕHTU
Üritus
algas 26.veebruari õhtul kell 17.00 ja lõppes 20.00. Meie ise olime
kohal juba paar tundi varem, sest hea üritus nõuab ka head
ettevalmistust ja head üritust me 6. klassile pakkuda soovisime.
Mööda koolimaja olime planeerinud liikumismängu, kus punktides (punkte oli
kokku üheksa) olid lahendamiseks erinevad ülesanded. (Lisa)
Ülejäänud tegevus toimus klassiruumis .
Õpilased
hakkasid kogunema natukene enne viite. Klassi sisenedes pidid kõik
end ära registreerima (Lisa), sest meil olid ettevalmistatud
diplomid osavõtjatele ja sealt oli hea nimi diplomile kirjutada.
(Lisa)
Õhtu
algas kava tutvustamisega ja rühmade moodustamisega. Rühmad
loosisime kõikide osavõtjate vahel. Meie eesmärgiks oli koostöö
õpetamine, sest kohal olid kahe klassi õpilased.
Esimeseks
ülesandeks oli kostüümi tutvustamine ja oma valiku põhjendamine .
Lootsime aktiivset osavõttu ja põnevaid kostüüme, kuid kahjuks
teemale vastavalt oli õpilastest riietunud ainult Katariina.
Ka
meie ise olime riietunud vastavalt ajalooõhtu teemale, meil olid
ümber valged linad, mis pidid meid kujutama kui kitoonides
kreeklannasid. Eriti osavõtlik oli õpetaja. Kellel oli seljas piimapakkidest valmistatud pluus , mis nägi välja väga omapärane
ja püüdis õhtu jooksul palju tähelepanu. Õpetaja kujutas
mütoloogilist tegelast, kellel puudus nimi.
Peale
õpetaja kostüümi tutvustust, andsime õpilastele ülesandeks välja
mõelda õpetajale nimi. Iga rühm pidi oma nime esitama paberil .
(Lisa)
Nime loosisime välja meie, aga kuna meil tekkis kaks lemmikut, siis
tegime klassis hääletuse kahe nime vahel, milleks olid Piimatilk ja
Nümfinna piim. Võitjaks osutus Piimatilk, selle nimega võisid
õpilased kutsuda õpetajat terve järgneva nädala.
Seejärel
tegime algust esimese ülesandega, milleks oli piltide peal olevate
ehitiste, ajalootegelaste ja tegevuste arvamine . Pilte oli kokku 14.
Enamus neist olid kõigile tuttavad, kuid oli ka pilte, mis olid
õpilastel vähem meeles. Vajadusel andsime vihjeid.
Ülesanne
osutus natukene pingeliseks, sest rühmad olid moodustatud kokku kahe
klassi peale ning see oli alguses neile harjumatu. Kuid kõik kulges sujuvalt ja õpilased sõbrunesid kiiresti oma rühmakaaslastega.
Pildid
nähtud, kontrollisime vastuseid, selgus, et kuuenda klassi õpilased
on õppimisel olnud hoolsad, sest valesti vastatud oli väga vähe.
Kokku kulus aega umbes 15 minutit ja õhtule oligi hoogne algus
tehtud.
Järgnevalt
loosisime järjekorra, mille alusel rühmad läksid eesootavat
ülesannet lahendama , milleks oli arvatavasti õhtu oodatuim tegevus, liikumismäng mööda koolimaja. Järjekord kujunes välja selle
põhjal, kes esimesena õhupalli katki puhus. Igast rühmast tuli üks
liige, kõige kiiremini sai õhupalli katki Ly. Nii kujuneski
esimeseks võiskonnaks Põrsas Pepa, mille liikmeteks olid Ly, Nele ja Karmo. Iga järgneva võiskonna lasime rajale peale kahe
minutilist ootamist. Kõik olid ärevil ja ootasid, kuna jooksma ja
ülesandeid lahendama saavad minna.
Esimeses
punktis oli abiks õpetaja, kuna ülesanne osutus õpilastele
keerukaks. Toimuvat jäädvustas Kristin, kes liikus tiimidega kaasas
ja vajadusel abistas neid. Samal ajal klassis, ootasid teised oma
starti, jutustasid ja kuulasid muusikat. Mäng kestis kokku üle
poole tunni.
Peale
jooksmist oli vahelduseks väike söögipaus, kus saime nosida
õpetaja küpsetatud õunakooki ja Birgiti ema küpsetatud kringlit,
mis maitsesid suurepäraselt, kandikud tühjenesid kiiresti. Kõrvale
joodi omal kaasa võetud jooki ja võimalus oli võimalus juua ka
õpetaja valmistatud õunamahla.
Õhtu
jätkuks oli hea tegeleda natukene millegi rahulikumaga, sest kõhud
olid täis. Selleks olime ette valmistanud telefonipõhise,
populaarse kahoot
internetimängu,
mille teemaks oli vanaaeg . Mäng sujus ladusalt, vajadusel aitasime
neid. Sai palju naerda, sest võistkonnad olid väga hea
huumorimeelega.
Aeg
oli möödunud kiirelt ja lõpusirge oli lähedal. Tegime algust
diplomite jagamisega ja tänu avaldamisega kõigile, kes kohale olid
tulnud ja aidanud meil seda õhtut läbi viia. Suured tänud õpetaja
mehele, kes oli meile appi tulnud ja valmistanud kõigile osalejatele
puidust medalid. (Lisa)
Peale
ühispildi tegemist jagasime õpilastele kätte tagasisidelehed, mis
on meile selle töö juures väga olulised. (Lisa) Kuna oli aega siis
sooviti veelkord mängida kahoot’i. Õhtu lõppes natukene enne kaheksat ning kõik lahkusid rõõmsate nägudega ja hea tujuga.
MÄNGUDE TUTVUSTUS
1.
Kes/mis on pildil?
Ette
valmistatud oli slaid, mis koosnes neljateistkümnest pildist, kus
peal olid erinevad ajaloolised ehitised, tegelased ja tegevused.
Pildid olid Vana-Kreeka, Hiina, Mesopotaamia, India, Egiptuse
õppetükkidest. Igale võistkonnale jagasime paberi, kuhu tuli
märkida vastused. Mängu lõppedes kontrollisime vastused ühiselt
nii, et iga rühm sai kontrollimiseks teise rühma töö.
2.
Liikumismäng
Mäng
toimus neljaliikmelistes võistkondades, neid oli kokku viis. Mäng
toimus koolimaja B- korpuse ja C- korpuse esimesel korrusel. Selles
piirkonnas oli laiali jaotatud üheksa punkti, kus tuli lahendada
erinevaid ülesandeid. Võistkonnad lasti mängima kahe ja poole
minutiliste vahedega. Algus oli ajaloo klassis, kus me andsime neile
esimese vihje, milleks oli, et punkt asub seal, kus on palju kappe.
Peale vihje kuulmist said kõik kohe aru, kuhu peab minema. Ning
andsime teada, et igast punktist tuleb üles märkida üks täht.
punkt: Ülesandeks oli lahendada ristsõna.(Lisa) Kuna see osutus natukene keeruliseks, siis tõttas appi õpetaja, kes jagas vihjeid. Peale ristsõna lahendamist saadi esimene täht, milleks oli B. Järgmise punkti ära arvamiseks tuli lahendada arvutustehe, mille vastuseks oli klassinumber.
punkt: Asus eesti keele klassi juures, kus ülesannet ei olnud ning üles tuli märkida ainult järgmine täht, milleks oli U. Vihje(Lisa)
punkt: Ülesandeks oli ühendada numbrid .(Lisa) Täht D.
punkt: Üles tuli märkida täht O.
punkt: Üles tuli samuti ainult täht märkida, milleks oli I. Punktis olnud vihje juhatas võistkonnad 44 trepiastet üles, kus asus järgmine punkt.
punkt: Ülesandeks oli leida täherägastikust sõnad. Tähed, mis jäid üle tuli märkida paberile. Järgmine vihje juhatas neid söökla juurde.
punkt: Söökla juurest tuli üles leida täht ning suunduda järgmisesse punkti.
punkt: Asus vana maja ukse juures, kohas, kus on vaatamiseks välja pandud karikad. Seal tuli proovile panna oma arvutamisoskused ning lahendada paar arvutustehet. Viimaks juhatas vihje võistkonnad algusesse tagasi.
punkt: Asus ajaloo klassis, kus tuli ära lahendada viimane ülesanne.(Lisa) Vajadusel andsime ülesande lahendamiseks juhiseid.
Võistkonnad
saabusid lõpp punkti samas järjestuses , kuidas nad olid startinud.
Kohapeale jõudes pidid nad teel kokku korjatud tähtedest moodustama
lahendussõna. Kuna selline mäng oli meil tegemisel esimest korda,
siis tuli sisse ka väikseid apsakaid , nagu näiteks see, et
kolmandas punktis sobis lahenduseks kirjutada mitu sõna, mille
tagajärjel saadi sealt punktist erinevaid tähti, mis tekitas
lõpplahenduse koostamisel segadust . Kuna saime neid kõrvalt
jälgida, siis teavitasime neid sellest veast ning lõpuks said kõik
lahendussõna kokku. Lahendussõnaks oli „OLED TUBLI’’.
3.
Kahoot
Kahoot’i
mäng koosneb küsimustest, mille ühe küsimuse vastamiseks oli aega
20 sekundit. Iga õige vastuse eest saab teatud arv punkte, kes kõige
kiiremini vastab saab rohkem punkte ja seejärel iga järgnev vähem
punkte. Kui kõik on küsimusele vastanud näeb ka ekraanilt
statistikat, et kui paljud vastasid õieti ja kes eksis vastusega.
Mäng toimus paaris. Igal paaril oli vajalik internetiga
mobiiltelefoni olemasolu, juhul kui see puudus, saime omalt poolt
anda mängimiseks ühe telefoni ning jagada internetti.
Algatuseks
pidid kõik ennast registreerima mänguga, seda sai teha koodiga,
mille andis mäng ise. Kokku oli meil tehtud 19 küsimust. Kuna see
mäng osutus väga populaarseks, siis avaldati veel soovi seda
mängida. Otsisime mõned teemakohased mängud ning jätkasime
mängimist.
TAGASISIDE
Kõik
jäid toimunud ajalooõhtuga rahule ja tekkis küsimus, kas selliseid
õhtuid tuleb veel. Õhtult oodati : palju mänge, süüa, lõbusat ja toredat olemist, uusi teadmisi ajaloo kohta, koostööd kahe klassi
vahel, aktiivset osavõttu ja et saaks sõpradega koos aega veeta.
Kõige rohkem meeldis neile liikumismäng mööda koolimaja, kahoot
ja piltmõistatused, sest nende ülesannete lahendamisel sai väga
palju nalja ja kõigil oli väga tore. Ainus ebameeldiv asi selle
õhtu jooksul, mis välja toodi oli rühmade loosimine, ülejäänud
õhtu meeldis kõigile väga. Rohkem oleks tahetud, et me nõuaks vaikust klassis, kuna kohati läks lärm liiga suureks, kuid pika
peale saime kõik sõbralikult läbi. Sellel õhtul saime me kõik
uusi teadmisi, õppisime tundma üksteist ja sõbrunesid klasside omavahelised suhted, arenes ka rühmatöö.
4.1 Tagasiside kooli lehelt:
Reedel,
26.veebruaril toimus ajalooõhtu, selle korraldasid 11. klassi
õpilased praktilise tööna. Ajalooõhtul osalesid 6.a ja 6.b klassi
õpilased. Sellel üritusel olid põnevad mängud ja küsimused. Üks
toredam mäng oli liikumismäng, kuid huvitav oli ka Kahoot.
Saime
süüa õpetaja Eve Tilga tehtud õunakooki ja Birgit Pinka ema
tehtud kringlit. Ajalooõhtu korraldasid väga toredad tüdrukud:
Birgit Pinka, Eneli Uusmets ja Kristin Laas.
Saime korrata oma ajalooteadmisi ja meil oli väga lõbus .
Jutu
autorid on 6A klassi õpilased Violetta ja Loretta Pohlasal
KOKKUVÕTE
Lootsime,
et kuna teeme töö kolmekesi, siis on ülesandeid lihtsam täita ja
omavahel jagada, aga ühele meelele jõudmine võttis siiski rohkem
aega. Pika peale saime kõigega valmis, kokkuvõttes jäime oma
tehtud tööga rahule.
Kõik
meie üritusega püstitatud eesmärgid said täidetud. Õppisime
omavahelist koostööd ja oskasime seda õpetada ka noorematele.
Rühmatöö tulemusena paranesid kahe klassi vahelised suhted ning
arenes ühine mõtlemine. Õpiti arvestama üksteisega, kuulama arvamusi ja vajadusel üksteist aitama .
Oleme
kindlad, et peale üritust suurenes õpilaste huvi ajaloo vastu, sest
nad mõtlesid aktiivselt kaasa ja olid väga töökad, tundsid rõõmu
oma teadmistest. Üritus õpetas meile ka aja planeerimist, sest
ajalooõhtu läbi viimiseks oli etteantud aeg.
Saime
kogemuse, kuidas valmistada erinevaid mänge ja ka neid edaspidi
kasutada erinevatel üritustel. Mängud peaksid aitama õpilastel
õpitut kinnistada.
Tagasiside
on olnud positiivne. Tehtud töö meeldis õpetajale ja õpilased
olid väga rahul, et nad üritusel osalesid. Ka meie tundsime rõõmu
koostööst kuuenda klassiga ja soovitame teistelgi ajalooõhtut
korraldada.
KASUTATUD MATERJAL
(kuupäev
puudub). Kasutamise kuupäev: 15. jaanuar 2016 . a., allikas http://www.conceptispuzzles.com/index.aspx?uri=puzzle/dot-a-pix
(kuupäev
puudub). Kasutamise kuupäev: 20. detsember 2015. a., allikas http://www.discoveryeducation.com/free-puzzlemaker/?CFID=7926076&CFTOKEN=10770cc1c0829486-005FCDF7-B415-6B6B-3717EEB6C7C37F75
Kõiv ,
M., & Piir, M. M. (2008). Inimesed
ajas. Ajalooõpik 5. klassile. 1.osa.
AS BIT.
Kõiv,
M., & Piir, M. M. (2010). Vanaaeg.
Ajalooõpik 6. klassile. 1.osa.
AS BIT.
Kõiv,
M., & Piir, M. M. (2010). Vanaaeg.
Ajalooõpik 6. klassile. 2. osa.
AS BIT.
Pohlasalu ,
L., & Pohlasalu, V. (kuupäev puudub). Ajalooõhtu.
Kasutamise kuupäev: 10. aprill 2016. a., allikas Tõrva Gümnaasium: http://www.torva.edu.ee/uldinfo/uudised/uudis/2016/02/29/ajalooohtu
LISA
Lisa
koosneb tagasisidelehtedest, mängu ülesannetest, diplomitest,
ristsõnadest, registreerimislehest, puidust medalist, ühispildist.
Kõik kommentaarid