Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Turuuringu kokkuvõte (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellaaegadel kasutate spordiklubi põhiliselt?

Turuuringu kokkuvõte


Uurimustöö läbiviimiseks kasutasin surveymonkey programmi.
Reklaamisin oma küsitlusi facebookis, bonsuna.com´is ja fitness .ee´s.
Kokku vastas 169 tublit inimest ja sain oma küsimustele ammendavad vastused.
Minu strateegia oli teha võimalikult kiirelt täidetav (1-2 min), lühike (10 küsimust) ja lihtne (valikvastused) küsitlus, et inimesed viitsiks sellele vastata. See tagas ka suhteliselt suure populaarsuse. Positiivne oli inimeste tagasiside, mis hoidis teemat aktiivsena ja motiveeris veelgi rohkem inimesi vastama.
Minu jaoks üllatusena avaldati soovi küsitluse tulemuste kohta tagasisidet saada, mille ma lühendatult ka koostasin - kokku laadis turuuringu kokkuvõtet alla 39 inimest.
Küsitluse peaeesmärk oli leida klientide tundlikkus asukoha ja hinna suhtes, populaarseimad treeningviisid, samuti populaarseimad külastusajad ja oluliseimad lisaväärtused spordiklubides.
Kokkuvõttes olen tulemused välja toonud protsentides ja iga küsimus on eraldi lehel.

Missugune on teie arvates mõistlik kuutasu spordiklubis?


Statistikast võib järeldada, et enamik on nõus maksma 30-40 eur. Huvitav on siin asjaolu, et vähesed leiavad, et 60+ eur kuus maksta on mõistlik, kuid Tallinnas ~25% spordiklubisid küsivad täispakett kuutasu eest rohkem kui 60 eur kuus ja rahvast jätkub.
Muu kategooria vastuseid oli suur hulk. Põhilised olid: hinnad 15-30 eur ja võistlussportlastele tasuta.

Missuguseid treenimisvõimalusi kasutate?

Selle küsimuse eesmärk oli teada saada, kas ja kui paljud inimesed treenivad jõusaalis ja kui paljud rühmatreeningutes. Mulle räägiti, et rühmatreeningute olemasolu spordiklubis on väga oluline, kuid see tabel pani mind selles veidi kahtlema. Siiski tean, et rühmatreeningute populaarsus on väga suur, kuid ilmselt on jõusaal veidi populaarsem (eriti meeste seas).
Muu siinkohal tähendas staadionil kergejõustikku ja korvpalli -, tenniseväljakut, suusaradasid ja vabade vahenditega treening (nt mänguväljakutel või kodus).





Missugustel kellaaegadel kasutate spordiklubi põhiliselt?

Selle küsimuse olulisus peitus minu jaoks selles, et teada saada, kui paljud peavad tähtsaks seda, et klubi on avatud varahommikul ja hilisõhtul. Olen üsna kindel, et kui oleksin küsinud, kui paljude jaoks on oluline, et spordiklubi on näiteks 24h avatud, siis oleksid paljud vastanud, et see on oluline, kuigi nad reaalselt ei käi sellel ajal trennis. Taoline näide oli ka ühes Viimsi jõusaalis, kus oli Eesti esimene 24h jõusaal , kus reaalselt käis öö jooksul max 5 inimest ja paljudel öödel ei olnud seal kedagi. Vaid üks inimene kirjutas muu alla, et sooviks aega 20:00-23:00.



Missugused on teie meelest olulised lisad spordiklubis?

See küsimus oli minu jaoks üks olulisemaid. Missugused on need lisaväärtused, millest klient hoolib ja mis teda klubisse tõmbab. Kõige populaarsem oli elementaarne lisa nagu autoparkla, kuid minu jaoks oli üllatus , et kliendid peavad väga oluliseks sauna. Seega järeldus siit, et kasvõi pisike saun , väikese elektrikerisega annab suurt lisaväärtust. Tähtsaks peeti ka treeningeelseid/järgseid jooke. Minu jaoks teiseks üllatuseks oli see, et on palju neid, kes peavad isikliku kapi rentimise võimalust tähtsaks – siin on kindlasti mõttekoht. Kindlasti tasuks igal klubil kaaluda rattaparkla ehitamist (kes seda siiani teinud pole).
Muu all mainiti massaaži võimalust, kohvikut, massaažirullide olemasolu ja samuti ujula olemasolu lastebasseiniga.



Kas eelistate:

Tuleb välja, et enamik eelistab ühekordset kuutasu. See on mõistetav. Isikliku näite põhjal:
liitusin tuntud spordiklubiga. Liitumisel tasusin esimese kuu arve ja jäin rõõmsalt järgmist arvet ootama. Arvet aga ei tulnud, vaid mulle saadeti kuu lõpu poole sõnumiga teade, et kuumakse on tasumata. Uurides klubist, öeldi mulle, et nad ei saadagi arveid, vaid peab otsekorralduse tegema. Huvitav on asjaolu, et liitudes küsisin, kas ja kuidas tasumine käib ja mulle öeldi et igal kuul saadetakse meili peale arve.
Siduva lepingu miinuseks kliendile on veel lepingu lõpetamise tasu ja maksepuhkuse tasu jms kavalad peidetud tasud , millele liitudes ei pruugita tähelepanu pöörata.


Kui tähtsaks peate treenimiskoha asukohta, kui tegemist on teile meeldiva spordiklubiga?

Enamik peab asukohta väga oluliseks. Siiski vaadates selle ja järgmise küsimuse seost, siis ilmselt on autojuhid valmis rohkem liikumisele aega kulutama, et meeldivas keskkonnas treenida.


Kuidas käite tavaliselt treenimas?

Enamik inimesi käib autoga trennis, seega autoparkla on ülioluline, samas on autojuhid asukoha suhtes vähem tundlikud. Väga paljud käivad ka rattaga, jala ja ühistranspordiga – nemad on asukoha suhtes ülitundlikud.


Kas teie meelest on Tallinnas piisavalt spordiklubisid?

Võib väita, et enamik arvab , et Tallinnas on piisavalt spordilubisid. Samas esitasin selle küsimuse seetõttu, et Tallinna klubid on tipptunni ajal (16:00-20:00) liiga täis ja ruumi on väga vähe, eriti väiksemates saalides.
Suur arv vastajaid pole kursis, ilmselt elavad väljaspool Tallinna.


Kas te olete:
Suur meeste osakaal ilmselt seetõttu, et turuuringut läbiviidud portaalides on rohkem mees- kui naiskülastajaid.



Vanus:

Vasakule Paremale
Turuuringu kokkuvõte #1 Turuuringu kokkuvõte #2 Turuuringu kokkuvõte #3 Turuuringu kokkuvõte #4 Turuuringu kokkuvõte #5 Turuuringu kokkuvõte #6 Turuuringu kokkuvõte #7 Turuuringu kokkuvõte #8 Turuuringu kokkuvõte #9 Turuuringu kokkuvõte #10 Turuuringu kokkuvõte #11 Turuuringu kokkuvõte #12 Turuuringu kokkuvõte #13
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor k4sk Õppematerjali autor
Turuuring spordiklubide kasutamise teemal.
Küsitluse peaeesmärk oli leida klientide tundlikkus asukoha ja hinna suhtes, populaarseimad treeningviisid, samuti populaarseimad külastusajad ja oluliseimad lisaväärtused spordiklubides.
Vastajaid oli 169.

Sarnased õppematerjalid

Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil
86
docx

Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil

Keila Hariduse Sihtasutus Keila Kool mittestatsionaarne õpe Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil Uurimistöö Koostaja: Liina Virolainen Juhendaja: õp. Eve Torv Risti 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ……...…………………………………………………….… 3 1. SUITSETAMISE OLEMUS ………………………..…………………..... 4 1.1 Alustamine ……………………………………………………………...….. 4 1.2 Suitsetamisest on raske loobuda, sest … …..….…………………………. 5 1.3 Suitsetamise mõju organismile ……………………………...………….…6 1.4 Organism pärast suitsetamisest loobumist ………………………………. 8 2. ABIVAHENDID SUITSETAMISEST LOOBUMISEKS …………….... 9 2.1 Nikotiini asendusravi ehk NAR ……

Bioloogia
Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020
153
pdf

Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020

........................................................................... 4 Uuringu metoodika .......................................................................................................... 5 Valimi profiil .................................................................................................................... 9 Uuringu põhijäreldused ................................................................................................. 11 Kokkuvõte ..................................................................................................................... 12 Tulemused .................................................................................................................... 21 1. Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile ................................................................. 21 1.1. Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile tervikuna .....................................................

Kategoriseerimata
Holokaust
290
pdf

Holokaust

HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
Amundsoni raamat
130
rtf

Amundsoni raamat

4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise

Psühholoogia
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
Matemaatika - Õhtuõpik
816
pdf

Matemaatika - Õhtuõpik

Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad ....................

Matemaatika
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun