Praktikaaruanne - Eneseanalüüs (0)

Tallinna Ülikool
Kasvatusteaduste Instituut
Andragoogika osakond
Terje Üürike
PRAKTIKA ARUANNE
Eneseanalüüs
Praktika koordinaator: lektor Marin Gross
Tallinn 2009
Oma seitse nädalat praktikat läbisin ma AS Eesti Post koolitusosakonnas. Kuna Eesti Postis töötab kokku 3800 inimest, siis võin julgelt öelda, et organisatsiooni suuruse tõttu oli tegevust rohkelt ja sisseelamine ja asjadest arusaamine võtsid omajagu aega. Kindlasti ei saa ma öelda, et minu tegevuses midagi totaalselt ebaõnnestus. Seega püüan käesolevas aruandes anda analüüsiva ülevaate oma positiivsematest ja negatiivsematest kogemustest praktikaajal.
Alustaksingi siis positiivsetest kogemustest, mida tuli ette üsna palju. Kõige meeldejäävamaks kogemuseks oli kindlasti Teenindusseminari organiseerimise abistamine. Kuna ma ei ole oma elus veel nii suurt üritust korraldanud ega aidanud korraldada ( seminar 130-le inimesele), siis ei olnud mul ka täpset pilti, kuidas seda teha. Aga kogu korraldusprotsessi ajal mõistsin, et kõige olulisemaks teguriks on suhtlemisoskus ning terviku nägemine. Samuti on olulised kõik väiksemadki detailid, millest sõltub kogu seminari õnnestumine. Mulle väga meeldis see, et sain anda oma panuse, pakkudes välja ideesid tagasiside saamise osas ning grupitöö osas. Ning kui seminaril osalenud inimeste käest veel kuulsin, et neile väga meeldis grupitöö, siis oli ikka natukene uhke tunne, et just mina olin selle idee väljamõtlemise juures.
Taaskord mõistsin ka seda, et kaks pead on ikka kaks pead, sest kui arutasime koolitusspetsialist Teelega seminari programmi ja ajakava läbi, siis arutluse käigus tekkis mitmeid huvitavaid ideid ja teemasid, mida võiks käsitleda ja mis võiksid kuulajatele huvi pakkuda.
Kui mul enne teenindusseminari organiseerimise abistamist ei olnud täpset pilti, millest alustada, millele rohkem rõhku pöörata, siis nüüd võin kindlasti öelda, et tänu sellele kogemusele olen saanud targemaks ning mõistan, miks on iga detail vaja põhjalikult läbi mõelda. Ning kui tagasisidest saad lugeda positiivseid kommentaare, siis see on suurim tasu/tänu, mis seminari organiseerija(te)le, läbiviija(te)le ja koolitaja(te)le võib osaks saada.
Samuti oli väga positiivseks kogemuseks praktika seitsmendal nädalal koolitustel „Hea teeninduse koolitus” ja „Kullerteenuse koolitus” osalemine. Seda just seetõttu, et koolituste käigus ilmnes mitmel korral äratundmisrõõm. Nimelt sain ma oma nö. väikse andragoogi silmaga vaadata, kuidas koolitatavad oma tööd teevad, milliseid meetodeid koolitades kasutavad, kuidas toimivad konfliktsete osalejate puhul jne. Ühesõnaga sain oma teoreetilisi teadmisi praktikas jälgida, tähelepandust analüüsiva kokkuvõte teha ning selle koolitajatele edastada . Leian, et koolitajatele on ääretult palju kasu konstruktiivsest tagasisidest/kriitikast, just seetõttu, et enda nõrku ja tugevaid külgi on üsna keeruline ise tähele panna, mistõttu tulebki kasuks kellegi teise hinnang ja tähelepanekud.
Enne kui kirjutan mõnest natukene negatiivsest kogemusest, tahaksin öelda, et kogu praktikaaeg oli minu jaoks ääretult positiivne (isegi negatiivsed kogemused), kuna õppisin enda kohta palju uut. Sain teada, mis on minu tugevused ja nõrkused ning kuidas ma teatud olukordades käitun. Seega ei saa järgnevate kogemuste kohta öelda negatiivsed kogemused, sest leian, et needki on pigem õppimiskohad.
Esmalt kirjutaksingi siis oma sisseelamisest. Ma ütleksin, et see oli minu jaoks vägagi raske, sest minu ümber oli tohutult palju uusi nägusid, pidin silmitsi seisma minu jaoks võõraste situatsioonide ja ülesannetega, mis esialgu tundusid üsna keerulised olevat. Kohati valdas mind selline lootusetu tunne, kus arvasin et ma ei saa asjadega hakkama ja kõik tundub ületamatu. Seejärel aga hakkasin julgemaks muutuma , küsimusi esitama kui midagi selgusetuks jäi. Tänu oma tohututele küsimustele hakkasin ka asjadest paremini aru saama ning mõistsin, et kui puudub eelnev erialane töökogemus siis ei saagi esialgu loota , et kõik tuleb lihtsalt. Sisseelamine võtab aega. Seitsmenda praktikanädala lõpuks tundsin end Eesti Postis vägagi koduselt, sest inimesed said mulle tuttavaks, suhtlemine oli kergem, teadsin mis on minu ülesanded ja mõistsin, milles seisneb niivõrd suure organisatsiooni koolitusosakonna töö.
Ka veebipõhise e-õppekeskkonna testimise juures tekkis kohati raskusi. Nimelt mitmeid kordi praktika jooksul pidime e-õppekeskkonda testima – selleks et seal kõik ikka õigesti funktsioneeriks ning et enam vigu ei esineks. Negatiivseks osaks oli just see, et iga kord kui me tegime keskkonna loonud firmale ettepanekuid parandamise osas, olid nad midagi kahe silma vahele jätnud või üldse parandamata jätnud. Seega võttis testimine ja uute ettepanekute tegemine väga palju aega väärtuslikust tööpäevast. Samuti tundus, et meid koolitama tulnud koolitaja (e-õppekeskkonna loonud ettevõttest) ei olnud täpselt kursis, kuidas asjad käivad, mistõttu tekkis koolitusel kohati segadus ja tundus, et koolitusosakonna inimesed on asjaga rohkem kursis. Siit ka moraal – kui tahad , et midagi tehtud saaks, siis tee seda ise ning alati kontrolli asjad sada korda üle.
Sellised olid siis minu positiivsed ja kohati ka negatiivsed kogemused praktikajal AS-is Eesti Post. Võin julgelt öelda, et seitse nädalat on mulle meeletult palju kogemusi andnud ning praktika on õpingute ajal üheks kõige arendavamaks kogemuseks olnud. Jäin praktikaga Eesti Postis väga rahule ning kui oleks võimalik, siis töötaksin seal meeleldi ka tulevikus. Kogu kollektiiv jättis mulle väga sügava ja hea mulje.
4