"Juskui väejuht sammumas noorte ees" (0)

Justkui väejuht sammumas noorte ees
Katre Pohlak
11.klass
Kõik kohalikud elanikud teavad Taimi Talpas-Taltseppa, kes on olnud Rakke Noortekeskuse juhataja alates selle avamisest ehk juba pea seiste aastat. Tegu on inimesega, kes puutub igapäevaselt kokku kohalike noorte, nende murede ja rõõmudega ning oskab alati abiks olla.
Noortekeskuse avamine
Rakke Noortekeskus avati 2.mail 2005.aastal. Taimil on sellest kevadest ainult positiivsed mälestused. „Noortekeskuse avamisel oli kohal väga suur hulk noori ja tänu neile ma mõistsin, kui väga on Rakkesse sellist kohta vaja,“ meenutab ta, „lauatenniselaud oli meie peolauaks ja tort ei olnud veel otsaski, kui me pidime laua vabastama, sest poisid kibelesid mängima.“
Noortekeskus muutus koheselt noorte seas väga populaarseks. Huvi pakkusid nii lauatennise- ja karoonalaud, kui ka värvikirev seltskond, kellest seal kunagi puudust ei olnud. „Esimestel päevadel külastas noortekeskust ligi sada noort päevas ja siis mõtlesin küll, et kuhu ma olen vabatahtlikult tulnud,“ naerib Taimi, „oli ikka paras möll. Õnneks kõik normaliseerus.“
Igapäevane noortekeskus
Noortekeskust külastab päevas 30-40 noort. „Meil on vihik, kuhu noor igal külastusel oma
nime kirjutab, seega on meil külastajaest üsna täpne ülevaade,“ ütleb Taimi. Noortekas leiab iga noor endale meelepärase tegevuse. Kõige enam kasutatakse arvuteid, mängitakse piljardit, lauatennist, õhuhokit, karoonat, seltskondlikke lauamänge, vaadatakse televiisorit, kuulatakse muusikat, lauldakse karaoket, osaletakse noortekeskuse üritustel kohapeal ja väljasõitudel ning loomulikult suheldakse teiste omavanustega.
Küsimusele, et mida on noortekeskus kohalikele noortele andnud, ei osanud Taimi esialgu vastata. Peale väikest arutamist leidis ta, et noortel on lihtsalt üks tore koht suhtlemiseks, mängimiseks, sportimiseks ja teadmiste omandamiseks. Lisaks saavad kaugemalt pärit lapsed siin aega parajaks teha ega pea jahedate ilmadega bussijaamas külmetama.
Noortekeskuse juhataja ja noored
Taimi on alati öelnud, et lapsi ei saa jagada headeks ja halbadeks . „Siia ilma sünnivad kõik inimesed puhaste olevustena. Milliseks kujuneb üks või teine laps ei sõltu eriti lapsest endast, vaid paljudest välisteguritest,“ seletab ta oma seisukohta, „halba last ei olegi olemas, igas lapses on midagi head, peab ainult oskama selleni jõuda.“
Vestluse käigus läheb jutt sinna, et palju inimesed kardavad noortega väljasõite ette võtta, sest kunagi ei või teada, kuidas see lõpeb või milliseid negatiivseid üllatusi see endaga kaasa võib tuua. Taimi peab seda naeruväärseks ja ütleb, et kui kartma hakata, siis ei saagi midagi teha. „Reeglina on Rakkes hästikasvatatud, viisakad ja distsiplineeritud noored,“ ütleb Taimi rõõmsalt, „olen tundnud nende üle uhkust , kui nad on meie noortekat edukalt esindanud.“
Öeldakse, et need inimesed, kes veedavad palju aega noorte ja laste seltsis , püsivalt hingelt noored. Ka Taimi tunneb, et on hingelt noor. Talle meeldib olla noorte seltsis ning eriti toredaks peab ta nendega vestlemist. „Noored on elurõõmsad ja teotahtelised ning see on nakkav,“ seletab ta.
Kunagi pensionipõlves meenutab praegune noortekeskuse juhataja seda Faehlmanni 18 asuvat maja alati vaid hea sõnaga. Kuid mida jääb ta siis kõige enam enam igastema, kui see aeg kord käes on? „Eks ikka noori - toredaid, säravaid, sõbralikke ja abivalmeid,“ ütleb Taimi veidi nukral toonil, „ja muidugi meie ühiseid ettevõtmisi.“
Oskus kirjutada projekte
„Olen kirjutanud kuue aasta jooksul kakskümmend projekti, millest seitseteist on saanud rahastuse,“ räägib Taimi, „projektirahadega on noortekeskusele ostetud fotoaparaadid, õhuhoki, karaokevahendid, piljard ja uus lauatenniselaud.“
Kui palusin Taimil meenutada mõnda kõige meeldejäävamat ja põnevamat projekti, meenusid talle kohe Robinsonaad, eksursioon Tallinnas ja Otepää Seikluspargi külastus. „Robinsonaadil said noored omandada metsas käitumise oskusi ja teadmisi“, rääkib noortekeskuse juhtaja projektidest lähemalt, „kuid Tallinnas käisime avastamas Kiek in de Köki torni ja bastionikäikusid, mille läbi saime uusi teadmisi Tallinna ajaloost. Kui meid päeva teisel poolel arreteeriti ja Patarei vanglasse viidi, oli kõik toimuv ühtaegu nii põnev kui ka hirmutav. Otepää Seiklusparki olid noored juba ammu tahtnud minna.“
Perekond ja hobid
„Suur osa minu ajast kulub perele,“ vastab Taimi kiiresti küsimusele oma vaba aja kohta, „kuigi minu kolmel lapsel on oma pered ning nad elavad Tallinnas ja Pärnus, saame me sageli kokku. Mul on viis väga toredat lapselast.“
Erilisi hobisid Taimil ei ole, kuna noortekeskus ja pere võtavad enamuse tema ajast. Kuid eriliselt südamelähedased on Taimile raamatud, ta on läbi lugenud väga paljud kirjanduslikud tippteosed. „Ei möödu päevagi ilma raamatuta,“ naerab ta. Veel meeldib noortekeskuse juhatajale reisida ning pere ja sõpradega koos aega veeta.
Töökohad enne noortekeskust
Enne noortekeskusesse tööleasumist oli Taimi põhialaks raamatupidamine ja pea kümme aastat oli ta pangas teller. Nendest kahest töökohast meeldis Taimile telleri töö enam, sest seal sai ta inimestega suhelda.
„Noortekeskus meeldib mulle iga päevaga järjest rohkem,“ väidab Taimi. Töös noortega rõõmustab teda iga positiivne tagasiside, mis annab jälle jõudu edasi minna, uute ettevõtmistega algust teha ja oma plaane teostada. Intervjuu lõpetab Taimi lühikese lausega: „Noored on lahedad.“