ajalugu? 1930. aastate alguses olid arutelud põhiseaduse muutmise ümber muutunud väga teravaks, sest mitu järjestikust valitsust ei suutnud Eestit majanduskriisist välja tuua ja "poliitiline lehmakauplemine" muutus rahva seas üha ebapopulaarsemaks. 1933. aasta oktoobris heakskiidetud põhiseaduse paranduste kohaselt tuli riigivanem valida otse rahva poolt viieks aastaks. Riigivanemal oli õigus anda seadusi oma dekreetidega, saata Riigikogu ennetähtaegselt laiali ning nimetada ja tagandada valitust. Minu jaoks ei ole see eriti autoritaarne põhiseadus, kuid lõi võimalused demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele üleminekuks. Uue põhiseaduse kohaselt pidid Riigikogu ja riigivanema valimised toimuma kevadel ning vabadussõjalaste šansid häid tulemusi saavutada näisid üpris reaalsed. Selle vältimiseks korraldasid Päts ja Laidoner 1934. aasta märtsis riigipöörde. Valitsus kuulutas välja kaitseseisukorra, mis sisuliselt tähendas
Valitsuse Kongressil pole Presidendi poolt Parlament võib tagandamine, õigust avaldada ametisse pandud umbusaldada üksikut umbusaldamine valitsusele peaministri võib ministrit või tervet umbusaldust parlament valitsust. Samas on tagandada, kuid siis valitsusel õigus presidenti parlament paluda presidendilt tagandada ei tohi ka parlamendi laialisaatmist Presidendi vetoõigus Õigus lükata tagasi Presidendil on Suspensiivne e parlamendis parlamendis vastu edasilükkav
Minu meelest ei sobiks Eestile presidentalism, kuna riik on väike ja ma leian, et parlamentaarne süsteem toimib siin paremini. Mulle meeldib kui president on riigipea ja rahva esindaja ning võimu teostatakse parlamendis tehtavate otsustega. President on presidentalismi puhul täidesaatva võimu esindajaks, see tähendab seda, et president on valitsusjuht ehk peaminister ja ta ülesandeks on valitsuse moodustamine. Samuti on tal õigus ministreid ametisse panna või ametist tagandada. Samas heaks võin pidada presidentalismi puhul seda, et siin saab rahvas valida ka presidendi parlamendi valimise kõrval. Mulle on alati meeldinud see, kui rahvas saab osaleda hääletamises ja oma arvamuse avaldamises. Presidendi ülesanne on sõlmida rahvusvahelisi lepinguid ja olla vägede ülemjuhatajaks. President saab tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadusi. President ei oma ainuvõimu, sest tema
Parlamentarism ja presidentalism Demokraatlik valitsemine Võim on piiratud Võimude lahusus ja tasakaalustatus Presidentalism President on ühtlasi valitsusjuht President koostab valitsuse President valitakse otse rahva poolt Stabiilne Võivad tekkida probleemid parlamendiga Poolpresidentalism President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid Parlamendil on õigus ministreid tagandada President valitakse rahva poolt Parlamentarism Valitsuse moodustab parlament President on üksnes esindusisik Sagedased valitsuskriisid Hea koostöö täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel Küsimused: Kas Eesti muutub presidentaalseks riigiks, kui kehtestada presidendi otsevalimised rahva poolt? 1920-1933 oli Eesti valitsusjuht riigivanem, kes täitis nii presidendi kui ka peaministri ülesandeid, kas Eesti oli siis
47. NSV Liidu lagunemine Gorbatsov püüab NSV Liitu koos hoida 13. jaanuar 1991, ründasi NSV Liidu sõjaväeüksused Vilniuse teletorni kaitsnud rahvamassi. Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid ähvardasi NSV Liitu sõjaliste aktsioonide jätkamise korral lõpetada neile majandusabi andmise. Ettevalmistused uue liidulepingu slmimiseks Uus poliitiline surve-üleliiduline referendum. Gorbatsovi populaarsus NSVL Liidus langes, kui üritas tagandada Boriss Jeltsinit. Jeltsini mõjuvõim selle tulemusena suurenes ja sai Venemaa presidendiks. Nurjus ka Gorbatsovi uus katse NSVL koos hoida, sõlmides liidulepingu. Balti riigid keeldusid alla kirjutamast. Sõjaväelise riigipöörde katse19.-21. august 1991 Erakorralise seisukorra kehtestamine, et üritada vältida NSV Liidu lagunemist. Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK) loomine, samal ajal kui Gorbatsov Krimmis puhkas. Eesotsas NSV Liidupresident Gennaadi Janjev.
ja asub valitsusega suurest erinevatel seidukohtadel. Enamusvalitsus kontrollib vähemalt pooli parlamendi kohti. Vähemusvalitsusel on alla poole valitsuse kohtadest. Vähemisvalitsus saab toimida, kui opositsioonipartei pole üksmeelel. Vähemusvalitsuse eluiga on enamusvalitsuse omast lühem. Parlamendi enamuse toetus on valitsusele oluline, sest parlament võib valitsusele avaldada umbusaldust ja ta ametist tagandada. Samuti kontrollib valitsuse tegevust. Valitsuse eluiga mõjutab parlamendi toetus, sest parlament võib korraldada umbusaldus hääletuse ning seeläbi valitsuse või ministri tagandada. 2. Kes on ministeeriumis kantsler, millised on ta ülesanded? Kantsler juhib ministeeriumi igapäevatööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevust ja tagab järjepidevuse ministrite vahetumise puhul
2) Ringkonnakohus (Tartu, Tallinn, Jõhvi) 3) Riigikohus. Kassatsioon - uuritakse eelmisi protsesse. 4) EL kohus. Halduskohus tegeleb eraisikute ja riigiametnike vaheliste tüliküsimustega (3astmeline, apellatsioon) Õiguskantsler - põhiseaduslik järelvalve, juhib oma kantseleid ja võtab osa riigikogu istungitest. A. Jõks. Valitakse 7aastaks, peab olema erapooletu(A-poliitiline) juriidiline kõrgharidus. Kohtuniku amet on eluaegne, peab olema juriidiline kõrgharidus. Saab ametist tagandada ainult kohtuotsusega. Advokaat - süüaluse kaitsja, jur. kõrgharidus. Prokurör - süüdistaja. Kaasistuja - vaatab et kõik oleks (Y). Sisejulgeolek - tagavad sise ja justiitsministeerium. Välisjulgeolek - kaitseministeerium - Eesti kaitsevägi - A.Laaneots - peastaap - A.Laneman. jaguneb Maavägi - üle Eesti pataljonid. Merevägi -Miinisadam ja Õhuvägi - Ämari lennuväli. Kaitsevägi Kaardikaitseväelased(16-60aastased) + ajateenijad(18 -
Sotsiaalminister: Hanno Pevkur Välisminister: Urmas Paet Riigikogu esimees : Ene Ergma VALITSUSE MOODUSTAMINE Presidentaalne riik, kaks peamist parteid. Nt Ameerika Ühendriigid : Rahva poolt valitud president nimetab uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse Senati poolt(parlamentaarne ülemkogu). President on täidesaatva võimu pea ja valitsuse liikmed vastutavad tema ees. President võib ainuisikuliselt valitsuse liikmeid tagandada. Parlamentaarne riik, palju parteisid. Nt Eesti : Valitsus moodustatakse erakondade läbirääkimiste tulemusena. Tava järgi teeb President valitsuse moodustamise ettepaneku valimiste võitnud erakonna peale. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu presidendile ametisse nimetamiseks. Valitsuse moodustamise üldine põhimõte: et valitsuse loomisel osalevatel parteidel oleks
lahendust kõigile probleemidele • Põhiseadust tuli muuta, kuid kaks rahvahääletust selleks kukkusid läbi • Tõnissoni valitsus kehtestab kaitseseisukorra, et vältida riigipööret Ülemineku aeg • Kolmas rahvahääletus toob võidu vabadussõjalaste koostatud PS eelnõule • Uueks riigipeaks pidi saama laialdaste volitustega riigivanem • Tal oli õigus anda seadusi, panna veto riigikogu seadustele, saata seda laiali ja nimetada ning tagandada valitsust • Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma aprillis 1934 • Kaitseseisukord tühistati ning vabadussõjalased jätkasid oma tegevust • 1934 kohalikel omavalitsuste valimistel saavutati ülisuur edu, loodeti, et Larkast saab uus Riigivanem • Tihedas võimuvõitluses mustati kõiki oma vastaseid kõikide kandidaatite poolt, kuid loodeti, et uue riigijuhiga tülid lahenevad
· riigikontroll · politsei 16.03.2010 halduskorraldus 3 1 16.03.2010 Põhiseaduse § 147 · Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. · Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega. · Kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis. 16.03.2010 halduskorraldus 4 Põhiseaduse § 148 · Kohtusüsteem koosneb: 1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; 2) ringkonnakohtutest; 3) Riigikohtust. · Erikohtute loomise mõnda liiki kohtuasjade jaoks sätestab seadus. · Erakorraliste kohtute moodustamine on keelatud. 16.03
Eesti kohtusüsteem. RIIGIKOHUS RINGKONNAKOHTUD MAAKOHTUD 1. Täida tabel. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi? Selgita iga kohtuastme pädevusi. I astme kohus II astme kohus III astme kohus 2. Täida lüngad. Võta aluseks Eesti Vabariigi põhiseaduse § 146; § 147. Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena . Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega . 3. Täida lüngad. Võta aluseks Eesti Vabariigi põhiseaduse § 21. Igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused ning antakse võimalus teatada vabadusevõtmisest oma lähedastele . Kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida Kaitsja ja kohtuda temaga. Kedagi ei tohi vahi all pidada üle 48 tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse
Põhjenda toetudes põhiseadusele. 5) Kuidas käib Riigikohtu esimehe ametisse kinnitamine? 6) Kuidas käib riigikohtunike ametisse kinnitamine? 7) Kuidas käib muude kohtunike ametisse kinnitamine? 8) Kuidas on põhiseaduses tagatud kohaliku omavalitsuse sõltumatus keskvõimust? 9) Millised on kohaliku omavalitsuse üksused? 10) Millal võib kohaliku omavalitsuse volikogu tegutsemise aega lühendada? 1) Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega. 2) Kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus. 3) Linnakohtuid 4) Ei 5) Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. 6) Riigikohtu liikmed nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. 7) Muud kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul.
• Õigustloovate aktide eelnõudele arvamuse andmine Õiguskantsleri staatus • Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks (PS § 140) • Õiguskantsler peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab vabalt riigikeelt, omama akadeemilist kõrgharidust ning ta peab olema kogenud ja tunnustatud jurist (ÕKS § 6) • Peab läbima julgeolekukontrolli (ÕKS § 61) • Õiguskantslerit saab tagandada üksnes kohtuotsusega (PS § 140 lg 2) • Õiguskantsleri saab kriminaalvastutusele võtta ainult Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul (ÕKS § 11) • Ei tohi teha muud tööd v.a teaduslik ja pedagoogiline töö • Ei tohi kuuluda erakonda
(vana õpik lk 96-100) Presidentaalse valitsusvormi korral on president nii riigipea kui ka täidesaatva võimu juht. Presidentaalses riigis täidab president valitsusjuhi ehk peaministri rolli. Parlamentaarses valitsusvormis on president erapooletu isik, kellel on eelkõige esinduslik roll. Parlamentaarse riigi president ei saa panna valitsust tagasi astuma. Presidentaalse riigi president saab valitsust tagandada, sest ta on ise valitsuse juht. Parlamentaarses riigis paneb valitsuse kokku valimised võitnud erakonna peaministri kandidaat, kelle määrab ametisse president. Presidentaalses riigis määrab valitsuse president. 20. Ühekojaline ja kahekojaline parlament. Kahekojalise parlamendi ülemkoja moodustamisel kasutatavad tsensuslik ja territoriaalne põhimõte, näiteid kasutavatest riikidest? (vana õpik lk 101-104)
aruandekohustuslik. Nt: Ameerika Ühendriigid, Indoneesia. 3.Kuidas moodustatakse valitsus? • Presidentaalne riik, kaks peamist parteid, nt Ameerika Ühendriigid: Ametisse astuv kodanike poolt otse valitud president nimetab ka uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse parlamentaarse ülemkogu ehk Senati poolt. Valitsuse liikmed vastutavad presidendi ees, kes on ühtlasi täidesaatva võimu pea. President võib ainuisikuliselt valitsuse liikmeid tagandada. • Parlamentaarne riik, palju parteisid, nt Eesti: Valitsus moodustatakse võimuliitu kavandavate erakondade läbiräääkimiste tulemusena. Tava järgi teeb president valitsuse moodustamise ettepaneku paramendivalimised võitnud erakonna liidrile. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu presidendile ametisse nimetamiseks. 4.Miks on oluline parlamendi toetus?
õppekava, oskab eesti keelt kõrgtasemel, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. · Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes jõustunud kohtuotsuse alusel. Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on: · mõistetud süüdi kuriteo toimepanemise eest; · tagandatud kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist; · välja heidetud advokatuurist; · vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest; · pankrotivõlgnik. · kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel; · kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud
Kuid tulemus oli oodatust vastupidine:saadik läks patriarhiga tülli,pandi 1teist kirikuvande alla.See nn kirikulühe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele.Paavst Gregorius VIIoli varem Cluny kloostri munk Hildebrand, kes tegeles aktiivselt paavstluse reformimisega. Ise paavstiks saades otsustas ta paavstivõimu kasvatada kõigi ilmalike valitsejate omast suuremaks. Tema ideaaliks oli, et paavst oleks kõrgeim ilmalik ja vaimulik valitseja, kes muuhulgas võiks tagandada ka keisrit. Selge see, et kuningas Heinrich IV-le see eriti ei meeldinud. Paavst InnocentiusIII-viis täide Gregoriuse sõnastatud põhimõtted.Ta oli alaealise Saksa-Rooma keisri eestkostja ja paljud Euroopa valitsejad andsid talle vasallivande,sai ta sekkuda riikide siseasjadesse.Tema valitsemisaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke .Paavsti õukond-kuuria-kujunes suureks kirikuelu keskvalitsuseks.teistesse maadesse läkiras asju ajama oma volitatud esindajaid-legaate
kirikukogu, mis pidi hakkama arutama endise preestri Ariuse ketserlust. Alex-Sander Puhm On andmeid, et sellest ajalukku läinud sündmusest võttis osa ka Myra piiskop Nikolaus. Väidetavalt sellal, kui ketser Arius kõneles, katsid mitmed jumalakartlikud piiskopid oma kõrvad, et mitte kuulda hereesiat; Nikolaus aga olevat ägestunud ning löönud vihahoos Ariust vastu põske. Piiskopile ebasobiva käitumise eest taheti Nikolaust ametist tagandada, kuid see otsus tuli siiski ära muuta, kuna mitmed tema kolleegid said ilmutuse, kus nad olevat näinud Nikolause kõrval seismas Jeesust evangeeliumiga ja Jumalaema omoforiga. Nii olevat austus Myra piiskopi vastu veelgi suurenenud. Missugune ka poleks erinevate lugude ja legendide ajalooline tagapõhi, on kindel, et Nikolause ametiaeg langes ajajärgule, kui kristliku kiriku käekäik väga erinevaid pöördeid võttis. Samuti elas Nikolaus üle keiser
Riigikogu laialisaatmise võimalus; · Riigikogu nimetas ametisse Vabariigi · Riigikogu oli riigivanema range Valitsuse ja võis seda tagandada, valitsuse eesotsas oli riigivanem; kontrolli all, riigivanem kontrollis ja reguleeris Riigikogu tegevust; · juhtiv oli riigivanem. · valitsuse tööd viis täide peaminister,
Parlament on seadusandlik võim ja tähtsaim võimuinstitutsioon. Täidesaatev võim on valitsus, ks juhib praktiliselt riigi elu. Valitsus ja parlament peavad üksteist toetama, vastasel juhul valitsuskriis. Valitsus moodustatakse parlamendi valimistulemuste põhjal. Nt: Suurbritannia. Presidentalism-president täidab riigipea kui ka valitsusjuhi ülesandeid, aga võim on piiratud. Ta moodustab valitsuse-tal on õigus ministreid ametisse panna ja tagandada. President sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ja on vägede ülemjuhataja. Presidendil ei ole ainuvõim, ta kõrval on ka seadusandlik võim. Nt: USA 5. Peamised ideoloogiad Liberalism-inimesed sünnivad võrdsete ja vabadena, ühiskond areneb reformide teel, riigivalitsemissüsteemiks parlamentalism, majanduslikud taotlused: riik peab olema minimaalne, sotsiaalsed taotlused: võrdsed võimalused, suhtumine kirikusse neutraalne, tänapäeval mõjukas.
6) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel; 7) kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel; 8) kellelt on vandetõlgi kutse ära võetud vandetõlgi seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel • Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. Kohtunike ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus (PS §147 lg 1) • Kohtuniku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega (PS § 147 lg 2) • Ametite ühitamatus (PS § 147 lg 3) • Immuniteet (PS § 153) • Sotsiaalsed tagatised (KS 10 peatükk) - ametipalk - eripension - puhkus 35 kalendripäeva
Katoliiklased kadestasid hugenotte, kellel oli parem elujärg >laiemad põhjused nende karistamiseks. Kirikud suleti, vallandati riigiametitest, makse tõsteti. 17.saj lõpus hugenotid mässasid, see suruti maha, nad rändasid Saksamaale, inglismaale, madalmaadesse, arendades nende majandust, ühiskonda. 5. Kirjelda Versailles` lossis/õukonnas toimunut. Ruumi vähe, rahvast metsikult. Õukonnaelu allutas ka aadli majanduslikult kuningale, kelle võimuses neid edutada või tagandada. 6. Miks koondas Louis XIV õukonnaelu Versailles`isse? Sest talle ei meeldinud Pariis seal toimunud sündmuste pärast 7. Kirjelda õukonnaelu Versailles. Suured ja uhked peod, ballid ja teatrietendused, kusjuures ballettides osales ka kuningas isiklikult. Hügieenile ei pööratud tähelepanu, igal pool, nii maas kui juustes jooksid ringi täid, muud loomad jne. üks-kaks vetsu aint mitmesaja inimese peale, niiet väljaheited vedelesid igal pool. 20 000 in. õukond paheline, kombelõtv.
nimel reaalselt konkureerib ning millist valimissüsteemi kasutatakse. 6. Mille poolest erinevad presidentaalne ja parlamentaarne riik? Presidentaalne- (kaks peamist parteid, nt Ameerika Ühendriigid), ametisse astuv kodanike poolt otse valitud president nimetab ka uue valitsuskabineti, mis kinnitakse parlamentaarse ülemkogu ehk Senati poolt. Valitsuse liikmed vastutavad presidendi ees, kes on ühtlasi täidesaatva võimu pea. President võib ainuisikuliselt valitsuse liikmed tagandada. Parlamentaarne- (palju parteisid, nt Eesti), valitsus moodustatakse võimuliitu kavandavate erakondade läbirääkimiste tulemusena. Tava järgi teeb president valitsuse moodustamise ettepaneku parlamendivalimised võitnud erakonna liidrile: Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu presidendile ametisse nimetamiseks. 7. Mis on enamusvalitsus, mis vähemusvalitsus?
Juhtivaks Tallinna Nõukogu (kogu Põhja-Eesti üle). Venelaste ja eestlaste vahekord selles oli 6:4. Märtsis-aprillis Eestis üldine võidujoovastus, Al. Kerenski külaskäik Tallinnas! Määrati kubermangukomissarid. Tallinna linnapea Jaan Poska Eestimaa kubermangu komissariks. Eesti administratsiooni suhted nõukogudega pinevad. Kohe pärast Maanõukogu valimisi juunis püüdis Tallinna Nõukogu valimistulemusi tühistada ja Poskat tagandada. 18. juunil organiseerisid enamlased mitmel pool Eestis tööliste ja sõdurite demonstratsioone, kus nõuti võimu üleminekut nõukogude kätte. 2 Autonoomia idee teke ja areng 11.–13. (24.–26.) märtsil toimub Tartus Eesti maakondade ja linnade esindajate nõupidamine Eesti saatuse üle. Osalevad J. Tõnisson, K. Päts, O. Strandmann jt. Nõutakse autonoomiat vaba Venemaa koosseisus, eestlaste asuala ühendamist Eesti- ja Liivimaal J
omavalitsusse. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism Presidentalism ehk presidentaalne valitsemiskorraldus. Selle valitsemisviisi mudeliks võetakse valimiskord USA-s. Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea, kuid tal pole ainuvõim jagab võimu parlamendiga. President kui täidesaatva võimu esindaja tähendab, et üresident on valitsuse juht ehk peaminister moodustab valitsuse. Tal on õigus minisreid ametisse panna ja ametist tagandada. Ta sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ja on vägede ülemjuhataja. President kui seadusandlik võim tähendab, et ta esitab kongressile läkituse, mida kongress võtab arvesse seaduse koostamisel. Presidendil on VETO õigus ta võib tagasi lükata parlamendis vastuvõetud seadusi. Presidendil pole ainuvõimus, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb 2-st kojast: 1) Alamkoda 2) Ülemkoda President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise
Osariikide kompententsi jäid majandus, õiguskord, kooliharides. (Teksti kirjutas James Madison). Esimeseks presidendiks valiti 1789 G. Washington. Viidi ellu Montesquieu võimude lahususe printsiip. Seadusandliku võimu organiks jäi Kongress, mis koosnes Saadikutekojast (valitakse proportsionaalselt rahvaarvuga) ja Senatist (igast osariigist 2 senaatorit). President on riigipea ja täitevvõimu juht, juhib valitsust, mis ei vastuta parlamendi ees. Presidenti ei saa tagandada ilma kohtuliku süüdistuseta. Kongressi koostatud seadused vajavad presidendi heakskiitu. President peab aru andma Kongressile riigi olukorrast. Senat peab heaks kiitma presidendi nimetatud kõrgemad ametnikud ja riikidevahelised lepped. Presidendil ei ole õigust kongressi laiali saata. Kohtuvõimu kannavad nii kohalikud kui föderatsioonikohtud ja ülemkohus. Ülemkohus jälgib, et föderatiivsed ja osariikide seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega. 3
Bütsantsi keisrile, paavst Karl Suure ajast Lääne-Euroopa keisrile · Erinevused rituaalides läänes vaimulikud ei abiellu, ida kirikus preestrid abielus 13) Seletage paavst Gregorius VII näite varal, kuidas põhjendas kõrgkeskaegne kirik oma üleolekut ilmalikest võimukandjatest. · Paavsti üle ei saa keegi kohut mõista, ainult tema võib kohtuotsuseid muuta · Paavst võib tagandada keisreid, vürstid peavad suudlema paavsti jalgu · Paavst võib vabastada alamad ustavusvandest · Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi 14) Võrrelge XI-XIII sajandil tekkinud mungaordude eesmärke ja meetodeid. Milliseid erinevusi ja sarnasusi märkate? · Tsistertslased nõudsid füüsilist tööd, rajasid kloostrid asustamata paikadesse kus harisid ise maad ja ehitasid kloostrihooneid
kõrgemad sõjaväelased ning õiguskantslerid. Presidentalism ehk presidentaalne valitsemiskorraldus. Selle valitsemisviisi mudeliks võetakse valimiskord USA-s. Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea, kuid tal ei ole ainuvõimu, sest ta peab võimu jagama parlamendiga. President kui täidesaatva võimu esindaja tähendab seda, et president on valitsuse juht ehk peaminister ning ta moodustab valitsuse – tal on õigus ministreid ametisse panna või ametist tagandada. Ta sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ning on vägede ülemjuhataja. President kui seadusandlik võim tähendab seda, et ta esitab kongressile läkituse, mida kongress võtab arvesse seaduste koostamisel. Presidendil on vetoõigus – ta võib tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadusi. Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojas – alamkoda ehk esindajate koda ning ülemkoda ehk senat. President ja kongress kontrollivad teineteist ning
Komisjon valmistab ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks Opositsioon-poliitiline vastasrinne (Keskerakord, EKRE, Vabaerakond) Koalitsioon-võimuliit(Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, IRL) 5.Valitsuse moodustamine ja valitsuse mudelid Valitsuse moodustamine- Parlamentaarne riik- president nimetab uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse senati poolt; valitsuse liikmed vastutavad presidendi ees; president võib valitsuse liikmeid tagandada Presidentaalne riik- valitsus moodustatakse erakondade läbirääkimisel; president teeb ettepaneku võitnud erakonna liidrile valitsuse moodustamiseks; president nimetab valitsuse ametisse Valitsuse mudelid- Enamusvalitsus-kahe või rohkema partei võimuliit, millele kokku kuulub enamik parlamendi saadikukohti Vähemusvalitsus-valitsuse moodustanud partei(de)l puudub enamus parlamendist Kuidas sõltub täidesaatev võim seadusandlikust võimust
sotsialistlikud erakonnad. Parempoolsed (Pätsi Talurahva Liit e Maaliit, Tõnissoni Demokraatlik Erakond e Rahvaerakond ning Radikaaldemokraatlik Erakond), baltisaksa mõisnikke ja linnakodanlust esindavad jõud, olid pärast Veebruarirevolutsiooni nõrgad pooldasid tasakaalukamat arengut, mõõdukamaid reforme ning suuremat eraldatust Venemaast. Reformid : uued kreisivalitsused, I Eesti jalaväepolk (aprill 1917). Vasakpoolsed ei teinud katset Maavalitsust juhtinud J.Raamotit ega J.Pätsi tagandada, erandiks olid aga enamlased (rahu, maad ja leiba tõotavad, saavutasid 1917 suvel edu). Nende liikmeskond suurenes 20 000ni 7 kuuga ning toetajaskond mitmekordistus, nende kätte läks Tallinna ja Narva linnavalitsus. Suur oli nende mõju sõjaväes : 1917 üritasid enamlased Petrogradis riigipööret (nende erakond keelati, Lenin varjas end Helsingis, Petrogradis toimus enamlaste kongress ning nad relvastasid avalikult Punakaarti). Kindral L.Kornilov alustas
Riigipea kohta ei loodud, kuna selles kardeti ohtu demokraatiale. II põhiseadus (jõustus 1934) – kaks eelnevat seaduseelnõu, mis olid koostatud Riigikogu poolt kukkusid rahvahääletusl läbi, kui vapside kolmas eelnõu võeti vastu. Kõik eelnõud nägid ette luua tugev täidesaatevõim. AUTORITAARNE PÕHISEADUS: riigivanem sai suured õigused (5 aastat): võis panna veto peale Riigikogu otsustele, saata laiali Riigikogu (50 liiget) ning määrata uued valmised, nimetada ametisse ning tagandada valitsus. III põhiseadus (jõustus 1938) – riigipeaks president, kes valitakse rahva poolt 6 aastaks; riigikogu kahekojaline: rahva valitud saadikud ning kutsekodade ja presidendi poolt valitud; valitsuse koos peaministriga määras president; rahval puudus rahvaalgatus õigus; valimisvanust tõsteti, et jätta välja nooremaid, kes olid kriitilisemad; piirati kodanikuvabadust; JÄTKUS AUTORITAARNE VALITSEMINE 3. Eesti 3 rahareformi (miks, millal, sisu)
2. ÕIGUSKANTSLERI PÄDEVUS JA MENETLUS ÕIGUSTLOOVATE AKTIDE PÕHISEADUSELE JA SEADUSTELE VASTAVUSE HINDAMINE. Õiguskantsler- on sõltumatu ametiisik, kelle ülesanne on seista hea selle eest, et Eesti riigis kehtivad seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning et siinsete inimeste põhiõigused ja vabadused oleksid kaitstud. Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantslerit saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega. Võimude lahususe põhimõttest tulenevalt ei tohi õiguskantsler sekkuda teiste organite pädevusse ega täita nende ülesandeid, kuid tema roll on tegutseda tasakaalustajana, juhtides eri võimuharude tähelepanu põhiseaduslikele probleemidele. Põhiseaduslikkuse järelevalve - ehk normikontrolli menetluse korral kontrollib õiguskantsler, kas seadused, määrused ja muud õigustloovad aktid on põhiseaduse ja seadusega kooskõlas.
ühistransporti ning valla teede ja linna tänavate korrashoidu,juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Õiguskaitse Õigusnormide kogum on õigus.Õiglus on selle täiustamine mõtetega,mis meile parim ja kasulikum võiks olla. Õiguskaitsesüsteem Kohus kohtutäitur,Advokatuur notariaat,Prokuratuur-politsei, Õiguskantsler-riigikontroll. Põhiseaduse §147 *kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena *kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega *kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitsevas ega nimetavas ametis. Kohtusüsteem 1)maa- ja linnakohus ning halduskohus ( I astme kohtud) 2)ringkonnakohtud (II astme kohtud ning vaatavad apellatsiooni korras läbi esimeseastme kohtu lahendeid 3)Riigikohus (riigi kõrgeim kohus,kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras.Riigikogus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus.
Parlamentaarne valitsemikorraldus - parlament vtab vastu seadusi, teiseks parlament valib presidendi ning hletab ametisse valitsuse. Valitsuse lesandeks on viia ellu riigi sise- ja vlispoliitikat ja annab aru parlamendile. Riigipeal on esindusfunktsioonid ning on riigikaitse krgeim juht. Presidentaalne valitsemiskorraldus - presidentalismi puhul on predisent keskne poliitiline figuur olles nii rigipea, kui valitsusjuht. Presidendi lesandeks on nimetab ametisse ja vib tagandada valitsuse. USA parlamendi nimeks on kongress. Parlament vib vastu riigi eelarve (niteks Argentiina, Mehhiko, Gruusia). Poolpresidentaalen valitsemiskorraldus - niteks Venemaal. Rahvas valib nii parlamendi, kui presidendi. President nimetab ametisse peaministri ja juhib valitsust. President vastutab vliskaitse ja meedia poliitika , peaministrel vastutab sotsiaalksimuste eest ja majandusksimuse eest. Parlament hletab ametisse ja tagandab valitsuse (Prantsusmaa, Leedu, Venemaa).
lahendama.Kuid tulemus oli oodatust vastupidine:saadik läks patriarhiga tülli,pandi 1teist kirikuvande alla.See nn kirikulühe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele.Paavst Gregorius VIIoli varem Cluny kloostri munk Hildebrand, kes tegeles aktiivselt paavstluse reformimisega. Ise paavstiks saades otsustas ta paavstivõimu kasvatada kõigi ilmalike valitsejate omast suuremaks. Tema ideaaliks oli, et paavst oleks kõrgeim ilmalik ja vaimulik valitseja, kes muuhulgas võiks tagandada ka keisrit. Selge see, et kuningas Heinrich IV-le see eriti ei meeldinud. Paavst InnocentiusIII-viis täide Gregoriuse sõnastatud põhimõtted.Ta oli alaealise Saksa-Rooma keisri eestkostja ja paljud Euroopa valitsejad andsid talle vasallivande,sai ta sekkuda riikide siseasjadesse.Tema valitsemisaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke.Paavsti õukond-kuuria-kujunes suureks kirikuelu keskvalitsuseks.teistesse maadesse läkiras asju ajama oma volitatud esindajaid-legaate
välja. President otsustab, kas kuulutada seadus välja või lükata see tagasi. 9.Mille poolest erineb võimu delegeerimine kodanikkonnalt valitsusele presidentaalses ja parlamentaarses riigis? PRESIDENTAALNE RIIK: VALITSUSE NIMETAB PRESIDENT SÕLTUMATA PARLAMENDIST. VALITSUSE LIIKMED VASTUTAVAD PRESIDENDI EES, KES ON ÜHTLASI TÄIDESAATAVA VÕIMU JUHT. PRESIDENT VÕIB AINUISIKULISELT VALITSUSE LIIKMEID TAGANDADA. PARLAMENTAARNE RIIK: VALITSUS MOODUSTATAKSE VÕIMULIITU KAVANDAVATE ERAKONDADE LÄBIRÄÄKIMISTE TULEMUSENA. PRESIDENT TEEB VALITSUSE MOODUSTAMISE ETTEPANEKU PARLAMENDIVALIMISED VÕITNUD ERAKONNA LIIDRILE VÕI NENDE PEAMINISTRIKANDIDAADILE. 10.Kumb on parem, kas see, kui minister on oma valdkonna spetsialist, või see, kui ta on poliitik. Põhjendage oma vastust ning tooge mõni näide nii praegusest Eesti Vabariigist.
§ 106. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi.Rahvahääletuse korra sätestab rahvahääletuse seadus. 15. Kuidas nimetatakse ametisse kohtunikud? § 147. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. Kohtunike ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus.Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega.Kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis.Kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus. 16. Milline kohus teostab põhiseaduslikku järelvalvet? § 149Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. 17. Millal saab Riigikohtu esimeest ja liikmeid võtta kriminaalvastutusele? § 153
määratakse riiklik pension Õiguskantsler (hetkel Madise) on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist. Õiguskantsler pole seotud justiitsministeeriumiga ja juhib eraldi ametkonda õiguskantsleri kantseleid. Ministri õigustega, parteiliselt sõltumatu jurist. Nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks Riigikogu poolt, tagandada saab vaid kohtuotsusega. Tema pädevuses 1. Teostada seadusandliku järelvalvet (analoog konstitutsiooni kohtuga), annab aru Riigikogu ees seaduste kvaliteedist 2. Lahendada väärhalduse juhtumeid, võttes endale ombudsmani funktsiooni (usaldusmees), aitab lahendada riigiametnikega tekkinud konflikte Ombudsman on riiklik lepitaja. Nagu mainitud, täidab seda ülesannet Eestis õiguskantsler, kes püüab osapooli lepitada ilma kohtuta. Ombudsman on meil briti süsteemi järgi
Paavsti saadik läks patriarhiga tülli ja paavst ning patriarh panid teineteise kirikuvande alla. See nn Suur kirikulõhe pani aluse vaenulikule ja lääne ja ida kirikule. · Ei. 3. Seletage paavst Gregorius VII näite varal, kuidas põhjendas kõrgkeskaegne kirik oma üleolekut ilmalikest võimukandatest? Gregorius VII esitas nõuded- Ainuüksi paavst võib langetatud kohtuotsuseid muuta ja piiskoppe ametisse seada ja neid ametist tagandada. Ei ole eksinud ega eksi kunagi. 4. Vaadake kaarti lk 173. Iseloomustage eestlaste toonast positsiooni Euroopas. Millistele iseärasustele osutaksite? Eestlased oli omausulised. (Baltikumi rahvad) ehk ei olnud ristiusku vastu võtnud . Oli katoliiklaste ja õigeusklike vahel ning millalgil pidid langema. Ristiusk ja kirik II 1. Millest oli tingitud ja mida taotles Cluny kloostrireform? Mis olid selle tagajärjed?
Esindab täitevvõimu (valitsus). Koosneb 27 volinikust. Igast liikmesriigist üks viieks aastaks (tulevikus arvu vähendatakse). Iga volinik tegeleb kindla valdkonna probleemidega. Komisjoni president on Jose M. Barroso. Tal on 5 asepresidenti. Eestit esindab Siim Kallas, kes on transpordi volinik ja asepresident. Volinikud valitakse komisjoni presidendi poolt koostöös kohalike valitsustega, kinnitama peab Euroopa parlament. Riik oma volinikku tagandada ei saa. Komisjonil on allüksusteks 26 peadirektoraati (ministeerium). Ülesanded: Ainsana õigus algatada õigusakte Vastutab EL eelarve täitmise eest Esindab EL rahvusvahelistes suhetes Euroopa Parlament esindab liikmesriikide kodanikke. Hetkel 736 liiget. Valimised 5 aasta tagant. Parlamendi tööd juhatab president, kes valitakse liikmete poolt salajased hääletusel 2,5 aastaks. Eesti on esindatud 6 saadikuga: Ivari Padar, Vilja
Eestis on president ühtlasi kaitseväe ülemjuhataja. Presidentalismi ehk presidentaalse valimiskorralduse mudeliks on võetud USA oma Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea, kuid tal ei ole ainuvõimu, sest ta peab jagama võimu parlamendiga. President kui täidesaatva võimu esindaja tähendab seda, et president on valitsuse juht ehk peaminister ning ta moodustab valitsuse tal on õigus ministreid ametisse nimetada või ametist tagandada. Ta sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ning on vägede ülemjuhataja. President kui seaduslik võim tähendab seda, et ta esitab kongressile läkituse, mida kongress arvestab seadusi luues. Presidendil on vetoõigus ta võib tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadusi. Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojast alamkojast ehk esindajate kojast ning ülemkojast ehk senatist. President ja kongress
Tooge näiteid! Võimude tasakaalustatuse printsiip: idee, et võimuharud oleksid üksteisest sõltuvuse.. Tagada see, et ükski võimuharu ei hakkaks teise üle liiga palju domineerima. Tasakaalustamis mehhanismid erinevad: kontrollimehhanism (arupärimine), ametisse nimetamine (riigikogu tasakaalustab valitsust sellega, et tagandab ja avaldab umbusaldust). Valitsuse mehhanism tasakaalustada Riigikogu: ettepanek Presidendile riigikogu tagandada. 3. Mis vahe on põhiseadusel kui institutsioonil ja põhiseadusel kui regulatsioonil? Osata selgitada põhiseaduse muutmise viise ja protsessi. Põhiseadus kui regulatsioon: põhiline, ülimuslik seadus; formuleerivad juristid - korrektne juriidiline dokument; võimalikult vähe interpretatsioone - annab konkreetsed juhised tegutsemiseks; detailne - püüab näha ette kõiki võimalike olukordi. Palju muudatusi: legitiimseks teeb ratsionaalne lähenemine ühiskonna probleemidele.
Presidentalism ehk presidentaalne valitsemiskorraldus. Selle valitsemisviisi mudeliks võetakse valimiskord USA-s. Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea, kuid tal ei ole ainuvõimu, sest ta peab võimu jagama parlamendiga. Donald Trump President kui täidesaatva võimu esindaja tähendab seda, et president on valitsuse juht ehk peaminister ning ta moodustab valitsuse tal on õigus ministreid ametisse panna või ametist tagandada. Ta sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ning on vägede ülemjuhataja. President kui seadusandlik võim tähendab seda, et ta esitab kongressile läkituse, mida kongress võtab arvesse seaduste koostamisel. Presidendil on vetoõigus ta võib tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadusi. Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojas alamkoda ehk esindajate koda ning ülemkoda ehk senat. President ja kongress kontrollivad
on riigi esindaja suhetes välisriikidega Parlament on seadusandlik võim ja tähtsaim võimuinstitutsioon! Täidesaatev võim on valitsus, kes juhib praktiliselt riigi elu. Valitsus ja parlament peavad teineteist toetama, vastasel juhul valitsuskriis. Valitsus moodustatakse parlamendi valimistulemuste põhjal Näited: Suurbritannia Presidentalism President on valitsuse juht ehk peaminister ning ta moodustab valitsuse-tal on õigus ministreid ametisse panna ja neid tagandada. President sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ja on vägede ülemjuhataja Presidendil ei ole ainuvõim, tema kõrval ka seadusandlik võim! Näide: USA Poolpresidentalism President peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi on ka peaministri ametikoht. Nt: Prantsusmaa, Soome, Venemaa. Parlament- seadusandlik võim! Kahekojalised: SB, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa jne. Ühekojalised: Skandinaavia riigid (v. a Norra) ka Balti riigid.
peaminister või presidentaalses riigis riigipea. Valitsusse kuuluvad eri valdkondi haldavad ministrid, kes on tavaliselt tegevpoliitikud. Valitsuse moodustamine: 1. Presidentaalne riik · Rahva poolt valitud president nimetab ametisse uue valitsuse koosseisu, mille kinnitab parlament · Valitsuse liikmed vastutavad presidendi ees, kes on ühtlasi ka valitsuse juht · President võib ainuisikuliselt valitsuse liikmeid tagandada 2. Parlamentaarne riik · Valitsus moodustatakse koalitsiooni kuuluvate erakondade läbirääkimiste tulemusena a. Enamusvalitsus kahe või rohkema erakonna võimuliit, millele kuulub üle poolte saadikukohtadest b. Vähemusvalitsus puudub parlamendis enamus. Tekib tavaliselt siis, kui mõni erakond võimuliidust lahkub või valitse moodustamisel osaleda ei soovi
Õiguskantsler võib viibida valitsuse ja parlamendi istungitel, kuid tal puudub hääleõigus. Õiguskantsleri ei ole seotud justiitsministeeriumiga, vaid juhib iseseisvat ametkonda õiguskantsleri kantselei. Selles tegevuses on tal ministri õigused. Tööülesanded nõuavad, et ta oleks parteiliselt sõltumatu ja hea jurist. Ta ei tohi olla samaaegselt üheski teises ametis ega valitaval kohal. Õiguskantsleri nimetab seitsmeks aastaks ametisse Riigikogu, tagandada saab teda ainult kohtuotsusega. Eesti Vabariigi õiguskantsler on Indrek Teder. Õigus jaguneb eraõigus ja avalik õigus Avalik õigus (seadus) reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid, inimese õiguslikku vahekorda riigiga, või ka riigiasutuste omavahelisi asju. Igatahes peab üks osapool olema riik.. Avaliku õiguse alla kuuluvad: Rahvusvaheline õigus, konstitutsiooniõigus, kirikuõigus, kriminaalõigus, finantsõigus, protsessiõigus ja haldusõigus. St seadused,
teostamine jne. Peale talupoegade vabastamist pärisorjusest valiti talupoegade seast kogukonna juhtideks talitajad ( Eestimaa kubermangus ) ja vöörmündrid ( Liivimaa kubermangus, igas kaks tükki ). Samal ajal säilitas 4 mõisnik kontrolli talupoegade pmavalitsuse üle kuni 1866.a. vallareformini, omades õigust talitajaid ja vöörmündreid ametisse panna ja tagandada ning säilitades politseivõimu kogukonna üle. - 1866.a. vallaseadus: A) kehtestati Aleksander II poolt. B) vallavalitsus/vallakohus vabanesid mõisniku eestkoste alt. C) taluperemehed ja osa maatameestest moodustasid valla täiskogu. D) täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. E) valla eesotsas oli vallavanem. F) vallal oli oma eelarve; maksud ja koormised jagati valla peale laiali; määratleti kulutused jne.
vaimulikud ei abiellu, ida kirikus preestrid abielus · Erinevused usulistes tõekspidamistes läänes Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast, idas ainult Isast 1054 suur kirikulõhe katoliku ja õigeusk lahknesid · 24.3 Gregorius VII paavst 1073-1085, 1077 sundis keiser Heinrich IV Canossas tunnistama paavsti ülimuslikkust ja paluma kirikuvandest vabastamist · Paavsti üle ei saa keegi kohut mõista, ainult tema võib kohtuotsuseid muuta · Paavst võib tagandada keisreid, vürstid peavad suudlema paavsti jalgu · Paavst võib vabastada alamad ustavusvandest · Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi · 25.1 · Kloostrites hakkas distsipliin langema ja vaimsed huvid asenduma ilmalikega · Cluny kloostrireform taotles ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abielukeeldu ja kirikuametite müümise lõpetamist · Cluny mungad asutasid palju tütarkloostreid ja nende ideed levisid kogu Lääne-Euroopas
5) Valitsus on võimalik umbusaldushääletusega maha hääletada ˇ 6)Valitsus moodustatakse parlamendivalmiste tulemuste põhjal, seega valitsust juhivad parteid kel on arvukas esindus parlamendis Pluss: Paindlikkus Miinus: parteide erihuvide domineerimine ERINEVUSED: Parlamentaarses sõltub valitsusjuht valitsusega parlamendi usaldusest ja umbusalduse korral võidakse neid tagandada. Presidentaalse puhul ei saa presidenti umbusaldada. Parlamentaarse korral presidendi valib parlament presidentaalses rahvas. Parlamentaarses ühine või mitmeisikuline täidesaatev võim. Presidentaalses ainuisikluine jaotamata võimuga täidesaatev võim. Presidentaalse puhul on peaminister ja president üks inimene. 4. Mida tähendab ühekojaline parlament, mida kahekojaline? Parlamendis on üks koda
võimalikuks head ended. Kõrgem magistraat: kuningas, hiljem konsul. 3) Senat ja senaatorid Senatile kuulub kogu imperium interregnumi, võimuvaakumi ajal; senaatoreid ei valitud; senatiliikmed on endised magistraadid, kes jagunesid seisuseastmeteks, vastavalt endisele ametile: konsulid, preetorid, ediilid, tribuunid, kvestorid; selle hierarhia järgi said nad ka senatis sõna. Senatiliikmeid sai ametist tagandada censor.Põhjuseks kuritegu, ebaväärikas käitumine, võlad.Istungid olid avalikud. Senat: arutas ja kinnitas seaduseelnõud;kinnitas valimistähtajad; kontrollis magistraatide tegevust; juhtis välispoliitikat, provintside haldamist, rahandust, sõjandust; valvas usukultuse järele. Senaatorite arv väga erinev periooditi. Senat on magistraatide (eriti konsulite) nõuandja. 4) Vabariikliku aja institutsioonide põhiline omapära
annaabi.ee 
