· Tegi suuremõõtmelisi figuurirohkeid seinamaa Joonistuste autor oli · Raffael · Albrecht Dürer · Leonardo da Vinci · Kujutatud on Leonardo da Vinci abikaasat Lisat · Kasutatud on sfumato-tehnikat · Pildi ülesehitusel on Autoriks on · Raffael · Tizian · Leonardo da Vinci Teostamise tehnika on · Õlimaal · Fresko · Temperamaal · Leonardo da Vinci "Madonna Litta" · Raffael "Sixtuse madonna" · Tizian "Maarja taevaminek" · Michelangelo "Viimne kohtupäev" · Tizian "Parnass" · Raffael "Ateena kool" Kellele kuulus arvamus "Geniaalsus pole sellepärast mitte õnn, vaid pigem raske, isegi piinav koorem" · Leonardo da Vinci · Michelangelo · Macchiavetti Autor Autor oli · Donatello · Verrocchio · Michelangelo · Michelangelo "Taavet" · Arent Passer Pontus De la Gardie haua-monument · Michelangelo "Mooses" Veneetsia maalikunsti erinevus
Renessanss Tizian-maarja taevaminek- inimesed kolmel kihil, keskmisel maarja väikeste lastega, asub pilvedel 1. Tizian-maarja taevaminek- inimesed kolmel kihil, keskmisel maarja väikeste lastega, 2. Verrocchio-taavet- pronkskuju, õbluke ja poisike [pronksi karva läikega] 3. Verrocchio- puto väike ingel 4.Donatello-taavet õbluke poisike, pikkade juustega ja hoiab mõõka (gattamelata ratsa monument 1. Michelangelo taavet- marmorist 2. Michelangelo - pieta grupp, Pieat hoiab süles oma surnud poega 3. Michelangelo - sixtuse kabeli lagi ja idasein freskod piibli teemadel 4
Töödes valitseb unistuslik, lüüriline meeleolu ja soe koloriit (5) Giorgione maalide maastikulised taustad on tähtsaks etappiks maastikumaali arenguloos ja samm edasi maastiku kui iseseisva teema poole(5) Autoportree Giorgionest Magav Veenus Äike Tizian(u 1490-1576) Tema mõjul muutus muutus õlivärvidega lõuendile maalimine uusaegse maailmakunsti peamiseks tehnikaks (6) Tema maalide temaatika on mitmekesine Kuulsaim teos on ,,Maarja taevaminek" (1518) (7) Teosed varjundirohksed, värvipinnad ei ole siledaks viimistletud, näha on pintslitõmmete jäljed.(6) Maalis portreed paavst Paulus III ja keiser Karl V-st(8) Oli kõrgelt hinnatud hingeelu eritlejana, niihästi piibiteemades, kui ka kaasaegsetes potreedes(8) Autoportree Tizianist Maarja taevaminek Paolo Veronose (1528-1588) 16 saj teise poole tähtis Veneetsia kunstnik. Maalis psühholoogiliselt pealiskaudsed, kuid
❖ “Sixtuse madonna” Michelangelo ❖ Veits gei on okei ❖ Taavet - sitaks hot, 5.5 meetrit, hingeline, võimekas ❖ Pieta ❖ Surev ori (peika goals) ❖ Sixtuse kabeli lagi ja altarisein- Motiivid Piiblist, väga detailne, veits geine jälle, dramaatiline ❖ Medici hauamonument - see kus jõle koledad boobsid on “naisele” ❖ MEDICITE HAUAKABEL FIERENZES Maalikunst Veneetsias ❖ GIRGIONE - “Magav Veenus”, “Äike” ❖ TIZIAN - “Maarja taevaminek”, “Urbino Venus”, “Maksuraha”, “Karl V” ❖ PAOLO VERONESE - “Pidusöök Levi majas” Manerism Itaalias ❖ Eemaldumine renessansi ideaalidest ❖ Ruumikujutuse ähmastumine, ebatavalised värvid, seletamatu päritoluga valgus ❖ PARMIGIANINO - “Pikakaelaline madonna” ❖ TINTORETTO - “Püha õhtusöömaaeg” ❖ EL GRECO - “Krah Orgazi haudapanek” ❖ CORREGIGIO - “Maarja taevaminek” Parma toomkirikus ❖ benvenuto cellini - Perseus
,,Magav Venus". ,,Äike" on oluline sellepoolest, et seal valitseb loodus puude rohelisus, niiske õhk, pilved, välgusähvatus jne. 6. Tiziani mõjul hakati laiemalt kasutama õlivärve. Maalitud teostes on värvi tihti väga paksult (pastoosselt) ja seda on lõuendile kantud mitte ainult pintliga, vaid vahel ka sõrmedega 7. Tizianie tõi kuulsuse hiigelpannoo ,,Maarja taevaminek" , kus kolmnurkne kompositsioon moodustub Maarja ja pühakute punastest rüüdest. 8. Tizian oli kõrgelt hinnatud hingeelu eritlejana, niihästi piibliteemades kui ka kaasaegsete portreedes. Tizian sai palju tellimusi .................................................................................. . 9. Veronese maalis piiblistseene psüholoogiliselt pealiskaudselt, kuid elurõõmsalt ja värviküllaselt (dekoratiivseid kompositsioone)
" 10) Isik, kes võttis esimesena kasutusele termini ,,Renessanss." 11) Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati ... . 12) Kujunes renessansikirjanduse keskuseks (linn). 13) Eestis alles valminud linnus. 14) Defineeri sõna reformatsioon. 15) Üks Itaalia praegustest humanismi suurkujudest. (Perek.nimi) 16) Üks praeguse aja suurkuju. (Perek.nimi) 17) Kunstnik, kelle kunstiteos on ,,Neitsi Maarja taevaminek." (Perek.nimi)) 18) Antiikaja ja renessanisaja vahele jäänud ajastu.
tehnikaks. Tema teosed on tihti kontrastsed, aga alati varjundirohked ning värvipinnad ei ole siledaks viimistletud, vaid näha on pintslitõmmete jälgi. Tema vanaduses maalitut teostes on värvi tihti väga paksult ja seda on lõuendile kantud mitte ainult pintsliga, vaid vahel ka sõrmedega. 7. Nimeta töö, mis tõi Tizianile kuulsuse. Vaata selle reproduktsiooni ja kirjelda seda. Tiziani kuulsaim teos on altarimaal ,,Maarja taevaminek" , kus Maarja ja pühakute rüüdest moodustub kolmnurkne kompositsioon. (õpikus lk 76) Tiziani altarimaal "Maarja taevaminek" valmis suure Veneetsia kiriku Santa Maria dei Frari jaoks. Altarimaali tellinud mungad ei tahtnud valminud tööd esialgu vastu võtta, sest neile ei meeldinud värvide meelelisus ja figuuride emotsionaalsed poosid. Kompositsioon maalil "Maarja taevaminek" on spiraalina ülespoole kulgev, meeldejääv. Huvitav on püha kolmainsuse kujutamine: kahe apostli
Palma Vecchio ja Pordenone vs Tizian Kes võitis? Pietro Aretino Kuulujuttude levitaja Miks oli Tiziani sõber? Kartus või peegeplilt? Tizian ja Karl V 1532 I korda maalis Karl V 1533. 10. mai Tizian aadliks ja keisri ,,ihumaalija" 1541. a. Saab Tizian keisrilt pensjoni 1558. a. Karl V suri. Kroonimispilt (1530) Karl V istuv portreeMüncheni Karl V koeraga (1533) Mõningaid Tiziani töid Adam ja Eeva Urbani Veenus Maarja taevaminek (vasakul) Bakchos ja Ariadne (paremal) Kasutatud kirjandus Beazley, M. (2001). Kuidas mõista maalikunsti. Varrak (lk 154, 257) Carrassat, P. F. R & Marcadé, I. (2002). Maalikunst Renessansist tänapäevani. Eesti entsüklopeediakirjastus. (Carrassat & Marcadé, 2002) Cole, A. (2000). Renessanss. Koolibri Johannsen, R. H. (2006). 50 klassikut maalid. Tallinn: TEA. lk 81, 83 (Johannsen, 2006) Laarman, M. (1926). Tizian. Eesti Õpetajate Liidu kirjastus. Walles, D
Tiziani kaasaegsed okeeritud. Ometi on teose ülesehitus õnnestunud, kuigi näib üsna tavatu. Pilt pole sümmeetriline: Neitsi Maarja on Tizian jätnud pildi keskmest välja. Vastukaaluks Neitsi Maarjale on kunstnik seadnud lipu. Monumentaalselt mõjub kompositsioonis sammasarhitektuuri sissetoomine. 7 Maarja taevaminek Tiziani altarimaal "Maarja taevaminek" valmis suure Veneetsia kiriku Santa Maria dei Frari jaoks. Altarimaali tellinud mungad ei tahtnud valminud tööd esialgu vastu võtta, sest neile ei meeldinud värvide meelelisus ja figuuride emotsionaalsed poosid. Kompositsioon maalil "Maarja taevaminek" on spiraalina ülespoole kulgev, meeldejääv. Huvitav on püha kolmainsuse kujutamine: kahe apostli erkpunastest rõivastest ja Neitsi Maarja ning Jumala rüüst moodustub punane värvikolmnurk
Pärast naise surma Elu lõpu poole lahkus 1625. a jättis kunstnik Rubens õukonnast ja maalimise sinnapaika läks elama Steeni 53 aastaselt abiellus lossi, mis oli pigem uuesti 16. aastase tema enda tööde Helene Fourmeniga, muuseum Hukka mõistetute põrgusse tõukamine u 1620 Bacchus 16381640 Leukip pose tütarde vägista mine Maa ja vee liit u 1618 Venus ja Adonis 1635 Neitsi Maarja taevaminek Jeesuse ristilt mahavõtmine Parise kohus Helena Fourment Varrukate kohevad vormid näivad välja kasvavat keha lopsakusest, suled sulavad kokku käharate juustega. Paelad on daami huultega samas värvitoonis, kaskaadidena langev siid annab figuurile liikumise ja jõu, ehkki naine seisab rahulikult paigal. Tume kleit toonitab roosa naha õrnust ning valged suled ja pitsid ümbritsevad keha otsekui
"Mardus", "Laatsarused" III loominguperiood 1923-1935 Tähistab Underi vaimset avardumist ja küpsemist. Jõudis oma looming kõrgaega. "Hääl varjust" (1927), "Rõõm ühest ilusast päevast", "Sõit hommikusse" (luuletus), "Agulis" Lüürika kõrval valmis sel perioodil ka ballaadikogu "Õnnevarjutus" Marie Under kasutas eesti ja baltisaksa rahvaluule ainestikku ning piiblilegende. "Lapsehukkaja", "Nahakaupleja", "Pontus", "Merilehmad", "Rändav järv", "Taevaminek" IV loominguperiood 1935-1980 "Mureliku suuga" (1942), "Sädemed tuhas" (1954), "Ääremaal" (1963) Raskemeelsed luuletused, keskendub oma elu sündmustele ja väljendab traagilisi tundmusi ja sündmusi. "Põgenik" LUULETUSTE ANALÜÜS "Maardurand" Luuletus pärineb I loominguperioodist, mil Under kirjutas hetkemeeleoludest ja tunnetest. Impressionistlik luuletus. Meeleolu on unistav. Kirjutab oma armastusest mere vastu. Kõnekujundid: Isikustamised
kl Sittowi Mees punase mütsiga üks variantidest asub Milaanos, teine Detroidis. Neid on võimalikekes Sittowi autoportreedeks peetud. Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Katrin Rüütle 10.kl Maalid ja nende asukohad "Christian II portree" (15141515, Kopenhaagenis Riiklikus Kunstimuuseumis) "Maarja taevaminek" (Washingtonis Rahvusgaleriis) "Maarja lapsega" (Budapesti Kunstimuuseumis) "Kristuse taevaminek" (Londoni erakogus) "Aragoni Katariina portree" (Viini Kunstiajaloolises muuseumis) "Aragoni Katariina Maarja Magdaleena" (Detroidi kunstiinstituudis) "Mehe portree" (Haagis Mauritshuis'is) "Don Diego de Guevara" kaksikmaali tiib - "Madonna lapse ja linnuga" - Berliinis Dahlemi maaligaleriis, parem tiib - "Diego de Guevara portree" - Washingtonis Rahvusgaleriis.
kunstnikud lõpetanud G. töid Vaieldavaid töid ~30 o G. tööd kindlasti "JUUDIT" ja "CASTELFRANCO MADONNA" o STAFAAZID väikesed inimkujud · TIZIAN. jäi joonistuses Michelangelole alla, aga koloriit siiamaani ületamatu o Põgenes katku eest Ven-st, päästes sellega elu. o Ei olnud mitmekülgne ainult maalikunst, kuid kõige silmapaistvam o Frari kirik Veneetsias ta ise ka sinna maetud "MAARJA TAEVAMINEK" · õnnestub kunstnikul esimest korda tekitada illusioon, et Maarja tõuseb taevasse. · Ristuvad diagonaalid Maarja jalgade all pilvedes · Värvide valik erepunane (?) · Kolmnurkne kujund all 2 + Maarja ja isa üleval · Käed on üles tõstetud. o Varasema perioodi tuntumad tööd "MAKSURAHA" jeesuse
Third level Fourth level Fifth level ,,Maksuraha" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,,Maarja taevaminek" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,,Flora" Tintoretto (1518-1594) Liigub baroki piiril Raskuspunkt pildi servale Diagonaalne kompositsioon Meeleolu on sünge ja kosmiline Tume koloriit Click to edit Master text styles Second level
vitraazakent. Vitraazid on valmistatud Riias. Praegu kuuluvad Paide kiriku vitraazaknad kunstimälestistena riikliku kaitse alla. 1909.-1910. a. tehti kirikule viimased ulatuslikud juurdeehitused: lääneossa sissekäik kirikusse, eeskoda, trepikäigud koorile, idaossa altariruum. Paide kirik on Järvamaa noorim. Sellest tingituna on ka siinsed kunstivarad suhteliselt uued. Riikliku kaitse alla kuulub 67 kunstimälestist. Altarisein pärineb aastast 1848. Altarimaali "Kristuse taevaminek" on maalinud K. T. Neffi järgi v. Baranoff 1848. a. (originaal asus keiserlikus kabelis Peterburis). Altariümbruse kujundus on A. Roosilehelt. Ristimisvaagen kujutab endast Filipiinidelt toodud merekarbi ühte poolt, mille kinkis kogudusele Mäo mõisnik admiral O. V. Stackelberg. Kiriku torni paigutati juba ehituse ajal (48) tunde lööv kell, mille 155 kg raskune löögikell asub tornikiivri keskosas. Ka tornikellad pärinevad samast ajast.
palvetavale Jeesusele järele relvastatud salk, Juudas andis Jeesust suudeldes ta välja · Kukkur, mündid, inetu, kollane rüü, deemon, suudlus, poomissilmus Jeesuse ristilöömine Raffael "Jeesus ristil" · Ülempreester Kaifas, vanematekogu,Pontius Pilatus ja rahvas · Ristilöömine Kolgatal · INRI Jeesus Naatsaretist, juutide kuningas · Neitsi Maarja ja Püha Hieronymos · Aupaiste, okaskroon, rist Neitsi Maarja taevaminek Tizian · Ingel toob sõnumi (palmioksaga ingel) · 3 päeva pärast surma viidi taevasse (katoliku kirik kuulutas 1950 selle tõeseks) Püha Katariina Aleksandriast Raffael · Märter, keda piinati rattal · Pärit Egiptuse üliku perest · Sai hea hariduse, tark · Neiuna andis tõotuse olla Kristuse pruut · Rooma keiser Maxentius tahtis kosida teda · Pööras filosoofid ristiusku · Ratas, mõõk, raamat,
Maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese koos tema puuduste ja voorustega ning näeb maailma inimese vaatekohast. Keskaeg- Inimesed kujunesid rahvusteks ja riikideks ilmalike valitsejate ümber. Linnakodanikel oli rohkem õigusi, kui talupoegadel. 4. Renessansiaja kunstitegelasi tunnis käsitletud ulatuses Leonardo da Vinci (Püha õhtusöömaaeg), Michelangelo (Taavet), Correggio (Neitsi Maarja taevaminek). 5. Keskaegsed eeposed pealkiri ja mis rahvuse oma ,,Ulaadi tsükkel"- Iiri ,,Beowulf"- Inglismaa ,,Vanem ja noorem Edda"- Island ,,Rolandi laul"- Prantsusmaa ,,Laul minu Cidist"- Hispaania ,,Nibelungide laul"- Saksamaa ,,Lugu Igori sõjaretkest"- Venemaa 6. Rüütlikirjandust puudutavad küsimused konspektist Trubaduur- oli keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja rändlaulik, viljeles
tardunudilmelisi aristokraate. El Grecot (1541-1614) kes oli pärit Kreeta saarelt, õppis Veneetsias, töötas Hispaanias. Loomingu lähtekoht Veneetsia manerism, sellele aitas anda sügavama sisu müstikasse kalduv usuelu. N: "Krahv Orgazi haudapanek" Gorreggiot (1489-1534) , kes kasutas illusionistlikut ruumikujundust, mis ei vastanda pildiruumi vaatajale, vaid sulatab need ühte. N: Parma toomkiriku kupli fresko "Maarja taevaminek". Virtuaalselt maalinud mitte ainult usulisi, vaid ka meelelisi külgi. N: "Zeusi armulood" Skulptoritest olid silmapaistvad: Skulptor ja kullassepp, aga ka seikleja Benvenuto Cellini (1500-1571). Giambologna (1529-1608) prantsuse päritolu. N: "Apolloni kuju" liialdas kontrapostiga, muutes figuuri peaaegu spiraalseks; "Mercurius". Arhitektuuris oli tähtsal kohal: Ehitise üksikosade lõtv seostamine Kaunistustega liialdamine
ja altarisein: palju ingleid, sinakust, valget värvi.., viimane kohtupäev: ojake voolab vahel, naine ühel, mees teisel pool, äike nende vahel, fresko. Giorgione: Veneetsia kunstnik Äike, Magav Veenus. Tizian: Veneetsia kunstnik Flora: naine valges, tume taust, Karl V: hobune ja mees, hobusel oranz tekk peal, tume pilt suht, Maarja taevaminek : palju punases inimesi, ilus raam, ümar ülevalt, üleval mingi vanamees habemega, palju ingleid, Urbino Venus : paljas naine, taga üks tüdruk ja naine, jalge juures koer. Paolo Veronese: Pidusöök : suures saalis, laud ja palju rahvast, sigin, sagin. Veneetsia triumf: üleval taevas ja inglid kes panevad naisele krooni pähe, all paljad naised seljaga.
"väikesteks hollandlasteks". BAROKKMAAL ITAALIAS Michelangelo da Caravaggio: Peetruse ristilöömine, Bacchus, Iisaku ohverdamine, Lautomängija, Uskumatu Toomas. Liigne naturalism, keldrivalgus, palju natüürmorte, armastab kujutada vägivalda (tolle aja kohta harjumatu). BAROKKMAAL HISPAANIAS Diego Velazquez: kuningas Felipe IV portreed, Infanta Margarita, Õuedaamid, Paavst Innocentius X. FLANDRIA MAALIKUNST Peter Paul Rubens: Jeesuse ristilt mahavõtmine; Neitsi Maarja taevaminek; Parise otsus; Bacchus; Maastik vikerkaarega; Väga mitmekülgne; oma aja kohta tohutult rikas(palju reisinud, kõrge haridusega, hea suhtleja jne). Hakkab maastikel inimesi kujutama. Anthonis van Dyck (kuulsaim Rubensi õpilane): Charles I portree. Esindusportree looja: suursugune, peen, aristokraatlike detailidega (nt hobused). HOLLANDI MAALIKUNST Maalikunst oli täis elurõõmu ja positiivsust, kuna Holland oli just iseseisvunud.
ateena kool filosoofia ülistus, parnass muusad, õiguse valitsemine 2) kuidas Jumalad oma vahelesegamisega on päästnus usu hädaohtudest Heliodorose väljasaatmine 3) tulekahju stanza, õpilaste tehtud; suuremad tööd: Palazzo Vernesse tegi Galatea triumfi kuj. fresko; hinnatud portreist: autoportreed, Angelo Doni, Paavst Leo X ja Julius II portreed; Madonna pildid: Sixtuse Madonna!!, looriga naine donna Velata; viimane suurtöö: Kristuse taevaminek (Julio Romano lõpetas pärast Raffaeli surma); Bellini koolkond Veneetsias, isel. dekoratiivne toredus, üksikute toonide ühendamine sooja kuldkollase tooniga; Giorgione cinquentost tuntuim, stiil selgeslt väljakujunenud töös, tuntud kui Äike, põhiline osa loodusel (hinnatakse looduse ja inimese kokkusulamist); kuulsaim töö: Lamav Veenus loodus/maastik; viisid 17-18.saj. klassikalise maastikumaali tekkimisele; veel:
Altar - Püha kiriku rokokooelementidega altariseina on valmistanud 1793. a. Kuressaare meister Gottfried Böhme. Selle kompositsioon kopeerib praegu täielikult Riia toomkiriku altarit, kus kaks eenduvat tugevat sammast ja pealmikuga raske talastik raamivad altarimaali. Abitult nikerdatud keerubi ja inglite figuurid altari ülaosas reedavad, et tegemist on siiski tisleriga, kellele skulptoritöö on üle jõu käinud. Hiljem lisatud maali "Kristuse taevaminek" autoriks on pärimuse kohaselt Ilpla mõisa rentnik Ludwig von Sass. Kaarma kirik Kaarma Peeter - Pauli kirik Sarnaselt Valjala kirikuga rajati ka Kaarma kirik eestlaste muinaslinnuse lähedusse. Pühitsetud on ta Peetrusele ja Paulusele. Kaarma kirik on Valjalast pisut hilisem - võimalik, et ta ehitati pärast saarlaste 1261. a. ülestõusu. Kaarma algkirik koosnes pikihoonest, veidi kitsamast kooriruumist ja ühekorruseliest käärkambrist koori põhjaküljel
Rooma võimud kõrvaldasid terve rea evangeeliume ja koostasid Uue Testamendi oma suva järgi. Dan Brown usub, et Leonardo loomingusse on peidetud palju sõnumeid, mis kinnitavad tema teooriaid. Tizian, Raffael, Michelangelo. Ülevaade loomingust Tizian esindab Veneetsia koolkonda. Veneetsia jaoks polnud kompositsioon nii oluline. Veneetslaste kaks lemmikvärvi sügavsinine ja punane. Tiziani kuulsus algas 19 sajandil. ,,Maarja taevaminek" võrdhaarne kolmnurk, spiraal. Punased toonid, sinakad sambad. ,,Kristuse kroonimine" kibuvitsakroon. Sünge. Sinised-mustad toonid. Tsentrisse suunatud valgus. ,,Urbino Venus" pani aluse renessansi aktimaalile. Mitmeplaaniline. Jõukas daam, taustal teenijatüdrukud. Sülekoer. Taustal tükk loodust. Teemad kristlus, aktimaalid, portreemaal. ,,Karl V portree" mitmeplaaniline. Aitab mõista rõivaajalugu. Raffael Itaalia kõrgrenessansi maalikunstnik ja arhitekt
Koolkond: · Iseloomulikuks oli lõbus, kerge maalimislaad. · Enamus kunstnikke kasutab punakaskollakat koloriiti. · Erksad toonid. · Giorgione 1478-1510: maalidel sume unistuslik meeleolu, loodus on tähtis. "äike". · Mahe, sulnis meeleolu, Lüüriline. · "Kontsert vabas looduses". " Puhkus", "Uinuv veenus". · Soojad, mahedad, kaunid toonid. · Maalinud mitmeid portreesid · Tizian 1476-1576 : Maalis praktiliselt. · "Maarja taevaminek", "Maarja magdalena". · Portreed, autoportee. · "Danae" looming on suur ja põhjalik. · "Tütarlaps valges","Maksuraha", "Maine ja taevane armastus" .
Tizian. (c 1490-1576). 16. saj. Veneetsia maalikunsti väljapaistvamaid esindajaid. Loonud portreid, mütoloogilise sisuga ja usuteemalisi maale. Väljapaistev kolorist, iseloomulik kuldne üldtoon. Hakkas kasutama diagonaalkompositsiooni Tizian. (c 1490-1576). Veneetsia Santa Maria de´Frari kiriku altarimaal Maarja taevaminek, Tizian. Vasakul Madonna Pesaro perekonnaga, paremal Urbino Veenus. Tizian. Vasakul Maarja Magdaleena, paremal Neiu puuviljavaagnaga. Tizian. Vasakul Paavst Paul III, paremal Karl V Mühlbergi lahingus. Tizian. Maksuraha v. Kristus ja variser. Tizian. Taevane ja maine armastus. Manerism Manerism kujunes välja ligikaudu 1520/30. aastatel Itaalias ja 1550. aastatel Veneetsias, levib kuni -1600. Maneristid hakkasid massiliselt matkima
Tizian. (c 1490-1576). 16. saj. Veneetsia maalikunsti väljapaistvamaid esindajaid. Loonud portreid, mütoloogilise sisuga ja usuteemalisi maale. Väljapaistev kolorist, iseloomulik kuldne üldtoon. Hakkas kasutama diagonaalkompositsiooni Tizian. (c 1490-1576). Veneetsia Santa Maria de´Frari kiriku altarimaal Maarja taevaminek, Tizian. Vasakul Madonna Pesaro perekonnaga, paremal Urbino Veenus. Tizian. Vasakul Maarja Magdaleena, paremal Neiu puuviljavaagnaga. Tizian. Vasakul Paavst Paul III, paremal Karl V Mühlbergi lahingus. Tizian. Maksuraha v. Kristus ja variser. Tizian. Taevane ja maine armastus. Manerism Manerism kujunes välja ligikaudu 1520/30. aastatel Itaalias ja 1550. aastatel Veneetsias, levib kuni -1600. Maneristid hakkasid massiliselt matkima
Teoses valitsevad unistuslik, lüüriline meeleolu ja soe koloriit. Giorgione maalide maastikulised taustad on tähtsaks etapiks maastikumaali arenguloos ja samm edasi maastiku kui iseseisva teema poole. 16. Tizian: (u. 1490-1576) pühendas oma pika elu kunstile ja eriti tema mõjul muutus õlivärvidega lõuendile maalimine uusaegse maalikunsti peamiseks tehnikaks. Tiziani maalide temaatika on väga mitmekesine. Kuulsuse tõi talle hiigelpannoo ,,Maarja taevaminek", kus kolmnurkse kompositsioon moodustub Maarja ja pühakute punastest rüüdest. Tiziani teoste tihti kontrastsed, aga alati varjundirohked värvipinnad ei ole siledaks viimistletud, vaid näha on pintslitõmmete jäljed. Tisian sai palju tellimusi ning ta võis nautida edu ja loominguvabadust. Tema vanaduses maalitud teostes on värvi tihti väga paksult (pastoosselt) ja seda in lõuendile kantud mitte ainult pintsliga, vaid vahel ka sõrmedega. 17. Pidusöök Lev'i majas.:
"Rikas mees ja vaene Laatsarus" (1865, Crocker Art Museum Sacramentos) "Jairuse tütre elluäratamine" (1864; koopia 1884) "Kristus ristil" (1866, Tallinna Toomkirik) "Viimne õhtusöömaaeg" (1870, Rahvusgalerii Berliinis; suurteos, milles kunstniku realistlik stiil harmoneerub religioosse motiivi väärikusega) "Ristilöömine" (1873, Hamburgi Kunsthalle) "Kristus ja Emmause õpilased" (1876) "Kristuse taevaminek" (1881, Rahvusgalerii Berliinis) "Kristuse leinamine" (1883 (1884?), Dresdeni galerii) "Jaakob ja ingel" (1893, Dresdeni galerii) "Kristus ja rikas noormees" (1892, Düsseldorfi galerii) "Mäejutlus" (1893, Düsseldorfi galerii) "Tõbiste ravimine" (1895, Breslau muuseum) "Kristus vee peal" (1902) Reformatsiooni teemat kajastab maal "Reformaator töös," samuti maalid "Usuline vaidlus", "Saksa majaperenaine" ja "Kloostrikooli õpilane"
"Rikas mees ja vaene Laatsarus" (1865, Crocker Art Museum Sacramentos) "Jairuse tütre elluäratamine" (1864; koopia 1884) "Kristus ristil" (1866, Tallinna Toomkirik) "Viimne õhtusöömaaeg" (1870, Rahvusgalerii Berliinis; suurteos, milles kunstniku realistlik stiil harmoneerub religioosse motiivi väärikusega) "Ristilöömine" (1873, Hamburgi Kunsthalle) "Kristus ja Emmause õpilased" (1876) "Kristuse taevaminek" (1881, Rahvusgalerii Berliinis) "Kristuse leinamine" (1883 (1884?), Dresdeni galerii) "Jaakob ja ingel" (1893, Dresdeni galerii) "Kristus ja rikas noormees" (1892, Düsseldorfi galerii) "Mäejutlus" (1893, Düsseldorfi galerii) "Tõbiste ravimine" (1895, Breslau muuseum) "Kristus vee peal" (1902) Reformatsiooni teemat kajastab maal "Reformaator töös," samuti maalid "Usuline vaidlus", "Saksa majaperenaine" ja "Kloostrikooli õpilane"
Tema teos Madonna. 3 filosoofi Juudit Päikeseloojang. 3 iga Tizian / Tiziano Vecellio (u.1480-1576)-Oli pikka aega Veneetsia Vabariigi ametlik kunstnik ja Karl V õukonnakunstnik Tema mõjul muutus õlivärvidega lõuendile maalimine peamiseks tehnikaks Suurepärane kolorist Usuteemade kõrval palju pilte, mis väljendavad juubeldavat elurõõmu (mõnikord ka erootikat),hingeelu keerulisuse väljendaja · Tiziani altarimaal "Maarja taevaminek" valmis suure Veneetsia kiriku Santa Maria dei Frari jaoks. Altarimaali tellinud mungad ei tahtnud valminud tööd esialgu vastu võtta, sest neile ei meeldinud värvide meelelisus ja figuuride emotsionaalsed poosid. · Kunstnikul on õnnestunud tekitada illusioon, et Maarja tõuseb taevasse. Ristuvad diagonaalid Maarja jalgade all pilvedes. Käed on üles tõstetud. · Maali kompositsioon on aga veelgi mitmeplaanilisem. Pildi ülaosas moodustub suur
· Giorgione(u1478-1510)- tema kuulsaim töö on lamav Veenus. Tema oli see, kelle pildil mängib olulist rolli loodus. Äike ehk la tempesta. Tuntuim töö Kontsert vabas looduses. Kujutatakse alasti naisi ja riietatud mehi. · Tizian(u1490-1576)- Elas väga kaua ja maalis kuni surmani. Oli eluajal hästi tuntud ja nõutud ja maalis absoluutselt kõikidel teemadel. Punane toon? Nt Taevane ja Maine armastus, maksuraha, Maarja taevaminek, Floora, portreedest Mees kindaga, Karl V paljud pildid, Maarja templisse minek. · Tuntuimad kõrgrenessansi meistrid olid veel Correggio, Tintoretto, Veronese, del Sarto jt 01.11.2012 · Madalmaad:Tollel ajal moodustasid Madalmaad ühtse poliitilise terviku, algul Prantsusmaa hiljem aga Hispaania Habsburgide võimu alla. Kultuuris olid enimmõjustatud Prantsusmaast. Madalmaad olid ka majanduslikult hästi arenenud, varakult hakkas levima kapitalism
" Teoses valitsevad unistuslik, lüüriline meeleolu ja soe koloriit. Giorgione maalide maastikulised taustad on tähtsaks etapiks maastikumaali arenguloos ja samm edasi maastiku kui iseseisva poole. Tizian (u. 1490-1576) pühendas oma pika elu maalikunstile ja eriti tema mõjul muutus õlivärvidega lõuendite maalimine uueaegse maalikunsti peamiseks tehnikaks. Tizianide maalide temaatika on väga mitmekesine. Kuulsuse tõi talle hiigelpannoo ,,Maarja taevaminek." Usuteemade kõrval on ta maalinud palju teoseid, mis väljendavad juubeldavat elurõõmu ja maise ilu imetlemist . ,,Flora", ,,Tüdruk puuviljadega" ja mõnikord ka erootika ,,Urbino Venus". Tiziani teoste tihti kontrastsed, aga alati varjundirohkem värvipinnad ei ole siledaks viimistletud, vaid näha on pintslitõmmete jäljed. Ta sai palju tellimusi ja võis nautida elu ja loominguvabadust
DONATELLO ,,Taavet" MANTEGNA ,,Surnud Kristus" BOTTICELLI ,,Kevad" ja ,,Venuse sünd" MICHELANGELO Rooma Peetri kiriku Itaalia kuppel(valge), ,,Taavet" ,,Sixtuse kabeli laemaalid" LEONARDO ,,Püha õhtusöömaaeg" ,,Madonna kaljukoopas" ,,Mona Lisa" RAFAEL ,,Ateena kool" ja ,,Sixtuse Madonna" TIZIAN ,,Urbino Venus" ,,Maarja taevaminek" MANERISM(EL GRECO) Madalmaad JAN VAN EYCK ,,Arnolfini kihlus" ja ,,Genti altar" BOSCH ,,Lõbude aed" BRUGHEL ,,Ikaros". Kronborgi loss Taanis. FLORIS Antverpeni raekoda Prantsusmaa Loire´i oru lossid. Chambrod. Louvre´i loss Pariisis. PILON ,,Diana hirvega". Portreekunst. Hauamonumendid; mööbel; jt. Saksamaa Graafika. DÜRER'i graafika. HANS HOLBEN ,,Rotterdami Erasmuse
Ajalukku on ta läinud kui maailma üks kuulsamaid maneriste, kuid kunstnikuks kujunes ta Veneetsias olles umbes aastatel 1560-1576. Tal oli juba lapseeas väga hea kunstianne, aga tõeliselt avaldus see alles hiljem, kuna Kreeta poolkäsitöölik ikoonimaalimine, mis tema loomingut siiski mõjutas, ei suutnud teda rahuldada. Veneetsias olles vaimustus ta Püha Markuse kirikust ja sealsetest maalidest. Ta sai õpetust selliselt suurmeistrilt nagu Tizian (,,Maarja taevaminek"), samas avaldas talle palju mõju ka Tintoretto (,,Püha õhtusöömaaeg") ja Michelangelo (Sixtuse kabeli laemaal) looming. Itaalias olles arenes tema anne kunstimeisterlikkuseni. Aastal 1572 saabus kunstnik Hispaaniasse, kus ta kohtsas Jeromina de las Cuevast, kellesse ta ka armus. Temast on maal ,,Daam karusnahaga" (Lisa nr 8). 1577. aastal asus ta elama Toledosse, kus teda hakati kutsuma El Grecoks, mis hispaania keeles tähendab kreeklast. Selle nime all on ta ka kunstiajalukku läinud.
aastaaegade seeria FRA FILIPPO LIPPI - Kristuslapse GIORGIONE - Lamav Venus, kummardamine, Maarja kroonimine Kontsert vabas looduses, Äike SANDRO BOTTICELLI - Kevad, TIZIAN - Maarja taevaminek, Veenuse sünd, Magnificat Kristuse haudapanek, Flora, Urbino Venus, Maksuraha ANDREA MANTEGNA - freskod Castello di Cortes, Kristuse leinamine
ette. Pilatus ei leidnud küll põhjust Jeesuse surmamõistmiseks, kuid seda nõudis suur rahvahulk ning Pilatus andis neile järele. Ta mõistis Jeesuse surma ristilöömise läbi, mis oli rooma riigis tavaline ohtlike kurjategijate hukkamise viis. Jeesus suri ning kaks tema sõpra palusid rooma asevalitsejalt luba teda matta. Nad asetasid Jeesuse surnukeha hauda, mille sulgesid kiviga. See toimus reedel, päev enne sabatit. ÜLESTÕUSMINE JA TAEVAMINEK Pühapäeval, kui sabat oli möödas, tulid mõned Jeesust järginud naised tema surnukeha võidma. Nad avastasid, et kivi oli haua ukse eest ära lükatud ning haud oli tühi. Seejärel ilmus naistele ingel, kes ütles, et Jeesus elab. Järgnevatel nädalatel nägid paljud Jeesuse sõbrad teda elusalt ning uskusid, et ta on surnuist üles tõusnud. Nad jõudsid järeldusele, et Jeesus on uut moodi messias: mitte maine kuningas, vaid universumi valitseja.
kujutab seda millegi täiesti üleloomulikuna.Autor on kujutanud seda armastuse eheda näitajana ja suudab luua poeesia kõigest,mis maailmas eksisteerib.See näitab minu meelest Marie Underi oskust avaldada lugejale elus olevad sündmused veidi olulisemana kui nad tegelikult on ja kirjanduslikult asju ilustada.See pigem rõhutab luuletaja andekust ja tõelist geniaalsust,sest iga inimene ei suudaks luua suudlusest pikka ja sügava tähendusega kirjateost. Luuletus "Taevaminek" See on justkui üks lühike muinasjutt,mille peategelaseks on laps,kes suri ja vanemad jäävad teda taga igatsema.Kirjeldatakse kogu seda kurbust ja matmist ja surma ja siis taevaminekut,aga see on vaadeldud läbi mingisuguse õnnefookuse,et lugejal kurbust ja hirmu surma ees ei tekiks.Under on tahtnud veenda inimesi,et kusagil on palju parem ja maine elu ei pruugi sugugi nii hea olla.On kirjeldatud taevas olevat küllust ja soojust ja meeldivust
· Edme Bouchardon(1698-1762)- Tema oli klassitsismi kalduv kunstnik. Amor, kes teeb endale Heraklese nuiast vibu. Fauni kuju. · Maalikunst: Ei toimunud järsku lahkuhüppamist vanast. Maal muutub dünaamilisemaks ja rahulikumaks. Eelistatakse hele- tumeda kontraste. Vaatajaid rabatakse pidulikkusega. Sünnimaaks Itaalia. Puudus ühtne kunstikeskus. · Annibale Carracci- keskne on tema laemaal, mis kujutab Baccose triumfi Palazzo Farneze laele. Maarja taevaminek. · Vennad Carraccid(3) asutasid Bolognas kunstikooli, aktiivsemalt tegutses Lodovino. · Guido Reni(1575-1642)- Hiljem sai Bologna koolkonna pea ja kunstiakadeemia juhataja. Kuulsaim Palazzo Rospiglosi laele tehtud maal, mis kujutab Aurorat. Hilisema perioodi loomingus valitses hõbehall toon. · Michelangelo Caravaggio(1573-1610)- Tema loomingut peetakse lausa naturalistlikuks. Kujutab rahvalikke tüüpe, natüürmorte
, Aegade jooksul Meie Isa vihapidamine/viha, tujutus/tusk Surm- raamat Okeaania on tekkinud palju Palve 7 voorust: usk, lootus, Ülestõus- (sündmused 20 , osa uusi rühmitusi, kristlik armastus/halastus, õiglus, Taevaminek aastat pärast Hiinast kes nimetavad kalender meelekindlus/vaprus, mõõdukus, Jeesuse ja end kristlasteks, (Jeesuse mõistlikkus/tarkus Dogma ülestõustmist; Lõuna- kuid keda sünniaasta, Jeesus löödi risti, kuna arvati, et ta religioonis kirjad;
saarelt. Kunstnikuks kujunes Veneetsias, suurem osa loomingust tuli Hispaanias ja enamikel juhtudel käsitletakse teda Hispaania kunsti juures. Töid iseloomustas sünge põhitoon , kohati mürgised värvid, pikaks venitatud figuurid. Täid valgustas salapärane, seletamatu valguskuma. Hästi mõjusad tööd ,,Krahv Oragzi matus", ,,Püha Martin ja kerjus", ,,Karjaste kummardamine", ,,Kristuse vangistamine", ,,Maarja taevaminek". Tööde üldmulje oli sünge. Tuntumaid Itaalia maneriste oli PARMIGIANINO (1503-1549). Töödel ebamaine ruum ja pikaks venitatud kehad. Kuulsaim ,,Pikakaelaline madonna", ,,Madonna roosiga". TINTORETTO (1518-1594), kelle kuulsaim töö ,,Püha õhtusöömaaeg". Puudus igasugune sümmeetria, hele-tumeduse kontrast. ,,Püha Mikaeli võitlus Saatanaga", ,,Arsinae päästmine". On maneristiks loetud ka Correggiot. Tuntumad veel Pontormo, Allari, Vasari. Manerismi
Veneetsia kunstnikud pööravad pea tähelepanu värvile. Kuulsamad veneetsias olid Giorgione ja Tizian. Giorgione kuulsamaid teoseid on magav Veenus. Ta hakkab arendama maastikumaale. Pöörab palju tähelepanu maastikule. Tizia elas pikka elu võrreldes teisega. Pühendas kogu oma elu maalikunstile. Õlivärvi kasutamine ja tehnika muutis sel ajal maalikunstis peamiseks. Tizia propageeris õlikaid. Kuulsaks sai ta hiigelpannooga (suur maal) Maarja taevaminek. Seal on näha hästi kolmnurkkompositsiooni. Usuteemade kõrval on tal palju teoseid kus kujutatakse maise ilu kujutamist, mõnikord ka erootikat. Ta tödes on näha pintslitõmbeid, tööd ei ole siledaks tõmmatud. Ta on hinnatud kui ka hingeelu maalija. On teinud piibli tegelastest portreesid. Ta on maalinud ka karl viiendat. Vanaduses muutub tähtsaks tal tehniline ülesehitus. Püüab leida erinevaid hele-tumeduse astmeid. Manerism.
tähtsamaks tegelaseks Veneetsia kunstipoliitikas. Pärast kohtumist keiser Karl V sai Tizianist keiserlik õuemaalija. 1530.a-st alates muutus Tiziani loomelaad rahulikumaks ja ta sai juhtivaks portretistiks. Hilisloomingus komponeeris Tizian eelkõige värvustest lähtuvalt. Täiendavate sideainete lisamisel pikendas ta kuivamisprotsessi ja maalis lõpuks "rohkem sõrmede kui pintsliga". looming: Flora Urbino Veenus Keiser Karl V Autoportree Kibuvitsakroon Assuanta e. Maarja taevaminek Madonna Pesaro perekonnaga 5. Giorgione (teg. Giorgi Zorzi v. Giorgio da Castelfranco) - sund. 1477 - surnud 1510.a.; kõrgrenessansi perioodi maalikunstnik. Tema elust ja loomingust on vähe teda. Harvu vihjeid leidub varaste biograafide Vasari ja Michieli kunstnike-elulugudest. Giorgione õpetajaks nimetatakse G. Bellinit. Et ükski tema töödest ei ole signeeritud ega dateeritud, siis tegelevad kunstiteadlased siiani tema loomingu atribueerimisega(teose omistamine)
"Ateena kool"!, maalitud Sixtuse kabelisse. "Parnass"! Veneetsia koolkond. Töid iseloomustab elu jaotus. Tõsisemad. Rohkem kompositsioonid, püüütakse maalilisuse poole. Värvid on kuldsed. Giorgione(u 1478-1510) Tõi maalikunsti looduse. "Äike" "Uinuv/lamav veenus" Tizian (1476-1576) "Veenus", "Taevane maine armastus", "Danae", "Maarja Magdalena", portreed paavstidest, "Lunaraha" "Tütarlaps puuviljavaagnaga", tütar "Lavinia" "Tütarlaps valges", "Maarja taevaminek"(lk 155), "Paavst III" Tintoretto(1518-1594) Maalis tumedates toonides, võtab kasutusele diagonaalkompositsiooni. "Kaana pulm" "Naised musitseerimas" Kaldub manerismi poole, e maalitakse teiste kunstnike maneeris. Saksamaa. Albercht Dürer (1471-1528)- maalis palju akvarellidega. Tõi maalikunsti graafika: "Rüütel ja surm", sarjad: "Suur passioon", "Väike passioon" Saksa maalikunstis ei ole nii head anatoomia tundmist. Eesti.
Kuulsaim töö on ,,Magav Venus" . ,,Äike" on oluline sest selle maali täpset tähendust pole suudetud välja selgitada. 6. Milliseid värve hakati eriti Tiziani mõjul laiemalt kasutama? Mida tead veel selle kunstniku värvikasutusest ja pintslitööst? Õlivärve, vanaduses maalitud teostes on tihti värvi väga paksult ja seda on vahel kantud lõuendile ka kahe sõrmega 7. Nimeta töö, mis tõi Tizianile kuulsuse. Vaata selle reproduktsiooni ja kirjelda seda. ,,Maarja taevaminek" , noo need on mingid erinevad tasandid, nagu maal on pühakud, pilvedes on maarja.Tekib kolmnurkne kompositsioon. 8. Kuidas hinnatakse Tiziani portreeloomingut? Kellelt sai ta tellimusi? Kõrgelt hinnatud hingeelu eritlejana, sai tellimusi paavst Paulus III ja Karl V ndalt 9. Kuidas maalis piiblistseene Vernonese? Mis on nendes vastuolulist? Ta maalis psühholoogiliselt pealiskaudseid, kuid elurõõmsaid ja värviküllaseid dekoratiivseid
El Greco (1541-1614) pärit Kreeta saarelt, õppis Veneetsias, töötas Hispaanias. Loomingu lähtekoht Veneetsia manerism, sellele aitas anda sügavama sisu müstikasse kalduv usuelu. N: "Krahv Orgazi haudapanek", "Vend Hortensio Felix" , "Krutsifix", "apokalüpsise viinda pitseri lahti tegemine" "Lakoon ja pojad" Gorreggio (1489-1534) illusionistlik ruumikujundus, mis ei vastanda pildiruumi vaatajale, vaid sulatab need ühte. N: Parma toomkiriku kupli fresko "Maarja taevaminek". Virtuaalselt maalinud mitte ainult usulisi, vaid ka meelelisi külgi. N: "Zeusi armulood" Skulptuur Taotleti virtuooslikkust Denvenuto Cellini (1500-1571) kullasepp ja kunstnik. Kirjutas ka traktaate. N: "Perseus" Giambologna (1529-1608) prantsuse päritolu. N: "Apolloni kuju" liialdas kontrapostiga, muutes figuuri peaaegu spiraalseks; "Mercurius" Arhitektuur Ehitise üksikosade lõtv seostamine Kaunistustega liialdamine
55. Millisena näevad lapsed Vargamäed? Lapsed näevad Vargamäed kui vanglat igal pool mujal tundub elu parem. 56. Nimeta Tammsaare näidendeid. ,,Juudit", ,,Kuningal on külm". 57. Kellel Vargamäe lastest õnnestus saada haridus ja millises koolis? Vargamäe lastest õnnestus saada haridus Indrekul, Mauruse erakoolis. 58. Kellele lastest jätab Andres oma talu? Andres jätab oma talu vanimale pojale, Andresele. 59. Nimeta neli Marie Underi ballaadi. ,,Orb", ,,Taevaminek", ,,Merilehmad", ,,Porkuni preili". 60. Mille poolest eristub ,,Siuru" varasemast eesti luulest? ,,Siuru" eristub varasemast eesti luulest selle poolest, et on emotsionaalsem ja müstilisem. Siurulaste põhimõtteks oli ärritada kodanlasi luuletati lilledest ja armastusest ajal, mil käis sõda. 12. klass 1. Millal ja millega seoses hargnes eesti kirjandus 20. sajandil kaheks ja kuidas neid nimetatakse? 20. sajandil jagunes eesti kirjandus kaheks seoses 1944
Esimese perioodi töödest on kuulsam ,,Taevane ja maine armastus" ilusate värvikontrastidega, veidi hilisemast ajast ,,Maksuraha", tugeva psühholoogilise taustaga teos. 1516 nimetatakse ta Veneetsia vabariigi ametlikuks maalijaks, tekivad sidemed Euroopa valitsejakodadega. Loomingu keskmisel perioodil palju mütoloogilisi teosed, samutihead näited kiriklikus maalis. Oluliseks saab dramaatiline ja dünaamiline lähenemine. A. 1518 Veneetsia Frari kiriku peaaltar ,,Maarja taevaminek" haarav toonidekäsitlus, figuuride dramaatiline hoog ja paatos. ,,Kristuse haudapanek" uudne ebasümmeetriline ülesehitus. Väga palju silmapaistvaid portreesid, need on suursugused, tabavalt karakteriseeritud ,,Mees kindaga", ,,Flora". Elu viimasel perioodil loob rea suurepäraseid esindusportreesid ,,Karl V" ,,Paavst Paul II" jne. Samast perioodist arvukalt alastifiguure ,,Urbino Venus" 1538 naise ilu ülistamine.
· Edme Bouchardon(1698-1762)- Tema oli klassitsismi kalduv kunstnik. Amor, kes teeb endale Heraklese nuiast vibu. Fauni kuju. · Maalikunst: Ei toimunud järsku lahkuhüppamist vanast. Maal muutub dünaamilisemaks ja rahulikumaks. Eelistatakse hele- tumeda kontraste. Vaatajaid rabatakse pidulikkusega. Sünnimaaks Itaalia. Puudus ühtne kunstikeskus. · Annibale Carracci- keskne on tema laemaal, mis kujutab Baccose triumfi Palazzo Farneze laele. Maarja taevaminek. · Vennad Carraccid(3) asutasid Bolognas kunstikooli, aktiivsemalt tegutses Lodovino. · Guido Reni(1575-1642)- Hiljem sai Bologna koolkonna pea ja kunstiakadeemia juhataja. Kuulsaim Palazzo Rospiglosi laele tehtud maal, mis kujutab Aurorat. Hilisema perioodi loomingus valitses hõbehall toon. · Michelangelo Caravaggio(1573-1610)- Tema loomingut peetakse lausa naturalistlikuks. Kujutab rahvalikke tüüpe, natüürmorte
teos. ● 1516 nimetatakse ta Veneetsia vabariigi ametlikuks maalijaks, tekivad sidemed Euroopa valitsejakodadega. 27 ● Loomingu keskmisel perioodil palju mütoloogilisi teosed, samutihead näited kiriklikus maalis. Oluliseks saab dramaatiline ja dünaamiline lähenemine. A. 1518 Veneetsia Frari kiriku peaaltar „Maarja taevaminek“ – haarav toonidekäsitlus, figuuride dramaatiline hoog ja paatos. „Kristuse haudapanek“ – uudne ebasümmeetriline ülesehitus. ● Väga palju silmapaistvaid portreesid, need on suursugused, tabavalt karakteriseeritud – „Mees kindaga“, „Flora“. ● Elu viimasel perioodil loob rea suurepäraseid esindusportreesid – „Karl V“ „Paavst Paul II“ jne. ● Samast perioodist arvukalt alastifiguure – „Urbino Venus“ 1538 – naise ilu ülistamine.
Keskmise perioodi tuntum töö on maastikumaal Äike Reaalne maastik Stataazhid Tizian Tiziano Vecellio Itaalia kõrgrenessansi suurmeister Polnud mitmekülgne, tegeles ainult maalikunstiga Kõige silmapaistvam Mõjutanud järgnevat maalikunsti ajalugu Värvide meister, joonistuses jäi Michelangelole alla Tizian kujuneb silmapaistvaks alles 1510ndatel aastatel, põgeneb katku eest Veneetsiast Suured altarimaalid Frari kirik , tema kuulus Maarja taevaminek (L'Assunta) Maarja taevamineku puhul õnnestub kunstnikul esimest korda veenvalt kujutada inimese õhkutõusmist (lk.76) Kunstnik kasutab kompositsiooni võtet - ristuvad diagonaalid (ristuvad maarja jalgade all) Teine võte - värvide valik. Kasutab erepunast värvi kolmnurkse kujundina Maksuraha Taevane ja maine armastus väga segase sisuga töö, kus on kujutatud naisakti Aktimaalidest on tuntum Tiziani Urbino Venus Venus paigutatud interjööri
annaabi.ee 
