Renesanss kunstis (0)

Tsentraalehitis - ümmarguse, hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis, nt: paljud Bütsantsi kirikud Fresko - seinamaaliliik ja -tehnika Tahvelmaal - on teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos. Stafaaž- Väikselt kujutatud, teisejärgulised inimesed või loomad maastikumaalis. Rustika - jämedalt tahutud kividest laotud müüritis. Renessanss - oli Itaaliast (Firenzest) alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Järgnes keskajale . Tunnused: eneseteadvus, väärtustati kreeka ja rooma kultuuri ( kunst , kirjandus, filosoofia). Humanism- on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. Oli veendumus , et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Tähtsad olid isiklikud omadused: tarkus, ilu, julgus . Uusplatonism- 15.sajandil taas tugevnenud Platoni filosoofia. Selle järgi on meelelise maailma „taga“ ideede maailm. Tähtsaks peeti mõistust ja reegleid, seaduspärasusi, mis kinnitavad Jumala ja tema loodud maailma täiuslikkust. Tsentraalperspektiiv - selle leiutas Brunelleschi, kes arvas , et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid. Pildi pinda kujutati aknana. Palazzo - paleed, mis olid kolmekordsed, madala katusega. Laotud tellistest ja kaetud suurte kiviplokkidega, seetõttu mõjuvad kohmakatena. Vertikaalse suuna asemel valitseb horisontaalne. Kõrgusse pürgiv kergus asendus massiivsusega. Aknad olid suured ja avanesid tänava poole (nt: Palazzo Medici-Ricardi Firenzes) Palladionism - A.Palladio arhitektuuriõpetus, mis kokkuvõetuna on kirjas ka tema teoses, mis ilmus 1570. Fassad - ehitise esikülg, vaatamiseks mõeldud külg. Portaal - rikkalikult dekoreeritud peasissekäik hoonesse. Pieta’- kunstiteos, mis kujutab leinavat Maarjat , kes hoiab põlvedel surnud Kristust. Pilaster - seinapiilar, ühe küljega seina vastas asetsev (õhuke) piilar, nelinurkne sammas. Kontrapost - muudab kuju seisaku anatoomiliselt loomulikuks ja veenvaks. Seda kasutas näiteks Donatello . 14.sajeelrenessanss 15.sajvararenessanss. Tähtsaim keskus Firenze . Arhitektuuri suurmeister oli Filippo Brunelleschi (Firenze toomkiriku kuppel , Firenze leidlaste kodu, San Lorenzo kirik , Pazzi kabel. ) Leon B. Alberti- arhitekt , kes on seotud uue palazzotüübi levikuga, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid. Lorenzo Ghiberti - skulptor (28 kullatud pronksist reljeefi, Paradiisi värav). Donatello- skulptor (Püha Jüri, pronksist Taavet, Gattamelata ratsamonument). Andrea del Verrocchio (Taaveti pronkskuju, Colleoni ratsamonument). Andrea della Robbia – majoolikameister (Madonna lapsega). Elavnes medalikunst, populaarseks said madonnareljeefid ja majoolikatehnika. Maalikunsti temaatika oli usuline, piiblitegelased ja pühakud muutusid kaasaaegsete inimeste taolisteks. Kirikute seinetele maaliti peamiselt freskotehnikas. Masaccio - rakendas ts.perspektiivi (Püha Kolmainsus: Jeesus , palju punast, pildil 6 inimest, Paradiisist väljaajamine: nutavad, punane ingel, Brancacci kabeli freskod ). Fra Angelico - rakendas ts.perspektiivi (Madonna lapse ja inglitega: sinine rüü, pea kohal 2 inglit, süles laps) . Piero della Francesca ( Seeba kuninganna Saalomoni kuninga ees: mingi pruun pragu keset maali, Inglid Brera altarilt: uimas näod, üks punases, teine roosas) Paolo Ucello (San Romano lahing: keskel valge hobune, palju musti hobuseid) Domenico Ghirlandajo (Külastseen Ristija Johannese loost: mingi müür, oranžis ja sinises naine keskel) Andrea Mantegna (Püha Jüri: rauastuses mees, üleval mingi pärg vms, Surnud Kristus: no täitsa surnud, pikali , Laemaal Mantova hertsogilossis: fresko, ümar vaade, inglid vaatavad .) Sandro Botticelli (Kevad: nagu meeleheitel koduperenaiste pilt, taust must, kehad valged, Venuse sünd: merekarp, valge naine, paljas , 4 inimest) Pietro Perugino (Madonna lapse ja peainglite Miikaeli ja Raafaeliga: mingid nunnunäod, udune kergelt, sinist ja punast palju) 16.sajkõrgrenessanss. Arhitektuur: liialdatakse detailidega. Bramante ( Tempietto : 2-korruseline, ümarehitis, Rooma Peetri kirik: tema unistus, lähtus kuubist ja kerast) Micaelangelo Buonarroti (jätkas Rooma Peetri kiriku ehitust: muutis kupli hõljuvamaks ja kergemaks) Andrea Palladio (Villa Rotanda Vicenzas, San Giorgio kirik) Kunst: keskuseks Rooma, kunstniku kui isiku tähtsuse tõus, kunstnik kui Jumal?. Leonardo da Vinci: arhitekt, kunstnik, teadlane , sõjaväeinsener, pidude korraldaja. ( Püha õhtusöömaaeg: fresko, Mona Lisa, Madonna kaljukoopas: sinine rüü, 3 last) Raffael (Autoportree: must barett, pruun taust, valge nägu, Madonna roheluses: punane pluus , sinine kleit, kaks last, taga loodus, Donna Velata: looriga naine, pruun taust, kohev kleit, aind nabani näha, Ateena kool: Pythagoras, da Vinci, Platon, Aristoteles , Michaelangelo , Raffael ise. , Sixtuse Madonna) Michaelangelo Buonarotti : Taavet: skulptuur , Pieta’ Rondanini: skulptuur, Surev ori: paljas mehe keha: skulptuur, Moosese figuur, Sixtuse kabeli lagi ja altarisein: palju ingleid, sinakust, valget värvi.., viimane kohtupäev: ojake voolab vahel, naine ühel, mees teisel pool, äike nende vahel, fresko. Giorgione: Veneetsia kunstnik Äike, Magav Veenus . Tizian : Veneetsia kunstnik Flora: naine valges, tume taust, Karl V: hobune ja mees, hobusel oranž tekk peal, tume pilt suht, Maarja taevaminek : palju punases inimesi, ilus raam, ümar ülevalt, üleval mingi vanamees habemega, palju ingleid, Urbino Venus : paljas naine, taga üks tüdruk ja naine, jalge juures koer. Paolo Veronese : Pidusöök : suures saalis, laud ja palju rahvast, sigin, sagin. Veneetsia triumf : üleval taevas ja inglid kes panevad naisele krooni pähe, all paljad naised seljaga .